3-12-644/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-12-644

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-644 Haldusasi M.V.i kaebus Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 19.12.2011 korralduse nr 13-7/104-7 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: M.V.; Vastustaja: Maksu-ja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-12-644 menetlus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3. Sekretäril saata käesolev määrus teadmiseks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 155 lg 5; § 204 lg 2).

ASJAOLUD:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on M.V.i kaebus Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse (PMTK) 19.12.2011 korralduse nr 13-7/104-7 tühistamise nõudes.

2. 28.08.2012 saabus kohtusse vastustaja taotlus käesoleva haldusasja menetluse lõpetamiseks Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja märgib, et Maksuja Tolliamet tegi 27.08.2012 otsuse nr 6-4/526-11, millega tunnistas kehtetuks vaidlustatud PMTK 19.12.2011 korralduse nr 13-7/104-7.

3. 29.08.2012 määrusega andis kohus kaebajale 10-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks menetluse lõpetamise taotlusele.

4. 10.09.2012 esitas kaebuse esitaja kohtule seisukoha Maksu-ja Tolliameti taotlusele menetluse lõpetamiseks. Kaebaja märgib, et vastustaja on haldusakti tühistamise otsuses asunud seisukohale, et teeb seda otstarbekusest tulenevalt st, et kui kaebaja suhtes on juba tehtud vastutusotsus, siis pole kaebajalt enam informatsiooni küsimine vajalik. Vaidlusalune korraldus on aga tehtud eesmärgiga koguda tõendeid sellesama vastutusotsuse kogumiseks. Selline absurdne olukord tõstatab küsimuse, et kas kaebuse esitajalt nõutud informatsiooni on üldse kunagi soovitud saada või oli korralduse esitamine pelk formaalsus st maksuhaldur oli juba eelnevalt määratlenud, milliseks osutub vastutusotsuse koostamise menetluse tulem. Kui vastustaja oleks tõepoolest soovinud viia läbi erapooletut menetlust, siis ei oleks ta tõenäoliselt koostanud sellist korraldust, millest ei tulene isiku õigused ja kohustused. Vastavalt Haldusmenetluse seadustiku § 63 lg 2 p 5-le on haldusakt, millest ei selgu isiku õigused ja kohustused, tühine. Seda tühisust saab kohus tuvastada ka iseseisvalt vastavalt HKMS § 5 lg 1 p 6-le, kui menetluse käigus selgub, et kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue jääb läbi vaatamata.

5. Peamine õiguslik hüve, mida menetluse käigus kaitsta, on õigusselgus. Kaebuse esitaja leiab, et kui menetlus praeguses staadiumis lõpetada, siis jääks vastamata oluline küsimus, kas kaebaja pidi maksuhalduri korralduse täitma ja kas selle täitmata jätmisest saab isikule teha negatiivse tagajärjega haldusakti, vastutusotsust? Teiseks oluliseks aspektiks on antud kaasuses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimise taotlus. Käesoleva haldusmenetluse lõpetamine võtaks kaebajalt ära võimaluse saavutada õiguskindlus, et maksuhalduri tegevus absoluutse kaasaaitamiskohustuse panemisel vastab Põhiseadusele, Konventsioonile ja Hartale. Seda argumenteeritud väidet ei saa isik esitada mujal kui ainult oma kohtuasja raames ning haldusmenetluse lõpetamine tähendaks isikul kohtusse juurdepääsuõiguse piiramist.

6. Lisaks on käesoleva kaebuse lahendamisel oluline ka asjaolu, et tuginedes „vastutusotsuse tegemise menetlusele“, mida vaidlusalune korraldus alustas, on arestitud allakirjutaja vara. Kaebaja leiab, et tema põhiseaduslike õiguste kaitseks on vajalik maksuhalduri korralduse õigusvastasuse tuvastamine, mitte selle pelk kehtetuks tunnistamine. Tänaseks päevaks on MTA koostanud kaebaja suhtes vastutusotsuse ilma selleks vajalikku menetlust läbi viimata. Maksuhalduri selline tegevus ei saa olla õiguspärane st alustada menetlust vastutusotsuse tegemiseks; teha vastutusotsus enne, kui kolmas isik (antud juhul M.V.) saab aru oma õigustest ja kohustustest või peab haldusakti täitma, saab maksuhaldurilt materjalid menetluse käigus esitatud küsimustele vastamiseks; ei ole ega näi kaugeltki õige halduspraktikana. KOHTU PÕHJENDUSED:

7. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 152 lg 1 p-st 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastavalt HkMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesoleval juhul on Maksuja Tolliamet teinud 27.08.2012 otsuse nr 6-4/526-11, millega tühistas vaidlustatud PMTK 19.12.2011 korralduse nr 13-7/104-7. Seega on vaidlustatud haldusakt, mille tühistamist kaebaja taotles, kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja on teatanud soovist jätkata käesoleva asja menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes põhjusel, et kui menetlus praeguses staadiumis lõpetada, siis jääks vastamata küsimus, kas kaebaja pidi maksuhalduri korralduse täitma ja kas selle täitmata jätmisest saab isikule teha negatiivse tagajärjega haldusakti, vastutusotsust? Samuti on kaebaja märkinud, et oluline ka asjaolu, et tuginedes „vastutusotsuse tegemise menetlusele“, mida vaidlusalune korraldus alustas, on arestitud allakirjutaja vara. Kaebaja leiab, et tema põhiseaduslike õiguste kaitseks on vajalik maksuhalduri korralduse õigusvastasuse tuvastamine, mitte selle pelk kehtetuks tunnistamine.

8. Kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ning käesoleva haldusasja menetlus tuleb lõpetada. Kaebuse esitaja on peamiseks õiguste kaitseks märkinud õigusselguse, kas pidi maksuhalduri korraldust täitma ja kas selle täitmata jätmisest saab isikule teha negatiivse tagajärjega haldusakti. HkMS § 45 sätestab kaebeõiguse piirangud ja näeb lõikes 2 muu hulgas ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui tulevikus esineks kaebaja kirjeldatud olukord, siis oleks kaebuse esitajal oma õigusi võimalik kaitsta tõhusamalt

asjakohase tühistamisvõi kohustamiskaebusega. Kaebaja on ka selgitanud, et MTA on koostanud kaebaja suhtes vastutusotsuse ilma selleks vajalikku menetlust läbi viimata. Maksuhalduri selline tegevus ei saa olla õiguspärane st alustada menetlust vastutusotsuse tegemiseks vaidlustades kaebajale tehtud vastutusotsuse. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kaebuse esitajal võimalus vaidlustada MTA poolt koostatud vastutusotsust ning seonduvalt kaebuse väitega, et kui kohus ei tee sisulist lahendit tuvastamiskaebuse osas, siis jääb haldusakti tühisus kindlaks tegemata, leiab, et kaebuse esitaja pelgalt õiguslik huvi käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud haldusakti tühisuse tuvastamiseks ei ole hinnatav kaebaja õiguste kaitseks vajalikuna.

9. Kaebaja on menetluse jätkamist põhjendanud ka põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimise taotlusega, kas MKS § 56 on kooskõlas PS § 22. Kohus, juhindudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.06.2011 määrusest nr 3-4-1-3-10 leiab, et käesoleval juhul on tegemist abstraktse normikontrolli taotlusega ning abstraktse normikontrolli taotlusi, mis ei tulene normide kohaldamisest konkreetse vaidluse lahendamisel, on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt õigus oma pädevuse piires esitada Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul ja Riigikogul. Normide põhiseadusele vastavuse küsimus peab tekkima nende konkreetsest kohaldamisest isiku suhtes, mitte nende täpsustamata kohaldamisest minevikus või võimalikust kohaldamisest tulevikus, põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise üle peab olema tegelik vaidlus. Seega ei ole ka eelnimetatud taotlus põhjuseks menetluse jätkamiseks kaebaja õiguste kaitseks

10. Tulenevalt HkMS § 108 lg-st 6 kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Poolte menetluskulud haldusasjas nr 3-12-644 jäävad iga menetlusosalise enda kanda ning ükski menetlusosaline ei taotle nende väljamõistmist üheltki teiselt menetlusosaliselt.

11. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15,97 eurot (tl 9). Tulenevalt HkMS § 104 lg 5 p-st 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HkMS §

152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mistõttu on kaebuse esitajal õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb kaebuse esitajal kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Taotlus peab vastama Riigilõivuseaduse § 13 lg 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Selliseks määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“.

Lea Kuuse kohtunik