3-11-2877/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2877

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

seoses 25.10.2011. a toimunud intsidendiga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.12.2011. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 21.12.2011. a määruse põhjendusi, täiendades

neid käesoleva määruse punktis 7 toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 08.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu

Vangla poolt 11.11.2011. a distsiplinaarmenetluse protokollis talle määratud

distsiplinaarkaristuse „vestlus“ tühistamist ning valvuri süüdi tunnistamist ja karistamist.

Kaebuse kohaselt toimus 25.10.2011 intsident seoses ümbriku katki rebimisega, mille kohta

valvur kirjutas raporti ning kaebajale määrati karistuseks vestlus, kuigi valesti käitus hoopis

valvur.

2. Tartu Halduskohtu 21.12.2011. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus kuni

31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna

kaebajal ei olnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad

asjaolud on tõendatud. Määruse põhjenduste kohaselt on 11.11.2011. a distsiplinaarmenetluse

protokollis tehtud ettepanek antud distsiplinaarasjas kinnipeetav J. Kolesnikovi mitte

karistada, vaid viia läbi preventiivne vestlus ning selgitada talle veel kord suuliselt, millised

on vangistust reguleerivates õigusaktides sisalduvate sätete mittetäitmise võimalikud

tagajärjed. Vestluse näol ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega, mitte tühistamist saaks

halduskohtus kaebusega taotleda. Samuti ei ole 11.11.2011. a distsiplinaarmenetluse protokoll

halduskohtus eraldi vaidlustatav, kuna tegemist on menetlusdokumendiga, milles on

jäädvustatud menetlustoiming.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. J. Kolesnikov esitas 09.01.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

21.12.2011. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on „vestlusel“ oluline mõju

kaebajale edaspidiste karistuste määramisel, puhkusetaotluse ja ettetähtaegse vabastamise

taotluse lahendamisel. Samuti on oluline, et intsidendis osalenud ametnik saaks karistada.

4. Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal õigus nõuda ametniku karistamist, kuna

ametniku karistamine ei puuduta kaebaja õigusi ning kaebajal puudub põhjendatud huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja vabaneb 10.02.2012 vangistusest karistuse

ärakandmisega, siis ei ole käesoleval asjal tõenäoliselt mõju lühiajalise väljasõidu taotluse

otsusele. Kaebus ei saa omada tähtsust kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisel, kuna Tartu Maakohus jättis kaebaja 22.06.2011. a määrusega tingimisi

vangistusest vabastamata ning kaebaja vabaneb enne uue taotluse esitamise võimaluse

avanemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid peab vajalikuks

täiendada Tartu Halduskohtu 21.12.2011. a määruse põhjendusi käesoleva määruse

põhjendustega.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus kuulub tühistamisnõude osas

tagastamisele, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust,

eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Ekslik on kaebaja arvamus, et

distsiplinaarmenetluse protokollis tehtud ettepanek vestluseks on distsiplinaarkaristus.

Kinnipeetava distsiplinaarkaristuse liigid on ammendavalt loetletud vangistusseaduse §-s 63

ning ettepanek preventiivse vestluse läbiviimiseks ei ole distsiplinaarkaristus nimetatud sätte

mõistes. Kuna kaebajale ette nähtud vestlus ei ole distsiplinaarkaristus, siis ei saa nõuda

karistuse tühistamist ning samal põhjusel ei ole vestlusel olulist kaalu kinnipeetava suhtes

edaspidi tehtavate otsuste langetamisel. Käesoleval juhul on kaebaja vanglast vabanenud,

mistõttu puudub igasugune võimalus vaidlusalusest vestlusest tulenevalt tema suhtes

negatiivsete otsuste langetamiseks. Samuti ei riku distsiplinaarmenetluse protokolliga tehtud

ettepanek viia kaebajaga läbi preventiivne vestlus või vestlus iseenesest kaebaja õigusi ega

piira tema vabadusi ning distsiplinaarmenetluse protokoll ei ole halduskohtus eraldi

vaidlustatav.

7. Tartu Halduskohus on 21.12.2011. a määruses jätnud aga käsitlemata kaebaja nõude

vanglaametniku vastutusele võtmiseks. Menetlusökonoomiast lähtuvalt võtab ringkonnakohus

vastava nõude osas seisukoha ise ega saada asja halduskohtule uuesti menetlemiseks, kuna

lõppjäreldus kaebuse tagastamise kohta on õige ka vanglaametniku vastu suunatud nõude

osas. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda vanglaametniku karistamist, kuna see ei puuduta kaebaja õigusi ning kaebajal puudub

põhjendatud huvi ka sellise sisuga tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti ei ole

vanglaametniku vastutusele võtmine halduskohtu pädevuses, kuna halduskohtul puuduvad

volitused kellegi vastutusele võtmiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus J. Kolesnikovi kaebuse iseenesest tervikuna

põhjendatult tagastanud.

Agu Timmi

Tiit Lõhmus

Maili Lokk