3-11-1160/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1160

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt põhjustas vangla N. Lilitškinile kahju järgmiselt:

a) Ajavahemikul 22.09.2009 – 16.12.2009 ei lubatud kaebajale õigusvastaselt kambrisse

kaebaja enda poolt ostetud raadiot, millega tekitati kaebajale varaline kahju 1500 eurot.

b) Kaebajat diskrimineeriti keeleliselt, kuna vangla kaupluses olevate kaupade nimekiri oli

eestikeelne ja inspektor-kontaktisik ei aidanud kaebajat tõlkimisel ja kaupade tellimuse

blanketi täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje

riideid. Kaebaja nõudis sellega tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 eurot hüvitist.

c) Kaebaja tervisele tekitati 10 000 euro suurune kahju sellega, et temalt võeti vanglas

talveriided ära ja väljastati vangla vormirõivastus, mis ei sobinud talvel õues jalutamiseks.

Et vangla ei rahuldanud kaebaja taotlusi soojade riiete väljastamiseks, külmetas kaebaja

talvel vangla riietuses jalutamas käies.

Samuti palus kaebaja alates 28.12.2018 vanglalt igakuuliselt välja mõista 500 eurot, kuna

temast on Tartu Vangla süül saanud invaliid.

Kaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohtu 25.05.2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta, rahuldati

riigilõivust vabastamise taotlus osaliselt ja kohustati teda tasuma riigilõivu 15,97 eurot.

Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu nõudes maksta alates 28.12.2018 talle igakuuliselt 500 eurot seoses tema

väidetava invaliidistumisega Tartu Vanglas.

3. N. Lilitškin esitas halduskohtu 25.05.2011. a määruse peale määruskaebuse, milles

vaidlustas määruse riigilõivu tasumisest mittevabastamise osas, leides, et ta jäeti riigilõivu

tasumisest täielikult vabastamata põhjendamatult.

4. Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2012. a määrusega rahuldati N. Lilitškini määruskaebus,

tühistati Tartu Halduskohtu 25.05.2011. a määrus osas, millega N. Lilitškin vabastati

riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kohustades teda tasuma riigilõivu summas 15,97

eurot, ning saadeti asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrusega tagastati muuhulgas N. Lilitškini kaebus

keelelise diskrimineerimisega seonduva kahju hüvitamise nõude osas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning lõpetati HKMS § 124

lg 2 alusel tähtaja rikkumise tõttu kaebuse menetlus isikliku raadio kambrisse

mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas.

Määruse antud osa puudutavate põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja nõude osas välja

mõista Tartu Vanglalt 5000 eurot keelelise diskrimineerimise eest (kaupade nimekiri oli

eestikeelne ja inspektor-kontaktisik ei aidanud tõlkimisel ja kaupade tellimuse blanketi

täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje riideid) kinni

pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei ole

tõendanud, et ta oleks antud nõude osas pöördunud Tartu Vangla poole kahju hüvitamise

taotlusega ning et vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Ka ei kinnita sellise taotluse vanglale esitamist Tartu Vangla 20.05.2011

vastus kohtu järelepäringule.

Nõude osas ajavahemikul 22.09.2009 - 16.12.2009 isikliku raadio kambrisse

mittelubamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot leidis

halduskohus, et see on esitatud tähtaja rikkumisega ning jättis kaebuse esitamise tähtaja

ennistamata. Halduskohus asus seisukohale, et kuna N. Lilitškin sai Tartu Vangla

07.01.2010 otsuse nr 3-30/103, millega jäeti rahuldamata tema kahju hüvitamise taotlus

isikliku raadio kasutamise mittevõimaldamise eest, kätte 15.01.2010, on kaebaja ületanud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30 päevast halduskohtusse

pöördumise kaebetähtaega. Kuigi Tartu Halduskohtu 25.05.2011. a määrusega jäeti

N. Lilitškini kaebus antud nõude osas käiguta ning anti kaebajale võimalus esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus, kaebaja sellist taotlust ei esitanud. Halduskohus asus

seisukohale, et antud juhul ei saa lugeda kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole

esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses

sätestatud tähtajal.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määruse

tühistada osas, millega halduskohus tagastas tema kaebuse keelelise diskrimineerimisega

seonduva 5000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas ning saata asi nimetatud nõude

osas menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Veel palus N. Lilitškin tühistada halduskohtu

määrus osas, millega loeti isikliku raadio kambrisse mittelubamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetati selle nõude osas menetlus. Kaebaja

palus ennistada selle nõude osas kaebuse esitamise tähtaeg.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt venitab kohus asja menetlust ja kaebaja suhtes õiglase

otsuse vastuvõtmist. Kohus rikub kaebaja õigust juurdepääsuks kohtumenetlusele, asja

õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaebaja õiguste rikkumise efektiivsele kõrvaldamisele.

Kohus ei viinud läbi uurimist ja menetlust ning lükkas kaebaja esitatud nõudmised

paljasõnaliselt ja põhjendamatult tagasi, usaldades vangla väiteid neid kontrollimata.

Keelelise diskrimineerimisega seonduva 5000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas on

kaebaja pöördunud vangla poole viivitamatult ning on esitanud täiendavalt kahju hüvitamise

nõude 22.06.2012. Seega on kaebajal antud nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus

läbitud.

Kaebaja on esitanud vanglale seoses raadio kambrisse mitteandmisega kahju hüvitamise

taotluse ning vangla on selle rahuldamata jätnud. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et

kaebaja on selle nõude osas rikkunud halduskohtusse pöördumise tähtaega.

Halduskohtumenetluse seadustikust ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt on kahju hüvitamise

kaebuse esitamise tähtaeg 3 või 10 aastat ning see tähtaeg ei ole möödunud.

Riigikohtu lahenditest tulenevalt on võimalik ka kaebetähtaeg ennistada. Vangla vastused

kaebajale on esitatud eesti keeles, ilma tõlketa, mistõttu kaebaja ei ole nendest aru saanud.

Kaebaja on tihti ilma jäetud kantseleitarvetest ja kirjapaberist. Samuti puudub kaebajal

igasugune juriidiline kirjandus ja seda ei väljastata ööpäevaringselt suletavasse kambrisse,

kus kaebaja sageli viibib.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata.

Vangla leiab, et halduskohus on kaebuse keelelise diskrimineerimisega seonduva kahju

hüvitamise nõude osas tagastanud õiguspäraselt. Kaebaja on küll vanglale esitanud tagastatud

nõude osas kahju hüvitamise taotluse (registreeritud Tartu Vanglas 25.06.2012), kuid see ei

anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks, kuna pärast vaidlustatud määruse tegemist

esitatud kahju hüvitamise taotlusega ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust

läbituks. Nimetatud kahju hüvitamise taotlus on hetkel vangla menetluses ja seega on

kaebajal antud nõude osas jätkuvalt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebetähtaja ennistamata ning lõpetanud menetluse

isikliku raadio kambrisse mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine ei anna kaebajale õigust esitada kaebust

halduskohtule ei 3 ega 10 aasta jooksul, vaid seab kaebetähtaja sõltuvusse taotluse

rahuldamata jätmise otsuse kättesaamisest. Sellise otsuse sai kaebaja kätte 15.01.2010 ning

alates sellest kuupäevast hakkas kulgema RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane

halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg. Seega oli viimaseks kohtusse pöördumise päevaks

15.02.2010. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 09.05.2012. Seega on kaebus

halduskohtule esitatud ilmselgelt tähtaega rikkudes. Menetlustähtaja ennistamise taotlust

kaebaja kohtule esitanud ei ole. Seega on kohus kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu õigesti

tagastanud ning kaebaja väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ta kontrollib vaidlustatud määrust selle tegemise aja

seisuga.

9. Halduskohus on kaebaja keelelise diskrimineerimise eest esitatud mittevaralise kahju

nõude summas 5000 eurot õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei

ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval, karistusjärgsel kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgne kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Kaebaja on oma määruskaebuses ka ise kinnitanud, et seoses keelelise diskrimineerimisega

esitas ta vastustajale kahju hüvitamise taotluse 22.06.2012, so pärast vaidlustatud määruse

tegemist. Seega oli tal enne seda kohustuslik kohtueelne kord läbimata ja halduskohtul oli

õigus kaebus selles osas tagastada. See aga ei võta kaebajalt õigust pärast vastustaja poolt

tema nõude lahendamist pöörduda lahendiga mittenõustumisel uue kaebusega

halduskohtusse.

10. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetlemise, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kaebaja varalise kahju nõue seoses kaebajale kuuluva raadio mittelubamisega kambrisse on

esitatud 09.05.2012.

Kaebaja on esitanud ajavahemikul 03.11.-16.12.2009 kokku 29 kahju hüvitamise taotlust, mis

seonduvad raadio mittelubamisega kambrisse. Tartu Vangla 07.01.2010. a otsusega

nr 3-30/103 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata (tl 12). See otsus on

kaebajale allkirja vastu väljastatud 15.01.2010. Otsuses sisaldub ka see, et kaebajal on õigus

otsusega mittenõustumise korral 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse.

RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Antud

kaebuse osas oli kohtusse pöördumise viimaseks tähtpäevaks seega 15.02.2010. Kaebaja ei

ole vaatamata halduskohtu 25.05.2011. a määruses antud võimalusele esitanud taotlust

kaebetähtaja ennistamiseks. Seega puudus halduskohtul alus kaaluda tähtaja ennistamise

võimalust ja ennistamise taotluse puudumise tõttu ei olnud ka alust tähtaja ennistamiseks.

Asjaolu, et kaebajale anti vangla vastused kätte eesti keeles, ei ole aluseks kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et kaebaja ei pidanud rohkem kui

kahe aasta jooksul vajalikuks teha endale selgeks vangla 07.01.2010. a otsuse sisu.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et antud kaebuse esitamise puhul kehtib

tähtaegade arvutamisel RVastS § 18 lg 2, mitte RVastS § 17 lg 3, nagu on ekslikult leidnud

kaebaja.

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi