Legislator Case Law & Legislation
2-12-8920/12 AI generated

2-12-8920/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-12-8920/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Virve Pütsepalt Folkia AS Eesti filiaali kasuks 924 (üheksasada Jätta menetluskulud 90% ulatuses Virve Pütsepa kanda ja 10% ulatuses Folkia AS

Legislator headnote

AI generated

2-12-8920/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Virve Pütsepalt Folkia AS Eesti filiaali kasuks 924 (üheksasada Jätta menetluskulud 90% ulatuses Virve Pütsepa kanda ja 10% ulatuses Folkia AS

Keywords

AI generated
late payment of fees telecommunications services fraudulent insurance claim payment of advance costs costs under foreigners act bait pricing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-12-8920

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. september 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-8920

Tsiviilasi

Folkia AS hagi Virve Pütsepa vastu 1030,26 euro nõudes

Tsiviilasja hind

621,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Folkia AS

(registrikood

990892040;

asukoht

C J Hambros plass 2C, Oslo, Norra, 0164), kes tegutseb

Folkia AS Eesti filiaali kaudu (registrikood 11913301;

asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja

Dagne Niit (AS Intrum Justitia; asukoht Rotermanni 8,

10111 Tallinn; e-post dagne.niit@intrum.com);

kostja Virve Pütsep (isikukood 44409282718; elukoht

XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Folkia AS hagi Virve Pütsepa vastu osaliselt.

2. Välja mõista Virve Pütsepalt Folkia AS Eesti filiaali kasuks 924 (üheksasada

kakskümmend neli) eurot ja 15 senti, millest 409,03 eurot on põhinõue, 101,62 eurot

käsitlustasu, 4,47 eurot meeldetuletustasu ja 409,03 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis.

3. Jätta menetluskulud 90% ulatuses Virve Pütsepa kanda ja 10% ulatuses Folkia AS

kanda.

4. Välja mõista Virve Pütsepalt Folkia AS Eesti filiaali kasuks menetluskulud 103

(ükssada kolm) eurot ja 54 senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Edasikaebamise kord

Folkia AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Virve Pütsep võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

2(3)

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Folkia AS (hageja) hagi Virve Pütsepa (kostja) vastu

1030,26 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Monetti AS (ühines 23.08.2010 hagejaga)

vahel 17.02.2009 sõlmitud laenulepingu rikkumisest.

Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel sõlmitud

kiirlaenulepingu alusel 6400 krooni laenu, kohustudes laenusumma ja käsitlustasu 1590 krooni

tagastama hiljemalt 19.03.2009. Kokkulepitud tähtpäevaks kostja laenu koos käsitlustasuga ei

tagastanud. Kuigi laenuandja saatis kostjale 21.03.2009 ja 30.03.2009 sms-i teel meeldetuletusi

oma lepingulise kohustuse täitmiseks, ei tasunud kostja oma võlgnevust vabatahtlikult.

Hagi esitamise seisuga (14.06.2012) võlgneb kostja hagejale 1030,26 eurot, millest 409,03 eurot

on tagastamata laenusumma, 101,62 eurot käsitlustasu, 4,47 eurot meeldetuletustasu ja

515,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 20.03.2009 kuni 14.06.2012. Hageja

on lähtunud viivise arvutamisel lepingus kokkulepitud viivisemäärast 0,1% päevas, saades

võlgnetava viivise suuruseks 1183 päeva eest 609,40 eurot, mida hageja on ise vähendanud

515,13 euroni.

2. Kohus kohustas kostjat 19.06.2012 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 36). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud Nooruse 5 ühiselamu asjaajajale

Kersti Kaldojale 22.08.2012 (tl 40) edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 322 lg 2 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 17.02.2009 laenu andmetest ja

seotud toimingutest, 17.02.2009 maksekorraldusest nr 475, Monetti AS laenutingimustest ja

14.04.2009 võlateatisest (tl 18-25).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1,

§ 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg (tagastamata

laenusumma)

409,03 eurot,

käsitlustasu

101,62 eurot,

meeldetuletustasu

4,47 eurot

ja

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 409,03 eurot ulatuses.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja on pidanud põhinõudeks tagastamata laenusummat koos

kõrvalnõuetega, so käsitlustasu ja meeldetuletustasuga, ning arvestanud neilt alates 20.03.2009

viivist. Kohtu hinnangul on käsitlustasu näol tegemist laenu kasutusintressiga (tasu laenu

3(3)

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul), millelt VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud viivist

nõuda. Samas ületab ka tagastamata laenusummalt ja meeldetuletustasult arvestatav viivis

põhinõuet. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ise on vähendanud hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist ja sidunud viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib,

et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on

rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivise

kokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses,

siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju

olemasolu suuremas ulatuses. Kuna hageja ei ole viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju

olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise põhinõude 409,03 eurot ulatuses.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 90% ulatuses,

siis on põhjendatud jätta menetluskulud 90% ulatuse kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.

10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 115,04 euro (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt

tasutud 67,11 eurot) väljamõistmist.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 90% menetluskuludest, milleks on 103,54 eurot.

Kohtunik