3-10-1400/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-1400

Haldusasi

Vjatšeslav Julini kaebus Justiitsministeeriumilt

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatšeslav Julini määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 18.08.2011. a määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. 31.05.2010. a saabus Tartu Halduskohtusse V. Julini kaebus Justiitsministeeriumilt kahju

hüvitamiseks summas 50 000 krooni (3 195,58 eurot). Kaebaja esitas kaebuse seoses sellega,

et Justiitsministeeriumi 30.08.2006. a otsusega nr 4-1-04/620 paigutati ta Tallinna Vanglast

Murru Vanglasse, kus viibides tekkis oht kaebaja elule ja tervisele ning mistõttu ta jäi ilma

ühest pikaajalisest kokkusaamisest.

2. Tartu Halduskohtu 31.05.2010. a ja 27.10.2010. a määrustega jäeti V. Julini kaebus käiguta

ja anti kaebajale tähtaeg kaebuse asjaolude täpsustamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 29.07.2011. a määrusega anti kaebuse esitajale võimalus vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lõikele 3 esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotlus.

4. Kaebaja vastuses kohtule leiab ta, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna möödunud ei ole

kahju hüvitamise taotluse esitamise 10-aastane tähtaeg

5. Tartu Halduskohus jättis 18.08.2011. a määrusega V. Julini kaebuse Justiitsministeeriumilt

kahju hüvitamiseks rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse.

Kaebajale oli hiljemalt 31.08.2006 teada asjaolu, et 01.09.2006 Tallinna Vanglas planeeritud

pikaajaline kokkusaamine jääb ära. Lisaks oli kaebaja teadlik asjaolust, et talle laagri tüüpi

Murru Vangla ei sobi ning sinna ümberpaigutamine ohustab tema elu ja tervist. Kaebaja ei

ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja

ümberpaigutamine toimus 31.08.2006. aastal. Kolm aastat on piisavalt pikk aeg jõudmaks

selgusele, kas isikule on kahju tekkinud või mitte. Tuvastamisnõudega pöördus kaebaja

kohtusse veebruaris 2009 aastal, seega üle kahe aasta hiljem. Kaebaja oleks pidanud aru

saama, et ka kahju hüvitamise nõude esitamiseks on olemas seaduses sätestatud tähtaeg. Isegi

kui kaebaja leiab, et pidi enne kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumist taotlema

ümberpaigutamise käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist, siis ei saanud umbes pool

aastat enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist (31.08.2009.a) kaebaja tuvastamisnõudega

kohtu poole pöördudes eeldada, et enne 31. augustit 2009 on olemas jõustunud kohtulahend,

mille alusel esitada kahjunõue. Kaebaja puhul on tegemist kogenud kaebajaga ning ta ei ole

väitnud, et ta ei oleks teadlik kohtusse pöördumise tähtaegadest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

18.08.2011. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema kaebus rahuldada

Kohus ei võtnud arvesse kaebaja 29.07.2011. a esitatud taotlust ja luges selle

põhjendamatuks. Kaebaja põhjendatud huviks oli tulevikus esitada taotlus kahju

hüvitamiseks seoses haldusasjaga nr 3-09-352. Hiljem oli ringkonnakohtu ja Riigikohtu

otsustega tuvastatud halduskohtu viga ja välja toodud kaebaja õigus nõuda kahju hüvitamist.

Kohtunik T. Hristoforoval oli algusest peale kavatsus vabaneda käesolevast haldusasjast.

Kaebajal on kaheksa klassi haridust ja ta pole kunagi enne 2006. aastat tegelenud juriidiliste

küsimustega ega õppinud juriidilises instituudis. Seega oli kaebaja kindel, et tähtaeg algab

pärast seda, kui kohus on tuvastanud toimingu õigusvastasuse ja võimaluse nõuda kahju

hüvitamist. Kaebaja pole piisavalt kogenud inimene ja kohtunik hindab kaebaja võimeid üle.

Kohtunikul polnud õigust lõpetada käesolevat kohtuasja, kuna kaebaja ei olnud lasknud

mööda kümne aastat tähtaega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Justiitsministeerium palub jätta V. Julini määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kaebajal puudub

põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal oli reaalne võimalus esitada oma õiguste

kaitseks seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul nõue kahju hüvitamiseks.

Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus.

Kaebajal ei esinenud püsivat takistust, mis oleks mitte võimaldanud kaebajal esitada kaebust

kahju hüvitamiseks tähtaegselt. Juhul kui kaebaja soovis saada kahju hüvitamist rahas, siis

pidi ta esitama täiendava nõude kolme aasta jooksul alates kahju tekitanud haldusaktist

teadasaamisest. Arvestades kaebaja kogemusi nii haldusmenetluses kui ka

halduskohtumenetluses, ei saanud talle kehtivad regulatsioonid teadmata olla. Kaebaja viited

kohtu tegevusele õiguse mõistmisel on põhjendamatud, kuna kohus ei ole ega saagi olla

kohustatud alati rahuldama kaebaja kaebust. Lisaks ei saa kaebaja eeldada kohtult talle

sobivat lahendit ja selle saavutamata jätmisel ei teki tal õiguspärast ootust muude hilisemate

tähtaegade ennistamisele, kui nende möödalaskmine on tingitud tema enda teadlikust

tegevusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.08.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 4

sätestas, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada

kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti

andmisest või toimkingu sooritamisest arvates.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebaja arvates on talle kahju tekitatud

Justiitsministeeriumi 30.08.2006. a otsusega. Kaebuse talle tekitatud kahju hüvitamiseks

esitas kaebaja halduskohtule alles 31.05.2010.

Kaebaja leiab, et kuna alles Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2010. a ja Riigikohtu

halduskolleegiumi 14.02.2011. a otsustega tuvastati vastustaja toimingute õigusvastasus, siis

ei olnud tal enne võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõuet.

Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2008. a lahendi nr 3-3-1-35-08 p-s 10 leidnud, et

jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega

hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on

tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada

juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse

esitamise tähtaeg.

11. Ringkonnakohus leiab, et antud Riigikohtu lahendis toodud seisukohad on kohaldatavad

ka käesoleva vaidluse puhul.

Kaebaja paigutati ümber teise vanglasse 31.08.2006. Kuna seoses sellega jäi kaebajal ära

01.09.2006 planeeritud pikaajaline kokkusaamine, millega kaebaja arvates tekitati talle

mittevaraline kahju, siis hakkab sellest momendist alates kulgema ka kahju hüvitamise

kaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg. Kaebajale oli teada ka kahju tekitanud isik. Seega

puudusid kaebajal põhjused, mis oleksid takistanud tal esitada kahju hüvitamise kaebust

õigeaegselt.

Seadusest ei tulene kaebaja poolt väidetut, et kahju hüvitamist on tal õigus nõuda alles pärast

seda, kui kohus on tuvastanud kohtuotsusega toimingu õigusvastasuse. Toimingu

õigusvastasuse tuvastamine ja varalise kahju hüvitamise nõue võivad olla lahendatud ka

erinevates menetlustes. Asjaolu, et halduskohus oma esialgse lahendiga ei rahuldanud

kaebaja taotlust tunnistada vastustaja toiming õigusvastaseks, ei anna veel alust asuda

seisukohale, et see oleks aluseks kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaja ennistamiseks.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole mööda

lasknud kaebuse esitamise tähtaega, kuna kaebus on esitatud kümne aasta jooksul. Kaebaja

pidi juba vaidlustatud toimingu sooritamise asjal, so hiljemalt 31.08.2006 olema teadlik oma

õiguste rikkumisest. Sellest algas kaebuse esitamise 3-aastane tähtaeg. Kaebaja ei ole oma

õiguste rikkumisest teada saanud hiljem ja seega pole võimalik kohaldada 10-aastast kaebuse

esitamise tähtaega.

Maili Lokk

Einar Vene

Agu Timmi