3-10-2303/57 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse teatavakstegemise aeg ja

koht

7. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-2303

Haldusasi

OÜ Transurban kaebus Lüganuse Vallavalitsuse

30.07.2010 korralduse nr 76 tühistamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.03.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Transurban

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Transurban, esindajad Meelis Urban ja

Suido Västra

Vastustaja Lüganuse Vallavalitsus, esindaja Arno

Rossman

Kolmas isik OÜ Elering, esindaja Ingmar Lääts

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 10.03.2011. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 8. oktoobrini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lüganuse Vallavalitsuse 30.07.2010. a korraldusega nr 76 seadis OÜ-le Transurban Purtse

külas kuuluvale Suurkõrtsi kinnistule OÜ Elering kasuks sundvalduse 500 kV maakaabelliini

paigaldamiseks.

2. OÜ Transurban esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Lüganuse Vallavalitsuse 30.07.2010. a

korralduse nr 76 tühistamiseks.

Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi. Kaebajat ei teavitatud sundvõõrandamise seaduse

§ 463 lg 2 kohaselt sundvalduse saamise taotluse esitamisest. Seega kaebaja ei teadnud midagi

protsessi käivitumisest, vaid arvas, et läbirääkimised on algstaadiumis ning lisas, et kaabelliini

paiknemiseks naabruses asuval maatulundusmaal ei ole mingeid takistusi.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kaebajale anti 07.06.2010 edastatud teavituses võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited, aga

ta ei kasutanud seda võimalust. Seega ei saa kaebaja väita, et vallavalitsus on jätnud mõned

asjaolud arvestamata. Asjaõigusseaduses ja kinnisasjal sundvõõrandamise seaduses sisalduvad

tehnovõrgu ja -rajatiste talumise kohustust käsitlevad sätted ongi üheks kitsenduseks, mille

seadusandja on omandile andnud. Käesoleval juhul on talumiskohustuse eesmärgiks elektri-,

gaasi-vee-, side-ja muude ühenduste tagamine. Kuna nendega on hõlmatud suur osa Eestist, on

vastav abinõu vajalik ja seaduslik ning kannab ülekaalukat avalikku eesmärki. Intensiivne riive

maa kasutamisele ja mäetööstuslikule ettevõtlusele on juba olemas ning uue maa-aluse

kaabelliini suhtes seatud sundvalduse aluseks olevate õigusaktide põhiseaduse vastavaks

tunnistamine vastavate haldusaktide tühiseks tunnistamist kaasa ei too ega muuda olukorda ka

muul viisil. Mäetööstusmaa sihtotstarbega maal saab see ilmselt olla ka vastupidi, kuid mitte

käesoleva vaidluse puhul, sest OÜ Transurban maale kavandatav maakaabelliin rajatakse seal

juba olemasoleva 110 kV õhuliini kaitsevööndisse, mille ulatus on 25 meetrit mõlemale poole ja

kus ei tohi elektriohutusseaduse § 12 lg 3 tulenevalt elektripaigaldise omaniku loata mingeid

kaevandustöid teha. Seega on intensiivne riive maa kasutamisele ja mäetööstuslikule

ettevõtlusele juba olemas ning uue maa-aluse kaabelliini suhtes seatud sundvalduse aluseks

olevate õigusaktide põhiseaduse vastaseks tunnistamine vastavate haldusaktide tühiseks

tunnistamist kaasa ei too ega muuda olukorda ka muul viisil. Mis puutub kaebaja väitesse ühtse

veekogu loomise kohta, siis kaebusele lisatud detailplaneeringule tuginev eksperthinnang (tl 14-

18) näeb ette, et lubjakivi ammendumisel rekultiveeritakse karjäär kahe tehisveekoguna ning

selles on märgitud ka, et Suurkõrtsi karjääriala läbiva liini kaitsevööndi osa on määratud

passiivseks tarbevaruks, mille piires ei saa kaevandamist toimuda. Kinnisasja sundvõõrandamise

seaduse § 6 lg 4 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda sundvalduse seadmise taotlejalt, et

see omandaks kinnisasja või selle osa, mida kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda

vastavalt senisele otstarbele kasutada. Käesolevas asjas esitatu ei kinnita, et OÜ Transurban

oleks midagi sellist nõudnud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Transurban esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja

kaebuse rahuldada.

Halduskohus on ebaõiglaselt kohaldanud materiaalõigusnorme ja oluliselt rikkunud

uurimispõhimõtet. Halduskohus on jätnud välja selgitamata, et Lüganuse valla kohalik

omavalitsus on Suurkõrtsi kinnistust käsitlenud detailplaneeringu kohustusega alal paikneva

maatükina vähemalt alates selle kinnistu sihtotstarbe muutmisest. Halduskohus oleks pidanud

kohaldama maapõueseaduse § 10 lg 7. Kaitsevööndist vee läbijuhtimine on täitmiseks

kohustuslik nõue, mitte kaebaja otsitud väide. Enne sundvalduse seadmist peaks olema selgus

kas ja kuivõrd maakaabli paigaldamine vee ärajuhtimist mõjutab, mis aga hetkel puudub. Kohus

kui ka riik on seisukohal, et maavara kaevandamine Suurkõrtsi kinnistult on avalikes huvides.

Kaitsevööndis on võimalik kaevandada ja sellega sundvalduse seadmist vältida. Kaebaja on välja

toonud ka analoogse haldusasja nr 3-10-11319, kus on halduskohus pidanud riigile kuuluva

energiaettevõtte kasuks sundvalduse seadmist ebaõigeks.

5. Elering OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastustaja ja Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et sundvalduse seadmine toimub antud juhul

detailplaneeringu kohustuseta alal. Sundvaldust ei oleks pidanud seadma detailplaneeringu

alusel. Detailplaneeringu „Suurkõrtsi kinnistu sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks“ kohaselt

ei kuulu kõrgepinge õhuliini alune maa aktiivse maavara hulka ning lubjakivi kaevandamist

õhuliini kaitsevööndi aluses alas ette ei nähta. Detailplaneering ei puuduta Eleringile kuuluvat

elektripaigaldise alust ning kaitsevööndi ala hulka kuuluvat maad. Kaebaja viited

maapõuseadusele on arusaamatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Halduskohus ei ole rikkunud

uurimispõhimõtet. Sundvalduse seadmine ei muuda olemasolevat kaitsevööndi ulatust.

Tõendamist pole leidnud, et käesolevat detailplaneeringut oleks vaja üldse muuta.

Apellatsioonkaebuses pole viidatud ühelegi konkreetsele kohtu seisukohale, mida kaebaja

vaidlustab, seega põhineb apellatsioonkaebus spekulatsioonidel ning oletustel ja käsitleb suurel

määral vaidluse objektiga mitteseotud küsimusi. Apellatsioonkaebuses sisalduvad väited on

suurel määral täiesti uued võrreldes esialgses kaebuses esitatuga ning lisaks on ka esitatud päris

palju uusi tõendeid.

6. Lüganuse Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole selgesõnaliselt esitanud mitte ühtegi konkreetset menetlus-või materiaalõiguse

normi, mille vastu Tartu Halduskohus oleks eksinud. Kaebaja ei selgita ega viita adekvaatselt

ühelegi õigusaktile ega dokumendile, mis sätestaks, et veejuhtimise küsimus Suurkõrtsi kinnistul

mõjutaks sundvalduse seadmise õiguspärasust. Kaebajal puudub 110 kV elektriliini kaitseterviku

ulatuses kaevandusõigus, sest 110 kV elektriliini kaitsetervik lähtuvalt kehtivast seadusandlusest

on jäetud “Maavara kaevandamise loa taotlus Suurkõrtsi lubjakarjääris“ töö põhjal mäeeraldise

piiridest välja. Maardla hüdrogeoloogilise lühiiseloomustuse põhjal puudub kaebajal igasugune

viide kaitseterviku läbikaevamise vajadusele. Hendrikson ja Ko „Suurkõrtsi karjääri veekogu

veevahetuse eksperthinnangu“ kohaselt on analüüsitud omaniku ettepanekut juhtida Sõreda oja

veed läbi karjäärijärvede ja ühendada karjäärijärved omavahel kahe läbimõõduga toruga. Vee

erikasutusloa taotluses ei taotletud elektriliini kaitsevööndi kaitseterviku läbikaevamist.

Keskkonnaamet väljastas 16.12.2009 vee-erikasutusloa L.VV/318241, mida kaebaja ega AS

Kiviluks ei vaidlustanud. Veejuhtimise küsimust seoses Suurkõrtsi karjääris toimuva

kaevandamisega on käsitletud piisava põhjalikkusega ning see ei seondu sundvalduse

seadmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.03.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja esindaja enne kirjalikku menetlust ringkonnakohtu istungil

esitatud väitega nagu ei oleks talle enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist antud võimalust

omapoolsete seisukohtade esitamiseks.

Elering OÜ esitas Lüganuse Vallavalitsusele 02.02.2010 taotluse nr 21897 sundvalduste

seadmiseks tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks (I kd tl 40-41). Vastustaja

07.06.2010. a kirjaga nr 7-2.8/720 teavitati kaebajat esitatud taotlusest ja anti võimalus nelja

nädala jooksul oma arvamuse esitamiseks (I kd tl 42). Kaebaja on 28.06.2010 selle kirja kätte

saanud ja leidnud, et sundvalduse seadmine on ennatlik, kuna käimas on läbirääkimised

kolmanda isikuga (tl 43). 16.07.2010 on vastustaja kaebajat teavitanud, et lähimal vallavalitsuse

istungil tuleb arutusele sundvalduse seadmise küsimus, kuna kaebaja ei ole esitanud sellele oma

vastuväiteid (I kd tl 44).

Eeltoodud materjalide alusel ei ole võimalik väita, et kaebajal puuudus võimalus oma

vastuväidete esitamiseks sundvalduse seadmise taotlusele. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud talle

antud võimalust, ei anna veel alust väita, et rikutud on ärakuulamisõigust ja haldusakt kuulub

seetõttu tühistamisele.

9. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või

-rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam

võimalus tehnovõrguga või –rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks või

tehnovõrgu või –rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või –rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui

selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side

seaduse § 72 lg-s 1, elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja 66 lg-s 1, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

seaduse § 7 lg-s 1 ja maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas

piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja kinnistul asub juba pikemat aega 110 Kv õhuliin, mis

on vajalik piirkonna varustamiseks elektrienergiaga. Sama õhuliini kaitsevööndisse kuulub

paigaldamisele ka rajatav EstLInk II 500 kV maakaabelliin, mis on vajalik elektrivõrkude

ühendamiseks Euroopa elektrivõrkudega, elektrienergia varustuskindluse suurendamiseks ja

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks.

Seega on tegemist avalikes huvides uue tehnovõrgu rajamisega, mis ei suurenda kaebaja omandi

kasutuspiiranguid.

Samuti puuduvad ka AÕS § 1581 lg-s 2 toodud asjaolud, mis annaksid alust väita, et tehnovõrku

või –rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi

tehnovõrgu või –rajatise vastu. Samuti ei ole võimalik rajada maakaabelliini ka nii, et

naaberkinnistute omanikud ei satuks samaväärsesse või halvemasse olukorda.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praegusel momendil ei ole välja

selgitatud, kuidas on võimalik lahendada vee läbijuhtimine maakaabelliini trassi alt ja seoses

sellega on sundvalduse seadmine ennatlik.

OÜ Hendrikson&Ko koostatud Suurkõrtsi karjääri veevahetuse eksperthinnangu kohaselt (I kd

tl 14-18) on piisav kui kaks umbjärve ühendatakse omavahel minimaalselt ühe ca 1 m

läbimõõduga toru abil. Kui läbi järve kavatsetakse juhtida pinnaveekogusid, siis peab toru

läbimõõt olema suurem. Samuti ei nähtu olulisi keskkonnamõjusid ka EstLink II maismaakaabli

keskkonnamõjude hindamise tööst nr 8023 (II kd tl 92-129). Seega puudub kaebajal alus väita, et

keskkonnamõjud on jäetud hindamata ja seoses sellega on sundvalduse seadmine ennatlik.

11. Ringkonnakohtu arvates on kaebuse peamiseks eesmärgiks saavutada olukord, kus kaebajal

oleks võimalik kaevandada ka 100 kV õhuliini kaitsevööndisse jääval alal lubjakivi.

Elektriohutusseaduse § 12 lg 3 sätestab, et elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,

materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid,

teha tuld, istutada ning langetada puid

2) veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide,

logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd;

3) õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos

veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;

4) kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade

joogikohti;

5) maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja

teisaldada raskusi.

Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub igasugune õigus loota, et kolmas isik annab talle

võimaluse kaevandada ka õhuliini kaitsevööndis asuvat lubjakivi. Kaebajale oli juba

kaevamisloa väljastamisel teada, et ta ei saa teostada kaevandamist õhuliini kaitsevööndis ja

seega ei saa maakaabelliini paigaldamisega kaitsevööndisse tekkida mingit kahju, mille

hüvitamist oleks kaebajal õigus nõuda. Samuti on ka Keskkonnaministeerium oma 27.10.2011. a

kirjas nr 12-11/3397-6 leidnud, et puuduvad alused Suurkõrtsi lubjakivimaardla 2. ploki

ehituslubjakivi passiivset tarbevaru aktiivseks tarbevaruks ümber hinnata (III kd tl 46-47). Seega

ei oleks kaebajal igal juhul mingit võimalust kaevandada õhuliini kaitsevööndis.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks

asjaolu, et vastustaja seadis sundvalduse projekteerimistingimuste alusel, kuigi see peaks

toimuma kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 461 lg 2 alusel on sundvalduse seadmine

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lubatud planeerimisseaduse mõistes

detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või

planeerimisseaduse (PlanS) § 291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise

kohustuseta aladel käesoleva seaduse §-s 463 nimetatud projekteerimistingimuste või

planeerimisseaduse §-s nimetatud planeeringu alusel.

PlanS § 3 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning

alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asustusega

territooriumi osadel.

Lüganuse valla üldplaneeringus ei ole Suurkõrtsi kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal.

Detailplaneering algatati ainult kinnistu sihtotstarbe muutmise eesmärgil, mille alusel see

muudeti mäetööstusmaaks.

See aga ei tähenda antud juhul, et sundvalduse seadmiseks oleks pidanud kehtestama

detailplaneeringu. KASVS § 461 lg 3 kohaselt seab detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud

projekteerimistingimuste alusel. Praegusel momendil on vastustaja ka niimoodi käitunud ja seega

ei ole tegemist seaduse rikkumisega Kuna KASVS § 461 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu

koostamise kohustuseta aladel on sundvalduse seadmine lubatud kas projekteerimistingimuste

või PlanS §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. Kuna praegusel momendil on sundvaldus seatud

projekteerimistingimuste alusel, siis on alusetu kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud

vaidlustatud otsuse tühistama, kuna selles puudus viide PlanS §-le 291.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi