2-12-22898/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-22898

Tsiviilasi

OÜ BP pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik OÜ BP (registrikood xxx, asukoht xxx)

Võlgniku esindaja juhatuse liige SS

Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper (OÜ Fontala, Ristiku 10,

10612, Tallinn, e-post lembit.ylper@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ BP pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja OÜ BP (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot

13.septembril 2012.a kell 14.00.

3. Nimetada OÜ BP pankrotihalduriks Lembit Ülper (OÜ Fontala, Ristiku 10,

10612 Tallinn, tel 6 552 302, 50 13 340, e-post lembit.ylper@haldur.just.ee).

4. Määrata OÜ BP võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.oktoober 2012.a

algusega kell 15.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr

418.

5. Kohustada OÜ BP juhatuse liiget SS (isikukood XXX) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 03.oktoobril 2012.a kell 15.00. Kui SS vannet andma ei ilmu, siis

on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata OÜ BP ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 975 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 321,75 eurot, kokku 1 296,75 eurot ning hüvitus tehtud

vajalike kulutuste katteks 154 eurot

9. Välja mõista OÜ BP Lembit Ülperi kasuks ajutise halduri tasu 975 eurot

(lisandub sotsiaalmaks 321,75 eurot), mis kanda Lembit Ülperi kontole AS-s

SEB Pank ja kulutuste hüvitis 154 eurot, mis kanda OÜ F kontole

XXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja avaldus

OÜ BP esitas 11.06.2012 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 26.06.2012 määrusega võttis

kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ BP ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi.

Ajutise halduri aruanne

Lembit Ülper esitas 23.08.2012 kohtule ajutise halduri aruande. Ajutine haldur märgib, et

võlgnik on registrisse kantud 12.09.2005 ärinimega RV OÜ, osakapitali suurus oli 40 000

krooni ja see ei ole eurodeks ümber arvestatud. Võlgniku praegune ärinimi OÜ BP on

registrisse kantud 25.09.2007. SS on võlgniku juhatuse liige alates 29.11.2010. Võlgnikul on

alates 22.11.2010 üks osanik – HH OÜ (registrikood XXX). Võlgniku viimane

majandusaasta aruanne on koostatud 2008.aasta kohta, registripidajale ei ole rohkem

majandusaasta aruandeid esitatud. Võlgnikule koostati 23.03.2011 aruandetrahvimäärus ning

anti lisatähtaeg esitamata majandusaasta aruannete esitamiseks, kuid majandusaasta aruandeid

registripidajale ei esitatud. 17.02.2012 koostati võlgnikule hoiatusmäärus registrist

kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Majandusaasta aruannete

esitamiseks anti võlgnikule lisatähtaeg 17.08.2012. Ka ei ole ajutisele haldurile esitatud

majandusaasta aruandeid 2009-2011 majandustegevuse kohta, mistõttu ei ole osutunud

võimalikuks analüüsida võlgniku majandustegevust. Ajutisele haldurile esitatud bilansis

(periood 01.01.2012 – 21.07.2012) on näidatud üksnes lühiajalisi kohustusi maksuvõlgadena

summas 4 283 eurot ja samas ulatuses negatiivset omakapitali. AS SEB Pank konto

väljavõttest perioodil 01.01.2010 – 13.08.2012 nähtub, et võlgnikul majandustegevust ei

olnud. Maksu- ja Tolliameti saldoteatisest nähtub, et võlgnikul on maksuvõlg nii käibemaksu

(1 942 eurot) kui ka sotsiaalmaksu (2 157 eurot) osas, millest järeldub, et võlgnikul siiski

mingisugune majandustegevus on olnud. Milles võlgniku majandustegevus seisnes, ei ole

teada, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumente nende puudumise

tõttu. Võlgniku praktiline ja arvestatav majandustegevus võis lõppeda vähemalt novembris

2011.a, mil HH OÜ suhtes alustatud kriminaalasja nr 11730000182 raames toimus

läbiotsimine ning võeti kaasa uurimiseks vajalikud dokumendid, sh võlgniku dokumendid.

Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara arvestuslikus summas 1 605,24 eurot.

Võlgniku varaks on raha pangakontol summas 5,24 eurot ja haagis RESPO 752, mille hind

võib olla 1 600 eurot, haagis aga on käesoleval ajal teadmata isiku kasutuses. Samas on

võlgnikul kohustusi kokku summas 6 592,72 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik

võis sattuda pankrotiseisu vähemalt alates 2009.aastast, mil enam ei peetud majandusarvestust

ega vormistatud majandusaasta aruandeid. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud võlgniku

püsiv maksejõuetus. Kuna võlgniku majandustegevuseks ei ole võlgnikul vajalikke vahendeid

(vara), siis võlgniku tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad ka juriidilisest isikust

võlgniku tervendamise võimalused. Ajutine haldur on olemasoleva informatsiooni põhjal

arvamusel, et antud olukorras puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja

äriühing tuleb lõpetada. Kas esinevad aga vara tagasivõitmise võimalused selgub siis, kui

halduri valdusesse antakse võlgniku majandustegevust kajastav dokumentatsioon. Samas

võivad esineda alused juhatuse liikme vastutuse rakendumiseks: ajutine haldur on arvamusel,

et olukorras, kus võlgnik ei korraldanud oma majandustegevust vajaliku hoolsusega ega

täitnud seadusest tulenevaid nõudeid vähemalt majandusaasta aruannete koostamiseks ja

registripidajale esitamiseks, võis juba tegemist olla võlgniku maksejõuetusega, mis nõudnuks

võlgniku juhtorganite reageerimist, vältimaks võlausaldajatele kahju tekitamist. Ajutine

haldur peab võlgniku majandusliku tegevuse korraldamatust ja seaduses viidatud nõuete

eiramist raskeks juhtimisveaks ja juhul kui majandusaruandluse korraldamatus on tehtud

võlgniku tegeliku majandusseisu või –toimingute varjamise eesmärgiga, siis ka võimalikuks

kuriteoks. Võlgniku vara koosneb üksnes autohaagisest, mille asukoht ja kasutaja ei ole teada.

Samas ei ole võlgnikul vahendeid selle vara otsimiseks, milline tegevus on üsnagi kulukas.

Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole nõus hüvitama ajutise pankrotihalduri kulutusi ja tasu,

riigi vahendite kasutamine selleks aga ei ole samuti mõistlik ja põhjendatud, siis tuleb

võlgniku pankrot välja kuulutada ja rakendada meetmeid autohaagise leidmiseks, selle

võimatuse korral kahjunõude esitamiseks juhatuse liikme vastu, kes ei ole taganud võlgniku

vara allesolekut. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

majandustegevuse korraldamatus ja võlgniku juhtorganite hoolimatu suhtumine võlgniku

huvidesse ning seaduste täitmisse, mis ei võimaldanud võlgnikul oma äriplaani realiseerida, et

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas ei ole välistatud võlgniku makseraskustesse

sattumine ka teisel põhjusel - mõistliku majandamise korraldamatuse tõttu, sest segi on aetud

võlgniku tegevuse ja majandamise mõisted ja põhimõtted. Võlgnikul puudus mõistlikku

majandamist tagav eelarve, milles oleks kalkuleeritud ja periodiseeritud tulude-kulude

vahekord. Ajutise halduri arvates ei tegutsenud võlgnik mõistliku majandamise tasandil. Ilma

majandamist korraldava eelarveta ja aruandluseta ei ole võimalik kindlustada ega tagada

ettevõtte maksejõulist tegevust. Ajutine haldur on võlgniku maksejõuetuse põhjustest ja

olemasoleva informatsiooni põhjal leidnud raskeid juhtimisvigu, mis võivad nõuda juhatuse

liikme suhtes menetluse alustamist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku pankrot

tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtuistung

Kohtuistungil 27.08.2012 jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi

oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgniku esindaja ei vaielnud pankroti välja

kuulutamisele vastu. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike

kulutuste katteks ning taotles võlgniku esindajalt vande võtmist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ BP pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Lembit Ülperi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 6 592,72 euro ulatuses ja vara

1 605,24 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgniku majandustegevust kajastavat dokumentatsiooni ei ole ajutisele

haldurile üle antud, ei ole käesoleval ajal halduril võimalik anda hinnangut vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik

ei korraldanud oma majandustegevust vajaliku hoolsusega ja ei täitnud seadusest tulenevaid

nõudeid majandusaasta aruannete koostamiseks ja registripidajale esitamiseks. Ajutine haldur

on olemasoleva informatsiooni põhjal leidnud raskeid juhtimisvigu, mis võivad nõuda

juhatuse liikme suhtes menetluse alustamist.

Kohus leiab, et kuna OÜ BP vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning võlgniku

majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on

maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Võlgnik on tunnistanud oma maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuivõrd võlgnikul

on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada.

Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik ei ole korraldanud oma majandustegevust

vajaliku hoolsusega ja ei ole täitnud seadusest tulenevaid nõudeid majandusaasta aruannete

koostamiseks ja registripidajale esitamiseks.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lõige 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku

ettevõtja hoolsusega. Lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. Lõike 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis

aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud

aegumistähtaega. Lõike 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist

osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada

osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu

nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Lõike 5 kohaselt on võlausaldajal või pankrotihalduril

õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest

juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle

esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega

lühendanud. Eeltoodust tulenevalt võivad esineda alused juhatuse liikme vastutuse

rakendamiseks.

ÄS § 179 lõige 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande

raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Lõike 2 kohaselt esitab juhatus majandusaasta

aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku osanikele. Majandusaasta aruande peab heaks kiitma

ja vormistama vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Lõike 3 kohaselt

majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Lõike 4 kohaselt esitab juhatus

kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga,

müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik,

äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta

aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel käesoleva seadustiku §-s 176

nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta

aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta

aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Nimekirjas

tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed, osaniku aadressi asemel näidatakse üksnes

elu- või asukohariik. Neid kohustusi ei ole võlgnik alates 2009.aastast täitnud.

Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ja juhatuse tegevuse kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige SS. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule,

haldurile

ja

pankrotitoimkonnale

andma

teavet,

mida

nad

vajavad

seoses

pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus ka kolmandatel isikutel, kelle valduses

on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS

§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise

kohustuse täitmata jätmisel SStrahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrs § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrs § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 975 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 321,75 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

65 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 154

eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise

halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused

pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 975 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 321,75 eurot, Lembit Ülperi kasuks ja ajutise halduri kulutuste hüvitis 154 eurot

OÜ F kasuks välja mõista võlgnikult OÜ BP .

Tiia Mõtsnik

kohtunik