3-12-473/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-473

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja

mõista hüvitis selle eest, et perioodil 1.-7. juuni 2010 vanglaametnik solvas teda ja tekitas

talle ebameeldivusi.

2. Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2012. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus leidis, et kaebaja ei

ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega

sätestatud kohustuslikust korrast. Ta on küll esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid

see oli puudustega ja vangla andis N. Lilitškinile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Et kaebaja

puudusi ei kõrvaldanud, jättis vangla tema kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata.

3. Kaebaja esitas 31. märtsil 2012 määruskaebuse, milles palus halduskohtu 26. märtsi 2012. a

määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, sest

vangla puuduste kõrvaldamise nõue oli esitatud eesti keeles, millest N. Lilitškin aru ei saanud.

Määruskaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2012. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jäeti määruskaebus käiguta ja anti N. Lilitškinile

tähtaeg riigilõivu 12,78 euro tasumiseks. Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud (riigilõiv

12,78 eurot) taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu pole menetlusabi

andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13 aprilli 2012. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt takistab vaidlustatud määrus asja

edasist menetlemist, piirab oluliselt kaebaja põhiõigusi ja seaduslikke huve vanglas ning rikub

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-e 12, 13, 14, ja 15. Määrus piirab kaebaja juurdepääsu

õigusemõistmisele ja kaitsele vanglavõimu omavoli vastu. Kaebaja on kodakondsuseta

kinnipeetav ning kohus on kohustatud ta vabastama kõikidest kohtukuludest. Kaebaja on nõus

riigilõivu tasuma, kuid tal puuduvad selleks vahendid. Vangla kaebajale tööd ei võimalda.

Kaebajal on riigilõiv vaja tasuda ka paljudes teistes kohtuasjades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Määruskaebuses vaidlustab N. Lilitškin talle menetlusabi mitteandmist määruskaebuse

esitamisel riigilõivust vabastamise näol. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et menetlusabi

andmine kaebajale riigilõivust vabastamise näol ei olnud antud juhul lubatud. HKMS § 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa

eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha

arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste

täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. N. Lilitškin

esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2012. a määruse peale 31. märtsil 2012.

Seega tuleb tema määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kahekordset ühe

kuu sissetulekut arvestada perioodi 1. detsember 2011 kuni 30. märts 2012 eest. Kuigi

halduskohus on N. Lilitškini keskmise sissetuleku arvestamisel võtnud arvesse perioodi

30. november 2011 kuni 31. märts 2012, ei muuda see asjaolu, et N. Lilitškini vanglasisese

vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja

kuu keskmise kuusissetuleku alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13,90

eurot. Seega ei ületanud menetluskulud riigilõivu 12,78 euro tasumise näol seaduses

sätestatud suurust ja esines seadusest tulenev keeld kaebaja riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

8. Ebaõige ja õigusaktidel mittepõhinev on kaebaja seisukoht, et ta on kodakondsusetuse tõttu

vabastatud kõikidest kohtukuludest. Kohtusse pöördumisel, sh antud juhul määruskaebuse

esitamisel, on riigilõivuseaduse kohaselt ette nähtud riigilõivu tasumine. Kaebaja

kodakondsusetus ei vabasta teda riigilõivu tasumise kohustusest ning ei ole aluseks tema

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust asjaolu, et kaebajal tuleb tasuda riigilõiv ka

teistes haldusasjades. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole ta vaadeldaval perioodil

teistes asjades riigilõivu tasunud. Enne, kui kaebaja mõnes teises asjas riigilõivu tasunud ei

ole, pole kohtul võimalik seda asjaolu menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud määrus takistab asja edasist

menetlemist, piirab oluliselt kaebaja põhiõigusi ja seaduslikke huve vanglas ning rikub Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-e 12, 13, 14, ja 15. Asja menetlust takistab käesoleval juhul kaebaja

soovimatus riigilõivu tasuda. Õigus pöörduda kohtusse ei ole piiramatu. Riigilõivu nõue

kohtusse pöördumisel on kooskõlas põhiseadusega ega piira kaebaja õigust kohtusse

pöörduda ebamõislikult.

Tiit Lõhmus

Maili Lokk

Einar Vene