2-12-8279/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8279

Tsiviilasi

K.K. kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

10. veebruari 2012 otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/4004

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – K.K.

(ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Martin

Männik

esindajad

Vastustaja – Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja) – J.L. (ik: XXXXXXXXXXX ),

esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

17. mai 2012 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K.K.

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. K.K. esitas 23.02.2012 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei 10.02.2012 otsuse täiteasjas nr 084/2011/4004.

Kaebuse kohaselt sai avaldaja 26.11.2011 kinnisasja väljaandmise teate täiteasjas nr

084/2011/1044, kordusenampakkumise akti täiteasjas nr 084/2009/4195 ja kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse. Täitmisteade oli koostatud kinnistu registriosa nr XXX väljanõudmiseks

J.L. e avalduse alusel.

01.12.2011

esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles taotles täitemenetluse

nr 084/2011/4004 peatamist ja täiteasjas tehtud otsuse muutmist. Avaldaja palus haigestumise

tõttu pikendada vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäitur sai kaebuse kätte 02.12.2011.

10.02.2012

otsusega jättis kohtutäitur avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks

rahuldamata ning määras täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks kolm kuud alates

täitmisteate kättesaamisest (26.11.2012). Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg

möödub 26.02.2012.

Avaldaja leidis, et kohtutäituri 10.02.2012 otsus tuleb tühistada järgmistel põhjustel:

- täitur ei lahendanud kaebust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 3 sätestatud tähtaega

järgides;

- täitur ei teatanud avaldajale kaebuse läbivaatamise aega, rikkudes TMS § 217 lg 4. Avaldajal

ei olnud võimalik osaleda kaebuse läbivaatamisel;

- tulenevalt TsÜS §-st 160 täitmise tähtaja kulgemine peatus. Täitmise tähtaeg hakkas kulgema

otsuse kättetoimetamisega 20.02.2012;

- täituri põhjendus ei ole põhistatud ja arusaadavalt lahti seletatud.

2. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles kaebusele vastu. Täitur saatis 11.12.2011 aadressile

XXXXXXXXXXX teate, et kaebuse arutelu toimub 16.12.2011. Täitur tegi otsuse kaebuse

kohta 10.02.2012 tähtaega rikkudes, kuid tähtaja rikkumine ei ole kaasa toonud otsuse

ebaseaduslikkust. Menetlustähtajad peatuvad üksnes täitemenetluse peatamisel, mida antud

juhul tehtud ei ole. Vabatahtliku täitmise tähtaeg vastab TsMS § 180 lg-le 2, kuna täitur ei ole

veel määranud kindlaks kinnisasja sundkorras vabastamise kuupäeva. Täitemenetluse peatamata

jätmine oli põhjendatud, sest avaldaja ei viibi statsionaarsel ravil ja talle määratud töövõimetus

ei tõenda rasket haigestumist.

3. Sissenõudja J.L. leidis, et kohtutäituri otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tähtaegade

rikkumine ei too automaatselt kaasa otsuse ebaseaduslikkust. Täitur saatis sissenõudjale ja K.K.

ühise e-kirja, milles teatas kaebuse läbivaatamise aja 16.12.2011. Viide TsÜS §-le 160 ei ole

asjakohane, kuna tegemist ei ole hagi aegumisega. Täitemenetluse peatamata jätmine oli

põhjendatud, kuna avaldaja väited tema tervisliku seisundi kohta on paljasõnalised. Avaldaja

osavõtt täitemenetlusest ei ole takistatud. J.L. on alates 31.08.2011 kinnisasja omanik ja

avaldaja valdab juba kaheksa kuud J.L. ele kuuluvat kinnistut. Avaldaja soovib täitemenetlust

venitada.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 17. mai 2012 määrusega K.K. kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei

10. veebruari 2012 otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel

K.K. kanda.

Määruse kohaselt nähtuvad kohtutäituri esitatud materjalidest järgmised asjaolud:

- 19.11.2011 algatati täitemenetlus nr 084/2011/4004. Täitedokumendiks oli 10.08.2011

kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 084/2009/4195 ja sissenõudeks kinnisasja registriosa nr

XXX valduse väljanõudmine K.K. lt. Sissenõudjaks on märgitud J.L. ;

- 19.11.2011 koostas kohtutäitur K.K. täitmisteate, kus andis vabatahtliku täitmise tähtajaks 30

päeva täitmisteate kättesaamisest;

- 25.11.2011 on täitmisteade kätte toimetatud T.T. ;

- 01.12.2011 esitas K.K. täiteasjas nr 084/2011/4004 kaebuse, milles palus täitemenetlus

peatada ning täiteotsus viia kooskõlla TMS § 180 lg-ga 1 ja võlaõigusseaduse 5. peatükiga.

Kaebaja leidis, et täitmise tähtajaks peaks olema vähemalt kolm kuud;

- 10.02.2012 koostas kohtutäitur otsuse, millega jättis rahuldamata taotluse täitemenetluse

peatamiseks ja pikendas vabatahtliku täitmise tähtaega, määrates selleks kolm kuud alates

täitmisteate kättesaamisest 26.11.2012.

Tulenevalt täitemenetluse seadustikust oli kohtutäituril kohustus esitatud kaebus läbi vaadata 15

päeva jooksul ja otsus teha läbivaatamisest alates 10 päeva jooksul. Kaebus on esitatud

01.12.2011, täitur vaatas kaebuse läbi oma büroos 16.12.2011 ning tegi otsuse 10.02.2012.

Seega vaatas täitur kaebuse läbi tähtaega järgides, kuid rikkus seaduses ette nähtud tähtaega

otsuse tegemisel. Kohus leidis, et selline rikkumine ei muuda otsust iseenesest

ebaseaduslikuks ega ole otsuse tühistamise aluseks. Avaldaja on taotlenud täitemenetluse

peatamist ja vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist. Kuna täitur ei teinud enne otsuse

tegemist ühtegi menetlustoimingut täitemenetluse jätkamiseks ja kinnisasja valduse

väljanõudmiseks, ei riku täituri poolne täitemenetluse seadustiku rikkumine avaldaja õiguseid.

Täitur on saatnud kaebuse arutelu toimumise aja kohta võlgnikule teate 11.12.2011

elektronpostiga aadressil XXXXXXXXXXX . Täiturile esitatud kaebuse lõpus on taotlus, milles

K.K. palub saata vastuse e-posti aadressile XXXXXXXXXXX . Seega on täitur saatnud

avaldajale kutse avaldaja näidatud aadressile. Sama elektronkiri on saadetud J.L. ele, kes on

kohtule teatanud, et sai kirja kätte. TMS § 10 lg 1 järgi loetakse dokumendid kättetoimetatuks,

kui need on edastatud võlgniku soovitud viisil ja kontaktandmetel. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab,

et

dokumentide

kättetoimetamisele

kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene

teisiti. Avaldaja ei ole küll kinnitanud TsMS § 314 lg 5 kohaselt kutse kättesaamist, kuid antud

nõude suhtes kohaldub erisättena TMS § 10 lg 1 ning dokumendid tuleb lugeda kättetoimetatuks

ilma, et võlgnik saadaks kutse kättesaamise kohta kinnituse. Seega ei ole täitur rikkunud

kaebuse läbivaatamisel TMS § 217 lg 4 nõudeid.

Vabatahtliku täitmise tähtaja osas ei kuulu kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse

aegumist reguleerivad sätted. Täitemenetluse seadustikus toodud tähtajad on menetlusõiguslikud

tähtajad, samas TsÜS § 142 jj, mis reguleerivad hagi aegumise tähtaega, on materiaalõiguslikud

tähtajad. Seega ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS §-s 160 sätestatud aegumise peatumine.

Täitemenetluse tähtajad peatuvad ainult täitemenetluse peatamisega TMS § 45 või § 46 alusel,

antud juhul ei ole täitemenetlust peatatud.

19.11.2011 täitmisteates oli avaldajale antud vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva

täitmisteate kättesaamisest, 10.02.2012 otsuses kolm kuud alates täitmisteate kättesaamisest

26.11.2012. TMS § 180 lg 1 kohaselt on täituril võimalik anda vabatahtliku täitmise tähtajaks

kuni kolm kuud. Kuna täituril on kohustus järgida ka sissenõudja huvide kaitset, ei olnud tal

võimalik anda seaduses sätestatust pikemat tähtaega. Seega ei ole kohtutäitur tähtaja

määramisel seadust rikkunud.

Avaldaja on taotlenud täitemenetluse peatamist tema haigestumise tõttu 13.07.2009. TsMS §-s

46 toodud aluste põhjendatus on kohtutäituri otsustus. Kohus leidis, et kohtutäitur

on täitemenetluse peatamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt motiveerinud. Täitemenetluse

peatamata jätmine on täituri toodud motiividel põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. K.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega K.K. kaebus rahuldada ja tühistada Tartu

kohtutäitur O. Kutšmei 10. veebruari 2012 otsus täiteasjas nr 084/2011/4004 ning jätta

menetluskulud O. Kutšmei kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) informeeris avaldaja kohtutäiturit kaebuses, et on raskesti haigestunud, viibinud alates

13.07.2009 statsionaarsel intensiivravil ja talle on määratud töövõimetus, ning esitanud

täiturile vastavad tõendid ja palunud täitemenetluse peatada. Täitur otsustas, et täitemenetlust

ei peatata ning täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg möödub 26.02.2012. Kohus on

asunud ebaõigele seisukohale, et kohtutäituri otsus on TMS §-s 46 toodud alustel põhjendatud

ning kohtutäitur on täitemenetluse peatamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt motiveerinud.

TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda. TMS § 46 lg 2 p 2 täpsustab, et kohtutäitur võib täitemenetluse peatada

võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud (3-2-1-79-11), et TMS § 45 sätestab nn üldise

õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või

pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS

§ 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on

tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS §

45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul

ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud,

et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed

lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning

võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks.

Eelmärgitust tuleneb, et kohtutäitur oleks pidanud kaebuse lahendamisel analüüsima, kas

olukorras, kus avaldaja on raskesti haigestunud, on täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes

õiglane või mitte. Täitur on küll õigesti märkinud, et TMS § 46 lg 2 p 2 üheks eesmärgiks on

kaitsta võlgnikku sundtäitmise tagajärgedest ajal, millal tal ei ole raske tervisliku seisundi tõttu

reaalselt võimalik osa võtta täitetoimingutest ning kasutada menetlusõigusi, see ei tähenda aga

seda, et täitur ei pidanud avaldaja kaebuse lahendamisel analüüsima konkreetse võlgnikuga

seotud muid asjaolusid (3-2-1-79-12 p 9). Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 45 ja § 46 lg 2 p

2, asudes seisukohale, et täitur on täitemenetluse peatama jätmist piisavalt ja arusaadavalt

motiveerinud. Täitur ei ole analüüsinud kõiki olulisi asjaolusid ega põhjendanud, miks avaldaja

raske haigus ning vajadus uue elukoha leidmiseks ei ole piisav põhjendus täitemenetluse

peatamiseks;

2) on avaldaja esitanud prokuratuurile avalduse kohtutäituri suhtes kriminaalmenetluse

alustamiseks ning kaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles on täiendavalt põhjendanud, miks

avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimine on äärmiselt ebaõiglane.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei vaidleb määruskaebusele

vastu ning taotleb selle läbi vaatamata või rahuldamata ja kohtukulude avaldaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna 14.06.2012 esitatud määruskaebus ei ole

esitatud tähtaegselt. Kohus edastas määruse menetlusosalistele 17.05.2012. Kohtu 17.05.2012

e-kiri laekus kohtutäiturile, mistõttu puudub mõistlik põhjus arvata, et see ei ole laekunud

avaldaja

poolt

kohtule

menetlusdokumentide

edastamiseks

avaldatud

aadressile

(XXXXXXXXXX ). Tulenevalt TsMS § 314 lg-test 2 ja 7 on kohus määruse avaldajale kätte

toimetanud 17.05.2012 ning seega määruskaebuse esitamise tähtpäevaks oli 01.06.2012;

2) on täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 2 alusel kohtutäituri kaalutlusotsus. Selleks, et

täitur saaks kaalutlusõigust kasutada, peavad olema täidetud nimetatud normi eeldused.

Avaldaja ei viibinud ei 02.12.2011 kaebuse esitamise ajal ega hiljem statsionaarsel ravil. Eesti

Haigekassa direktori 30.11.2011 vastusest nähtuvalt viibis avaldaja töövõimetuslehel viimati

2010 jaanuaris. 21.01.2010 määrati avaldajale Sotsiaalkindlustusameti 30.11.2011 tõendi järgi

töövõimetus. Tõendist ei nähtu, millises ulatuses on avaldaja töövõimetu. Samas töövõimetus ei

tähenda automaatselt rasket haigestumist, vaid näitab üksnes seda, et isik ei ole haigusest või

vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja

üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seetõttu TMS § 46 lg 2 p 2 kohaldamise aluseks

oleva raske haigestumise tõendamiseks ei piisa ebamäärases ulatuses töövõimetuse

tõendamisest. TMS § 46 lg 2 p 2 kohaldamiseks tuleb esitada arsti tõend, millest nähtub, et isik

on raskelt haigestunud. Seejuures ei pruugi täitemenetluse peatamine olla põhjendatud ka siis,

kui isiku somaatiline seisund on muutumatult raske ehk puuduvad paranemise väljavaated. TMS

§ 46 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused peavad olema peatamist taotleva isiku poolt piisavalt

tõendatud. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et avaldaja oleks raskelt haige, seega on täituri

otsus jätta täitemenetlus peatamata taotluse põhjendamatuse tõttu seaduslik.

Avaldaja tegevusest nähtuvalt on ta võimeline aru saama menetluse üksikasjadest ja kaitsma

oma õigusi, seetõttu puudub ka juhul, kui TMS § 46 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldused oleksid

täidetud, legitiimne põhjus täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse jätkamine on vajalik,

sobiv ja mõõdukas abinõu menetluse eesmärgi saavutamiseks ning sissenõudja omandiõiguse

kaitseks. Täitemenetluse peatamine riivaks ebaproportsionaalselt sissenõudja omandiõigust;

3) on asjakohatu avaldaja viide TMS §-le 45, samuti on ekslik arusaam, et TMS § 46 lg 2 p 2

täpsustab TMS § 45 sätestatu. TMS § 45 kohaldamine on jäetud kohtu pädevusse ning

kohtutäituril puudub õigus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Avaldaja ei ole

kohtult palunud TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist.

TMS § 45 kohaldamise aluseks on kohtu kaalutlusotsus, mille kohaselt võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda ühelt poolt ning sissenõudja huvisid teiselt poolt

arvestades on täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 46 lg 2 p 2 alusel

täitemenetluse peatamise õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esinevad

asjaolud takistavad täitedokumendi täitmist või mitte. Seejuures peab täitur lähtuma

formaliseerituse põhimõttest. Haiguse korral jääb võlgnik menetluse läbiviimisest kõrvale,

omamata reeglina esindajat. Seetõttu peab täitur arvestama, kui vajalik on võlgniku viibimine

konkreetsete toimingute juures, kas on tagatud võlgniku informeerimine toimuvast ning

võimalus vajadusel valida endale menetluse jätkamiseks esindaja, samuti kas menetluse

jätkamine võiks halvendada võlgniku olukorda või kas toimingute tegemine ilma võlgniku

juuresviibimiseta mõjutab menetluse tulemust. Avaldaja on võimeline aru saama toimuva

menetluse üksikasjadest, kaitsma oma õigusi ja võtma osa täitetoimingutest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu

vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata K.K. kaebus kohtutäitur O. Kutšmei 10.02.2012

otsuse peale, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ning TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel ei korda oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi.

8. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

TMS § 45 reguleerib kohtu poolt võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatamist,

pikendamist ja ajatamist. Käesoleval juhul on kaebuses maakohtule vaidlustatud kohtutäituri

10.02.2012 otsus, millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus täitemenetluse

peatamiseks. Täitemenetluse peatamist kohtutäituri otsuse alusel reguleerib TMS § 46 ning

seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja tuginemine TMS §-le 45. Määruskaebuse

esitaja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-79-12 ei ole samuti asjakohane, kuivõrd nimetatud

lahend käsitleb täitemenetluse peatamist kohtu algatusel TMS § 45 järgi.

Kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamist reguleerib TMS § 46 ning nimetatud paragrahvi 46

lg 2 p 2 järgi kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle

statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul.

Määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtutäitur ja maakohus ei ole TMS § 46 lg 2 p 2 järgi

täitemenetluse peatamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, ei ole õige. Kohtutäituri

vaidlustatud otsusest (t.l 5) nähtuvad põhjendused, mille alusel kohtutäitur leidis, et TMS § 46 lg

2 p 2 eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub sarnaselt maakohtuga kohtutäituri

vastavate

põhjendustega.

Ringkonnakohus

märgib,

et

mittenõustumist

kohtutäituri

põhjendustega ei saa samastada põhjenduste puudumise või ebapiisavusega. Kohtutäitur on

õigesti leidnud, et K.K. viibimine kuni 20.01.2010 mitmel korral töövõimetuslehel ning talle

alates 21.01.2010 töövõimetuse määramine ei anna põhjust täitemenetluse peatamiseks TMS §

46 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebuse esitaja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks kaebuse esitamise

ajal või hiljem raskesti haigestunud või et ta viibiks kaebuse esitamise ajal või hiljem

statsionaarsel ravil. Seega on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et täitemenetluse

läbiviimine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Pealegi nähtub asja materjalidest, et

02.07.2012 seisuga ei olnud K.K. lt kinnisasja välja nõutud.

9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel K.K. kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja