3-11-1895/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1895

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks väljastada kaebaja kambrisse

suvejalanõud

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 29. juulil 2011 kinnipeetav Nikolai Lilitškini kaebus Tartu

Vangla peale. Kaebuses taotles N. Lilitškin vangla haldusakti ja toimingu õigusvastasuse

tuvastamist ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist väljastada talle laost isiklikud asjad

(suvejalanõud ja kaks liimipulka). Kaebuse kohaselt saadeti N. Lilitškinile vanglasse pakiga

kaks kantseleiliimi pulka, mis on vanglas lubatud. Liimi kaebajale ei väljastatud viidates

Tartu Vangla direktori käskkirjale nr 1-3/29. Kaebajale nimetatud käskkirja tutvustatud ei ole.

Samuti ei väljasta vangla kaebajale kambrisse jalatseid, milles ta vanglasse saabus ja mis

pandi kirja. Kaebaja andis allkirja, et on jalatsid kätte saanud, kuid tegelikkuses neid

kambrisse talle ei antud.

2. Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2011. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel osaliselt, s.o osas, milles

kaebaja taotles vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (kahe liimipulga kambrisse

mittelubamine) ja vangla kohustamist väljastada talle kambrisse kaks liimipulka. Kohus asus

seisukohale, et N. Lilitškini kaebus oli selles osas ilmselgelt perspektiivitu.

Ühtlasi andis kohus tähtaja kohustamisnõude täpsustamiseks, s.t selgitada, mis põhjusel ta

soovib talveperioodil kambrisse suvejalanõusid. Kaebaja kohtule tähtaegselt ei vastanud. 19.

detsembril 2012 saabus kohtusse N. Lilitškini vastus, milles märgiti, et vangla tegevus on

õigusvastane. Jalanõud tuleb kambrisse anda sõltumata sellest, kas nad on talvised või

suvised.

3. 10. jaanuaril 2012. a saabus halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebus 28. oktoobri 2011.

a kohtumääruse peale ning taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kaebetähtaja ennistamise taotluses märkis N. Lilitškin, et lasi määruskaebuse esitamise

tähtaja mööda seetõttu, et ta koostab kõik kaebused, avaldused ja taotlused käsitsi kasutades

selleks sulepead ja see võtab aega. Ta kopeerib kõiki dokumente ja selleks kulub aega topelt.

Vangla hoiab teda vahepeal ilma paberi ja sulepeata, samas kui kaebajal on kümneid asju, mis

nõuavad vastamist. N. Lilitškin viitab mitmetele terviseprobleemidele ja käevigastusele, mille

tekitas Tartu politsei. Valu segab kirjutamast ning seetõttu lasebki kaebaja tähtaegu mööda.

Lisaks on kinnipidamistingimused väljakannatamatud.

4. 24. jaanuari 2012. a määrusega luges halduskohus N. Lilitškini määruskaebuse 28.

oktoobri 2011. a määrusele esitatuks tähtaja rikkumisega ning jättis rahuldamata tähtaja

ennistamise taotluse.

Kohus sedastas, et määruskaebus 28. oktoobri 2011. a kohtumääruse peale tuli kaebajal

esitada ajavahemikus 4. november kuni 14. november 2011. Selles ajavahemikus on kaebaja

teistes haldusasjades pöördunud kohtu poole kolmel korral (4. november määruskaebus asjas

3-11-1309, 7. november määruskaebus asjas 3-08-2463 ja 11. november puuduste

kõrvaldamine asjas 3-11-1133). Seega oli kaebajal kohtu hinnangul ka käesolevas asjas

võimalik määruskaebus esitada tähtaegselt, sest väidetavad terviseprobleemid ei olnud

kaebajale takistuseks eelnimetatud asjades kohtu poole pöördumisel. N. Lilitškini väide paberi

puudumise kohta ei saa olla aluseks menetlustähtaja ennistamisel.

5. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2012. a määruse peale määruskaebuse,

sest see takistab asja edasist menetlust ning rikub oluliselt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga

32 kaitstud põhiõigust. Rikutud on ka õigust õiglasele kohtumenetlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. N. Lilitškin on esitanud 28. oktoobri 2011. a määruse peale kaebuse 10. jaanuaril 2012.

Mainitud määruses anti N. Lilitškinile 10-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks arvates

määruse kättesaamisest. N. Lilitškin sai määruse kätte 4. novembril 2011. Kaebuse esitamise

viimane tähtpäev oli 14.0 novembril 2011. Kuna kaebaja on esitanud määruskaebuse ligi kaks

kuud ettenähtud ajast hiljem, tuleb vaadata, kas esinevad HKMS § 71 lg-s 1 toodud asjaolud.

8. Määratlemata mõiste „tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus

kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja

ennistamisel peetud subjektiivseid või objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse

õigeaegset esitamist (vt nt RKHKm nr 3-3-1-75-08, p 17).

9. N. Lilitškin on tähtaja ennistamise taotluses toonud välja mitmeid objektiivseid asjaolusid,

mida ta peab mõjuvateks ja mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et toodud põhjusi ei saa mõjuvateks lugeda ning

kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Halduskohus on 24. jaanuari 2012. a määruse punktis 7 toonud välja, et ajaperioodil 4.

novembrist kuni 14. novembrini, mil kaebaja oleks pidanud määruskaebuse esitama, on ta

teistes haldusasjades pöördunud kolmel korral kohtu poole. Järelikult ei ole põhjendatud

kaebaja väide, et määruskaebus jäi õigeaegselt esitamata, kuna tal käed valutasid ja valu tõttu

ei suutnud ta määruskaebust kirjutada. Ühtlasi ei vasta tõele ka asjaolu, et vangla ei varusta

kaebajat kirjatarvetega, sest teiste haldusasjadega tegelemise jaoks oli kaebajal olemas nii

kirjutusvahend kui ka paber, millele kirjutada. Ringkonnakohus märgib jätkuvalt, et pidevalt

enamjaolt põhjendamatute kaebustega kohtu poole pöördudes võib isik ise tekitada ohu, kus

tänu suurele kirjavahetusele ja samaaegselt mitmete kohtumenetluste kestmisele minetab isik

lõppkokkuvõttes kohtusse pöördumise võimaluse seetõttu, et laseb mööda kaebetähtaja või

muu protsessitähtaja. Kuna selline olukord ei ole reeglina tähtaja ennistamise aluseks, riskib

isik ise sellega, et võib ilma jääda õiguskaitsest küsimuses, mis sel korral oli tõepoolest

oluline.

10. Kohus on seisukohal, et kaebaja pole asjas üles näidanud ka vajalikku hoolsust. Vajaliku

hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse

keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt nt

RKHKm nr 3-3-1-75-08, p 17). Arvestades N. Lilitškini isikut, tuleb tõdeda, et tegemist on

isikuga, kes on kogenud määruskaebuste esitamisel ning tunneb seetõttu hästi kaebetähtaegu.

Seega puuduvad ka subjektiivsed asjaolud, mis takistasid tähtaegse määruskaebuse esitamist.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene