3-12-760/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-760

Haldusasi

U.R.’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012

korralduse

nr

461-k

„Tartu

mnt

ehitise

teenindamiseks

vajaliku

maa

määramine

ostueesõigusega erastamiseks“ tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 28. augustil 2012 ja kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: U.R.;

Kolmas isik kaebaja poolel: K.R..

Vastustaja: Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu);

Esindaja: Kiur Põld;

Kolmas isik vastustaja poolel: AS Tallinna Vesi;

Esindaja: v. adv. Toomas Pikamäe;

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Mõista U.R.’ilt (isikukood xxxxxxxxxx) AS Tallinna Vesi (registrikood 10257326)

kasuks välja 1195 (üks tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot ja 10 senti.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale, vastustajale ja kolmandatele isikutele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni

13.02.1995 otsusega nr 4924 tunnistati Tallinnas (end. Harjumaal), Kurna vallas, Mõigu mõisast

eraldatud maaüksuse „Saluoja nr 83“, endisel kinnistul nr 89 asunud krunt suurusega 24,61ha

omandireformi objektiks. Eeltoodud vara suhtes on omandireformi õigustatud subjektideks K.R.

1/10 osas ja U.R. 9/10 osas.

2. Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korraldusega nr 918-k kinnitati Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti piirkonna arhitekti H. Viljasaare poolt 18.11.2008 koostatud Tartu mnt 113 krundi piiride

ettepanek, mis oli Revala Maamõõdubüroo OÜ poolt 16.01.2009 koostatud katastriüksuse plaan

töö nr T-493 ja krundi moodustamise aluseks. Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsusega

haldusasjas nr 3-09-1431 tühistas kohus Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korralduse nr 918-k,

sealhulgas korralduse punkti 3, millega määrati Tartu mnt 113 krundi piirid ning teenindusmaa

suurusega 164 394 m2. Otsus on jõustunud. Tallinna Linnavalitsus võttis 04.04.2012 vastu

korralduse nr 461-k, millega määras kindlaks Tartu mnt 113 krundipiirid ja maa sihtotstarbe ning

selgitas välja erastatava maaga seotud kitsendused.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

3. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korralduse nr 461-k

vastuvõtmisel on rikutud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisel ettenähtud

menetlusnõudeid ning menetlusnõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. mistõttu palub

ta tühistada korraldus HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 punkti 1 alusel.

4. Kaebaja leiab, et asjas on otsustava tähendusega alljärgnevate asjaolude väljaselgitamine:

1) kas nn Mõigu polder on terviklik asi, mis on kasutuses sademevee kogumiseks,

puhastamiseks ja ärajuhtimiseks ning kas vastav tegevus toimub Keskkonnaregistris

(register.keskkonnainfo.ee):

a. VEE2006190 all registreeritud veekogus

b. VEE2006200 all registreeritud veekogus;

või tegemist on lodualaga, mis on muda, pilliroogu ja kõrgemat taimestikku ja puid

täiskasvanud, süvendamata ja korrastamata ja esteetilist maastiku pilti rikkuva alaga ehk kas

tegemist on väidetavalt kasutusest väljalangenud rajatisega;

2) kas Tallinna Linnavalitsus on nn Mõigu poldri korrastamiseks määranud väidetavale ehitise

omanikule AS-le Tallinna Vesi 1-aastase tähtaja tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6

lõikest 31. Juhul kui tegemist on esialgsest kasutusest väljalangenud rajatisega ning rajatise

korrastamiseks see on esialgse funktsiooni saavutamiseks ei ole Tallinna Linnavalitsus

tähtaega määranud, siis tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144

kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktist 3 ehitisele

teenindusmaad ei määrata;

3) kas Keskkonnaregistris VEE2006190 all ja VEE2006200 all registreeritud veekogud on

looduslikud või tehisveekogud, kuna Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsusega

haldusasjas nr 3-09-1431 punktis 26 on kohus leidnud, et inimtegevuse tulemusena tekkinud

objekti olemasolu kinnitab Maaregister (register asub aadressil xgis.maaamet.ee/ky/), millest

nähtub, et tegemist on märja alaga, mille kaldanõlvad on sirged, mis ei ole omane loodusliku

tekkega veekogule. Siinkohal viitab kaebaja Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2002 otsusele

haldusasjas nr 3-3-1-94-04 (punktile 10) ja 17.02.2005 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-94-04

(punktile 22), milles kolleegium on asunud seisukohale, et tulenevalt uurimisprintsiibist saab

kohus vaidluse korral anda jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele teistsuguse

hinnangu. Halduskohus ei ole pöördumatult seotud teises protsessis tuvastatud asjaoludega

ning erinevatel alustel ja erinevatel aegadel toimunud kohtumenetlused võivad anda erinevaid

tulemusi. Käesolevas haldusasjas väidab kaebaja, et Maaregistrist (xgis.maaamet.ee/ky/) on

toimunud Tartu mnt 113 katastriüksuse osas morfoloogilised muudatused, muutunud on

VEE2006190 all registreeritud ja VEE2006200 all registreeritud veekogude pindala ja kuju

ning registrist ei nähtu, et tegemist on märja alaga, mille kaldanõlvad on sirged. Kaebaja

väidab, et VEE2006190 all registreeritud veekogu on sademeveekanalisatsiooni rajatis –

biotiik (määratlus biotiik tuleneb AS Tallinna Vesi tellimusel OÜ PB Maa ja Vesi 22.02.2006

Kalev Raadla poolt koostatud ekspertarvamusest Mõigu poldritiigi kohta) ning VEE2006200

all registreeritud veekogu on looduslik veekogu, mida ei kasutata sademevee kogumiseks,

puhastamiseks ja ärajuhtimiseks.

5. Kaebaja hinnangul ei ole mõistetavad motiivid, millest lähtuvalt määratakse Tartu mnt 113

krundi pindalaks 164 394 m2. Sellega eiras vastustaja maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) § 6

lg 33, ehitise teenindamise korra p 4 alapunktides 2 kuni 4 ja MaaRS § 2 püstitatud eesmärki,

olles samuti vastuolus MaaRS § 7 lõikega 5 ja § 221 lõikega 6.

6. Kaebajale jäävad arusaamatuks korralduses preambulas esitatud viited haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 64 lõigetele 1 ja 2 ja § 68 lõige 2 kuna need käsitlevad haldusakti kehtetuks

tunnistamise lubatavust. Lisaks jäävad arusaamatuks viited ruumiandmete seaduse (RAS) § 48

lõigetele 1 ja 2; §-le 50 ja § 54 lõikele 1, mis käsitlevad aadressi määramist kuna korraldusega

aadressi ei määrata kuna see on määratud varasemate haldusaktidega;

7. Kaebaja leiab, et korralduse preambulas viidatud maakorraldusseadus (MaaKS) tõendab, et

Tartu mnt 113 krundi moodustamisel on lähtutud eelkõige väidetava omaniku AS Tallinna Vesi

huvist, mida tõendab see, et MaaKS § 5 lg 2 punktist 1 lähtuvalt lähtutakse omaniku taotlusest

kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks.

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega kinnitatud Tartu mnt 113 krundi suurus ja piirid

on määratud vastuolus MaaRS § 6 lg 31; § 6 lg 33; § 7 lg 5 ja lg 52 ning § 221 lg 6.

9. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuse haldusasjas nr 3-09-1431

resolutsioonist ja punktist 32 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud

Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktist 7 kui ka Vabariigi Valitsuse

06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 131

tulenes, et enne vaidlusaluse korralduse vastuvõtmist pidi vastustaja koostama võimalikult

kaasaegse

situatsiooniga

kaardil

(plaanil)

piiride

kulgemise

ettepaneku.

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti arhitekt H. Viljasaare poolt 18.11.2008 koostatud krundi piiride

ettepaneku alune plaan ei ole kaasaegse ega ka koostamise aegse situatsiooniga. Uut

piiriettepanekut ei ole koostatud ega kaebajale omapoolsete seisukohtade ja vastuväite

esitamiseks esitatud.

10. Vaidlustatud korralduse punktis 10.3 määratud Tartu mnt 113 sihtotstarve tootmismaa on

määratud vastuolus maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lõikega 6; planeerimisseaduse (PlanS) § 8

lg 3 punktidega 3 ja 17 ning lõikega 31 kui ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a määrusega nr 155

kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra § 2 lõigetega 2 ja 3 ja

§ 6 lg 1 punktiga 4. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringu kohaselt on Tartu mnt 113 maakasutuse juhtfunktsiooniks haljasala.

Korraldusega määratud sihtotstarve on vastuolus Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaaniga

(asub aadressil: tallinn.ee/est/ehitus/g6597s45141). Lisaks ei ole tootmismaa määramine

loodusliku või tehisveekogu või selle osa alusele maale kooskõlas AS Tallinna Vesi kui väidetava

rajatise omaniku kinnitusega (17.05.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendi punktis 4.2), et

kuna Mõigu poldritiigis on vesi, on tegemist veekoguga veeseaduse (VeeS § 2 punkti 17) mõistes,

siis kehtivad seda ümbritseva maa suhtes ka veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud

kitsendused. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2005 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-32-

05 punktist 11 võib maa sihtotstarbe määramine ostueesõigusega erastamisel mõjutada

tagastamise õigustatud subjekti õigusi.

11. Ehitise teenindamiseks vajalik maa Tartu mnt pumbamajale, mis on Tallinna Linnavolikogu

21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu teemakaardiga 12.2

„Tehnovõrgud – sademevee kanalisatsioon“ nähtud ette likvideerida kuna hoone on kaotanud

oma funktsiooni on määratletud/kinnitatud vastuolus MaaRS §-s 2 püstitatud eesmärgiga.

Samuti on eiratud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe

elamualade üldplaneeringu teemakaarti (edaspidi üldplaneeringu teemakaart) 12.2 „Tehnovõrgud

– sademevee kanalisatsioon“, millega on nähtud ette Tartu maantee sademevee pumpla

likvideerimine, kuna hoone on kaotanud oma funktsiooni. Vastustaja on eiranud seega seadusega

ettenähtud haldusorgani põhjendamiskohustust ja haldusaktile kehtestatud elementaarseid

nõudeid.

12. Kaebaja lisab, motiivid et, millest lähtuvalt on vastustaja määranud, et nn Mõigu poldril

kehtivad veeseaduse (edaspidi VeeS) § 28¹ lg 3 punktist 2, §-st 29 ja looduskaitseseaduse

(edaspidi LKS) §-dest 37 ja 38 tulenevad kitsendused, ei ole ühesed ja kontrollitavad. Polder on

Vabariigi Valitsuse 16.05.2010 määruse nr 171 kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (edaspidi

kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded) kohane kanalisatsiooniehitis (biotiik).

13. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kaebajat (kui isikut kelle maa tagastamise

avaldus on lahendamata) ei ole kutsutud erastamise korra punki 141 kohase Tartu mnt 113

krundi piiri protokollidele allkirjastamise juurde.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Vastustaja leiab esiteks, et kaebuses esitatud väited ei ole põhistatud ega tõendatud. Selliselt ei

ole vastustajal võimalik väiteid sisuliselt analüüsida. Teenindusmaa määramise motiivid on

Tallinna Linnavalitsus on esitanud vaidlustatud korralduse punktis 9 ning vastustaja ei pea

vajalikuks sellele midagi lisada.

15. Kaebaja leidis, et kuna Tallinna Halduskohus tühistas Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009

korralduse, on tühistatud ka maa erastamiseks tehtud eeltoimingud ning vastustaja pidi teostama

eeltoimingud uuesti. Samas ei selgu kaebusest, millisest õigusaktist tulenevalt on eeltoimingud

tühistatud. Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-09-1431 03.06.2009 korralduse üksnes

seetõttu, et haldusakt oli kaebajaid puudutavas osas motiveerimata, mitte põhjusel, et

eeltoimingud olid ebaõiged. Vastustaja märgib, et õigusvastase haldusakti tühistamisel jätkub

sisuliselt akti andmisele eelnenud menetlus, mis nüüd üritatakse korrektselt lõpetada.

11. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et Mõigu polder ja Tartu mnt pumbamaja on omavahel

seotud rajatiste kompleks, millel on oluline funktsioon nii sademevee ärajuhtimisel ja üleujutuste

vältimisel kui ka reostuse leviku tõkestamisel Ülemiste järve ning merre. Mõigu poldri tähtsamad

funktsioonid on sademevee kogumine ja ärajuhtimine Tallinna Lennujaama maa-alalt,

Suur-Sõjamäe piirkonnast ja Rae vallast. Sademevee hetkvooluhulkade ühtlustamisega tasemele,

mis võimaldab need juhtida linna sademeveesüsteemi kaudu merre. Samuti võimaldab Mõigu

polder reguleerida Ülemiste järve kõrget veetaset. Seega on Mõigu polder rajatis, mille üks osa

on tiik, kuhu kogutakse vesi. Sõltuvalt sademete hulgast võib selles tiigis olla rohkem või vähem

vett, või põuasel suvel võib tiik ka kuiv olla. Mõigu poldri kui rajatise teenindusmaa määramisel

on oluline, kui suur on rajatis tervikuna, sh arvestades rajamise projekte, mitte see kui suur on

tema veealune pind mingil suvalisel ajahetkel. Kaebja seisukohad, mis lähtuvad Mõigu

poldritiigist kui ainult veekogust, ei ole teenidusmaa määramisel asjakohased.

12. Vastustaja möönab, et haldusakti preambulas on ekslikult viidatud haldusmenetluse seaduse

§-dele 64 ja 68. Kuna aga haldusakti sisulises osas midagi kehtetuks ei tunnistatud, siis ei oma

ekslik viitamine mingit tähendust haldusakti kehtivusele.

13. Kaebaja ei ole kuidagi põjendanud, veelvähem tõendanud, kuidas Mõigu poldri teenindusmaa

sihtotstarbe määramine tootmismaana kuidagi tema õigusi rikub.

14. Kaebaja väidab, et korralduse aluseks olev eelhaldusaktina antud piiride kulgemise ettepanek

ei ole koostatud kaasaegse siuatsiooniga kaardil. Samas kaebaja ei selgita, milles seisneb kaardi

mittekaasaegsus ning kuidas see tema õigusi rikub.

15. Vastustajale jääb ka arusaamatuks, milliseid kaebaja õigusi rikuvad vaidlustatud korralduses

märgitud Mõigu poldril kehtivad kitsendused

K.R.I SEISUKOHT

16. Kolmas isik kaebaja poolel K.R. palub kohtul kaebuse rahuldada. U.R. ja K.R. saatsid

22.01.2009 vastuse Tallinna Maa-ameti 20.01.2009 kirjale nr 5-9/245, milles nad esitasid maa

tagastamise õigustatud subjektidena vastuväite, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti piirkonna

arhitekti Helgi-Ann Viljasaare poolt 18.11.2008.a koostatud Tartu mnt 113 ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepane on vastuolus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a

määrusega nr 144 kinnitatud Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkt 4

alapunktiga 3, kuna ehitise teenindusmaa koosseisu ei määrata tootmismaad, mistõttu kuulub see

maa õigustatud subjektidele tagastamisele. Tegelikkuses on alusplaanil näidatud veekogude

morfoloogilised andmed ajas muutunud, veekogude kalda jooned ei ole sirgjoonelised, tegemist

ei ole kogu ala osas veepeeglit katva alaga, muutunud on veekogude kuju, pindala, kaldajoone

pikkus ning ala on puid täiskasvanud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti piirkonna arhitekti

Helgi-Ann Viljasaare poolt 18.11.2008.a koostatud krundipiiri ettepanek ei ole MaaRS § 23 lõike

2 kohaseks haldusaktiks.

17. Üheski menetluses ei ole kaebajale esitatud tiigi kinnitatud projekti. Haldusasja nr 3-09-1431

raames AS Tallinna Vesi poolt esitatud joonised on esitatud kohtule peale Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti piirkonna arhitekti Helgi-Ann Viljasaare poolt 18.11.2008 koostatud

krundipiiri ettepaneku koostamist ning ei ole projektiks kuna asendiplaanidel puudub kohaliku

omavalitsuse aktsepteering, mis nõukogude-aegse halduspraktika kohaselt löödi valdavalt ainult

asendiplaanile pitsatiga „KOOSKÕLASTATUD”, „KINNITATUD” ja „EHITUSTÖÖDEGA

ALUSTAMINE LUBATUD” ning joonised on esitatud

18. Tartu mnt 113 maa ostueesõigusega erastamise toimik sisaldab Tallinna Linnarhiivi

23.04.2002 kirja nr 4-2/02/253, milles teatatakse, et 19.12.1970 ei ole Tallinna Linna TSN

Täitevkomitee välja andnud ühtegi korraldust ning korraldus nr 708-k (mis väidetavalt kinnitab

Pirita-Ülemiste kanali kompleksi Mõigu polderala korrastuse tööjoonised) on välja antud

21.12.1970 ja käsitleb elamispinna eraldamist ja orderite väljaandmist, mis arhiivi andmetel ei näi

seonduvat Mõigu poldri maade küsimusega.

AS TALLINNA VESI SEISUKOHT

19. Kolmas isik AS Tallinna Vesi esitas oma vastuväited kaebusele, paludes see jätta

rahuldamata ja põhjendades seda järgnevalt. AS Tallinna Vesi selgitab esiteks, et otsusega

haldusasjas nr 3-09-1431 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korraldus nr 918-k, kuid ei

kohustatud Tallinna Linnavalitsust koostama uut krundi piiride kulgemise ettepanekut Tallinnas

aadressil Tartu mnt 113 asuva krundi suhtes. Korraldus tühistati üksnes põhjusel, et sellest ei

nähtunud põhjused, miks määrati Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks

vajaliku maa hulka ka Tartu mnt ja Mõigu poldritiigi vaheline maa ning Kanali tee tänava ja

Mõigu poldritiigi vaheline maa. Tallinna Halduskohus heitis Tallinna Linnavalitsusele ette üksnes

korralduse osalist motiveerimatust ega kohustanud koostama uut krundi piiride kulgemise

ettepanekut.

20. Teiseks ei nähtunud Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korraldusest nr 918-k, et sellega oleks

kinnitatud Tallinnas aadressil Tartu mnt 113 asuva krundi piiride kulgemise ettepanekut. Ka

erastamise korrast ega ehitise korrast ei tulene, et kohaliku omavalitsuse üksus peaks maa

erastamise seisukohalt oluliste tingimuste kindlaks määramisel kinnitama krundi piiride

kulgemise ettepaneku. Seetõttu ei ole Tallinna Linnavalitsus oma 03.06.2009 korraldusega nr

918-k kinnitanud Tallinnas aadressil Tartu mnt 113 asuva krundi piiride kulgemise ettepaneku.

Toodud põhjustel on asjakohatud ja ebaõiged kaebuse esitaja väited sellest, et Tallinna

Linnavalitsus oleks pidanud koostama uue krundi piiride kulgemise ettepaneku, esitama selle

tutvumiseks ja allkirjastamiseks kaebuse esitajale ning et nimetatud rikkumine mõjutab oluliselt

korralduse õigusvastasust.

21. AS Tallinna Vesi kinnitab, et üldplaneeringu teemakaart viitab Tartu mnt pumbamajale kui

likvideerimisele kuuluvale ehitisele. Samas nii viite kui ka teemakaardil oleva märkuse juures on

viide Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k heaks kiidetud C1 lahendusele.

See tähendab, et teemakaart ei näe ise ette Tartu mnt pumbamaja likvideerimist, vaid viitab selles

osas lahendusele C1. Lahenduse C1 õigusliku tähenduse osas on Tallinna Ringkonnakohus

30.06.2009 otsuses haldusasjas nr 3-07-1070 märkinud, et C1 on üksnes ideekavand. Kohus

märkis, et kuna tegemist on üksnes ideekavandiga, ei mõjuta selles väljendatud kavatsused maa

tagastamise ja ostueesõigusega erastamise menetlust. Heakskiidetud skeemile tuginedes pole alust

asuda kolmandale isikule ostueesõigusega maad erastama ega jätta kaebajale maad tagastamata.

Vastavate otsuste langetamine sõltub maareformi seaduses toodud faktilise ja õigusliku olukorra

hinnangust ja selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt langetavast otsusest maatüki tagastamiseks

või erastamiseks. Sademevee ärajuhtimiseks vajalike süsteemide ehitamiseks tuleb koostada

projekteerimistingimused

ning

taotleda

ehitusload

sõltumata

vaidlusaluse

korralduse

olemasolust. Korraldusega heakskiidetud skeemi elluviimine ilma täiendavate seaduses

ettenähtud tingimuste täitmiseta pole võimalik. Heakskiidetud skeemi ei pruugita ka üldse ellu

viia. Eeltoodut kinnitab muuhulgas asjaolu, et keskkonnamõju hindamise käigus ei peetud

sobivaimaks lahenduseks linnavalitsuse poolt heakskiidetud C1 varianti, vaid kombineeritud

C1/B1 varianti ning hindajate poolt pakuti välja veel kolmaski variant. AS Tallinna Vesi leiab, et

teemakaardil sisalduv viide C1 lahendusele ei ole seega aluseks, mis võimaldab kindlalt väita, et

Tartu mnt pumbamaja likvideeritakse. Lisaks, kuigi C1 lahendus kinnitati rohkem kui viis aastat

tagasi, ei ole seoses viidatud lahendusega kuni tänase päevani Mõigu poldritiigi või Tartu mnt

pumbamaja suhtes viidud ellu mingeid sellest tulenevaid samme, sealhulgas Tartu mnt

pumbamaja likvideerimist.

22. AS Tallinna Vesi lisab, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.3.1 „Ülemiste järve

ülevoolukanal“ on märgitud, et AS-i Tallinna Vesi poolt tellitud uuring “Suur-Sõjamäe piirkonna

sademevee ärajuhtimise skeem” annab detailse ülevaate kogu piirkonna (Tallinn ja Rae vald)

vooluhulkadest ja lahendusvariantidest. Skeemi eesmärk oli leida lahendusi piirkonna osa

sademevee juhtimiseks läbi Rae valla Pirita jõkke. Edasiseks tööks valiti välja kolm võimalikku

lahendust, millest lõplik lahendus sõltub ühise tegevuskava kokkulepete saavutamisest

omavalitsuste vahel. Viidatud uuring „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem“

oligi uurimus, mis sisaldas muuhulgas lahendust C1 ning mis oli Tallinna Linnavalitsuse

04.04.2007 korralduse nr 618-k lisaks. Seega ka üldplaneeringus tunnistatakse, et lahenduses C1

ette nähtud Tartu mnt pumbamaja likvideerimine ei ole kindel ning et üldplaneering (ning selle

osaks olev teemakaart 12.2 „Tehnovõrgud – sademevee kanalisatsioon“) ei nõua ega näe otseselt

ette Tartu mnt pumbamaja likvideerimist. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatud kaebuse

esitaja väited, et Tartu mnt pumbamaja on kaotanud oma funktsiooni, mistõttu Tallinna

Linnavalitsus eirab nimetatud hoonele ostueesõigusega maad erastades seadusega ette nähtud

põhjendamiskohustust.

23. Seoses seadusest tulenevate nõuete põhjendamisega märgib AS Tallinna Vesi, et kaebuse

esitaja poolt tõstatud väide taandub küsimusele, kas Mõigu poldritiik on veekogu veeseaduse

mõttes või biotiik ehk kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuete mõttes. Kui

Mõigu poldritiik on veekogu veeseaduse mõttes, siis kehtivad VeeS § 281 lg 3 punktis 2, §-s 29

ning lLKS §-des 37 ja 38 sätestatud erinevad kaitsenõuded ja kitsendused sõltumata sellest, kas

korralduses viidatakse nimetatud kitsenduste olemasolule või mitte. Sellisel juhul kehtivad seda

ümbritseva maa suhtes kitsendused seaduse alusel sõltumata Tallinna Linnavalitsuse

vastavasisulisest soovist ja motivatsioonist või nende puudumisest. Mõiste „veekogu“ tähendus

on avatud veeseaduse § 2 punktis 17. Selle kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava

(vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv,

veehoidla jm) täidetud pinnavorm. Kuna Mõigu poldritiigis on vesi, on tegemist veekoguga

veeseaduse mõttes. Järelikult kehtivad seda ümbritseva maa suhtes ka veeseaduses ja loodus-

kaitseseaduses sätestatud kitsendused. AS Tallinna Vesi leiab, et küsimus Tallinna Linnavalitsuse

poolt korralduses kitsenduste olemasolu ja vajalikkuse põhjendamisest on eeltoodust tulenevalt

asjakohatu.

24. AS Tallinna Vesi märgib, et kaebuse esitaja väited selles kohta, et vaidlustatud korralduses

puuduvad üheselt kontrollitavad ja mõistetavad motiivid, millest lähtuvalt määratakse Mõigu

poldritiigi ja Tartu mnt pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 164 394 m2, on

asjakohatud. Korralduse punktist 9 nähtuvad põhjendused, miks on Tallinna Linnavalitsus

määranud Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa suuruseks just

164 394 m2. Kaebaja väited on otsitud ja vastuolus vaidlustatud korralduse sisuga. Kaebus on

eeltoodust tulenevalt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Olukord, kus U.R. esitab

korralduse õiguspärasuse põhistamiseks väiteid, mille osas on olemas jõustunud kohtuotsus, või

väiteid, mida ta eelmises vaidluses ei esitanud, on lubamatu.

25. U.R. on tõstatanud küsimuse sellest, kas Mõigu poldritiik on terviklik asi, mis on kasutuses

sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks või on tegemist lodualaga, mis on

muda, pilliroogu ja kõrgemat taimestikku ja puid täiskasvanud ehk kas tegemist on väidetavast

kasutusest väljalangenud rajatisega. Sellise väite esitamine on vastuolus halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi: HKMS) § 177 lõikega 1. Nimetatud sätte kohaselt on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks

toodud asjaoludel.

26. Haldusasja nr 3-09-1431 raames lahendas Tallinna Halduskohus muuhulgas U.R.’i

30.06.2009 kaebust Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korralduse nr 918-k tühistamiseks (vt ka

Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsuse punkti 3). 30.06.2009. kaebuse punktis 17

(kaebuse lk. 10) väitis U.R., et: „antud asjas ei kuulu kohaldamisele Riigikohtu halduskolleegiumi

08.11.2004 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-04 väljendatud seisukohad kuna Ehitis-registris

registrikood 220299273 all registreeritud nii nimetatud Mõigu polder ei ole hoone vaid tegemist

on loodusliku rohu- ja karjamaaga, mida on 70-ndatel aastatel korrastatud ning ala muutus

loodusliku sademevee kogumiskohaks ja on ¾ osas käesoleval ajal pilliroogu ja lopsakamat

kõrgemat taimestikku ning puid täis kasvanud.“ Tallinna Halduskohus leidis 26.10.2010

kohtuotsuse punktis 26, et Mõigu poldritiik on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Samuti leidis

kohus, et Mõigu poldritiigi näol on tegemist tervikliku asjaga, mis on projekteeritud ja ehitatud

kindlal eesmärgil ning sellisena oma ülesannet ka täidab. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

17.06.2011 kohtuotsuse punktis 26 samas haldusasjas märkinud: „Kaebaja ei ole seadnud sisulise

kahtluse alla ka seda, et AS Tallinna Vesi valdab ja kasutab Mõigu poldritiiki ja Tartu mnt

pumbamaja.“ Seega on ka Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et Mõigu poldritiik on

kasutuses. Kuna U.R. oli haldusasjas nr. 3-09-1431 menetlusosaliseks ning kuna Tallinna

Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus andsid hinnangu tema eelneva väite suhtes, asudes

seisukohale, et Mõigu poldritiik on terviklik, inimtekkeline ja kasutuses olev asi, siis ei saa U.R.

sama väidet käesolevas haldusasjas veelkordselt esitada. Vastupidisel juhul muutuks HKMS §

177 lõige 1 ja jõustunud kohtuotsuse tähendus sisutühjaks.

27. Ühtlasi on ebaõige U.R.’i viide Riigikohtu halduskolleegiumi 17.02.2005 otsuse punktile 22

haldusasjas

nr.

3-3-1-94-04.

Riigikohtu

nimetatud

seisukoht

põhines

varasema

halduskohtumenetluse seadustiku §-l 17 (sõnastuses, mis kehtis kuni 31.08.2006). Selle sätte

kohaselt: asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus-

või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest

võtavad osa samad protsessiosalised. Väljendid „ei vaja tõendamist“ ja „on menetlusosalistele

kohustuslik“ ei ole samatähenduslikud. Kui esimesel juhul ei ole menetlusosaline kohustatud

mingi asjaolu kinnitamiseks tõendeid esitama (kuid võib seda teha), siis teisel juhul on

menetlusosaline kohustatud järgima jõustunud kohtuotsusega tuvastatut. Eeltoodud põhjustel

on asjakohatu Väidete punktides 3 ja 4 esitatud viide maareformi seaduse § 6 lõikele 31, mis

puudutab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi.

28. Asjaolu, et Mõigu poldritiik on märg ala, millel on sirged ääred, on tuvastatud Tallinna

Halduskohtu 26.10.2010 jõustunud otsuse punktiga 26 haldusasjas nr 3-09-1431. Tallinna Kuna

U.R. oli haldusasjas nr 3-09-1431 menetlusosaline ning kuna Tallinna Halduskohus vastas

kohtuotsusega muuhulgas tema väitele, et Mõigu poldritiik on looduslik pilliroogu, taimestikku ja

puid täiskasvanud sademevee kogumiskoht, siis ei saa U.R. käesolevas haldusasjas teistkordselt

sama väidet esitada.

29. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramisel lähtutakse ehitise välispiiridest.

Vaidlust ei ole selles, et Mõigu poldritiigi välispiiride, s.o. kaldanõlvade, asukoht ei ole

muutunud. Vaidlust ei ole samuti selles, et Mõigu poldritiik täidab jätkuvalt sademevee

kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise funktsioone. Järelikult – U.R.’i poolt paljasõnaliselt

väidetud muutus Mõigu poldritiigi tiikide suuruses ei mõjuta poldritiigi teenindamiseks vajaliku

maa kindlaks-määramist.

30. Tallinna Halduskohus on 26.10.2010 otsuse punktis 27 haldusasjas nr 3-09-1431 leidnud, et

maareformi käigus ei ole ette nähtud, et rajatise omanik peaks rajatise pindala vähendama või

kaaluma selle asukoha muutmist ning et asjaolu, et tulevikus on Mõigu poldritiik võimalik ümber

ehitada, sealhulgas selliselt, et sama funktsiooni täitmiseks vajatakse senisest oluliselt vähem

maad, ei õigusta olemasoleva poldritiigi teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamata

jätmist. Seega ei saa U.R. nõuda, et Mõigu poldritiigi teenindamiseks määrataks vähem maad

põhjusel, et Mõigu poldritiigi praeguseid ülesandeid on võimalik täita väiksema hulga maaga.

31. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2002 otsuse punktides 15 ja 16 haldusasjas nr. 3-3-1-

61-02, et: „Vaidlustatud korraldus on oma sisult ostueesõigusega erastatava maa piiride

kulgemise ettepanek Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 tähenduses. Nimetatud

ettepaneku kui eelhaldusakti kohaselt ei pidanud Otepää Vallavalitsus võimalikuks erastada L.-M.

L. tema poolt taotletavat endise Järvesaare nr 88 kinnistu maad täies ulatuses ja seetõttu määrati

MRS § 9 lg 9 alusel kindlaks I. N. mittetagastatava ning L.-M. L. ostueesõigusega erastatava maa

ligikaudne suurus vastavalt korralduse juurde lisatud piiride kulgemise ettepanekule. /.../ Juhul,

kui maa ostueesõigusega erastaja leiab, et maad hakatakse tagastama ebaõigele omandireformi

õigustatud subjektile ja seetõttu pole temal võimalik osa maad erastada, tuleb tal halduskohtus

vaidlustada kohaliku omavalitsuse poolt koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride

kulgemise ettepanek ja ühes sellega ka taotletava maa suhtes tehtud ÕVVTK kohaliku komisjoni

otsus õigustatud subjektiks määramise kohta.“ Tõika, et piiride kulgemise ettepanek on

haldusakt, on Riigikohtu haldus-kolleegium möönnud ka 16.11.2008 kohtuotsuse punktis 12

haldusasjas nr 3-3-1-78-06.

32. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 52 lõike 2 kohaselt kohaldatakse eelhaldusakti

suhtes haldusakti kohta käivaid sätteid. HMS § 60 lõike 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa

kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt.

näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsuse punkti 20 haldusasjas nr 3-3-1-42-03,

13.11.2008 otsuse punkti 16 haldusasjas nr. 3-3-1-26-08 ja 12.10.2009 kohtuotsuse punkti 13

haldusasjas nr. 3-3-1-50-09), et täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt.

Seepärast, isegi, kui möönda, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekti 18.11.2008 krundi

piiride ettepaneku alune plaan on mingil põhjusel õigusvastane (millega AS Tallinna Vesi ei

nõustu), kuulub nimetatud krundi piiride ettepanek ikkagi kõigi, sealhulgas U.R.’i poolt

täitmisele.

33. U.R. on ka väitnud, et vaidlustatud korraldusega Mõigu poldritiigile määratud maa

sihtostarve on õigusvastane ja rikub tema õigusi. Esiteks, kuna erastatava maa suuruse koha pealt

ei ole vahet, kas Mõigu poldritiigi maa sihtostarve on tootmismaa või veekogude alune maa

(mõlemal juhul erastatakse AS-ile Tallinna Vesi Mõigu poldritiigi teenindamiseks sama palju

maad), siis ei saa maa sihtotstarbega seonduv rikkuda U.R.’i õigusi. Ka ei ole U.R. Väidetes

väitnud, et ühe või teise maa sihtotstarbe puhul erastatakse AS-ile Tallinna Vesi Mõigu poldritiigi

teenindamiseks vähem maad, mistõttu U.R.’ile tagastamisele kuuluva maa pindala kasvab. U.R.

on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2005 otsuse punktile 11, milles Riigikohus leidis,

et ostu-eesõigusega erastatav maa sihtotstarbe määramine võib rikkuda maa tagastamise

õigustatud subjekti õigusi. Samas ei ole U.R. oma õiguste rikkumist konkretiseerinud ega

näidanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine olukorras, kus Mõigu poldritiigi maa kasutamise

sihtotstarbeks määratakse üks või teine funktsioon. Kuna U.R. ei ole näidanud, milles seisneb

talle kaasnev negatiivne riive seoses Mõigu poldritiigi maa kasutamise sihtotstarbe määramisega,

ei riku sihtotstarbe määramine tema õigusi. Teiseks, U.R. on väitnud, et Mõigu poldritiigi

sihtotstarve on vastuolus erinevate õigusaktide (maakatastriseadus, planeerimis-seadus,

katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord) erinevate sätetega, kuid ei ole oma

seisukohta põhjendanud. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr. 155

„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra“ § 6 punkti 3 neljanda alapunkti

järgi on tootmismaaks ka tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas

kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa. Mõigu poldritiik ise ei ole

tehnorajatis, kuid ta on osa Tallinna veevarutuse rajatiste süsteemist, mille kaudu Tallinna ja Rae

valla sademevesi juhitakse Ülemiste-Pirita kanali kaudu merre (tema funktsioone ja ülesandeid

on kirjeldatud ekspertide prof. Tiit Koppeli ja prof. Anto Raukase ekspertarvamus, mis määrati

haldusasjas nr. 3-07-1070 ja millele viitas Tallinna Halduskohus oma 26. oktoobri 2010.a.

jõustunud kohtuotsuse punktis 26 haldusasjas nr. 3-09-1431). Seetõttu ei ole Mõigu poldritiigi

maa

kasutamise

sihtotstarbeks

tootmismaa

määramine

iseenesest

õigusvastane

ega

põhjendamatu.

34. Käesoleval juhul on selge, et ebaõiged viited HMS-i sätetele korralduse preambulas ei saanud

mõjutada asja otsustamist, s.o. Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks

vajaliku maa kindlaksmääramist.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Kaebajalt tuleb mõista välja kolmanda isiku AS Tallinna Vesi põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud. Kohtu põhjendused on järgmised.

36. Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-09-1431 Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009

korralduse seetõttu, et korraldusest ei nähtunud põhjused, miks määrati Mõigu poldritiigi ja

Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa hulka ka Tartu mnt ja Mõigu poldritiigi

vaheline maa ning Kanali tee tänava ja Mõigu poldritiigi vaheline maa. Tallinna Halduskohus

heitis Tallinna Linnavalitsusele ette üksnes korralduse osalist motiveerimatust ega kohustanud

Tallinna Linnavalitsust koostama uut krundi piiride kulgemise ettepanekut. Kohus oli seisukohal,

et Tartu mnt 113 asuvad AS-ile Tallinna Vesi kuuluvad ehitised – Mõigu polder ja pumbamaja,

mille juurde teenindamiseks vajaliku maa määramine ning selle ostueesõigusega erastamine on

iseenesest õigustatud. Kohtu hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid, et Mõigu poldritiik on

tekkinud inimtegevuse tulemusena ja seda tuleb käsitleda rajatisena. Samuti leidis kohus, et

Mõigu poldritiigi näol on tegemist maapinnaga kohtkindlalt ühendatud tervikliku asjaga, mis on

projekteeritud ja ehitatud kindlal eesmärgil ning sellisena oma ülesannet ka täidab. Kohus leidis

ka, et Mõigu poldritiiki ei saa pidada ühelgi juhul rajatiseks, mis tagastatava maa otstarbekohast

kasutamist ei takista, kuna ta ei ole tehnorajatis MaaRS § 6 lg 31. Käesoleva haldusasja raames ei

ole põhjust 26-.10.2010 kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid ümber hinnata, kuna üksi uus

faktiväide ega tõend ei anna selleks alust.

37. Seoses poldritiigi kui rajatise püstitamise õigusliku alusega leidis kohus 26.10.2010 otsuses

järgmist. Kohtu hinnangul ei esitatud asjas ühtegi dokumenti, mis oleks otseselt käsitatav

maakasutusõiguse andmisena või ehitusloana. Samas ei saa selliste dokumentide puudumisest

teha tõsikindlat järeldust, et nende vastavad ehitusload ja maakasutusõigus puudusid ning et

tegemist oleks tingimata õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Mõigu poldritiik ja pumbamaja

on aastakümnete eest avaliku võimu teadmisel rajatud infrastruktuuriobjektid, mida on avalike

ülesannete täitmiseks sestpeale kasutatud. Ei ole võimalik, et nende püstitamine või olemasolu ei

olnud teada avaliku võimu organitele, kelle pädevuses oli maakasutusõiguse ja ehituslubade

väljastamine ning nende olemasolu üle järelevalve teostamine. Eeltoodut silmas pidades leidis

kohus, et Mõigu poldritiiki ja Tartu mnt pumbamaja ei saa käsitada õigusliku aluseta püstitatud

ehitistena.

38. Tallinna Linnavalitsus andis peale kohtuotsuse jõustumist välja 04.04.2012 uue korralduse,

mis on 03.06.2009 korraldusega võrreldes oluliselt põhjalikum ja kus on ka põhjendatud Mõigu

poldri teenindamiseks vajaliku maa suurust. Peale poldri teenindamiseks vajamineva maa suuruse

määramise Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuses Tartu mnt 113 ehitise teenindamiseks

vajaliku maa määramises ostueesõigusega erastamiseks muid vajakajäämisi ei leitud. Seega peaks

04.04.2012 korralduse õiguspärasuse hindamine täiendavas kohtumenetluses piirduma eeskätt

küsimusega, kas ja mil määral on põhjendatud vaidlusaluse kahe maatüki ostueesõigusega

erastamine AS-ile Tallinna Vesi, kas uues korralduses sisalduvad selleks adekvaatsed

põhjendused, mille puudumist 03.06.2009 korralduses Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuses

ette heideti.

39. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Seega ei kuulu

kohtu poolt ümberhindamisele enam need kaebaja väited, mille ta esitas ka haldusasjas nr 3-09-

1431 ja mille kohta kohus selles asjas seisukoha võttis. Tulenevalt uurimisprintsiibist saab kohus

sama vaidluseseme kohta anda uues kohtumenetluses jõustunud kohtuotsuses tuvastatud

asjaoludele teistsuguse hinnangu vaid juhul, kui ilmneb mingi uus faktiline asjaolu või uus tõend

(mida ei olnud eelmises kohtumenetluses võimalik esitada) või on õigusnormid või

kohtupraktika võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Vastustaja poolt enne

26.10.2010 kohtuotsust tehtud erastamise eeltoimingud on kehtivad, kohus ei ole haldusasjas nr

3-09-1431 neid tühistanud ega leidnud, et need on õigusvastased. Eeltoodust tulenevalt kohus ei

näe käesolevaga põhjust tuvastada uuesti eelmises haldusasjas 3-09-1431 tehtud otsuses

tuvastatud asjaolusid ja anda neile teistsuguseid hinnanguid. Kohus hindab vaid uude 04.04.2012

korraldusse lisatud põhjendusi Mõigu poldritiigi teenindamiseks vajaliku suuruse kohta ja lisaks

neid argumente, mida pooled haldusasja 3-09-1431 menetlemisel esile ei toonud. AS Tallinna

Vesi märkis küll, et kaebajal ei ole võimalik esitada uusi argumente nende asjaolude kohta, mis

olid vaidluse all haldusasjas nr 3-09-1431, kuid nende argumentide menetlusest välistamine

paraku võimalik ei ole. Uue ja sama vaidluseseme kohta käiva kaebuse menetlemisel on kaebajal

õigus tuua välja ka uusi argumente, mida ta eelmises menetluses esitanud ei ole.

Menetlusseadustikud ei võta kaebajalt seda õigust ega loe seda ka menetlusõiguste

kuritarvitamiseks, ehkki selline käitumine ei ole kahtlemata menetlusökonoomne.

40. Asudes sisuliselt hindama vaidlustatud korralduse õiguspärasust, peab kohus esmalt

vajalikuks rõhutada, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktiga, mille kohtulik

kontroll on piiratud. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel välja

antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi

ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Nii on kohtuliku kontrolli esemeks

see, kas haldusorgan järgis võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 4 lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus

kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb

kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andes lähtus, märkida ära haldusaktis. Vastavalt

HKMS § 158 lg 3 ei hinda kohus kaalutlusõigusega välja antud haldusakti korral eraldivõetuna

kaalutlusotsustuse otstarbekust. Seega on kohtu roll kaalutlusõiguse alusel välja antud akti

õiguspärasuse hindamisel piiratum kui seda on haldusorgani roll sellist haldusakti välja andes.

Kohus ei saa ise teha haldusorgani asemel uut kaalutlusotsust, ta saab vaid kontrollida, kas

esitatud kaalutlused on asjakohased ja kas haldusorgan on kõikide asja lahenduse seisukohalt

tähtsate asjaoludega (sh menetlusosalise huvi) arvestanud.

41. Hinnates vaidlustatud korralduses Tallinna linna esitatud põhjendusi ei leia kohus, et maa,

mis Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusega nr 461-k määratud Tartu mnt 113 asuvate

ehitiste teenindamiseks vajaliku maana, oleks põhjendamatult suur. MaaRS § 6 lg 33 kohaselt

määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist

ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise,

hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998

määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkti 4

alapunktide 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada

maakorralduse nõuetega ning ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune

ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise

kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja

sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise.

42. Tallinna linn on arusaadavalt ja adekvaatselt põhjendanud vaidlustatud haldusaktis, miks ta

on leidnud, et ehitise teenindamiseks vajalik maa peab olema just sellistes piirides ja sellise

suurusega nagu see määratud on. Vaidlustatud korralduses on vastustaja põhjendanud maa

suuruse määramist korralduse punktis 9 järgmiselt. Polder koosneb tiigist ja selle tiigi

kasutamiseks vajaminevast maast. Polder kui rajatis hõlmab ka osasid, mis on vajalikud,

vältimaks naaberalade üleujutamist ja ka soostumist (viimane eeldab tiigi regulaarset

puhastamist). Näidetena on toodud muldvall, kaldakindlustus, pumplad, torustik. Eesti

Maaparandusprojekti 1970 koostatud projekti kohaselt on Mõigu poldri alade piiriks Pirita-

Ülemiste kanal, Tartu mnt, Kaabli tänav ning mõtteline joon, mis on tõmmatud piki kanali serva

Pirita-Ülemiste kanalini. Samad piirid on määratletud 1984.a. Eesti maaparandusprojekti

projektis poldritiigi kapitaalremondi kohta. Mõigu poldri rajamisprojektidega on ette nähtud

poldriala suurus, millega on arvestatud teenindusmaa määramisel. Haldusaktis on viidatud

veeseaduse § 3310 lg 1, mille kohaselt ei tohi maaomanik (maavaldaja) ja veekasutaja oma

tegevuse või tegevusetusega põhjustada naaberalade üleujutamist, kaldakindlustuse, tammi, paisu

ega muu rajatise purunemist, pinnase erosiooni ega maalihet ega maa soostumist. Vastustaja on

põhjendanud 26.10.2010 kohtuotsusega kahtluse alla seatud maa-alade ehitise teenindamiseks

vajaliku maana eelnimetatud veeseaduse sättega, märkides, et poldritiigi kui rajatise eripärast

tulenevalt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maana käsitleda ka naabermajade üleujutuse ja

soostumise vältimiseks vajaminevat maad. Korralduse kohaselt on lisaks tiigi enda pindalale

vajalik esmalt ca 15-meetri laiune maariba tiigi ümber kaldakindlustusteks ja muldvalliks ja

hooldustöödeks (sh ekskavaatorile ja veoautole vajalik ruum) ning et kaldariba kasutamine ei

tekitaks naaberalade üleujutamise ohtu või kaldakindlustuse purunemist. Ala poldritiigi

(arvestatuna sisse 15m laiuse riba tiigi äärde) ja Tartu mnt vahel on pidanud Tallinna linn AS

Tallinna Vesi arvamust ja Eesti Maaparandusprojekti 1984 aasta tiigi kapitaalremondi projekti

arvestades vajalikuks kui tiigi hooldamisel väljavõetava pinnase ladustamise alana, märkides, et

see ala on ladustamiseks vähim tarvilik, kuid poldritiigi suurust arvestades siiski piisav. Hinnanud

eeltoodud põhjendusi leiab kohus, et Tallinna linn on vaidlustatud haldusaktis poldritiigi

teenindamiseks vähima vajaliku maa määramisel põhjendanud kooskõlas HMS § 56 ja ei ole

kaalutlusõigust kuritarvitanud.

43. Ideekavand pumbamaja lammutamiseks ei ole asjaolu, millest lähtudes saaks vastustaja

määrata seni eksisteeriva pumbamaja juurde vähem maad kui selle ehitise teenindamiseks vajalik

on.

44. Ühestki õigusaktist ei tulenenud vastustajale kohustust koostada ühes ehitise teenindamiseks

vajaliku maa suuruse määramisega uut krundipiiride kulgemise ettepanekut. 18.11.2008 krundi

piiride kulgemise ettepanek on kehtiv haldusakt.

45. Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited, et Mõigu poldritiigi sihtotstarve on vastuolus

erinevate õigusaktide (maakatastriseadus, planeerimis-seadus, katastriüksuse sihtotstarvete liigid

ja nende määramise kord) erinevate sätetega, kuna kaebaja ei ole oma sellist seisukohta

põhjendanud ja on piirdunud üksnes viidetega eelnimetatud sätetele. Maa sihtotstarve aga ei

määra seda, kui palju on õigustatud määrata ehitisele teenindamiseks vajalikku maad. Seega ei ole

kaebaja väited poldri aluse ja selle teenindamiseks kuluva maa sihtotstarbest asjakohased, kuna

sihtotstarve ei määra antud asjas erastatava maa suurust.

46. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust ka selles, et ebaõiged viited HMS-i sätetele korralduse

preambulas ei saanud mõjutada asja otsustamist, s.o. Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113

pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramist.

Kokkuvõtlikult on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

47. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. AS Tallinna Vesi taotleb mõista kaebajalt

menetluskuludena välja 2007 eurot ja 74 senti, märkides, et nimetatud summa eest osutati

õigusabi 14 tunni ulatuses. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab

kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et arvestades poolte vahel

varem haldusasja nr 3-09-1431 menetlemist ja sellega käesoleva haldusasja vaidlusaluste

küsimuste olulist kokkutõmbamist (mida rõhutasid ka vastustaja ja AS Tallinna Vesi), ei saa 14

tunnist õigusabi osutamist pidada asjas vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohus peab

kaebuse teksti ja vastustaja vastusega tutvumisele kulud aega ülemääraseks, kuna mõlemad

dokumendid olid äärmiselt napisõnalised. Samas nähtub AS Tallinna Vesi esitatud õigusabi aja

arvestusest, et arvestatud ei ole peale istungit kaebaja kohtukõne teeside tutvumise ja nendele

vastamisele kulunud ajaga. Kokkuvõtlikult leiab aga kohus, et vajalik ja põhjendatud

õigusabikulu käesolevas asjas oli AS-le Tallinna Vesi 10 tundi. Kohus leiab, et kuna AS Tallinna

Vesi on käibemaksukohustuslane ja käesolev vaidlus on kahtlemata tema ettevõtlusega seotud

kulu, siis ei ole kuidagi põhjendatud arvestada õigusabikulu hulka ka arvel näidatud käibemaksu,

kuna AS Tallinna Vesi saab selle sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega tuleb kaebajalt mõista

AS Tallinna Vesi kasuks 10 x 119,51 eurot = 1195 eurot ja 10 senti. Kaebaja poolel oli kaasatud

kolmandaks isikuks ka K.R.. Kohus leiab, et kuna K.R. on vaidlusaluse maa osas õigustatud

subjektiks vaid 1/10 ulatuses, oleks temalt AS Tallinna Vesi menetluskulude väljamõistmine

ebaõiglane ja ebamõistlik, seda enam, et tema käesolevat halduskohtumenetlust ei initsieerinud,

ning seetõttu kohus AS Tallinna Vesi menetluskulusid K.R.’ilt osaliselt välja ei mõista.

Kadriann Ikkonen

kohtunik