3-12-1136/12 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1136

Haldusasi

OÜ Grundar Lehtpuu kaebus Maksu- ja Tolliameti

Lääne maksu- ja tollikeskuse 4. mai 2012 maksuotsuse

nr 12.2-3/2119-8 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Grundar Lehtpuu

Esindaja: v.adv Kaspar Lind

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Ivar Siska

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Grundar Lehtpuu kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. OÜ Grundar Lehtpuu arvestas ja deklareeris 2011. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis viie

OÜ Sylker Group arve alusel 2960,38 eurot sisendkäibemaksu. Neil arvetel on kaubana

nimetatud erinevate mõõtudega saematerjali.

2. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus tegi 4. mail 2012 maksuotsuse nr

12.2-3/2119-8, millega suurendas OÜ Grundar Lehtpuu 2011. aasta märtsikuu

käibemaksukohustust 2960,38 euro võrra. Maksuhaldur asus otsuses seisukohale, et OÜ

Grundar Lehtpuu ei soetanud OÜ-lt Sylker Group saematerjali, reaalselt arvetel näidatud

tehinguid ei toimunud ning äriühingute vahel vormistati üksnes dokumendid eesmärgiga läbi

alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tekitada käibemaksu enammakse. Maksuotsuses

tuuakse välja, et maksuhalduril puuduvad tõendid väitmaks, et OÜ Grundar Lehtpuu ei oleks

üldse saematerjali soetanud, kuid maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Grundar Lehtpuu ei

soetanud seda kaupa OÜ-lt Sylker Group. Maksuotsuses põhjendatakse seda seisukohta

järgmiste asjaoludega:

•

OÜ Grundar Lehtpuu ja OÜ Sylker Group raamatupidamises kajastuvad arved erinevad

üksteises väljastamise kuupäevade, arvete numbrite, maksetingimuste ja -tähtaegade osas;

arved on vormistatud erinevatele blankettidele ning OÜ Sylker Group raamatupidamises

kajastatud arvetel on ostjaks märgitud OÜ Grundal Lehtpuu.

•

M. L ja S N seletused kauba saatelehtede vormistamise kohta omavahel vastuolus;

saatelehtedel puuduvad OÜ Sylker Group rekvisiidid, on üksnes S N allkirjad, puuduvad M. L

allkirjad, kes enda sõnul vormistas need saatelehed kauba vastuvõtmisel ja allkirjastas need.

•

Saatelehti ei saa lugeda usaldusväärseks ka seetõttu, et kauba kogused tihumeetrites on neis

erinevad, aga kaal kilodes samasugune, ebaharilik on seegi, et erinevate mõõtmetega

saematerjal on samas hinnas.

•

OÜ Sylker Group kauba saatelehtedel ei ole märgitud kaupa transportinud sõiduvahendi

numbrit, seevastu kauba võõrandamisel Läti Vabariigi äriühingule SIA Sakvar, kes korraldas

ka kauba transpordi, on saatelehtedele märgitud kauba transportinud sõiduvahendite

registreerimisnumbrid.

•

Kaks Eesti äriühingut on vormistanud kauba saatelehe inglise keeles kuigi teised tehingutega

seotud dokumendid on vormistatud eesti keeles, mis on eluliselt ebausutav, eriti kui samas on

Läti äriühingule kauba võõrandamisel koostatud kauba saateleht eestikeelne;

•

OÜ Sylker Group, kellelt maksuhaldur nõudis kõik OÜ Sylker Group raamatupidamises

olevad dokumendid, mis on seotud OÜ-le Grundar Lehtpuu saematerjali võõrandamisega,

esitas maksuhaldurile üksnes arved, mis on mis on vastuolus OÜ Grundar Lehtpuu

raamatupidamises olevate arvetega.

•

OÜ Grundar Lehtpuu on väidetavalt tasunud OÜ-le Sylker Group sularahas, ent ei ole

esitanud maksuhaldurile kassa väljamineku ordereid.

•

OÜ Grundar Lehtpuu kassaraamatu ja päevaraamatu ning OÜ Sylker Group kassa sissetuleku

orderite kviitungite võrdlusest nähtub, et vormistatud dokumendid on omavahel kuupäevade

osas vastuolus.

•

Ebausutav on, et OÜ Sylker Group, kes ei ole varasemalt OÜ-ga Grundar Lehtpuu kokku

puutunud ning kelle jaoks ei ole sularahas arvlemine tavapärane, teostab tehingud OÜ-ga

Grundar Lehtpuu nii suures ulatuses sularahas.

•

Ei M. L ega S N ei osanud anda teavet kaupa transportinud isikute või sõidukite kohta, kauba

päritolu kohta selgitas S N üksnes seda, et OÜ Sylker Group soetas selle kuulutuste kaudu.

• OÜ-l Sylker Group on varifirma tunnused: tal ei ole olnud perioodil detsembrist 2010 kuni

juulini 2011 palgalisi töötajaid, puudub registervara, 2010. aasta majandusaasta aruanne on

esitamata, ta on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 6. aprillil 2011, tema juhatuse

liige on maksuhaldurile raskesti kättesaadav.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Grundar Lehtpuu esitas 4. juunil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 4. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2119-8

tühistamist. Kaebaja rõhutab, et täidetud on objektiivsed kriteeriumid, mis õigustavad

vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist: kaebaja on arvetel nimetatud

kauba saanud, OÜ Sylker Group seaduslik esindaja S N on tehingute toimumist kinnitanud

ning OÜ Sylker Group oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane. Kaebaja leiab, et

maksuhaldur on vale järelduse teinud M. L seletusest, kuna M. L selgitas, et koostas uue lehe

sellepärast, et müüjate toodud kogused tihtipeale ei ole õiged ning ostjana soovib kaebaja alati

kontrollida ostetud kauba kogust. Kaebaja märgib, et sisuliselt on tegemist vastuvõtuaktiga,

milles kauba saaja fikseerib kauba täpse koguse, mille alusel ta on nõus tasuma. Ka märgib

kaebaja, et sellises olukorras, kus kauba vedamine oli müüja kohustus, ei ole ostja jaoks

oluline see, kes on kauba vedaja. Kaebaja arvates saab saate- või veoselehtedega kaasnev

hoolsuskohustus tuleneda eelkõige seadusest või muust õigusaktist ning seetõttu peaks

maksuhaldur selgelt viitama õiguslikule alusele, mis kehtestab nõuded, mida kaebaja on

väidetavalt rikkunud. Siinkohal viitab kaebaja Riigikohtu otsustele haldusasjades nr 3-3-1-18-

10 ja 3-3-1-9-12.

4. Mis puudutab maksuhalduri seisukohta, et sularahas tasumise kohta koostatud

dokumendid ei ole nõuetekohased, siis rõhutab kaebaja, et S N kinnitas sõnaselgelt sularaha

saamist M. Llt, lisaks on kaebaja raamatupidamises OÜ Sylker Group kassa sissetuleku

orderite kviitungid, tehingud on kajastatud ka kaebaja kassaraamatus. Kaebaja leiab, et

maksuhalduri viidatud puudused kassadokumentide vormistamisel ei saa kaasa tuua

täiendavat käibemaksu määramist, kuna on tõendatud, et kaebaja on tasunud

OÜ-le Sylker Group. Siinkohal viitab kaebaja Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-40-02.

5. Viitega Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-18-10 märgib kaebaja, et asjaolust, et OÜ

Sylker Group ei ole oma kohustusi täitnud, ei piisa kaebajale maksu määramiseks ning

maksuhaldur peaks tõendama, et kaebajal oli vastav teave tehingute tegemisel olemas.

Kaebaja hinnangul ei saa maksuotsuses maksuhalduri poolt viidatud puudustest ei saa teha

järeldust, et ostja osales maksupettuses või oli teadlik müüja õigusvastasest tegevusest. Samuti

viitab kaebaja Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-32-09 ning märgib, et maksuhaldur ei ole

tõendanud, et kaebaja oleks antud asjas käitunud pahauskselt. Kaebaja toob välja, et tema

kokkupuuted müüjaga (kontakt telefonis, raha üleandmine) ei saanud samuti tekitada kaebajas

arusaama või kahtlust, tegemist ei ole tegeliku müüjaga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Grundar Lehtpuu kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Mis puudutab kaebaja selgitust saatelehtede vormistamise kohta, siis

märgib vastustaja, et kaebaja pole kunagi viidanud ega tõendanud, et OÜ Sylker Group

müüdud kauba kogus oleks olnud erinev saatelehel märgitust ning liiatigi puudub loogika

selles, et müüja saadab kauba ühes saatelehega, seejärel kaebaja võtab kauba vastu, kontrollib

kauba üle ja seejärel vormistab uue saatelehe ning allkirjastab selle. Vastustaja viitab ka

erinevusel saatelehtede vormistamisel, võrreldes OÜ Sylker Group kauba kohta väidetavalt

kaebaja poolt vormistatud saatelehti ja kaebaja poolt SIA-le Sakvar müüdud kauba kohta

vormistatud saatelehti, kus mõlemal juhul korraldas transpordi tehingu teine pool. Vastustaja ei

pea asjakohaseks kaebaja viidet Riigikohtu otsusele haldusasjades nr 3-3-1-18-10 ja 3-3-1-9-12,

kuivõrd need puudutasid metsamaterjali, mitte saematerjali vedu.

7. Vastustaja leiab, et asjas kogutud tõendid viitavad asjaolule, et tegelik müüja ei olnud OÜ

Sylker Group, lisaks puudulikele saatelehtedele ja kaebaja kassa väljamineku orderitele

kinnitavad seda ka asjaosaliste vastuolulised seletused, vastuolulised arved, arveldamine

sularahas, ebaloogiline vajadus koostada saatelehti ostja poolt, jne. Mis puudutab kaebaja

hoolsuskohustuse täitmist, siis toob maksuhaldur välja, et kaebaja juhatuse liige väitis, et tegi

OÜ Sylker Group juhatuse liikme ID-kaardist koopia ning lubas selle maksuhaldurile

edastada, ent ei edastanud seda. Vastustaja leiab, et kaebaja teadis, et teistelt tuvastamata

isikutelt saematerjali soetamine vormistati OÜ Sylker Group nimele.

8. Vastustaja hinnangul tuleneb Riigikohtu otsusest haldusasjas 3-3-1-40-02, et eraldi ordereid

ei pea koostama, kui kassaraamat viitab muudele algdokumentidele ning kassaraamatu

kannete vastavus algdokumentidel näidatud arvandmetega on kontrollitav, ent käesoleval

juhul kattuvad kassaraamatus märgitud kuupäevad OÜ Sylker Group arvete kuupäevadega,

mistõttu on kassa liikumiste osas kaebaja kassaraamat kontrollimatu ning kontrollitavuse

saavutamiseks ongi orderite koostamine vajalik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Grundar Lehtpuu kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt teinud põhjendatud järelduse, et

OÜ Sylker Group nimel väljastatud arved ei kajasta reaalseid majandustehinguid ning OÜ-l

Grundar Lehtpuu ei ole õigust nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et nii kaebaja kui OÜ Sylker Group olid

vaidlusaluste arvete väljastamise ajal registreeritud käibemaksukohustuslastena, samuti ei ole

vaidlust selles, et formaalselt vastavad OÜ Sylker Group poolt kaebajale esitatud arved KMS

§-s 37 sätestatud nõuetele. Maksustamise aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused,

mitte aga üksnes selliseid sooritusi formaalselt nõuetekohaselt kajastavate dokumentide

olemasolu. Kui formaalselt nõuetele vastava arve puhul ilmneb, et tehingut, mida arve

kajastab, ei ole tegelikult tehtud, mh juhul kui kauba müügiarvel müüjana näidatud isik ei ole

kauba tegelikuks müüjaks, ei ole arve saajal üldjuhul alust selle arve alusel sisendkäibemaksu

maha arvata. Seega ei ole tehingute tõendamiseks piisav nõuetele vastava arve olemasolu.

11. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele

kuuluvaks

käibemaksusummaks

maksustamisperioodil

maksustatava

käibena

kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse

seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast on niisiis lisaks sellele, et isik

kauba soetas, oluline ka see, et ta soetas selle käibemaksukohustuslaseks oleva ettevõtja käest.

Juhul kui leiab tuvastamist, et kauba müüjaks ei ole tegelikult arvel müüjana märgitud isik, on

käibemaksukohustuslasest kauba soetajal siiski õigus selle arve alusel sisendkäibemaksu maha

arvata, kui asjaolu, et arve esitaja ei ole tegelik müüja, ei olnud talle teada ega pidanudki olema

ning ostja oli nõutavalt hoolas müüja isikusamasuse tuvastamisel ega rikkunud eeskätt

konkreetse

arve

esemeks

olevat

kaubaliiki

puudutavast

eriseadusest

tulenevaid

hoolsuskohustusi. Arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust pole ostjal aga siis, kui

ta teadis või pidi teadma, et arve esitaja pole kauba tegelik müüja või kui ostja rikkus tehingu

tegemisel oma hoolsuskohustust. Üldjuhul ostja heausksust eeldatakse. Haldusasjas nr 3-3-1-

50-03 tehtud otsuses on Riigikohus aga asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on

põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise

põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et

vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud.

12. Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Sylker Group ei ole kaebajale arvetel

näidatud kaupa müünud. Kaebaja seisukoht, et OÜ Sylker Group juhatuse liige S N on

tehingute tegemist kinnitanud, on iseenesest õige, ent tema sellekohast kinnitust tuleb muude

tuvastamist leidnud asjaolude valguses pidada ebausaldusväärseks. Eeskätt tuleneb selle

kinnituse ebausaldusväärsus asjaolust, et maksuhalduri küsimustele kirjalikult vastates (tl. 49)

on S N küll väitnud, et tehingud toimusid ning et OÜ Sylker Group andis arvetel nimetatud

kauba üle OÜ-le Grundar Lehtpuu, jättes samas vastamata maksuhalduri küsimusele, kes

kaupa transportis ja millise autoga see kohale viidi. Maksuhaldur esitas seejuures väga

konkreetsed küsimused, millele S N lihtsalt ei vastanud, andes kauba transpordi kohta vaid

üldsõnalise seletuse, et kaup transporditi renditeenusena OÜ Sylker Group poolt. See

tähendab, et tegelikult S N väidetava kauba transportimisega kursis ei olnud ning kauba

reaalsest OÜ-le Grundar Lehtpuu üleandmisest samuti midagi ei teadnud. Samuti ei esitanud

OÜ Sylker Group maksuhaldurile ühtki dokumenti, mis oleks puudutanud OÜ-le Grundar

Lehtpuu väidetavalt võõrandatud kauba transportimist. Isiku üldsõnaline kinnitus kauba

saatmise kohta ilma, et seejuures vastataks konkreetsetele küsimustele kauba saatmise

asjaolude kohta, ei ole tõsiseltvõetav.

13. Seisukohta, et tegelikult ei müünud ega saatnud OÜ Sylker Group kaebajale mingisugust

kaupa, kinnitavad ka S Ni ja M. L seletused selle kohta, kuidas väidetavalt liikusid kauba

saatelehed. Jättes siinkohal kõrvale küsimuse, kes need saatelehed vormistas, kinnitasid

mõlemad eelnimetatud, et saatelehed anti üle Tartus Lõunakeskuses või Lõunakeskuse juures,

samuti kinnitasid mõlemad, et OÜ Sylker Group korraldas kauba transpordi Tammurusse.

Viidatud selgitustest tuleb samuti välja, et nii arved kui saatelehed anti üle samaaegselt raha

üleandmisega. Seega toimus see ajaliselt pärast seda, kui kaup oli väidetavalt OÜ-le Grundar

Lehtpuu üle antud. Lisaks kinnitasid nii S N kui M. L, et enne vaidlusaluste tehingute tegemist

neil omavahel ärilisi kokkupuuteid ei olnud. Neist selgitustest nähtuvalt saatis OÜ Sylker

Group kauba OÜ-le Grundar Lehtpuu, ent ei saanud kaupa üle andes mistahes taasesitamist

võimaldavat kinnitust selle kohta, et OÜ Grundar Lehtpuu selle kauba vastu võttis.

Saatelehed anti väidetavalt üle alles hiljem koos rahaga. Seejuures nähtub OÜ Sylker Group

kassa sissetuleku orderitelt, et sularaha võeti vastu 24. märtsil 2011, väidetavate saatelehtede

kohaselt on kaup saadetud (date of shipment) vastavalt 23. veebruaril, 1. märtsil, 7. märtsil ja 8.

märtsil. Seega jäi kauba väidetava üleandmise ja dokumentide vahetamise ning raha maksmise

vahele kaks nädalat kuni üks kuu. Ei ole eluliselt usutav, et kauba müüja, kellel ei ole ostjaga

varasemaid ärisuhteid ega muud iseäralikku põhjust kauba ostjat niisama usaldada, saadaks

ostjale mitu koormat kaupa, saamata kauba vastuvõtmise kohta mistahes dokumenti. Sisuliselt

poleks OÜ-l Sylker Group sel juhul olnud vaidluse korral, näiteks juhul kui OÜ Grundar

Lehtpuu oleks keeldunud raha maksmisest, võimalik kuidagi tõendada, et mingisugune kaup

üldse üle anti. Siinkohal on tähelepanuväärne S Ni seletus selle kohta, miks ta arveldas OÜ-ga

Grundar Lehtpuu sularahas – selleks, et petta ei saaks. Kauba müüja väide, et ta saatis ostjale,

kellega tal varasemad ärisuhted puudusid, ligemale 150 000 euro väärtuses (ilma

käibemaksuta) kaupa (saematerjali) ilma selle vastuvõtmise kohta mingit tõendit saamata,

olukorras kus ta pidas vajalikuks kauba eest sularahas tasumist selleks, et petta ei saaks, ei ole

tõsiseltvõetav. Seejuures oli väidetavalt tegemist kaubaga, mille hilisem konkreetne

identifitseerimine ei oleks olnud võimalik (erinevalt näiteks mingisugustest asjadest, mis on

üksikult identifitseeritavad seerianumbri vms järgi).

14. Kõrvutades neid ebausaldusväärseid seletusi asjaoluga, et saematerjali müük ei olnud OÜ

Sylker Group põhitegevusala ning et veidi aega pärast vaidlusaluste tehingute tegemist

kustutati OÜ Sylker Group käibemaksukohustuslaste registrist, ilma, et viimane seda

vaidlustanud oleks, samuti asjaoluga, et väidetavalt OÜ-le Grundar Lehtpuu müüdud kauba

soetamise kohta andis S N samuti ainult üldsõnalise vastuse, et kaupa osteti kuulutuste peale,

on ilme, et S N ei teadnud tegelikult ei arvetel kajastatud kaubast ega selle transportimisest

kaebajale mitte midagi. Need asjaolud kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et vaidlusaluseid

tehinguid ei toiminud ning vormistati üksnes dokumendid.

15. Tuleb ka märkida, et ebatäpne on kaebaja väide, nagu poleks vaidlust selles, et kaebaja on

arvetel näidatud kauba saanud. Maksuotsuses avaldatud seisukohast, et OÜ Grundar Lehtpuu

on soetanud saematerjali tegelikult teistelt isikutelt (maksuotsuse lk. 11 viies lõik) või

seisukohast, et maksuhalduril puuduvad tõendid väitmaks, et OÜ Grundar Lehtpuu ei ole

üldse saematerjali soetanud (maksuotsuse lk 10 neljas lõik) ei saa teha järeldust, nagu

aktsepteerinuks maksuhaldur seda, et OÜ Sylker nimel väljastatud konkreetsete arvete alusel

tegelikult seal konkreetselt nimetatud kaubakogused liikunud oleks. Seda, millist konkreetset

saematerjali, kellelt ja millal täpselt OÜ Grundar Lehtpuu tegelikult soetas, ei ole

maksumenetluses olnud võimalik välja selgitada. Asjaolu, et väljamakseid ei ole maksustatud

tulumaksuga, tähendab üksnes seda, et maksuhaldur nõustub, et OÜ Sylker Group arvete

alusel välja makstud raha eest on tegelikult mingisugust kaebaja ettevõtluses kasutamist

leidnud saematerjali ostetud. Selle asjaolu pinnalt ei saa näiteks teha järeldust, et OÜ Grundar

Lehtpuu oleks soetanud OÜ Sylker Group nimel koostatud arvetel ja saatelehtedel märgitud

aegadel ja konkreetsetes kogustes kaupa. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval

juhul ei ole tõendatud, et vaidlusaluste arvete ja saatelehtedega koos üldse mingi kaup liikunud

oleks. Konkreetsemalt ei ole küsimus käesoleval juhul niisiis mitte selles, et pole teada, kes oli

see müüja, kelle kaup OÜ-le Grundar Lehtpuu vaidlusalustel arvetel ja saatelehtedel näidatud

aegadel ja kogustes toodi, vaid selles, et konkreetsete arvete ja saatelehtedega koos ei liikunud

üldse mingit kaupa.

16. Sellele, et kauba liikumise kohta vormistati üksnes dokumendid, ilma, et tehingud

tegelikult toimunud oleksid, viitab ka see et OÜ Grundar Lehtpuu poolt esitatud OÜ Sylker

Group arved erinevad nii kujunduselt kui väljastamiskuupäevade poolest neist, mille esitas

maksuhaldurile OÜ Sylker Group. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Sylker

Group poolt maksuhaldurile esitatud arved (tl 62 jj) on ilmselt koostatud tagantjärele. See

omakorda viitab aga sellele, et esialgu koostatigi arved ainult ühes eksemplaris OÜ Grundar

Lehtpuu raamatupidamise tarvis ning see asjaolu omakorda kinnitab, et tegelikult oli S Ni roll

üksnes dokumentide allkirjastamine. Olukorras, kus OÜ Sylker Group esitas maksuhaldurile

arved, mis erinesid nendest, mille oli samade tehingute kohta maksuhaldurile esitanud OÜ

Grundar Lehtpuu, ei saa iseäranis usutavaks pidada S Ni väidet, et tema koostas vaidlusalused

arved OÜ-le Grundar Lehtpuu. Arvete erinemine viitab just vastupidisele – OÜ Grundar

Lehtpuu raamatupidamisdokumentide hulgas olnud arveid ei olnud koostanud S N, kuigi

viimane oli neile alla kirjutanud. Põhjendatult on maksuhaldur välja toonud ka selle, et OÜ

Sylker Group poolt maksuhaldurile esitatud arvete versioonidel oli ostja ärinimi valesti

kirjutatud (Grundal Lehtpuu OÜ). Seegi viitab üheselt asjaolule, et S N nende tehingutega

reaalselt seotud ei olnud. Eeltoodud põhjustel tuleb nõustuda maksuhalduri väitega, et OÜ

Sylker Group ei ole kaebajale arvetel näidatud kaupa müünud.

17. Järgnevalt on küsimus selles, kas OÜ Grundar Lehtpuu võis heas usus toimides arvata, et

kauba müüjaks on siiski arve esitanud OÜ Sylker Group. See võimalus on välistatud.

Maksuhaldur on vaidlusaluses otsuses üheselt mõistetavalt avaldanud kahtlust, et OÜ

Grundar Lehtpuu on osalenud maksupettuses. See kahtlus väljendub maksuhalduri

seisukohas, et OÜ Grundar Lehtpuu ja OÜ Sylker Group vahel vormistati ainult formaalseid

arveid, mille eesmärk oli läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tekitada enammakse

(maksuotsuse lk 5, alt teine ja kolmas lõik) ning teiseks seisukohas, et tegelikkuses teadis OÜ

Grundar Lehtpuu juhatuse liige M. L, et soetades saematerjali tegelikult teistelt isikutelt,

vormistati selle müüjaks OÜ Sylker Group. Siinkohal tuleb märkida, et maksumenetluses ei

pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses, vaid piisab kui ta

põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi ning kahtlust, et maksuarvestuse aluseks olevatel

raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ei ole ning kahtlust,

et kaebaja oli sellest teadlik. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik

toimumine ja maksuhalduri kahtlused hajutada. Kui maksukohustuslane seda teha ei suuda,

on maksuhalduril õigus lähtuda sellest, et tehingut toimunud pole ning kohaldada

maksukohustuslase suhtes vastavaid maksuõiguslikke järelmeid. Käesoleval juhul leiab kohus

alltoodud asjaolusid arvesse võttes, et maksuhalduri kahtlus kaebaja maksupettuses osalemise

kohta on piisavalt põhjendatud, ent kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis

tehingute toimumist kinnitaksid või maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümber lükkaksid.

Eelkõige saaksid sellisteks tõenditeks olla tõendid, mis kinnitaksid kauba transportimise ja

üleandmisega seotud asjaolusid, lepingu sõlmimist poolt vahel jne. Selliseid tõendeid aga

esitatud ei ole.

17. Sellele,

et

kaebaja

on

maksupettuses

osalenud

ehk

fiktiivsete

arvete

raamatupidamisarvestuses kajastamine on toimunud kaebaja teadmisel, viitavad esiteks kauba

väidetavate saatelehtedega seotud asjaolud ja nende kohta kaebaja juhatuse liikme poolt antud

vastuolulised seletused. M. L seletuse kohaselt tuli kaup koos saatelehega, tema võttis kauba

vastu, koostas korrektse saatelehe ning allkirjastas selle. Eelpool sai käsitletud saatelehtedega

seotut juba selles võtmes, et kirjeldatud viisil kauba ja saatedokumentide liikumine olnuks

riskantne kauba saatja (müüja jaoks) ning nõnda oleks see võinud toimida vaid väga

usalduslike ärisuhete puhul, milleks käesoleval juhul küll mingit alust polnud. Samas on M. L

seletus ebaloogiline ka ostja seisukohast. Iseenesest pole midagi tavatut selles, et ostja

saadetud kauba üle vaatab ning põhimõtteliselt ei saa välistada ka saatedokumendis paranduse

tegemist. Kindlasti ei saa tavapäraseks pidada aga seda, et isegi kui kauba saaja vormistab uue

saatedokumendi või vastuvõtu akti, ei säilita ta algselt kaubaga koos saabunud saatelehte.

Käesoleval juhul puuduvad aga mistahes andmed selle kohta, et väidetavalt kaubaga algselt

kaasas olnud saatelehel oleksid andmed olnud väärad. Siinkohal tekkib küsimus, miks üldse

oli vaja uus saateleht vormistada, kuna selle kohta, et kaubaga väidetavalt kaasas olnud

saateleht oleks vigane olnud, pole ühtegi tõendit. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida S Ni

seletusele, milles üldse ei mainita seda, et saatedokument oleks liikunud koos kaubaga, vaid Ni

väitel anti seegi üle Tartus Lõunakeskuse juures. Samuti ei saa tavapäraseks pidada seda, et

juhul kui kauba saaja mingi vastuvõtudokumendi vormistab, ei anna ta selle teist eksemplari

kohapeal üle kauba toojale (nt. autojuhile, kui kauba saatja esindusõiguslikku isikud kohal

pole), vaid annab selle hiljem üle koos rahaga. Kauba saatedokumendi funktsioon on eeskätt

just see, et kauba saatjal (müüjal) oleks millegi alusel võimalik tõendada, et kaup on kätte

toimetatud ning tal õigus vastusooritusele. M. L seletuse kohane dokumentide vahetamine

oleks saanud toimuda vaid väga usalduslike suhete puhul. OÜ Sylker Group ja OÜ Grundar

Lehtpuu vahel selliseid suhteid olla ei saanud, sest teineteist varasemalt väidetavalt ei tuntud.

M. L ebausutav seletus viitab sellele, et tegelikult varjab M. L soetatud saematerjali tegelikku

päritolu ning kinnitab maksuhalduri kahtlust, et tema poolt tundmatutelt isikutelt soetatud

kaup vormistati tema teadmisel ja ilmselt ka tema korraldamisel soetamisena

käibemaksukohustuslaselt OÜ-lt Sylker Group.

18. Mis puudutab M. L väidet, et ta vormistas kauba saamisel korrektsed dokumendi, siis

tuleb märkida, et kohtutoimikus olevaid saatelehti (tl 52 pöördel jt) ei saa pidada mingiski

mõttes korrektseks. Siinkohal ei saa kaebajale otseselt ette heita nende saatelehtede

ebakorrektset vormistamist, sest saatelehed oleks pidanud vormistama ilmselt kauba saatja,

küll aga muudavad alltoodud asjaolud ebausutavaks M. L väite, et ta vormistas uue saatelehe

justkui korrektsuse eesmärgil. Tegelikult ei nähtu neilt väidetavalt saatelehtedelt üldse, mis liiki

dokumentidega on tegemist või mida need tõendama peaks. Seal kajastatakse küll kauba

koguseid ning päises on märgitud Grundar Lehtpuu OÜ, ent seda, kas selle alusel on OÜ

Grundar Lehtpuu midagi vastu võtnud või hoopis midagi kellelegi üle andnud, ei selgu

sootuks. Liiatigi tuleneb nii M. L kui S Ni seletustest, et saatelehed anti üle Tarus koos rahaga.

Seega ei täitnud saateleht oma olemuslikku funktsiooni ega tõendanud müüja jaoks kauba

kättetoimetamist. Samuti on saatelehel märgitud arve koostamise kuupäevad (date of billing),

mis ei katu tegelikult OÜ Grundar Lehtpuu raamatupidamises olnud OÜ Sylker Group arvete

kuupäevadega. Maksuhaldur on õigesti tähelepanu juhtinud ka sellele, et puudub mistahes

loogiline seletus, miks on saateleht koostatud inglise keeles, samas kui muu asjaajamine

väidetavate tehingupartnerite vahel käis eesti keeles. Viimaks tasub tähelepanu juhtida sellele,

et neil nö. saatelehtedel on kajastatud kauba maksumus ning märge VAT (üldtuntud inglise

keelne lühendit käibemaksu kohta) väärtusega 0%. Arvete kohaselt müüs OÜ Sylker Group

kaebajale kaupa koos käibemaksuga. Pole mistahes põhjust, miks L, vormistades enda sõnul

korrektse saatelehe, mille alusel S N väidetavalt hiljem arve koostas, oleks pidanud seal

näitama 0%-list käibemaksumäära või mittekäivet. Kohtu hinnangul puudutavad need

saatelehed tegelikult hoopis mingisuguseid muid tehinguid, mis kvalifitseeruvad pigem

ühendusesisese käibena, ent mingit seost neil OÜ-ga Sylker Group ei ole. Tähelepanuväärne

nüanss on seegi, et saateleht sisaldab ka viisakusvormelit Best regards. Üldteadaolevalt kantakse

allakirjutaja nimi ja allkiri sellise viisakusvormeli kõrvale või alla. S Ni allkirjad on neil

dokumentidel aga lehe teises ääres. Sel asjaolul pole omaette eraldiseisvat maksuõiguslikku

tähendust, küll aga viitab sellele, et S N ei ole neid allkirju andes tegelikult nende dokumentide

sisuga tutvunud. tutvunud.

19. Kaebaja väide, et tal ei olnud kauba saajana kohustust tuvastada kaupa vedanud sõidukeid

või nende juhte, on iseenesest õige. Maksuhaldur ei ole viidanud ühelegi asjassepuutuvale

õigusnormile, kust selline kohustus oleks tulenenud, arvestades, et kaubaks oli saematerjal.

Teatud kaupade puhul (näiteks vedelkütused) on vastava kauba käivet reguleerivates normides

sätestatud teatud tunnused, millele kauba saatedokumendi vastama peavad. Maksuhaldur ei

ole viidanud normile, millest tuleneks, et saematerjali saatedokumendid peaksid tingimata

transpordivahendi numbrit ja juhin nime sisaldama. See ei muuda aga maksuotsust

õigusvastaseks. Iseenesest ei ole maksuotsuses ka väidetud, et OÜ-l Grundar Lehtpuu oleks

olnud kohustus kaupa toonud autode numbrid talletada, küll aga oleks seeläbi olnud võimalik

koguda täiendavaid tõendeid tehingu toimumise kohta. Kuna maksuhalduril oli põhjendatud

kahtlus, et kaebaja on osalenud maksupettuses, olnuks nende tõendite esitamine kaebaja

kohustus.

20. Kohus ei nõustu ka maksuhalduri seisukohaga, nagu oleks sularaha väidetav üleandmine

raamatupidamislikult sedavõrd valesti vormistatud, et sellest iseenesest saaks järeldada, et

tehinguid pole toimunud. Põhimõtteliselt olid OÜ Grundar Lehtpuu raamatupidamises

olemas dokumendid, milles Sylker Group OÜ esindaja oma allkirjaga kinnitas OÜ-lt Grundar

Lehtpuu sularaha vastuvõtmist. See, et OÜ Grundar Lehtpuu ei vormistanud kassa

väljaminekuordereid, vaid võttis kassaarvestuse aluseks sularaha saaja allkirjastatud kassa

sissetulekuorderi kviitungi, ei ole oluline raamatupidamislik puudus. Kassadokumendi puhul

on oluline, et oleks tuvastatav raha kassasse saabumise või kassast väljamaksmise aeg ning

isik, kes sularaha kassasse maksis või kellele see sealt välja maksti. Viimase osas on raha saaja

allkirjaga sissetulekuorderi kviitung sama hea kui väljamakse tegija väljaminekuorder koos

raha saaja allkirjaga raha vastuvõtmise kohta. Eeltoodu ei muuda aga kokkuvõttes kohtu

tõdemust, et tehinguid ei ole tehtud ning et kaebaja oli sellest teadlik. Juba eeltoodud asjaolud

ning tõendid kogumis kinnitavad, et kõik asjassepuutuvad dokumendid on fiktiivsed ning

vormistatud ilma, et neil kajastuvaid tehinguid tegelikult toimunud oleks. Olukorras, kus

Sylker Group OÜ esindaja S N tehingutega seotud asjaolusid tegelikult ei teadnud, millest

järeldub, et OÜ Sylker Group mingit kaupa kaebajale ei müünud, on ilmne, et reaalselt ei

saanud OÜ Sylker Group ka kaebaja käest raha ning kassadokumendid vormistati samuti

nagu arvedki, pelgalt selleks raamatupidamislikult jätta mulje tehingute toimumisest ning

tekitada kaebajale sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatu võimalus. Siinkohal on

maksuhaldur õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et OÜ Grundar Lehtpuu kassaraamatu ja

Sylker Group OÜ orderikviitungitel kajastatud kuupäevad ei kattu. See viitab asjaolule, et raha

võeti OÜ Grundar Lehtpuu kassast välja varem. Kassaraamatu kohaselt (tl 60) toimus see 21.

ja 22. märtsil, samas kui OÜ Sylker Group on raha saamist kinnitanud alles 24. märtsil. Liiatigi

on tähelepanuväärne, et kui arved anti väidetavalt üle samas kui saatelehed ja raha, siis pidi see

toimuna 24. märtsil, miska ei saanud OÜ Grundar Lehtpuu kassast raha välja maksta 21. ja

22. kuupäeval, sest selleks ajaks ei olnud tal veel väidetavat arvetki. Kassaraamat ei saa näidata

mingisuguse kohustuse tekkimise või arve esitaise aega, sealt peab nähtuma väljamakse

tegemise tegelik aeg ehk aeg, millal kassast sularaha reaalselt välja maksti. Eelnev viitabki

sellele, et 21. ja 22. märtsil maksis OÜ Grundar Lehtpuu kassast kellelegi tundmatule välja

raha, soetades selle eest tõenäoliselt saematerjali ning 24. märtsil võttis OÜ-lt Sylker Group

selle kohta arved ja muud dokumendid. See asjaolu kinnitab, et fiktiivsete arvete koostamise

korraldas OÜ Grundar Lehtpuu ise.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja

kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad

kummagi poole kulud poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik