2-12-23711/5 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-23711 Tsiviilasi Aimur Kuke taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aimur Kuke määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aimur Kukk (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

21. juuni 2012 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Aimur Kukk esitas 15.06.2012 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses esitatud põhjenduste kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. 10.09.2008 kasutasid Tartu Vangla ametnikud taotleja suhtes õigusvastaselt füüsilist jõudu. Pikal perioodil taotlejat hirmutati, šantažeeriti ja survestati, mis hoidis avaldajat pideva hirmu all ja tekitas psüühilisi häireid ning kannatusi. Avaldaja soovib algatada menetluse, kuna talle kaasnesid jõu kasutamisega ka vigastused.

Taotleja tahab esitada kriminaalasjas tsiviilhagi ametnike vastu, kes selles osalesid. Avaldajal puuduvad juriidilised teadmised kui ka juriidiline haridus, tagamaks oma õiguste kaitse.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus võttis 21. juuni 2012 määrusega menetlusse A. Kuke riigi õigusabi taotluse ja jättis taotluse rahuldamata. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt vastab riigi õigusabi saamise avaldus nõuetele ja see tuleb võtta menetlusse. Riigiõigusabi seadus (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja taotleb riigi õigusabi kavandatavas kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kus ta soovib esitada tsiviilhagi. Taotluses kirjeldatud probleemi põhjal taotleb avaldaja abi õiguskaitse organite poole pöördumiseks ehk kuriteoavalduse esitamiseks politseile. Kohtu hinnangul ei ole sellise avalduse esitamiseks vajalik õigusteadmistega isiku abi. Kuriteoavalduse esitamiseks vajaminevat teavet võib taotleja saada vahetult politseiasutusest või Politseija Piirivalveameti koduleheküljelt. Samuti kui avaldaja peab vajalikuks, on tal õigus juba konkreetse kriminaalasja raames esitada riigi õigusabi taotlus. Kuna esines riigi õigusabi andmisest keeldumise alus vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 1, ei kontrollinud maakohus, kas taotleja majanduslik seisund vastab RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Kukk esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega riigi õigusabi taotlus rahuldatakse ja tema esindajaks määratakse advokaat Heiki Kuningas. A. Kukk palub jätta menetluskulud riigi kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus meelevaldselt otsustanud mitte võimaldada avaldajale riigi õigusabi ja ei ole oma otsustust põhjendanud. Avaldaja ei saa maakohtu määruse tõttu avaldust esitada, kuna ta ei tea, kuidas see käib; 2) tuleneb maakohtu määrusest, et riigi õigusabi saamise eeldused on täidetud ja ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Maakohus on riigi õigusabi andmise keeldumise aluseks toonud välja RÕS § 7 lg 1 p-i 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samas ei ole maakohus põhistanud, kuidas on avaldaja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega on kohatu viide RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Alusetu on maakohtu väide, et avaldajal on võimalik taotleda riigi õigusabi konkreetses kriminaalasjas. Asjakohatu on maakohtu väide, et kuriteoavalduse esitamiseks vajaminevat teavet võib avaldaja saada vahetult politseiasutusest või Politseija Piirivalveameti koduleheküljelt, sest avaldaja viibib eeluurimise all vanglas ja tal pole võimalik kasutada internetti; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et avaldaja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et esitada kuriteovaldus. Avaldajal on vaja esindajat nii kohtueelseskui kohtumenetluses, kes tagaks avaldaja õiguste kaitse ja kes jälgiks, et täidetaks seadusest tulenevaid nõudeid; 4) puudub avaldajal rahalised vahendid, et palgata endale esindaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 määrus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole Tartu Maakohtu 21. juuni 2012 määruse tühistamise aluseks.

5. Nähtuvalt A. Kuke poolt esitatud taotlusest riigi õigusabi saamiseks (tl 1) soovib ta riigi õigusabi seoses sellega, et tahab alustada kriminaalasja Tartu Vangla ametnike suhtes, kes on tema suhtes väidetavalt 10.09.2008 kasutanud jõudu ja tekitanud vigastusi. Samuti soovib ta õigusabi seoses sellega, et esitada hiljem kriminaalasjas tsiviilhagi. Õige on maakohtu seisukoht, et taotlusest tulenevalt taotleb A. Kukk riigi õigusabi eelkõige kuriteoavalduse esitamiseks. A. Kuke taotlus saada riigi õigusabi kannatanuna ja tsiviilhagejana kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus omab tähendust alles siis, kui kriminaalmenetlus on alustatud. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 lg-le 1 on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. KrMS § 195 lg 1 järgi kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuriteoteate esitamiseks uurimisasutusele või prokuratuurile ei ole isikule vajalik õigusabi, sest KrMS § 195 lg 1 järgi on kuriteoteade vormivaba ning iga isik peaks olema suuteline seda ise esitama. Seega on õige maakohtu järeldus, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-is 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

6. Juhul, kui A. Kuke poolt esitatud kuriteoteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, siis on tal võimalik taotleda riigi õigusabi kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

A. Kuke taotlusest riigi õigusabi saamiseks ei selgu, kas ta kavatseb taotleda Tartu Vangla ametnikelt varalist või mittevaralist kahju, seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

7. Vastavalt TsMS § 191 lg-le 1 ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav Riigikohtule.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson