2-10-40074/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-10-40074

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2012, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

M Li hagi J Li vastu lepingu täitmise kohustamiseks

ning J Li vastuhagi M Li vastu kinnisasja

kasutamise

õigusliku

aluse

puudumise

tuvastamiseks

ja

asja

väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

4500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.01.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M Li apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

06.09.2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

M

L

(isikukood

xxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxx),

riigi

õigusabi

korras

esindaja

vandeadvokaat Raul Oberg;

Kostja

J

L

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxx), esindaja Kaspar Kamsakann.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 05.01.2012 otsus.

2. Teha uus otsus ning jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks apellatsioonimenetluses 514,32 eurot

(sisaldab käibemaksu) M Li esindamisel ning mõista see välja vandeadvokaat

Raul Obergile (Advokaadibüroo Oberg & Partnerid). Nimetatud summa ei kuulu

riigi õigusabi saanud isiku poolt hüvitamisele ja jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 18.08.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu lepingu täimise

kohustamiseks. Hageja palub: 1) kohustada kostjat paigaldama hageja kasutuses olevasse

tuppa

ja

kööki

nõuetekohased

elektrivalgustusjuhtmed

ja

juhtmed

koos

seinakontaktidega; 2) kohustada kostjat regulaarselt ja katkematult varustama hageja

kasutuses olevat kööki külma veega; 3) kohustada kostjat kindlustama hageja

pesemisvõimalustega selliselt, et hagejal oleks õigus kasutada regulaarselt enda

pesemiseks elamus olevat pesemisruumi kas sisenemisega läbi olemasolevate uste või

läbi koridori seina täiendavalt ehitatava ukse; 4) kohustada kostjat kindlustama hageja

pesupesemise võimalusega selliselt, et hagejal oleks võimalik pesumasin tehniliselt

ühendada elektri, vee ja kanalisatsiooniga kas pesuruumis, koridoris või köögis; 5)

keelata kostjal siseneda hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja nõusolekuta

ja juuresolekuta, v.a kui sisenemine ruumidesse on vajalik ruumide säilitamiseks või

ruumides tekkida võiva kahju ärahoidmiseks.

2. 1982.a soetas hageja oma vahenditest Pärnumaal Audru vallas aianduskooperatiivis

„Ivake“ 123 liikmelisuse ja krundi kasutusõiguse. Samal aastal vormistas hageja

kooperatiivi liikmelisuse ja krundi maakasutusõiguse kostja nimele, kes on hageja poeg.

Krundi soetamise eesmärgiks oli sellele elamu ja abihoonete ehitamine ja elamus koos

elamine ning abihoonete ühine kasutamine. Sellel ajal elasid pooled hageja valduses

olevas korteris xxxxxxxxxx. Järgnevalt asus hageja oma vahenditest ehitama kostjale

kuuluvale krundile kõrvalhoonet ja see valmis lõplikult 1988.a. 1989.a asusid pooled

ühiselt ehitama krundile elamut, mis valmis 1991.a ja see vormistati samuti kostja nimele.

Elamus hakkasid pooled elama koos alates 1990.a. Elamu aadressiks sai xxxxxxxx xx.

3. Vastastikune kokkulepe oli selline, et ehitatakse ühistelt ja ühiste vahenditega elamu ning

asutakse sellesse ühiselt elama ja hageja loobub edaspidi kostja kasuks korteri erastamise

õigusest ja xxxxxxxxxx kinnistu nr xxxxx tagastamise või asendamise nõudeõigusest ja

hageja annab kostjale erastamisväärtpabereid (EVP) xxxxxxxxx maa erastamiseks.

Vastavalt sellisele kokkuleppele ka toimiti. Hageja andis kostjale pidevalt rahalisi

vahendeid elamu materjalide ja tööde eest tasumiseks või tasus ise otse osade materjalide

ja ehitustööde eest. xxxxxxxx kinnistul asuv kõrvalhoone ja elamu ehitati poolte

vahenditest. Samas asjaolu, kes ja kui palju panustas oma vahendeid hoonete ehitamiseks,

ei oma asjas sisulist tähtsust.

4. Pärast ühiselt ehitatud elamu valmimist erastas ja müüs kostja korteri xxxxxxxxxxx mille

kasutamisõiguse hageja oli temale üle andnud. Hiljem erastas kostja hageja poolt antud

EVPde eest kõnealuse elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ning maatükk

kanti kinnistusraamatusse kinnistu „Ehituskrunt nr 404“ koosseisus registriosa numbri all

xxxxxxxxx kostja nimele. Kostja võttis vastu kompensatsiooni (21 200 krooni)

endisaegse kinnistu xxxxxxxxxx nr xxxxx eest, millise tagastamise või asendamise

nõudeõiguse oli hageja temale loovutanud. Kõnealuses elamus elavad pooled (koos oma

pereliikmetega) käesoleva ajani.

5. Hageja kasutas xxxxxxxx asuvas elamus ruume koos oma endise abikaasaga, kes suri

25.08.2009. Käesoleval ajal kasutab hageja nimetatud ruume üksinda. Kostja kasutab

koos oma pereliikmetega elamus asuvaid teisi ruume. Õiguslikus mõttes eksisteerib

poolte vahel eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe ja selle õigussuhte eesmärgist

tulenevalt on hagejal õigus kasutada tasuta kõnealuses kostjale kui hageja pojale kuuluvas

elamus eluruume elamiseks kuni hageja surmani. Hageja omab õigust kasutada eset

(ruume) lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või

kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Hageja vastava õigusega kaasneb kostja kohustus

tagada, et hageja saaks kasutuses olevaid ruume kasutada nende olemusest tulenevalt

alalise elamise eesmärgil. Alaline elamine eeldab seda, et eluruumi kasutamise juurde

kuulub

eelduslikult

ja

mõistlikkuse

põhimõttest

lähtuvalt

võimalus

kasutada

elektrienergiat, kasutada vett toidutegemiseks, enese ja pesu pesemiseks. Kostja väited

pooltevaheliste konfliktsituatsioonide põhjuste kohta ei vasta tõele.

6. Kuigi poolte vahel kehtib tasuta kasutamise leping, käitub kostja hageja suhtes

vaenulikult, rikub sellega lepingut ega lase temal mõistlikult eluruume kasutada. Kostja

on tekitanud olukorra, kus hageja kasutuses olevas toas ja köögis ei ole juba mitu aastat

elektrit, samuti on kostja korduvalt kinni keeranud vee ning hageja kardab, et selline

olukord võib korduda. Kui kostja loob hagejale mõistlikul ja nõuetekohasel viisil

võimalused elektri kasutamiseks ja vee tarbimiseks, on hageja nõus kostjale tasuma

nende teenuste eest harilikku hinda. Hageja ei ole loobunud elektrienergia tarbimisest,

vaid kostja lülitas 2007.a lõpus hageja kasutuses olevates ruumides elektri välja. Kostja

takistab hagejal nii enda kui pesu pesemisvõimalusi, hageja kasutuses olevates ruumides

ei ole võimalik seda teha (köögis on vaid kraanikauss). Samas on pesemisruumid hageja

kasutuses olevate ruumide läheduses olemas. Sageli on esinenud häireid hageja kasutuses

oleva köögi veega varustamisel ja need häired on tingitud kostja tahtlikust tegevusest.

Kostja saab Sireli 7 kinnistule vee naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Nii see

kinnistu kui ka puurkaev kuuluvad kostjale. Lisaks on kostja korduvalt hageja teadmata

või nõusolekuta sisenenud hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ja seal asju

kahjustanud või ümber paigutanud.

7. Hageja ei ole olnud pahauskne ja ta soovib, et tema poolt ruumide tasuta kasutamisel

oleks loodud kostja poolt vaid normaalsed ja inimväärsed tingimused. Kostja ei ole

väitnud, et ta sooviks pesuruumi kasutamise eest hagejalt mingit konkreetset tasu.

Pesupesemise võimaluse loomise korral kostja poolt on hageja nõus teatud tingimustel

kaaluma vajalike ja mõistlike kulutuste kostjale hüvitamise võimalust. Kostja poolt

nimetatud hageja vastusooritusele viitamisel tuleb arvestada ka PKS §-s 115 sätestatuga,

mille kohaselt, kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks

oma varast kulutusi või sel eesmärgil loovutab vanematele osa oma varast, siis

eeldatakse, et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist.

Eelnimetatud kohustused lasuvad nii hagejal kui kostjal. Kostja on jätnud hageja suhtes

need kohustused täitmata.

8. Hageja soovib, et kostja viiks hageja poolt kasutatavad ruumid eluruumina

kasutamiskõlblikkusse seisundisse ehk looks võimalused, et hageja saaks ruume

täisväärtuslikult eluruumina kasutada. Hageja poolt kasutatavates ruumides tekkinud

takistused elektri ja vee kasutamisel on tingitud just kostja tahtlikust tegevusest ja hageja

ei pea ise neid takistusi oma vahenditega kõrvaldama. Kostja on andnud hageja kasutuses

olevad ruumid lepingu alusel hageja otsesesse valdusse ja kostja ei ole õigustatud

rikkuma hageja valdust selliselt, et siseneb suvalisel ajal hagejat informeerimata ja

hagejalt nõusolekut küsimata hageja kasutuses olevatesse ruumidesse.

9. 04.11.2011 kohtuistungil loobus hageja haginõuetest nr 3 ja 4, samuti nõudest 1

hagiavalduses kirjeldatud sõnastuses (protokoll II kd tl 82-88). Nõude 1 asemel taotles

hageja, et kohus kohustaks kostjat varustama katkematult hageja kasutuses olevaid ruume

elektriga läbi kostja valduses oleva elektrikilbiga. Kohus pidas nimetatud hageja taotlust

hagi eseme muutmiseks ja ei nõustunud hagi muutmisega, mistõttu loobus hageja hagi

punktist 1 sellises sõnastuses.

Kostja seisukoht

10. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on vormistanud xxxxxxxxx krundi (endine

aiandusühistu „Ivake“ 123) kostja nimele. Asjaolu, et pooled olid mõlemad aiandusühistu

liikmed, ei tähenda, et liikmelisus hagejalt kostjale üle anti. Aiandusühistu liikmelisus ei

saa olla puutumuses pooltevaheliste kokkulepetega ega vastastikuste tehingutega ning

veel vähem saab sellega sisustada hagejal õigusliku aluse olemasolu xxxxxx eramu

kasutamiseks või poolte väidetavat kokkulepet eluruumi eluaegse tasuta kasutusõiguse

kohta. Ei ole õige, et hageja on kostja krundile abihoone ehitanud omadest vahenditest ja

et abihoone on ehitatud 1986.a. Samuti ei ole tõendatud väide, nagu oleksid pooled oma

ühistest vahenditest asunud ehitama elamut, sest elamu ehitusega ning selle ehitamiseks

vajalike vahendite leidmisega tegeles kostja ainuisikuliselt.

12. Poolte vahel tekkinud konfliktsituatsioonid on tingitud eranditult hageja ealistest

iseärasustest ning hageja ebastabiilsest psüühikast ja äärmiselt konfliktsest iseloomust.

Kostja ja tema pere on loobunud elamus mitmete hagejaga ühiskasutuses olnud ruumide

kasutamisest, et hagejaga võimalikult vähe kokku puutuda. Hageja on hõivanud

omavoliliselt ruumi, mis kuni hageja isa surmani oli viimase kasutuses. Kostja on seni

aktsepteerinud hageja poolt ühe eluruumi ainuisikulisena tasuta kasutamist, kuid

nõustuda ei saa väitega nagu kehtiks nende vahel tasuta eluruumi kasutusleping hageja

surmani. Tegemist on üksnes ühe pereliikme poolt teise pereliikme majutamisega.

13. Nõustuda ei saa asjaoluga, et hageja peab saama tasuta kasutada ka kõiki eluruumide

kasutamise

juurde

kuuluvaid

kommunaalteenuseid.

Hageja

ise

on

loobunud

elektrienergiast, kuivõrd ei soovinud selle eest tasuda ning nõudis enda kasutuses

olevatest ruumidest elektrivarustuse katkestamist. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud

vara tasuta kasutamise leping, ei tähenda iseenesest kostja kohustust kasutuses olevale

asjale teha parendusi ja olemasolevaid kommunikatsioone ümber ehitada. Elektrijuhtmete

asendamisega seotud nõue ei ole materiaalõiguslikult põhjendatud. Puudub mõistlik

põhjendus, miks ei võiks hageja oma vahenditega asendada tema kasutuses olevates

ruumides olevat elektrijuhtmestikku juhul, kui ta ei pea seda nõuetekohaseks.

14. Hageja etteheide vee kinnikeeramise osas hageja kasutuses olevas köögis on otsitud.

Üksnes hageja kasutuses olevas köögis veevarustamise katkestamine ei ole võimalik,

kuna selleks tuleb kogu maja veega varustamine katkestada. Kostja kinnisasjal, mida

hageja kasutab, puudub püsiv veevarustus. Ajutise lahendusena on veevarustus saadud

naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Hageja nõue regulaarseks ja katkematuks

külma veega varustamiseks kohustamiseks on arusaamatu. Kostja ei ole vee-ettevõtja,

keda saab veega varustamiseks kohustada.

15. Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet, et hageja kasutusse antakse ilma vastusoorituseta

kõigi mugavustega täiendav pesemisruum, luuakse pesumasina ühendamisvõimalus jms.

Hageja nõue enese pesemisvõimalustega kindlustamiseks on õiguslikult sisutu nagu ka

pesemisvõimaluste kindlustamise nõude kaasnev nõue teostada kostja kinnisasjal

paiknevas eramus ümberehitusi ja kindlustada hagejat ligipääsuga ruumidesse, mille

kasutamiseks poolte vahel kokkulepe puudub. Hageja nõue keelata kostjal hageja

kasutuses olevatesse ruumidesse siseneda ilma hageja juuresolekuta või nõusolekuta, on

õigusliku aluseta ja ruumide osas piiritlemata.

Kostja vastuhagi

16. 28.04.2011 toimunud kohtueelistungil esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada

hagejal poolte ühises kasutuses oleva kinnisasja (sh elamu) kasutamise õigusliku aluse

puudumine või alternatiivselt tuvastada selle puudumine alates 28.06.2011, sest

vastuhagiavaldus sisaldab võimaliku lepingu ülesütlemise avaldust ja selle kohaselt on

leping üles öeldud 28.06.2011. Kostja palub alternatiivnõude puhul tuvastada lepingu

ülesütlemise õiguspärasus. Mõlemal juhul palub kostja kohustada hageja kinnistu ja

ruumid vabastama ning nõude vabatahtliku täitmata jätmise korral hageja täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras välja tõsta.

17. Krundile kavandatud projektid ei tõenda nendes kavandatud ehitiste tegelikku ehitamist

ega ka ehituse kavandamist hageja poolt, vaid tegemist oli tüüpprojektiga, mis oli vajalik

aianduskooperatiivi maale hilisemalt ehitusõiguse eelduste loomiseks. Käesolevas asjas ei

oma tähtsust asjaolu, et hageja esitas krundi osas aiamaja projekti, kuivõrd selle alusel ei

ole kunagi ühtegi elamut valmis ehitatud ega ka ehitama asutud. Esitatud ehitiste

projektidest ei ole võimalik teha ka järeldusi hageja tasuta kasutamise lepingu olemasolu

kohta Sireli 7 asuvas eramus elamiseks. Kostja ehitas kõrvalhoonet juba enne sõjaväkke

minekut 1985.a ning see ehitus lõppes krooni kehtivuse ajal.

18. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on loobunud kostja kasuks

korteri (xxxxxxxxxx) erastamise õigusest. Olukorras, kus pooled oleks olnud eluruumide

erastamise seaduse (EES § 4 p 1) kohased õigustatud subjektid (üks üürniku, teine tema

pereliikmena), ei oleks üks subjekt saanud teise kasuks korteri erastamise õigusest

loobuda. EES § 4 p 1 tähenduses oli üürnikust subjektiks kostja, mitte hageja. Hageja

osalemine nimetatud korteri erastamisel 1997.a ei olnud võimalik nagu ka loobumine

korteri erastamisest kostja kasuks. Hageja ei olnud erastamise hetkel kostjaga

xxxxxxxxxx elav perekonnaliige, kuivõrd hageja oli xxxxxxxxxxxx korterisse sisse

kirjutatud kuni tähtajani 07.02.1996.

19. Hageja poolt Tali Vallavalitsusele esitatud avaldus maa tagastamise või asendamise

nõudeõiguse loovutamiseks ning kostja kinnitus loovutatud maa asendamise nõudeõiguse

ülevõtmiseks ei sisalda märget nõudeõiguse loovutamise tasulisusest või mistahes muust

kokkuleppest, millega oleks kokku lepitud kostja poolse vastusoorituse tegemine

loovutatud nõudeõiguse eest või loovutatud nõudeõiguse eest saadud kompensatsiooni

eest.

20. Hageja poolt kostjale EVPde kandmist ei saa seostada xxxxxxxxxxxx maa erastamisega.

Kostja pangaoperatsioonidel EVP arvega kajastub, et hageja poolt kostjale 17.01.1995

tehtud ülekanne 11 700 EVP näol oli tehtud kinkega, mida on kinnitanud hageja ise.

18.10.1995 soetas kostja 7230 EVP eest eluruumi, milleks oli xxxxxxxxxxx asuv korter.

Alles 26.06.1996 soetas kostja 13 750 EVP eest maa, mis asus xxxxxxxxxxx. Kuna EVP-

de ülekandmine kostjale toimus kinke kujul, siis ei ole hagejal kui kinkijal õigust nõuda

ega võimalik ka mõistlikult oodata kingisaajalt kostjalt kinke eest mistahes vastusooritust.

Hageja ei saanud EVP-sid kostjale kinkides temalt nõuda eluaegset eluruumi tasuta

kasutamise võimaldamist, kuivõrd see ei ole omane kinkele ning kinkija soovitu oleks

võrreldes saadud kinkega kingisaajale ka ilmselgelt koormav. Hageja poolt kinkena

saadud EVP-de eest ei ole ta soetanud xxxxxxxxxxxx asuvat krunti ning kinge ei olnud

ka sihtotstarbeline. Pärast hagejalt saadud kinget erastas kostja esmajärjekorras

xxxxxxxxxx asuva korteri, mis hilisemalt müüdi 1500 krooni eest. Hageja poolt kingitud

EVPde eest on ta erastanud korteri ja mitte maa, nagu seda väidab hageja. Seda tõendab

ka asjaolu, et hageja poolt kingitud EVPdest ei oleks xxxxxxxxxxxxx asuva maa

erastamiseks vahendeid jätkunud. Lisaks oli kostja EVP kontol enne hageja kinget juba

piisavalt vahendeid nii korteri kui ka maa erastamiseks, millest tulenevalt ei saa hageja ka

väita, et tema kingitud vahendite eest oleks midagi soetatud. Pärast korteri müüki kirjutas

kostja oma ema majja sisse, kuna vald nõudis, et inimesel peab olema elukoht.

Hageja seisukoht vastuhagile

21. Hageja elamist kostjale kuuluvas eluruumis ei saa käsitleda pereliikme poolt teise

pereliikme majutamisena. Kuni 30.06.2002 kehtinud elamuseaduse (ES) § 10 lg 1 luges

eluruumi omaniku perekonnaliikmeks ka tema vanemaid. Sama seaduse kohaselt oli

eluruumi omaniku vanematel (emal) mh õigus kasutada eluruumi võrdselt omanikuga.

Alates võlaõigusseaduse jõustumisega ei ole sätestatud perekonnaliikme institutsiooni.

Seega, kuivõrd hageja ei ole eluruumi omavoliliselt hõivanud või muul viisil

ebaseaduslikult eluruumi valdust omandanud, peab poolte vahel eksisteerima

mingisugune seadusest tulenev õigussuhe, kas siis võlaõigusseaduse või asjaõigusseaduse

alusel. Kuivõrd hageja on kasutanud kostjale kuuluvaid ruume vastastikusel kokkuleppel

ja tasuta (üüri maksmata), tuleb selline suhe kvalifitseerida eluruumi tasuta kasutamise

õigussuhtena. Kostjale kuuluvad ruumid ei ole hageja ebaseaduslikus valduses. Kostjal

puudub õiguslik alus taotleda kohtult kinnisasja õigusliku aluseta kasutamise tuvastamist

ning hageja eluruumist väljatõstmist. Kostjal puudus õiguslik alus tasuta kasutamise

lepingu ülesütlemiseks. Poolte vahel ei esine kirjalikus vormis kokkulepet tasuta

kasutamise lepingu tähtaja osas. Samas on lepingu tähtaja osas vastava kokkuleppe

olemasolu tuvastatav muude asjaoludega ja tõenditega. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et

Sireli 7 eluruumi kasutamise tähtaeg oli kokkuleppeliselt kostjaga määratud ja selleks

tähtajaks oli hageja eluaja lõpp. Kui hageja poolt eluruumi kasutamise eesmärgiks oleks

olnud selles tähtajatu kasutamine või kasutamine kostja poolt etteantava tähtajani, ei

oleks hageja panustanud rahaliselt elamu ja kõrvalhoone ehitamisse ega loovutanud kogu

oma vara kostjale. Eeltoodu alusel on kostja 28.04.2011 ülesütlemisavaldus tühine

õigusliku aluse puudumise tõttu.

Maakohtu otsus

22. 05.01.2012 otsusega võttis Pärnu Maakohus vastu hageja osalise loobumise hagist ning

lõpetas menetluse tema poolt kostja vastu esitatud järgmistes nõuetes: paigaldada hageja

kasutuses olevasse tuppa ja kööki nõuetekohased elektrivalgustusjuhtmed ja juhtmed

koos seinakontaktidega; kohustada kostjat kindlustama hagejat pesemisvõimalustega

selliselt, et hagejal oleks õigus kasutada regulaarselt enda pesemiseks elamus olevat

pesemisruumi kas sisenemisega läbi olemasolevate uste või läbi koridori seina täiendavalt

ehitatava ukse; kohustada kostjat kindlustama hagejat pesupesemise võimalusega

selliselt, et hagejal oleks võimalik pesumasin tehniliselt ühendada elektri, vee ja

kanalisatsiooniga kas pesuruumis, koridoris või köögis. Kohus jättis hageja hagi kostja

vastu rahuldamata nõuetes, milles paluti kohustada kostjat regulaarselt ja katkematult

varustama hageja kasutuses olevat kööki külma veega ja keelata kostjal siseneda hageja

kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja nõusolekuta ja juuresolekuta, v.a kui

sisenemine ruumidesse on vajalik ruumide säilitamiseks või ruumides tekkida võiva

kahju ärahoidmiseks. Kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu esimesel

alternatiivnõudel – tuvastada hageja poolt Pärnu maakonnas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

asuva kinnistu (Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna

registriosa nr xxxxxxxx) ja sellel paiknevate ruumide kasutamise õigusliku aluse

puudumine. Kohus rahuldas kostja vastuhagi teisel alternatiivnõudel – tuvastada kostja

poolt 28.04.2011 vastuhagiavaldusega esitatud lepingu ülesütlemise õiguspärasus ja

hageja poolt Pärnu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (Pärnu maakohtu

kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxxx) ja

sellel paiknevate ruumide kasutamise õigusliku aluse puudumine alates 28.06.2011.

Kohus määras kohustada hagejat vabastama kostjale kuuluv Pärnu maakonnas

xxxxxxxxx xxxxxxxxxx asuv kinnistu (Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Pärnu

maakonna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning

selle kohustuse vabatahtlikul täitmata jätmisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta

nimetatud kinnisasi ja sel paiknevad ruumid hageja valdusest ära ning tõsta hageja koos

tema isiklike asjadega kinnisasjalt ja/või ruumidest välja. Menetluskulud jäid hageja

kanda.

23. Kuni ES jõustumiseni 01.07.1992 ei tundnud kehtinud õigus eluruumi tasuta kasutamist.

Sel ajal kehtinud TsK 29. peatüki sätted (nt TsK § 347 lg 2) tasuta varakasutuse kohta

viitasid vaid 27. peatüki sätetele ehk vara üürimise sätetele (hilisem rendiseaduse objekt),

eluruumi üürilepingu sätteid ehk TsK 28. peatüki sätteid tasuta varakasutusele ei

kohaldatud. Samal ajal kehtinud elamukoodeksi § 122 lg 2 järgi oli elamuomaniku

perekonnaliikmetel (kelleks sama koodeksi § 51 lg 1 järgi olid ka elamuomaniku

vanemad), keda elamuomanik oli majutanud temale kuuluvasse elamusse, õigus kasutada

elamu ruume võrdselt omanikuga, kui nende majutamisel ei olnud kokku lepitud teisiti.

ES jõustumisel kaotas elamukoodeks kehtivuse. ES § 11 lg 1 kattub sõnastuselt

elamukoodeksi § 122 lg 2 sätetega (ES § 10 lg 1 on sama tekstiga, mis elamukoodeksi

§ 51 lg 1). ES § 4 järgi olid eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigus

eluruumile, liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu

seaduses ettenähtud alus. Kuivõrd nimetatud sätted asuvad ES II peatükis ehk eluruumi

omandiõiguse alusel kasutamise peatükis, ei saa ES mõttes otsesõnu rääkida tasuta

kasutamisest, millele viidatakse vaid endiste perekonnaliikmete ja omaniku vahelise

kokkuleppe (ES § 11 lg 2) või üürnikega kokkuleppe (ES § 28 lg 3) puhul. VÕS-i

jõustumisel 01.07.2002 kaotas aga ES kehtivuse ning sarnaseid sätteid eluruumi omaniku

perekonnaliikmete kohta seadus enam ei sätesta. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse

võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, varemkehtinud seadust. Sama

rakendusseaduse § 12 lg 1 kohaselt tuli enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele

kohaldada juba VÕS-i jõustumisest kohaldada VÕS-i sätteid. VÕS-i 21. peatükk sätestab

regulatsiooni tasuta kasutamise lepingu puhuks. VÕS § 389 kohaselt kohustub üks isik

(kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS

§ 392 lg 1 järgi võib kasutaja eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe

puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Sama

seaduse § 393 lg 1 ja 2 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja

lõppemisel (kasutuseesmärgi saavutamisel) tagastama, kuid kui eseme kasutustähtaega ei

ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu

üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 393 lg

3). VÕS ei välista, et tasuta kasutamise lepingu esemeks on eluruum(id).

24. Pooltevahelisest õigussuhtest elamuõiguslikus või tasuta kasutamise lepingu sätetest

lähtuvalt saab käesoleval juhul tulenevalt kinnistusraamatu kandest rääkida alates

21.11.1996, mil kostja on kinnistusregistriosa avamisega omandanud vaidlusaluse

kinnistu, millel asub elamu koos vaidlusaluste eluruumidega. Vastavalt sel ajal kehtinud

AÕS § 16 lg 1 ja § 136 lg 1 muutus ehitis selle alusel maa kinnistusraamatusse

kandmisega kinnistu oluliseks osaks. Enne seda ajahetke ei ole esitatud ühtki tõendit, et

kostja oleks elamu või selle osa omanik olnud, elamualuse maa erastas kostja EVP-dega

26.06.1996 (II tlk 63). Enne seda oli tegemist ebaseadusliku ehitisega, millele viitavad ka

esitatud tõendid elamu seaduspärastamise kohta. Seega ei saanud poolte vahel kuni selle

hetkeni olla ES § 11 lg 1 mõttes kokkulepet hageja majutamise kohta kostjale kui

elamuomanikule kuuluvasse elamusse. Kohus nõustus, et hageja on oma töö ja rahaliste

panustega osalenud märkimisväärselt protsessis, et vaidlusalune elamu valmiks, et

omandataks õigus krundile, kuhu elamut sai ehitada jne. Seda kinnitavad ärakuulatud

tunnistajate ütlused, kes selgitasid kokkulangevate ütlustega, kuidas hageja osales oma

töise ja mittetöise (nt valmistas ehituse ajal süüa nii pojale kui maja ehitamisel abiks

olnud J. Sepale) panusega kõrvalhoone ja elamu valmimisel. Kahtlemata on hageja

andnud oma panuse ka maa tagastamise nõudeõigusest loobumisega ja temale kuulunud

EVPde kinkimisega, mille tulemusena tekkis kostjal võimalus nii xxxxxxxxxxxx asuva

korteri kui xxxxxxxxxx aluse maa erastamiseks – ainult kostja enda EVPdest selleks ei

oleks piisanud. Samas oli ka kostja enda EVP kontol vahendeid (3000 EVP-krooni) ning

tunnistajad kinnitavad ka kostja enda suurt osalust ehitamisel, mistõttu kohus ei saanud

lugeda tuvastatuks, et üksnes hageja tegevus viis lõpuks elamu omandamiseni kostja

poolt xxxxxxxxxx korteri osas tuleb nõustuda kostjaga, et hageja ei olnud nimetatud

eluruumi erastamise õigustatud subjektiks, sest vastavalt esitatud erastamislepingule oli

üürileping sõlmitud just kostjaga. Eelnevast järeldas kohus, et poolte tegevus

kõrvalhoone ja elamu ehitamisel, projektide tellimisel jms sarnanes pigem TsK 39.

peatüki kohase ühise tegutsemise lepingu tunnustega (sätted kehtisid kuni 01.07.2002),

millel pidi seaduse mõttes olema ühine majanduslik eesmärk – antud juhul elamu

ehitamine, millisele võimalusele viitab mh ka TsK § 438 lg 1. Selline tegevus ei anna

kohtu arvates alust järelduseks, et pooled leppisid kokku, nagu lubaks kostja oma emal

elada valmivas majas elu lõpuni.

25. Kohus, kohaldades jätkuvalt eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid seaduse sätetele, leidis,

et hageja faktiline elamine vaidlusaluses majas juba alates 1991.a (mida kinnitavad

tunnistajad) tänaseni on piisav alus, tegemaks järeldust, et kostja, olles 1996.a lõpust

maja omanik, majutas oma ema ES § 11 lg 1 mõttes ning hagejal tekkis seeläbi õigus

kokkulepitud ruume (I korrusel) kasutada. Kostja väide, nagu oleks tema ema

omavoliliselt eluruumid hõivanud, ei ole millegagi tõendatud. Nagu nähtub ES § 11 lg-st

1, on pereliikme majutamine eluruumi omaniku õigus, mis annab omakorda pereliikmele

õiguse eluruumi kasutamiseks. ES ei sätesta, milline on sellise majutamise tähtaeg,

mistõttu tuleb selline, omaniku pereliikmeks olekust ja omaniku nõusolekust tulenev,

kasutusõigus lugeda tähtajatuks. Kuivõrd sellise kasutuse aluseks on lisaks

sugulusele/hõimlusele ka omaniku tahteavaldus/nõusolek isiku majutamiseks, saab

seaduse mõttes see lõppeda samuti omaniku tahteavaldusega. Omaniku tahteavaldusele

lisaks on võimalik, et ta lepib pereliikmega kokku eluruumide kasutamise korras ja

kasutatavates eluruumides üldse, samuti nende kasutamise tähtajas. Sellest lähtuvalt on

eluruumi omanik, majutades oma pereliikme tähtajatult temale kuuluvasse eluruumi,

sõlminud pereliikmega lepingu, mis oma olemuselt kehtiva seaduse mõttes on lähedasim

just tasuta kasutamise õigussuhtele. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet

reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast

õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile.

Eeltoodust jõudis kohus järeldusele, et poolte vahel sõlmiti 1990ndate aastate II pooles

täpsustamata ajal tasuta kasutamise leping, millele kestvuslepinguna kohalduvad alates

VÕS-i jõustumisest selle seaduse 21. peatüki sätted.

26. Põhimõtteliselt on võimalik ka tasuta kasutamise lepingus kokku leppida selle tähtajas

selliselt, et leping lõpeb kasutaja surmaga, kuigi õiguslikult nähtavakstegemiseks on

selleks mõistlik kasutada asjaõigusseaduse kohast isiklikku kasutusõigust (mis kantakse

kinnistusraamatusse). Antud asjas hageja esitatud tõendid seda väidet ei kinnita ning

kohut selles ei veena. Lisaks juba ülalmärgitule sedastas kohus, et kõik tunnistajad andsid

ütlusi perioodi kohta, mil tasuta kasutamise õigussuhet juba ülalmärgitud põhjustel olla ei

saanud (kostja ei olnud omanik), ka hageja esitatud dokumentaalsed tõendid on enamasti

varasemast perioodist ja eelkõige ühise tegutsemise lepingu asjaoludele viitavad.

Eluruumidesse majutamine ega neisse sisseregistreeritus nende omaniku poolt ei anna

õigust nõuda sellist kasutusõigust eluaegselt. Sellist õigust ei tulene ka hageja viidatud

PKS sätetest. 01.01.1995-01.07.2010 kehtinud PKS nägi ette vaid täisealiseks saanud

lapse ülalpidamiskohustuse abi vajava ja töövõimetu vanema suhtes, mille sisuks on

rahaline toetamine ning mis võib olla elatis (PKS § 64). Alates 01.07.2010 kehtiva PKS

§ 113 sätestab, et vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu

pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Samas on tegemist vaid kõlblusnormiga

ehk mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes, mille täitmist ühegi

õiguskaitsevahendiga otseselt nõuda ei saa. Abi vajav vanem võib nõuda lapselt

ülalpidamist kehtiva PKS § 100 lg 1 alusel, kuid see on tavapäraselt rahaline toetus ning

muul viisil saab ülalpidamise andmist nõuda vaid kohtu poolt määratuna ja mõjuvatel

põhjustel. Antud hagi ei ole aga esitatud perekonnaõiguse normidest lähtuvalt.

27. Eelneva põhjal tegi kohus esitatud nõuete kohta järgmised otsustused. Hageja loobumised

hagi nõuetest nr 1, 2 ja 5 tuleb võtta vastu ja selles osas menetlus lõpetada. Tegemist on

seni

lahendamata

menetluslike

taotlustega,

millised

kohus

rahuldas

otsuse

resolutsiooniga. Hageja hagi muudes nõuetes tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtus ei

leidnud tuvastamist pooltevahelise lepingu kehtivus hageja eluajaks ning leping on kostja

poolt kehtivalt VÕS § 393 lg 3 alusel üles öeldud (eluruumi kasutamise puhul ei saa

kasutuseesmärgi saavutamisest rääkida). Ülesütlemise formaalseid eeldusi ei ole hageja

kahtluse alla seadnud. Kostja vastuhagi tuleb alternatiivsel alusel rahuldada (lepingulise

suhte

puudumise

alusel

tuleb

jätta

rahuldamata),

tuvastades

tema

poolt

vastuhagiavaldusega esitatud lepingu ülesütlemise õiguspärasust ning hagejal kõnealuse

kinnisasja ja sellel paiknevate ruumide kasutamise õigusliku aluse puudumine alates

28.06.2011. Vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb kohustada hagejat VÕS § 393 lg 1 ja AÕS

§ 80 lg 2 alusel (hageja valdus on lepingu lõppemise ebaseaduslik ning omanikul on asja

väljaandmise nõue igaühe vastu, kes tema asja ebaseaduslikult valdab) vabastama

nimetatud kinnisasi ning sellele paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikul

täitmata jätmisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta kinnisasi ja sel paiknevad

ruumid hageja valdusest ära ning tõsta hageja koos tema isiklike asjadega kinnisasjalt

ja/või ruumidest välja.

28. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel hageja kanda, sest kohus

rahuldas vastuhagi ja jättis hagi rahuldamata. Vastuhagi eesmärgiks oli tuvastada hageja

õigusliku aluse puudumine kostja eluruumide kasutamiseks ning selle eesmärgi kostja

saavutas, mistõttu ei oma menetluskulude jagamise seisukohalt tähtsust esimesel alusel

vastuhagi rahuldamata jätmine.

Apellatsioonkaebus

29. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, v.a osas, millega jäeti kostja vastuhagi

rahuldamata esimesel alternatiivnõudel, ja teha uus otsus, millega jätta kostja vastuhagi

täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada põhihagi ulatuses, millises osas hageja ei ole oma

nõuetest loobunud. Menetluskulud jätta kostja kanda.

30. Hageja nõustus kohtu järeldusega, et juba enne VÕSi jõustumist eksisteeris poolte vahel

eluruumide ja abiruumide kasutamise osas tasuta kasutamise õigussuhe. Samas, kui

kohus pidas selle õigussuhte ja vastava lepingu sõlmimist võimalikuks 1990ndate aastate

teises pooles, siis see toimus hiljemalt 1992.a, kui elamu oli lõplikult valminud ja hageja

elas nimetatud elamus.

31. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kostja sai vastava lepingu sõlmida hagejaga

alles pärast elamualuse maa erastamist 26.06.1996. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et

õiguslikult kuulus aiandusühistu krundile ehitatud elamu (algselt küll ebaseadusliku

ehitisena) kostjale. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis välistanuks kostja

omandiõiguse elamule enne elamualuse maa kinnistamist.

32. Poolte vahel eksisteeris tasuta kasutamise leping, mille tähtaeg oli määratud ja selleks

tähtajaks oli hageja eluaja lõpp (VÕS § 393 lg 1). Kohus on ebaõigesti leidnud, et

tuvastamist ei ole leidnud lepingu kehtivus hageja eluajaks ja seetõttu on kohus

kohaldanud ebaõigesti VÕS § 393 lg 3, asudes sisuliselt seisukohale, et ülesütlemise

materiaalsed eeldused on täidetud. Kohus ei ole andnud lepingu tähtajalisuse

määratlemisel hinnangut poolte tegevusele ja toimingutele alates hoonete ehitamise

alustamisest kuni kostja poolt elamu aluse maa erastamiseni. Kohus oleks pidanud võtma

vastava seisukoha ja analüüsima, kas läbi kaudsete, vaikimisi või tegevusetusega tehtud

tahteavalduste võiks eksisteerida kokkuleppe olemasolu, et hagejal on õigus kasutada

kostja elamus asuvaid ruume kuni oma surmani. Õigusliku alusena tulnuks siin juhinduda

TsÜS § 68 lg-st 2 (kuni 30.06.2002 § 62 lg 3) või § 68 lg-st 3 (kuni 30.06.2002 § 63).

33. Kui nõustuda kohtu käsitlusega, et kõrvalhoone ja elamu ühine ehitamine võis evida

ühise tegutsemise lepingu tunnuseid TsK järgi, siis hageja poolt aiandusühistu „Ivake“

liikmelisusest sisuliselt loobumine kostja kasuks tasu nõudmata, hageja poolt Raku tee 1-

31 korteri erastamisõigusest sisuliselt loobumine kostja kasuks tasu nõudmata, hageja

poolt kostjale 11 700 EVP krooni loovutamine tasu nõudmata ja hageja poolt maa

(xxxxxxxxxxx kinnistus nr xxxxx) tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise

kostjale tasu nõudmata, mille arvel sai kostja 21 200 EVP-krooni, ei saa kuidagi viidata

ühisele tegutsemisele teatud eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud tegevused viitavad

otseselt, et poolte vahel pidi olema ja oli tahteavaldus selles, et kui hageja oma vara

kostjale loovutab, omab hageja õiguse elamus ruumide kasutamiseks kuni oma eluaja

lõpuni. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et poolte vahel eksisteerib mittetäielik

kohustus VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes ja kohus on nimetatud õigusnormi vääralt kohaldanud.

Kohtuotsusest ei ilmne veenvaid põhjendusi, miks pidanuks hageja ilma vastava

lepinguta loovutama oma vara kostjale ja asetama end olukorda, kus kostja kui tema poeg

omaks õiguse igal ajal lepingu lõpetada või lepingu üles öelda ning nõuda hagejalt tema

kasutusse antud ruumide vabastamist.

34. Kuivõrd maakohus on ebaõigesti vastuhagi rahuldanud, tuleb rahuldada põhihagi

hagiavalduses toodud põhjendustel ning kohtuistungil mitteloobutud nõuetega.

Vastus apellatsioonkaebusele

35. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu

vaheotsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ning kuulanud ära menetlusosalised ja

nende esindajad leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise ja

materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt

rahuldamisele. Nii hagi kui vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

37. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja ei

ole maakohtu otsust vaidlustanud ning hageja on vaidlustanud otsust üksnes vastuhagi

rahuldamise osas ning nende nõuete rahuldamata jätmise osas, millest hageja maakohtu

menetluses ei loobunud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega

põhjendatust muus osas kontrollida.

38. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud vaidluse aluseks olevad asjaolud

õigesti ja seetõttu võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised

asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise

menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei

pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

39. Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest

tehtud järeldustega. Tuvastatud asjaoludest ekslike järelduste tegemine on omakorda

viinud materiaalõiguse väära kohaldamiseni. Kolleegiumi hinnangul annab maakohtu

poolt käsitletud poolte kooskõlastatud tegevus perekonnale kuulunud vara ja varaliste

õiguste kasutamisel alust asuda seisukohale, et pooled sõlmisid suulise võlaõigusliku

lepingu, mille kohaselt on hagejal õigus kostjale kuuluvas elamus seni tema kasutuses

olevaid ruume kasutada elamiseks elu lõpuni. Sellist järeldust toetab asjaolu, et hageja on

loobunud aiandusühistu „Ivake“ liikmelisusest ja üürniku õigustest xxxxxxxxxxasunud

korterile ning lasknud selle kaudu kostjal nimetatud õigusest tulenenud varalisi õigus

realiseerida. Kostja seisukoht, et hageja ei olnud xxxxxxxxxx üürnikuks ning ole seetõttu

korteri erastamise võimalusest kostja kasuks loobunud, ei ole õige. Samuti ei ole õige

kostja seisukoht, et hageja ei ole teinud midagi selleks, et kostja võiks aiandusühistu

liikme õigusi ainuisikuliselt teostada. Kolleegiumi hinnangul on usutav hageja positsioon,

et hageja on astunud nii üürniku õigustest kui ka aiandusühistu liikmeks oleku õigustest

tagasi üksnes teadmises, et kostja hageja pojana need õigused realiseerib. Sarnaselt

üürniku õigustest ja aiandusühistu liikmelisusest kostja kasuks loobumisele, on hageja

loobunud ka xxxxxxxxxxxxxx kinnistu nr xxxxx tagastamise või asendamise

nõudeõigusest ning kinkinud kostjale erastamisväärtpabereid xxxxxxxxxxx maa

erastamiseks. Kolleegiumi hinnangul annab hageja poolt kostjale vara kinkimine ja kostja

kasuks varalistest õigustest loobumine ulatuses, mis ei jätnud hagejale endale enam

võimalust soetada iseseisvat elupaika, tugeva aluse uskuda hageja väidet, et ta toimis

selliselt üksnes kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel, mis võimaldab tal kostja poolt

ehitatavas majas elu lõpuni elada. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka maakohtu

poolt õigesti tuvastatud asjaolu, et hageja on panustanud xxxxxxxxxx kinnistul asuva

kõrvalhoone ja elamu ehitamisse ning fakt, et hageja on kostjale kuuluvas elamus selle

elamiskõlbulikkusest alates pikka aega elanud. Ringkonnakohtu istungil esitatud väidet,

et hageja asus kostjale kuuluvasse elamusse elama enne selle valmimist ilma poolte

kokkuleppeta, ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud, samuti ei ole sellise

positsiooni kinnituseks esitatud ühtegi tõendit.

40. Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud xxxxxxxxx asuva elamu tasuta

kasutamise leping hageja elu ajaks, on tegemist tähtajalise lepinguga. Pooltevaheliste

suhete hilisem võimalik halvenemine ei saa muuta esialgse kokkuleppe tingimusi ega

muuta seda tähtajatuks. Tähtajalisele lepingule ei ole kohaldatav maakohtu poolt

rakendatud VÕS § 393 lg 3, mis annab asja kasutusse andjale õiguse leping igal ajal ning

ilma selleks põhjust nimetamata üles öelda. Tähtajalise tasuta kasutamise lepingu

ülesütlemisele kohaldatakse VÕS § 394 ja seetõttu pidanuks kostja lepingu ülesütlemisel

tuginema vähemalt ühele nimetatud paragrahvi p-des 1-3 toodud alustest. Kostja ei ole

vastuhagiavalduses tehtud ülesütlemisavalduses lepingu ülesütlemise põhjusi nimetanud

ja seetõttu ei saa lugeda lepingut ülesütlemise materiaalse aluse puudumise tõttu

lõppenuks. Lepingu kehtivuse tõttu tuleb jätta vastuhagi rahuldamata ning kostjal tuleb

lepingut täita.

41. Tõendeid, et kostja oleks seni lepingut rikkunud ning teinud hagejale takistusi hageja

kasutuses olevate ruumide või hageja poolt soovitud kommunaalteenuste kasutamisel, ei

ole kohtule esitatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus rahuldada hagis esitatud nõudeid,

mis põhinevad hageja vastupidistele paljasõnalistele väidetele ning hagi tuleb jätta

menetlusse jäänud nõuete osas rahuldamata.

42. Nii hagi kui vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu peab kolleegium õigeks jätta

menetluskulud vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele TsMS § 162 lg 3

alusel poolte endi kanda.

43. Kuna hagejale osutati maakohtu 01.07.2007 määruse alusel riigi õigusabi, mis jätkus

TsMS § 184 lg 4 alusel ka apellatsioonimenetluses, tuleb määrata riigi õigusabi seaduse

(RÕAS) § 22 lg 7 ja § 23 lg 1 alusel käesoleva otsusega kindlaks ka

apellatsioonimenetlust puudutava riigi õigusabi tasu suurus. Vandeadvokaat Raul Oberg

on vastavasisulise taotluse esitanud, selles märgituga on nõustunud ka esindatav.

Kolleegium leiab, et taotluses esitatud ajakulu on põhjendatud ja kooskõlas esindaja poolt

apellatsioonimenetluses tehtud toimingutega ning taotluses märgitud tasu 514,32 eurot,

mis sisaldab käibemaksu, tuleb lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 1399,85 eurole riigi

õigusabi osutaja kasuks välja mõista. Kuna maakohus on 01.07.2007 määrusega andnud

hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud,

jääb nimetatud summa riigi kanda.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Imbi Sidok-Toomsalu