3-12-27/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-27

Haldusasi

Guntars Kaziksi kaebus kohtumenetluse käigus tekitatud

mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Guntars Kaziksi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja Guntars Kaziks

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 4. jaanuaril 2012 Tartu Vanglas kinni peetava isiku Guntars

Kaziksi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kahju tekitati kaebuse

kohaselt Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisopi poolt kriminaalasjas nr 1-10-5424

kohtuotsuse tervikuna kuulutamisega ettenähtud tähtajast ligemale 3 kuud hiljem. K. Iisop

mõisteti Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi 3. mai 2011.a otsusega nr 3-8-11-1-11

distsiplinaarkorras süüdi ametikohustuste mittekohases täitmises ning talle määrati noomitus.

2. 26. jaanuari 2012. a määrusega jäeti rahuldamata G. Kaziksi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohustati kaebajat tasuma riigilõivu 500 eurot.

Määruse põhjenduste kohaselt saab G. Kaziksit pidada maksejõuetuks. Kohtu selline järeldus

põhineb vanglasisesel vabakasutuskonto väljavõttel perioodist 1. jaanuar 2011 kuni 15.

detsember 2011. Lisaks maksejõuetusele hindas kohus ka kaebaja menetluses osalemise

eduväljavaateid. Kohus jõudis järeldusele, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1, § 15 lg

1 ega ka § 15 lg 31 ei kuulu kohaldamisele, kuna neis sätestatud eeldused ei ole täidetud ning

seega ei saa kaebaja kahju hüvitamise nõue kuuluda rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. G. Kaziks esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26. jaanuari 2012. a määruse peale,

milles palus tühistada halduskohtu määruse ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Riigilõivu

tasumisest vabastamata jätmine takistab kaebajal oma õiguste kohtuliku kaitse teostamist ning

ühtlasi nõudmast sisse tema põhiõiguste rikkumisega talle ametiisiku poolt tekitatud

mittevaralist kahju.

4. Vastustaja palus jätta vastuses määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leiab,

et vaidlustatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja pole määruskaebuses välja

toonud, kas ja millist õigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on

halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine

või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb. Vastustaja arvates puudub kaebajal ka

alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna riigivastutuse seaduses nimetatud eeldused

pole selleks täidetud. Sellest tulenevalt on G. Kaziksi kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestab füüsilisele isikule

menetlusabi andmisel piirangud. Seaduse sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi,

kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelneva nelja kuu keskmise sissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile. G. Kaziksi isikukonto väljavõttest perioodil 1. jaanuar 2012 kuni 15. detsember

2012 nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul, st ajavahemikul 3. september

2012 kuni 2. jaanuar 2012, on G. Kaziks olnud ilmselgelt maksejõuetu ning seetõttu pole ta

olnud võimeline tasuma riigilõivu summas 500 eurot.

7. Maksejõuetuse tuvastamine ei tähenda kohest otsust vabastada kaebaja riigilõivu

tasumisest. Kohus peab HKMS § 111 lg 1 alusel hindama, kas kavandatav menetluses

osalemise on edukas või mitte. Riigikohus on märkinud, et maksejõuetu isiku võib jätta

riigilõivu tasumisest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada

kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt nt RKHKm nr 3-3-1-

83-07, p 11 ja RKHKmnr 3-3-1-81-09, p 11). Riigikohtu tõlgenduse kohaselt saab kaebust

ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud

kaebuse abil ei ole võimalik (vt RKHKm nr 3-3-1-20-10, p 10).

Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist seoses sooviga esitada mittevaralise kahju hüvitamise

nõue summas 10 00 eurot, mis on talle tekitatud kohtumenetluse käigus.

Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et RVastS § 15 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, kuna

seaduses sätestatud tingimused on täitmata. Nimelt pole kohtunik K. Iisopit kriminaalkorras

karistatud, vaid tema suhtes on teinud otsuse Riigikohtu distsiplinaarkolleegium, mis on

päädinud kohtunik K. Iisopi noomitusega ja mis oma olemuselt pole võrdsustatav

kriminaalkaristusega.

Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et kohaldamisele ei kuulu ka RVastS § 15 lg 31, kuna

kaebaja pole individuaalkaebusega pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, et tuvastada

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine.

Seejuures on kohus tähelepanu juhtinud eelkõige asjaolule, et kaebajat ei ole kõnealuses

kriminaalasjas õigeks mõistetud ning maakohtu otsuse osaline tühistamine Riigikohtu poolt ei

tugine maakohtu kohtuniku menetluslikule rikkumisele (vt RKKrKo nr 3-1-1-74-11).

Lähtuvalt eelpool toodust, puudub alus vabastada G. Kaziks riigilõivu tasumisest summas 500

eurot.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene