2-12-28279/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2012, Rapla

Tsiviilasja number 2-12-28279

Tsiviilasi BIGBANK ASi hagi Ly Kaldoja ja Riina Kinki vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 3249,56 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Riina Rebane, kostja Ly Kaldoja ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx), kostja Riina Kink (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx)

Resolutsioon Välja mõista Ly Kaldojalt ja Riina Kinkilt solidaarselt 7900,41 eurot ja viivis 29,40% aastas tagastamata krediidisummalt 3249,56 eurot alates 21.07.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni BIGBANK ASi kasuks.

Menetluskulud jätta solidaarselt Ly Kaldoja ja Riina Kinki kanda.

Välja mõista Ly Kaldojalt ja Riina Kinkilt solidaarselt riigilõiv 425.- eurot ning 95,87 eurot tasu õigusabi eest BIGBANK ASi kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Ly Kaldoja ja Riina Kink võivad esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja ja kostja L.Kaldoja sõlmisid 30.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900069/38kt. Lepingu kohaselt krediidisummaks on 3249,56 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 29,40% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja ja kostja R.Kink sõlmisid 26.09.2007 käenduslepingu, 31.03.2009 sõlmiti kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.10.2009, millist kohustust kostjad korduvalt rikkusid. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 06.07.2011 kirjaliku teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 20.07.2011 kostjatele saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p

6.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 3249,56 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3 kostjatelt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks olid kostjad jätnud tasumata 13019,35 eurot sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3, käenduselepingu alusel kostjatelt välja mõista. Lepingu kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 20.07.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 97,61 eurot. 20.07.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1055,60 eurot.

Võla sissenõudmisega seotud kulud on 543,40 eurot. Lepingu sõlmimise tasu on 32,50 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Rebane palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 7900,41 eurot, millest 3249,56 eurot on tagastamata krediidisumma, 3019,35 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1055,60 eurot viivis, 543,40 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 32,50 eurot lepingu sõlmimise tasu; 2) viivis 29,40% tagastamata krediidisummalt aastas alates 21.07.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni;

Kostja vastuväited Kostjad kohustusid kohtule kirjalikult vastama 18.08.2012. Kostjad kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik: