2-11-21451/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Täiendav otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-21451

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi MPvastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 461,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja: Kristina K (XXX)

Kostja: MP(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

25. jaanuar 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista MP AS-i SEB Pank kasuks poolte vahel 11.08.2009 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 1 904,83 eurot, millest põhivõlgnevus

1 461,48 eurot, intress 186,71 eurot ning seisuga 25.01.2012 sissenõutavaks

muutunud viivis 256,64 eurot.

3. Välja mõista MP AS-i SEB Pank kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja 94 ning

laenulepingu p 4.1 alusel viivis 16% aastas põhinõudelt (1 461,48 eurot) alates

26.01.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tagastamiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MP kanda.

2. Välja mõista MP AS-i SEB Pank kasuks menetluskuluna menetluses tasutud

riigilõiv 383,46 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, välja arvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

AS SEB Pank esitas 09.05.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse MP võlgnevuse saamiseks.

Seoses võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS SEB Pank esitas 13.09.2011 hagi MP

vastu 1 817,73 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmimised pooled

11.08.2009 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4 999,74

eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma osade kaupa annuiteetmaksena alates 11.08.2009

kuni laenutähtpäevani iga kalendrikuu 25. kuupäeval. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt lepiti

intressimääraks kokku 16% aastas.

Põhjusel, et kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust

nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 29.12.2010 võlgnevuse teatise, milles palus

kostjal tasuda kogu võlgnevus kolme kalendripäeva jooksul. Kostja nimetatud kuupäevaks

võlgnevust ei tasunud. 20.01.2011 saatis hageja kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise

teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 07.02.2011. Vastavalt lepingu p. 21.2 kohaselt

loetakse teade adressaadiks oleva poole (kostja) poolt kätte saaduks, kui teate postitamisest on

möödunud 3 (kolm) tööpäeva. 09.02.2011 võttis kostja hagejaga ühendust ja lubas kogu

võlgnevuse tasuda hiljemalt 13.02.2011. Hageja pikendas ülesütlemise tähtaega ja saatis

09.02.2011 kostjale uue laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete

tasumist hiljemalt 14.02.2011. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud

kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles

15.02.2011.

Kostja võlgnevus 25.01.2012 seisuga on kokku 1 904,83 eurot, mis moodustub põhiosa

summast 1461,48 eurot, intressi võlgnevusest kuni lepingu ülesütlemiseni 15.02.2011 summas

186,71 eurot ning viivisest summas 256,64 eurot.

Hageja esitas 01.12.2012 vastuse kostja vastuväidetele viivise nõudele. Hageja leiab, et kostja

väide vähendada viiviste määra seaduses sätestatud määrani on asjakohatu, kuna vastavalt VÕS

§ 113 lg 1 lausele 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja leiab, et kui

pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Kostja vastuväited

MP esitas 07.11.2011 vastuse hagile. Vastuse kohaselt tunnistab kostja hageja põhinõuet.

Kostja ei tunnista viivise nõuet, kuna kostja hinnangul ei vasta viivise arvestus ja kord

võlaõigusseaduses sätestatule. Kostja soovib tasuda võlgnevuse, v.a viivise, maksegraafiku

alusel kaheteistkümne osamaksena.

Kohtuotsuse põhjendused

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 täiendab kohus kirjeldava ja

põhjendava osaga 01.02.2012 kohtuotsust.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS SEB Pank ja MP sõlmisid 11.08.2009 laenulepingu

nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4 999,74 eurot. Kostja kohustus

laenu tagasi maksma osade kaupa annuiteetmaksena alates 11.08.2009 kuni laenutähtpäevani

iga kalendrikuu 25. kuupäeval. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt lepiti intressimääraks kokku

16% aastas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles

15.02.2011.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja viivise nõue on põhjendatud.

Hageja nõuab kostjalt laenulepingu p 4.1 alusel viivist perioodi 25.10.2010 kuni 25.01.2012

eest summas 256,64 eurot ning lähtudes TsMS §-st 367 alates 26.01.2012 kuni põhinõude

tasumiseni 16% aastas põhinõudest.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1

kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva

seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu

p 4.1 kohaselt leppisid pooled intressimääraks kokku 16% aastas. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1

kolmandast lausest on hageja seega õigustatud nõudma kostjalt viivist määraga 16% aastas.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Hageja poolt esitatud viivise arvestusest (hagi lisa nr 5, t lk 39) nähtub, et hageja on arvestanud

viivist alates 25.10.2010 kuni 14.02.2011 kostja poolt sellel perioodil tasumata osamaksetelt.

Kuivõrd kostja on alates 25.10.2010 jätnud tasumata maksegraafikujärgsed osamaksed, siis oli

hageja õigustatud nõudma nimetatud osamaksete tasumist, s.o alates 25.10.2010 tasumata

osamaksed olid muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt sellest oli hageja õigustatud arvestama

sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksetelt viivist.

Eelnimetatud viivise arvestusest nähtub, et alates laenulepingu ülesütlemisest 15.02.2011 on

hageja arvestanud viivist kogu võlgnevuse jäägilt. Kooskõlas VÕS § 195 lg-tega 1 ja 5 muutus

lepingu ülesütlemisel sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Seega oli hageja õigustatud

arvestama alates lepingu ülesütlemisest viivist kogu selleks ajaks võlgnetavalt summalt.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu viivise saamiseks on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 25.01.2012

sissenõutavaks muutunud viivise summas 256,64 eurot ja alates 26.01.2012 kuni võlgnevuse

tasumiseni 16% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 383,46 eurot

menetluses tasutud riigilõivu näol.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 383,46 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik