2-12-7153/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-7153

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-7153

Tsiviilasi

OÜ Lõuna Kinnisvara hagi OÜ EMO com vastu 636.37

euro väljamõistmises

Hagi hind

636.37 eurot

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Lõuna Kinnisvara (rk 10943665, asukoht

Võru 25 Tartu 51010; info@lkv.ee)

hageja

lepinguliseks

esindajaks

on

hagiavalduses

märgitud Allan Maloi (ik 38612122730;); istungil väitis

Allan Maloi end olevat nõustaja

kostja: OÜ EMO com (rk 10321219; Järve 15 Nõo alevik

Nõo vald Tartu maakond 61601; emo@hot.ee);

kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Väino Illing (ik

35112082744; );

kostja

lepinguline

esindaja

Gunnar

Leht

(gunnar@campus.ee)

Menetlus

Istungimenetlus 25.07.2012

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata OÜ Lõuna Kinnisvara hagi OÜ EMO com vastu 636.37 euro

väljamõistmises.

2. Jätta menetluskulud OÜ Lõuna Kinnisvara kanda.

3. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 39 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1 1. lause)

4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu.

Määruskaebuse

esitamise

tähtaeg

on

päeva

määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Allan Maloi esitas enda nimelt 17.02.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostja vastu 684.30 euro väljamõistmises. 21.02.2102 kirjaga palus ta lugeda

avaldus esitatuks siiski OÜ Lõuna Kinnisvara nimel ja märkida esindajaks Allan Maloi

Law Office Õigusbüroo OÜ (rk 11957190, Sõbra 7 Tartu 50107).

2. 21.03.2012 esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite.

3. 17.04.2012 kohtumäärusega anti nimettaud asi üle hagimenetlusse.

4. 24.04.2012 määrusega jätis kohus hagi käiguta, kuna esinesid puudused (riiglõiv,

nõuetekohane avaldus ja esindusõiguse dokumentide esitamine).

5. 10.05.2012 esitati kohtule hagiavaldus, kus hageja lepinguliseks esindajaks oli märgitud

Allan Maloi. Avaldus oli allkirjastatud digitaalselt Allan Maloi poolt. Esindusõiguse

tõendamiseks esitati 08.05.2012 volikiri, mille kohaselt andis hageja juhatuse liige Andrus

Võsso volituse Allan Maloile esindada kohtus hagejat vaidluses kostjaga. Muid

dokumente, mis tõendaksid A. Maloi esindusõigust olla lepinguliseks esindajaks TsMS §

218 lg 1 p 2 kohaselt, ei esitatud.

6. 15.05.2012 võttis kohus määrusega asja menetlusse.

7. 25.07.2012 kohtuistungil, kui kohus palus TsMS § 226 lg 1 järgi (esindusõiguse kontroll)

hageja lepingulisel esindajal esitada kohtule tema esindusõigust tõendav dokument

TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi, so magistrikraadi omandamise tunnistuse, siis selgus

ootamatult, et Allan Maloi tituleerib ennast mitte enam lepingulise esindajana, vaid

nõustajana, sest tal pole esitada kohtule dokumenti, mis vastaks TsMS § 218 lg 1 p 2

tingimustele. Nimetatud avaldus oli ootamatu mitte ainult kohtule, vaid ka vastaspoolele

ja tema esindajatele.

8. Kohus selgitas Allan Maloile nõustaja protsessuaalset seisundit TsMs § 228 järgi ning

tundis huvi hageja seadusliku esindaja istungil osalemise järele. Selle peale märgiti, et

seaduslikku esindajat kohal pole, kuid kuna on kohal hageja töötaja, maakler Helve

Kuusk, kes on eelnevalt üles antud tunnistajana, siis võiks lugeda tema TsMS § 218 lg 2

kohaselt hageja esindajaks. Kohus selgitas, et iseenesest oleks see ju võimalik, kuid pole

isikut, kes sellise taotluse kohtule esitada saaks. Seaduslik esindaja kohtusse ilmunud ei

ole ja nõustajal pole sellist menetlusõigust tulenevalt TsMS § 228 lg 2 – nõustaja võib

esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, nõustaja ei saa teha

menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Kuna esines taoline asjaolu, siis ei pidanud

kohus enam vajalikuks kontrollida Helve Kuusiku piisavaid teadmisi ja kogemusi

menetlusosalise esindamiseks (TsMS § 218 lg 2).

9. Kostja lepinguline esindaja taotles asja läbi vaatamata jätmist seoses asjaoluga, et

hageja pole istungile ilmunud (TsMS § 409 lg 1 p 1).

10. Kohus leiab, et eelnimetatud taotlus on seaduspärane ja õigustatud ning kuulub

rahuldamisele TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel.

11. Eelnevale lisaks peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu veel järgmistele asjaoludele.

12. Täiendava toimiku materjalide kontrollimisel selgus samuti asjaolu, et hagile on alla

kirjutanud digitaalselt Allan Maloi, kellel aga puudus menetlusõigus menetlusdokumenti

(hagiavaldust) allkirjastada. TsMS § 226 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi jätta läbi

vaatmata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi

esitamisel. Kaaluda ei saanud kohus ka TsMS § 226 lg 3 võimalust, et kui esindusõiguse

puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud

menetlusosaline

ei

ole

esindusõiguseta

esindatud

ulatuses

osalenud,

kui

menetlusosaline ei kiida heaks esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem.

Hagi ei olnud esitatud õigesti – rikutud oli esindusõigust.

13. Kohus ei pidanud võimalikuks lähtuda ka TsMs § 405 lg 1 p 4 sätestatust, mille p 4

kohaselt võib kohus lihtmenetluse hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise

lepingulise esindajana ka seaduse nimetamata isikuid, kuna tegemist on kohtu

diskretsiooniõigusega. Tegemist on maaklerlepingu üle toimuva vaidlusega ning eelkõige

peab olema seaduslikult paigas esindusõigus.

14. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja

ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi

läbivaatamisega tema osavõtuta. Antud juhul ei ole hageja kohut neist eelmaninitud

tingimusest teavitanud. Pigem vastupidi - hageja soovis asja sisulist arutamist

kohtuistungil ja tunnistajate ülekuulamist. Seega ei saa kohus lähtuda ka eelmainitud

sättest ja mitte jätta asja läbi vaatmata.

15. Kohus ei pidanud õigeks lähtuda ka TsMS § 227, kuna antud juhil ei ole tegemist

ebaselge esindusõigusega, vaid esindusõiguse puudumisega kui niisugusega üldse.

16. TsMS § 168 lg 2 ja § 173 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse

läbi vaatamata.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/