2-11-52469/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-52469

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-52469

Tsiviilasi

Roman Korenevski hagi AS Janvemar vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

3601,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Roman Korenevski (isikukood 37207107010;

elukoht XXXX);

-

hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (OÜ Cartex;

asukoht Turu 5-6, 51004 Tartu; e-post maiapl@hot.ee);

-

kostja AS Janvemar (registrikood 10150433; asukoht

Vasara 46A, 50113 Tartu; e-post janvemar@neti.ee);

seaduslik esindaja juhatuse liige Janno Krantsiveer (e-post

info@janvemar.ee);

-

kostja lepinguline esindaja Ingridt Allemann (postiaadress

Kastani 10, 44307 Rakvere; e-post ingridt@hot.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Roman Korenevski hagi AS Janvemar vastu töövaidluses.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Roman Korenevski kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja hageja nõue

Roman Korenevski (hageja) esitas Tööinspektsiooni Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse AS Janvemar (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

töölepingu lõpetamise 08.08.2011, töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise,

töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud kahju, lähetusraha ja tühise ülesütlemise eest

kolme kuu hüvitise nõudes (töövaidlusasi nr 4.2-2/1791-2011). Töövaidluskomisjon rahuldas

20.09.2011 otsusega hageja avalduse osaliselt, leides, et pooltevaheline tööleping ei lõppenud

erakorralise ülesütlemisega 08.07.2011, luges töölepingu lõppenuks 08.07.2011 töölepingu seaduse

(TLS) § 107 lg 2 alusel, mõistis kostjalt hüvitisena välja kahe kuu keskmise töötasu 1162,20 eurot

ja etteteatamise aja mittejärgimise eest kuu keskmise töötasu 844,20 eurot. Muus osas jättis

töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldamata.

Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud. Kostja esitas 28.10.2011 kohtule taotluse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja palub

teha otsuse, millega jäetakse hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei taotle

töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamist osas, millega hageja nõuded jäeti rahuldamata.

Pooled sõlmisid 16.06.2009 töölepingu nr 57, mille alusel asus hageja kostja juures tööle

autojuhina. Lepingu p 4.1 kohaselt oli töötasuks 5100 krooni, millele lisandus lisatasu õhtu- ja

öötundide eest 750 krooni ning lisatasud. 08.07.2011 andis kostja hagejale töölepingu ülesütlemise

teate, mille kohaselt lõpetati tööleping TLS § 88 lg 1 alusel samal päeval. Hageja arvates lõpetati

tööleping ebaseaduslikult, kuna hageja mingeid töökohustuste rikkumisi toime ei pannud, samuti ei

ole kostja töölepingu ülesütlemise teates mingeid rikkumisi ära toonud ega ülesütlemist

põhjendanud. Hageja hinnangul on kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oma sisult alusetu ja

tehtud vorminõudeid järgimata. Kuna ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, on see tühine. Seega

ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud ning see tuleb lõpetada üks kuu hiljem. Seoses töölepingu

õigusvastase ülesütlemisega tuleb kostjal maksta hagejale kompensatsioone.

Hageja palub, et kohus tuvastaks töölepingu ülesütlemise tühisuse, mõistaks kostjalt hageja kasuks

välja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest hüvise ühe kuupalga ulatuses ja

töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kahe kuue keskmise töötasu.

Kostja vastus

Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt on hageja nõuded alusetud. Kostja on seisukohal, et hageja oma tööülesandeid

seaduse kohaselt ning ametijuhendist tulenevalt ei täitnud. Hagejal tekkisid probleemid

töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega 2010 augustikuus, mil üks kostja klientidest – Violante

Mööbel OÜ – teavitas kostjat ühe kaubapaki kadumisest, mis oli saanud võimalikuks tänu sellele, et

hageja lahkus omavoliliselt veose mahalaadimise juurest ja tegi sellega võimatuks veose koguse

kontrollimise. Oma kirjalikus pöördumises palus klient hagejat tema kauba kättetoimetamisel enam

mitte kasutada. 2012. aasta algul teavitas klient kostjat Moskvas aset leidnud juhtumist, kus hageja

poolt veetav kaubasaadetis ei vastanud kaubasaatelehtedele ja kadunud oli suur kogus kaupa,

mistõttu algatati kriminaalasi. OÜ Profit Pluss on esitanud kostjale pretensiooni, milles teda teavitati

hageja poolt veetud koormatel esinevatest kauba puudujääkidest. Käesoleval aastal on hageja

lahkunud omavoliliselt kas siis tollipunktist või klientide kaubasaadetiste laadimise juurest ning

jätnud sõiduki järelevalveta. Kõikidest klientide, äripartnerite ja tollitöötajate poolt esitatud suulistest

ja kirjalikest pretensioonidest on kostja hagejat teavitanud ja suuliselt hoiatanud. Viimati helistas

hageja kostjale 05.07.2011 Rootsis välislähetuses olles ja nõudis, et kostja saadaks talle raha, sest

vastasel korral ta kaubaga Venemaale ei sõida ning katkestab lähetuse. Pärast pikka telefoni teel

vaidlemist jätkas hageja oma tööülesannete täitmist, kuid lähetusaruande esitamisel 07.07.2011

selgus, et hageja kätte usaldatud majanduskulude jääk ei kattu hageja poolt kostjale lähetuse

lõppedes tagastatud rahasummaga. Pärast vaidlemist tunnistas hageja kostjale, et kasutas osa

valuutast oma vajaduste rahuldamiseks ning andis nõusoleku oma töötasust kinni pidada 57,97 eurot.

Kogu ülejäänud majandusraha, mis erinevatest valuutadest eurodeks konverteerituna moodustas

kokku 1365,25 eurot, keeldus hageja kostjale hüvitamast. Töölepingu erakorralise ülesütlemise

aluseks 08.07.2011 oli hageja poolt kostja korralduste eiramine ja kostjale varalise kahju tekitamine.

Tegemist on mõjuvate põhjustega ja need põhjused on kostja ülesütlemise avalduses sõnalises

väljenduses ka fikseerinud – töölepingu lõpetamine seoses korduvate tööandja korralduste

eiramisega ning usaldamatuse põhjustamisega tööandja suhtes. Kuna edasine töösuhte jätkumine ei

olnud eeltoodust tulenevalt mõeldav, siis oli töösuhte säilimine etteteatamistähtaja võrra välistatud.

Kostja hinnangul ei olnud vaja hagejat eelnevalt ülesütlemisest hoiatada arvestades kohustuste

rikkumise raskust. Kostja on seisukohal, et tal oli alus hageja töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks, kuna hageja rikkus oma ametijuhendist ja seadusest tulenevaid töökohustusi ning

eiras kostja mõistlikke korraldusi ja põhjustas selliste tegudega nii kolmandate isikute usaldamatuse

hageja ning selle kaudu ka kostja suhtes kui ka kostja usalduse kaotuse hageja vastu.

Hageja vastuväited kostja vastusele

Hageja arvates ei ole töölepingu lõpetamise teade seaduses ettenähtud korras põhjendatud, kuna

sellest ei nähtu konkreetset põhjendust, vaid tegemist on TLS § 88 ümberjutustusega. Kostja viitab

vastuses mingitele justkui asetleidnud rikkumistele, kuid tegelikkuses, kui need oleks toimunud, siis

oleks hagejat ka töökohustuste rikkumise eest hoiatatud. Kui hageja oleks süüdi mingites

puudujääkide tekkimises, siis oleks temalt ka tekkinud kahju sisse nõutud. Kui hageja oleks

keeldunud tööülesannete täitmisest ning nõudnud põhjendamatult raha, ei oleks kostja temaga

töösuhet jätkanud. Viimase töölähetuse ajal hageja haigestus ning kasutas ravimite ostmiseks puudu

olevad 527 rootsi krooni (57,97 eurot) enda raviks. Hageja kirjutas kostjale avalduse selle summa

oma palgast kinnipidamiseks. Hageja märgib, et kohtule esitatud töölähetuse aruannete kaustas on

hulgaliselt sodimisi – arve on maha tõmmatud ning muudatusi tehtud – kuid need ei ole tehtud

hageja poolt. Kogu kostja juures töötamise aja jooksul ei ole kostja kunagi hagejale mingeid

nõudeid seoses lähetusrahadega esitanud. Otse vastupidi – igale reisile on raha kaasa antud. Kui

hageja oleks juba 2009 reiside kohta ebaõigeid aruandeid esitanud, siis oleks kostja juba ammu

sellekohased nõuded esitanud ja ilmselt ka hagejaga töösuhte lõpetanud. Hageja hinnangul on raha

jäägid hiljem juurde kirjutatud, et hagejat laimata ja seega ei saa aruandeid käsitleda

usaldusväärsete tõenditena. Hageja arvates püüab kostja luua tõendeid, näitamaks, et hageja ei ole

oma tööülesandeid nõuetekohaselt täitnud. Hageja on seisukohal, et tema nõue on põhjendatud ja

dokumentaalselt tõendatud, mistõttu palub hageja hagi rahuldada.

Kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja Maia Ploomi selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hagejat

ei ole töölepingu võimalikust ülesütlemisest eelnevalt hoiatatud ja ülesütlemist ei ole põhjendatud.

Hageja täitis tööandja korraldusi, mis olid seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ega

rikkunud lepingust tulenevaid töökohustusi. Hageja ei katkestanud viimast töölähetust, vaid seda

tegi kostja, keelates hagejal Venemaale sõita ja pannes Tallinnas autole uue juhi. Hageja arvates oli

töölepingu ülesütlemise põhjuseks asjaolu, et ta julges kostjale vastu vaielda ning mitte nõustuda

oma töötasust varastatud kütuse maksumuse kinnipidamisega eesti hindades. Samuti oli

probleemiks kokkulepitud töötasust pidev mingite summade kinnipidamine. Hageja ei ole

lähetusrahasid ära kasutanud. Peale igat reisi esitas hageja kostjale aruande kulutatud rahade kohta

ning mingeid nõudmisi kostja talle ei esitanud. Seega ei andnud hageja mingisugust põhjust

töölepingu ülesütlemiseks. Hageja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.

Tühise ülesütlemise tõttu tuleb hagejale mõista välja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses

1162,20 eurot ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis ühe kuupalga ulatuses

844,20 eurot.

Kostja lepingulise esindaja Ingridt Allemanni selgituse kohaselt jääb kostja oma vastuväidete

juurde. Kostja hinnangul oli töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejat eelnevalt hoiatamata ning

etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud. Kuigi kostja ei ole ülesütlemise teatises otsesõnu

ühelegi TLS § 88 lg 1 konkreetsele alapunktile viidanud, tugines kostja p-dele 3, 5 ja 7. Nimetatud

alused on esitatud ülesütlemise teatises lühendatud kujul. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli

tingitud tööandja seaduslike korralduste eiramisest, tööandja ähvardamisest välislähetus katkestada

ning varalise kahju tekitamisest. Kostjal ei olnud mõistlik eeldada, et hageja hakkab edaspidi oma

töökohustusi kohaselt täitma. Kostja on nimetatud asjaolud tõendanud kohtuistungil ülekuulatud

tunnistajate ütluste ja poolte vande all antud seletusega. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Kohtu seisukoht

10.04.2012 kohtuistungil määras kohus jätkata poolte nõusolekul asja läbivaatamist kirjalikus

menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel (tl 110 pöördel).

Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kostja hagejaga 16.06.2009 sõlmitud töölepingu nr 57 (tvk

toimik lk 5, 47-48) TLS § 88 lg 1 alusel alates 08.07.2011 (tvk toimik lk 4, 52) ilma eelneva

hoiatamiseta ja etteteatamistähtaega järgimata. Ülesütlemisteatises (tvk toimik lk 51) on kostja

märkinud, et hoiatustest hoolimata on töötaja korduvalt eiranud tööandja korraldusi ning

põhjustanud usaldamatuse tööandja suhtes. Kuigi kostja ei ole töölepingu lõpetamisel konkreetselt

ühelegi TLS § 88 lg 1 alapunktile viidanud, on kohtu hinnangul ülesütlemisteatises märgitust

lähtudes põhjendatud lugeda tööleping erakorraliselt ülesöelduks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel.

Nimetatud alustele on kostja tuginenud ka hageja arvates (tl 31), kuid hageja leiab, et alusetult.

TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes TLS-s ettenähtud mõjuval

põhjusel, järgides TLS-s ettenähtud etteteatamistähtaegu.

TLS § 88 lg 1 p 3 ja 6 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi ja kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Sama

paragrahvi 3. lõike kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda,

kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus; eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena

vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt võib tööandja TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Seega eeldab erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel mõjuva põhjuse olemasolu

ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise

lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb arvestada muu hulgas seda, et selle

esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte

jätkumist.

Pooled vaidlevad selle üle kas 08.07.2011 ülesütlemisteatises märgitud asjaolud (töökohustuste

rikkumine ja usaldamatuse põhjustamine) tegelikult esinesid. Seega on pooltel vaidlus ülesütlemise

materiaalsete eelduste üle. Samuti on pooltel erimeelsused selles, kas töölepingu ülesütlemine oli

õigustatud ilma eelneva hoiatuseta ja ette teatamata.

Töötaja põhikohustused töösuhtes sätestab TLS § 15, mille kohaselt töötaja eelkõige teeb

kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja

seaduslikke korraldusi ning hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad

klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu (TLS § 15 lg 2 p 1, 3 ja 9). Töölepingust

nähtuvalt töötas hageja kostja juures autojuhina, kelle töö eritingimuseks töö iseloomust tulenevalt

oli töötamine ka välislähetustes. Lisaks seadusest tulenevatele töötaja põhikohustustele sätestati

hageja tööülesanded ja -kohustused ning vastutus ametijuhendis. Rahvusvaheliste vedude

autojuhtide ametijuhendi (tvk toimik lk 49-50) kohaselt peab autojuht täitma kohusetruult ja

tähtaegselt osakonna juhataja poolt antud veoülesanded (p 2.2); olema ettevõtte esindajana kliendi

juures viisakas ja korrektselt riietatud ning asjaajamises täpne ja tähelepanelik (p 2.8); kasutama

sihipäraselt ettevõtte poolt väljastatud raha, kulud tuleb tõestada kuludokumentidega, mis tuleb

esitada järgmisel päeval pärast reisist saabumist (p 2.11); kinni pidama kehtestatud töö- ja puhkeaja

režiimist (p 2.13). Sama ametijuhendi kohaselt vastutab autojuht vastuvõetud veoülesande

mittetähtaegse ja lohaka täitmise või täitmatajätmise eest (p 4.1); veoks vastuvõetud veose

puudujäägi, rikkumise või vigastamise eest (p 4.2); puudulikult esitatud ja lohakalt vormistatud

ning autojuhi poolt võltsitud dokumentidega tekitatud kahju eest (p 4.8); töötaja käsutusse antud

ettevõtte varade mittesäilimise eest (p 4.9) ning väljastatud rahade ebasihipärase ja kuritahtliku

kasutamise eest (p 4.10). Ametijuhendist nähtuvalt loeti tööülesannete jämedaks rikkumiseks

punkte 2.13, 2.16 ja 4.1 kuni 4.13.

Kostja poolt on esile toodud, et probleemid hageja töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega

tekkisid 2010 augustikuus, kui üks kostja klientidest – Violante Mööbel OÜ – teavitas kostjat ühe

kaubapaki kadumisest, mis oli saanud võimalikuks tänu sellele, et hageja lahkus omavoliliselt veose

mahalaadimise juurest ja tegi sellega võimatuks veose koguse kontrollimise. Oma kirjalikus

pöördumises palus klient hagejat tema kauba kättetoimetamisel enam mitte kasutada (tvk toimik

lk 195). Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Profit Pluss esitanud kostjale pretensiooni, mille

kohaselt on ajavahemikus detsember 2010 kuni veebruar 2011 hageja poolt veetud koormatel

esinenud kauba puudujääki (tl 11), mistõttu palutakse hagejat OÜ Profit Pluss kauba veol edaspidi

mitte kasutada. Kostja väitel on hageja 2011. aastal lahkunud omavoliliselt kas siis tollipunktist või

klientide kaubasaadetiste laadimise juurest ning jätnud sõiduki järelevalveta. Kõikidest klientide,

äripartnerite ja tollitöötajate poolt esitatud suulistest ja kirjalikest pretensioonidest on kostja hagejat

teavitanud ja suuliselt hoiatanud. Hageja väitel ei ole tema mingeid töökohustusi rikkunud, samas

kinnitas hageja kohtuistungil (tl 108 pöördel -109 pöördel) vande all ülekuulamisel, et juba esimesel

tööaastal heideti talle ette, et ta ei viinud Norras koormat tähtaegselt kohale. Samuti võttis hageja

õigeks, et Venemaal olles jättis ta auto seisma ja läks ise minema, sest mahalaadimine oli alles kolme

päeva pärast. Hageja arvates piisas sellest, et tehase territoorium oli valve all. Veel oli hagejal

probleeme Pihkvas tolli maksmisega, kui hageja teatas, et tuleb esmaspäeval tolli avamisel

dokumente vormistama, sest hageja hinnangul tundub väga ebaloogiline istuda tollis kui terve

Pihkva on sugulasi täis. Lisaks varastati mais või juunis Moskvasse sõites hagejalt kütust rohkem kui

300 liitrit.

Kostja vande all antud seletuse (tl 109) kohaselt helistas hageja kostjale viimases välislähetuses (tvk

toimik lk 64) olles ja nõudis raha, vastasel korral ta kaubaga edasi ei sõida, kusjuures selgusetuks jäi,

kas tegemist oli töötasu või firma rahaga (majanduskuludega), mida hagejal hetkel ei olnud. Samas

oli viimase lähetuse koormaks väga kallis pankade mööbel. Eeltoodut kinnitavad ka kohtuistungil

(tl 109 pöördel) tunnistajatena üle kuulatud Argo Ojaperv ja Ülle Eljas. Viimase ütluste kohaselt

helistas hageja temale kui logistikule ja teatas, et kui kostja raha ei maksa, siis hageja autot edasi ei

vii ja kui kostja hagejaga ühendust ei võta, siis ta katkestab reisi. Tunnistaja Argo Ojaperve ütluste

kohaselt ähvardas hageja auto maha jätta. Ähvardus oli selline, et hageja võis selle täide viia, kuna ta

on ka varem jätnud auto Venemaale. Hageja vande all antud seletuse (tl 108 pöördel -109 pöördel)

kohaselt helistas ta Rootsis olles raamatupidajale, et saada teada selle kuu töötasu suurus, mis ei

ühtinud hageja enda arvestusega, sest raamatupidaja ootas summat telefoni kõnede ja kütuse eest

eesti hindades. Kui hageja kostjat kätte ei saanud, siis helistas ta logistikule ja teatas, et maksab

kütuse eest vene hindades. Seejuures avaldas hageja rahulolematust ja ütles, et talle aitab, et pidevalt

tema palgast mingit raha maha arvestatakse. Hageja seletuse kohaselt pidi ta Rootsist sõitma laevaga

Soome ja sealt edasi Venemaale. Kuigi laevapilet oli broneeritud, ei jõudnud hageja laevale, mistõttu

kästi pilet võtta Eestisse. Hageja saabus 07.07.2011 Tallinna, kus teda võttis vastu kostja koos teise

autojuhiga. Juba laevas olles teadis hageja, et teda vallandatakse, sest kostja oli helistanud tema

naisele.

Lisaks on kostja toonud esile, et pärast viimase reisi lõppu selgus lähetusaruande esitamisel, et

majanduskulude jääk ei kattu hageja poolt kostjale lähetuse lõppedes tagastatud rahasummadega.

Hageja käes pidi olema 185,55 eurot, 8568 norra krooni, 11 115 vene rubla ja 30 leedu litti. Reisi

lõpus tagastas hageja kostjale 110 norra krooni ja 2000 vene rubla. Pärast vaidlemist tunnistas hageja

kostjale, et kasutas osa valuutast oma vajaduste rahuldamiseks ning andis nõusoleku oma töötasust

kinni pidada 57,97 eurot (tvk toimik lk 55). Kogu ülejäänud majandusraha keeldus hageja kostjale

hüvitamast. Hageja on 10.04.2012 kohtuistungil kinnitanud (tl 108 pöördel), et kirjutas 08.07.2011

kostjale avalduse, et ostis tööandja kulul endale ravimeid 57 euro ulatuses ja andis jääki jäänud rahad

kostjale ära. Üldjuhul on hageja peale igat reisi esitanud kostjale aruande ja tšekid, kuid mingeid

arvestusi ei ole ta ise teinud. Mõnikord on hageja unustanud üles märkida raha, mis ta on edasi

andnud teisele autojuhile.

Kohtu hinnangul on eeltooduga (dokumentaalsed tõendid, tunnistajate ütlused, menetlusosaliste

vande all antud seletused) tõendatud, et hageja rikkus enne 08.07.2011 korduvalt erinevaid

töökohustusi (ei täitnud veoülesandeid tähtaegselt, ei viibinud kauba mahalaadimiste juures, jättis

sõiduki järelevalveta), kuid ei muutnud sellele vaatamata oma suhtumist töösse. Omavolilist veose

mahalaadimise juurest lahkumist ja sõiduki järelevalveta jätmist ei saa pidada töökohustuste

lojaalseks ega oma teadmiste ja oskuste kohaseks täitmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei

täitnud oma töökohustusi vajaliku hoolsusega. Oma käitumisega tekitas hageja kostja klientides ja

äripartnerites usaldamatust enda ja selle kaudu ka kostja vastu. Kohtu arvates iseloomustavad hageja

teod tema isikuomadusi ning olukorras, kus hageja tööülesanded olid vahetult seotud varaliste

väärtuste käitlemisega, võis ja sai selle alusel kostjal tekkida põhjendatud usaldamatus hageja vastu,

mistõttu ei saanud kostja viimasel välislähetusel võtta liigseid riske kalli pangamööbli tähtaegsel

kohaletoimetamisel. Kohus leiab arvestades töölepingus kokkulepitud klauslit tööülesannete jämeda

rikkumise kohta ning hageja tööülesannete sisu, et 08.07.2011 oli täidetud TLS § 88 lg 3 teise lause

koosseis ja töötaja eelnev hoiatamine ei olnud erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks. Kuna

edasine töösuhte jätkumine ei olnud mõeldav, siis oli kohtu hinnangul välistatud ka töösuhte

säilimine etteteatamistähtaja võrra.

Lähtudes kõigest eeltoodust oli kostja õigustatud hagejaga 16.06.2009 sõlmitud töölepingu nr 57

üles ütlema alates 08.07.2011 TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel ning hageja hagi kostja vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna töölepingu

lõpetamine oli õiguspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kostjalt töösuhte lõpetamise

korral hüvitiste väljamõistmiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude

(tsiviilasi nr 2-12-11610), mistõttu ei võtnud kohus antud asjas eraldi seisukohta tekitatud kahju ja

selle suuruse osas.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik