3-12-1144/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1144 Haldusasi OÜ Polyship kaebus riigihankes „Mereväe laevade diiselmootorite remont ja hooldus“ riigihangete vaidlustuskomisjoni

25. mai 2012. a otsuse nr 95-12/130611 tühistamiseks ja Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 398 tühistamiseks osas, milles lükati tagasi Polyship OÜ pakkumus; ning kohustamiseks tunnistada Polyship OÜ pakkumus vastavaks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Polyship, volitatud esindaja Jaanus Silm; Vastustaja (hankija) – kaitsevägi, volitatud esindaja Olavi Malla Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 13. juulil 2012. a Tallinnas Resolutsioon

1. Jätta OÜ Polyship kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27. juulil 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. veebruaril 2012. a avaldas kaitsevägi (hankija) riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Mereväe laevade diiselmootorite remont ja hooldus“ (registreerimisnumbriga 130611) hanketeate ja hankedokumendid. Teiste hulgas esitas pakkumuse OÜ Polyship.

Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 20. aprilli 2012. a käskkirjaga nr 398 lükati OÜ Polyship pakkumus tagasi, sest see ei vastanud hankedokumentide p-s 6.2 esitatud tingimusele. Nimelt sisaldas pakkumus tingimusi, mis lisandusid välismaa töötunni hinnale (tl 76-77). Samal päeval teavitas kaitsevägi oma otsusest e-kirjaga OÜ-d Polyship (tl 41).

OÜ Polyship vastas e-kirjale 24. aprillil 2012. a ning soovis käskkirja vaidlustada (tl 81). Pakkuja leidis, et puudus ei olnud niivõrd oluline, et pakkumus kõrvaldada. Pakkuja eesmärgiks oli tagada

2(7) pakkumuse selgus töötunni enda hinna osas. Töötunnihinnale on lisatud komandeeringutasu, mis ei ole seadusega kindlaks määratud.

Hankija vastas pakkujale 24. aprillil 2012. a, jättes vaidlustuse rahuldamata.

2. 30. aprillil 2012. a esitas OÜ Polyship riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankija otsuse tühistamiseks, millega lükati kaebaja pakkumus tagasi, ning taotles lugeda enda pakkumine vastavaks.

VAKO 25. mai 2012. a otsusega nr 95-12/130611 jäeti vaidlustus rahuldamata, kuna pakkumuse maksumusele sõiduaja tunni hinna ning majutusja transpordikulude, s.h 5% teenustasu lisamine on vastuolus HD p-ga 6.2.

1) Hankija teavitas vaidlustajat pakkumuse tagasi lükkamisest, kuid tal puudus kohustus edastada vaidlustajale pakkumuse tagasilükkamise otsust. Hankija on kohustatud pakkumuse tagasilükkamise põhjendused esitama alles pakkuja nõudmisel (RHS § 54 lg 2 p 2). Vaidlustaja ei ole pöördunud põhjenduste saamiseks hankija poole ning sellise nõudena ei saa käsitleda ka vaidlustaja 24. aprilli 2012. a e-kirja, milles vaidlustaja taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist.

2) Pakkumuses on märgitud, et välismaa töötunni hinnale lisandub komandeeringu päeva tasu. HD p 6.2 kohaselt peab pakkumuse maksumus välismaal sisaldama mis tahes kulusid ning eraldi on võimalik kokku leppida üksnes ettearvamatutes kuludes. Töölähetuse kulusid, s.h päevarahasid ei saa käsitleda ettearvamatute kuludena. Samas raamlepingu 10.1.3 sätestab, et töötunni maksumusele lisanduvad päevarahad, millega on hankija töötunni maksumusest ühe kuluartikli, s.o päevarahad välistanud. Hankija on andnud riigihangete registris 16. märtsil 2012. a selgituse, et töötunni hind välismaal peab sisaldama komandeeringutasu ja töötunni tasu.

3) Vaidlustaja väitel ei teadnud ta hankija selgitustest, samas ei ole vaidlustaja end riigihangete registris pakkujana registreerinud ega hankijale oma kontaktandmeid avaldanud. Sellisel juhul kannab hankija selgituste mitte teada saamisega kaasnevat riski isik ise, mitte hankija. HD registrist välja võtnud N. T. seos vaidlustajaga ei ole kontrollitav.

4) Selgituste andmisega ületas hankija RHS § 56 lg-s 2 sätestatud pädevust, kuna HD p 6.2 ja Raamlepingu 10.1.3 omavahel kooskõlla viimiseks oleks tulnud neid muuta RHS §-s 36 sätestatud korras. Kuna nende normide vastuolu ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada, tuleb vaidlustaja pakkumus lugeda vastavaks osas, milles välismaa töötunni hinnale lisandub komandeeringu päevatasu.

5) Pakkumuses on märgitud, et välismaa töötunni hinnale lisandub sõiduaja tunni aeg (travel time). HD p 6.2 kohaselt peab töötunni maksumus välismaal sisaldama kõiki kulusid, s.h transport, majanduskulud, töötasu. Ka Raamlepingu p 10.1.3 näeb lähetuste seonduvate kuludena ette vaid päevaraha. Seega peavad muud lähetustega seonduvad kulud sisalduma töötunni maksumuses. Kulu prognoosimatus ei muuda pakkumust HD tingimustele vastavaks ning soovi korral oli vaidlustajal võimalik HD-e varem vaidlustada.

6) Pakkumuse kohaselt lisanduvad välismaa töötunni hinnale majutuse ja transpordi kulud, mis kooskõlastatakse eelnevalt ja millele lisandub 5% „komission“. HD p 6.2 sätestab üheselt, et kõik kulud, s.h majutus ja transport peavad sisalduma töötunni maksumuses ning ka raamleping ei näe ette erisusi. Hankija on 16. märtsil 2012. a andnud selgituse, et majutusja transpordikulud makstakse arvete alusel eraldi. Nimetatud selgitustega on hankija varemtoodud põhjendustel ületanud RHS § 56 lg-s 2 antud pädevust. Firmapoolse 5% teenustasu lisamine on ka iseseisvalt HD tingimustega vastuolus, sest teenustasu on lubatud lisada vaid soetuse, s.o seadmete ja materjalide soetamise korraldamisel. Lähetusega seonduv kulu ei ole soetusega seonduv kulu Raamlepingu p 10.1.2 mõttes, vaid on eraldi reguleeritud p-s 10.1.3.

3(7)

3. OÜ Polyship esitas 4. juunil 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 25. mai 2012. a otsuse nr 95-12/130611 ja vaidlustuse esemeks olnud hankija otsuse osaliseks tühistamiseks ning hankija kohustamiseks tunnistada Polyship OÜ pakkumus vastavaks.

1) VAKO nõustus kaebajaga, et päevaraha lisamine on kooskõlas Raamlepinguga, kuid leidis üllatuslikult, et pakkuja ei tohtinud lisada märkusi välislähetuse sõidukulude ja soetuse korraldamise tasu kohta. Sellega on VAKO laiendanud vaidluse asjaolusid pakkuja märkustele, mille lisamist hankija pakkujale ette ei heitnud. Hankija on 24. aprilli 2012. a selgituses ja hiljem tuginenud üksnes päevarahade lisamisele.

2) Pakkumus vastab HD-s ja Raamlepingus sätestatule. HD p 6.2 on üldsõnaline ja selle kohaselt ei tohiks töötunni hinnale välismaal midagi lisanduda. Samas on välislähetuse sihtkohad ja seega ka sellega seonduvad kulud, s.h päevaraha prognoosimatud. Pakkumuses on lähtutud Raamlepingu punktis 10.1.3 sätestatust, mille kohaselt lisanduvad töötunni maksumusele päevarahad. Raamlepinguga on HD p 6.2 üldsõnalist sätet täpsustatud ning tegemist ei saa olla VÕS § 29 lg 2 kohase eksituse või ebaõige tähistusega. Nende sätete sisu ei saa hankija vastupidiste selgitustega muuta.

3) Hankija on läbivalt olnud seisukohal, et majutus-, soetuskulu ja soetuse korraldamise kulu lisanduvad tunnihinnale. Kaebaja lisas transpordija majutuskulud oma pakkumisele lähtuvalt Raamlepingust ja senisest koostöö praktikast Eesti Mereväega, kes on lisaks töötunnihinnale hüvitatud ka kõik lähetus-, sõiduja majutuskulud, mida ei ole sihtkohta teadmata võimalik prognoosida. Raamlepingu punktidest 10.1-10.3 tuleneb, et teenuse hind koosneb tööde maksumusest, s.o inimtöötundide arvu ja inimtöötunnihinna korrutisest, millele lisanduvad lähetusega seotud kulud. Seega on pakkumuses ära määratud inimtöötunnihind ja muud kulud (sõit, majutus, päevarahad) lisanduvad sellele. Samuti ei saa lähetusega seotud kulusid töötunnihinna sisse arvestada, kuna Raamlepingu p 10.3 kohaselt täpsustatakse ja kooskõlastatakse need tööde käigus. Pakkumuses on kaebaja piiranud sõidukulu suurust maksimaalse aja ja töötunni hinnaga, kuid see kulu ei ole täpse numbrina prognoositav.

4) Raamlepingu punkti 10.1.2 kohaselt on soetuse korraldamise kulu 5% soetuse hinnast. Juhul, kui pakkuja peab ise kandma majutuse ja transpordiga seotud kulud, on tegemist soetusega, millele on õigus lisada omapoolne teenustasu.

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata: 1) Pakkumuse leheküljel 6 on pakkuja lisanud, et välismaa töötunni hinnale lisanduvad päevaraha, sõiduaja tunni hind ja vahendustasu, ning sellega väljuti pakkumuse vormist. Vastustaja käsitles neid märkusi kui pakkuja esitatud lisatingimusi ja lükkas sellel alusel pakkumuse tagasi. 2) Päevarahade osas on Raamlepingu p-s 10 sätestatud tööde maksumuse käsitlus tervikuna ehk millest hind koosneb ja kuidas see hankelepingus fikseeritakse. Seega iseloomustab Raamlepingu p 10.3 hankelepingu sõlmimist, mitte riigihanke raames pakkumuse esitamist. 3) Kaebaja ei ole kohtule esitanud enda 24. aprilli 2012. a e-kirja hankijale, millest ilmneb, et kaebaja eesmärgiks kirja saatmisel ei olnud otsuste põhjenduste saamine, vaid kaebaja taotles hankijalt käskkirja kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei põhjendanud oma vastuses pakkumuse tagasi lükkamist üksnes päevarahade lisandumisega, vaid vastas kaebaja seisukohtadele. Vastustaja ei lükanud pakkumust tagasi üksnes päevarahade lisamise, vaid lisatingimuste esitamise tõttu. Kaebaja ei ole hankijalt otsuse põhjendamist taotlenud. Kaebaja väide VAKO otsuse üllatuslikkuse kohta on paljasõnaline. Samuti ei ole VAKO vaidluse asjaolusid laiendanud. 4) Hankija ei ole selgitustega HD-e muutnud. Hankedokumentide tõlgendamist ja selgitamist ei saa pidada hankija iseseisvaks otsuseks ning pakkumuste vastavuse otsustamisel peab hankija sõltumata antud selgitustest lähtuma HD-st. Selgitused olid kõigile võrdsetel tingimustel riigihangete registris tutvumiseks kättesaadavad ja nende kaebajale avaldamata jätmine on kaebaja probleem.

4(7) 5) Vastustaja nõustub pakkumuse tagasilükkamise osas VAKO otsusega. Tagasilükkamise otsus on tehtud lähtuvalt HD p-st 10.2 ning otsus on õiguspärane ka siis, kui pakkumuses esineb vähemalt üks HD sätetega vastuolus olev lisatingimus. HD p 6.1 nägi ette konkreetse pakkumuse esitamise vormi ning selle vormi muutmist on varasemas kohtupraktikas käsitletud sisulise kõrvalkaldena. Varasem koostöö pakkujaga ei ole pakkumuse vastavuse hindamise kriteeriumiks. Kulude prognoosimatus ei anna õigust esitada lisatingimusi ning seetõttu ongi hankija nõudnud maksumust koos kõigi kuludega. 6) HD p 6.2 kohaselt sisaldab pakkumuse maksumus töötasu, mille üheks osaks on päevaraha ning pakkumus peab olema lõplik, et tagada selle võrreldavus teiste pakkumustega. Vastustajale on arusaamatu välismaa töötunnile lisanduv sõiduaja tunnihind, sest seda ei ole hankija ette näinud ega see tingimus ei ole lubatav HD p 6.1, 6.2, 10.1 ja 10.2 mõttes. 5% teenustasu on HD p 12.7 ja Raamlepingu p 10.1.2 alusel võimalik lisada vaid soetatavate materjalide ja seadmete hinnale kui soetuse korraldamise kulu. Majutusja transpordikuludel puudub seos 5% teenustasuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus pidas menetluse jooksul vajalikuks täpsustada kaebaja nõuet. Kaebaja vaidlustas vaidlustusja kohtumenetluses Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 398 üksnes osas, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus (käskkirja p 1.3). Kohtuistungil selgitas kaebaja, et soovis osaleda hankes teiste pakkujatega võrdsetel tingimustel, samas ei ole ta eraldi vaidlustanud käskkirja p 1.4, millega tunnistati teised pakkumused edukaks (tl 148). Käskkirja p

1.4 ei ole ka enam võimalik vaidlustada, kuna selle osas ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning käesolevaks ajaks on ka kaebetähtaeg möödunud. Kuigi käskkirja p 1.3 tühistamine ei võimalda kaebajal hankemenetluses edasi osaleda, avaldas kaebaja istungil soovi esitada edaspidi kahju hüvitamise taotlus (tl 148). Kohus leiab, et käskkirja p 1.3 tühistamise nõudega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta (HKMS § 44 lg 1) ja seega on kaebuse eesmärk saavutatav.

Kohus selgitas 19. juuni 2012. a määruses vajadust täpsustada kohustamisnõude sõnastust (tl 109- 110) ning kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud.

Kokkuvõtvalt on kohtu menetluses nõue Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 398 p 1.3 tühistamiseks ja hankija kohustamiseks tunnistada kaebaja pakkumus vastavaks.

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. VAKO otsus on seaduslik ja motiveeritud ning kohus nõustub selles toodud seisukohtadega. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus leiab, et sättes osundatud vaideotsusena saab analoogia alusel käsitleda ka vaidlustusmenetluses kui kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud VAKO otsust.

7. Kaebaja pakkumus sisaldas lisaks etteantud töötunnimääradele alljärgnevaid lisatingimusi (tl 31 pöördel): „* - välismaa töötunni hinnale lisanduvad: • komandeeringu päeva tasu vastavalt Eesti Vabariigi Seadusele • sõiduaja tunni hind (travel time), mitte rohkem kui 8 tundi päevas – 50% normaal töötunni hinnast

5(7) • majutus ja transpordi kulud eelnevalt kooskõlastatakse Tellijaga pakkumiste alusel ja nende hindadele lisandub teostaja firma 5% komissioon.“

Hankija 20. aprilli 2012. a käskkirja nr 398 punktiga 1.3 (tl 103) lükati kvalifitseeritud pakkujatest tagasi kaebaja pakkumus, kuna pakkumus ei vasta HD punktis 6.2 esitatud tingimusele. Pakkuja on lisanud omapoolsed tingimused, mis lisanduvad välismaa töötunni hinnale. Kaebajat on samal päeval e-postiga teavitatud hankija otsusest ja põhjendusest käskkirjas tooduga samas ulatuses (tl 41).

HD p 6.2 sätestab: „1 (ühe) töötunni maksumuse välismaal peab sisaldama kõiki kulusid (transport, majanduskulud, töötasu). Juhul, kui tekivad ettearvamatud kulud, siis lepivad osapooled eraldi kokku.“ (tl 19 pöördel).

8. Poolte vahel on esmalt vaidlus, kas hankija lükkas pakkumuse tagasi vaid päevatasu või ka sõiduaja tunni hinna ja firma teenustasu (pakkumuses „komissioon“) lisamise tõttu. Eeltoodust sõltub ka, kas VAKO otsus oli kaebaja suhtes üllatuslik.

Kaebajat teavitati 20. aprillil 2012. a pakkumuse tagasi lükkamise otsusest ning toodi välja samad põhjendused, mis on vaidlustatud käskkirjas. Käskkirja kohaselt on pakkuja lisanud omapoolsed tingimused, mis lisanduvad välismaa töötunni hinnale. Vaatamata põhjenduse nappusele on arusaadav, et silmas on peetud mitut tingimust ning hankija ei ole pakkumust tagasi lükanud üksnes töötunni hinnale päevatasu lisamise tõttu.

9. Kohtu hinnangul ei ole hankija pakkujat eksitanud. Kaebaja 24. aprilli 2012. a kirjast vastusena hankija teavitusele (tl 106) nähtub, et kaebaja soovis vaidlustada pakkumuse tagasilükkamise otsust ning põhjendas otsuse õigusvastasust üksnes päevatasu tingimuse osas. Hankija 24. aprilli 2012. a vastuses (samas) on vastatud kaebaja ettepanekule käskkirja tühistamiseks ja on seda kaebaja esitatud argumentide ulatuses põhjendatud. Ka VAKO-le esitatud vaidlustusest nähtub, et kaebaja jäi üksnes päevatasu küsimuse juurde (VAKO tl 13-15). Vastustaja vastusest vaidlustusele on toodud välja pakkumuse 3 lisatingimust ja öeldud, et hankija hindas neid tingimusi kui pakkuja poolt esitatud lisatingimusi. Vastustaja vaidles sisuliselt vastu vaid päevatasu küsimusele, kuna tal puudus kohustus põhjendada teisi pakkumise tagasilükkamise aluseks olnud tingimusi, mida kaebaja ei vaidlustanud. Ka VAKO istungi salvestuse kohaselt (VAKO toimiku lisa, CD-fail 20120516140256006-0001, 04.40-05.20, 20120516142141146-0001, 01.10-2.10) on vastustaja nii istungil kui varem jäänud järjepidevalt seisukohale, et kõik lisatingimused olid pakkumuse tagasilükkamise aluseks.

VAKO otsus ei saanud olla kaebajale üllatuslik. VAKO 16. mai 2012. a istungi salvestusest nähtuvalt selgus kaebajale asjaolu, et pakkumus lükati lisaks päevatasu tingimustele tagasi ka teiste tingimuste tõttu, alles istungil (VAKO toimiku lisa, CD-fail 20120516142141146-0001, 01.10-2.40). Samas andis VAKO pakkujale täiendava tähtaja nendele tingimustele vastamiseks ning pakkuja on seda võimalust ka kasutanud (VAKO tl 46-49). Seetõttu ei saanud vastava tingimuse käsitlemine VAKO otsuses olla kaebajale üllatuslik.

10. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega hankija selgituste arvestamata jätmise ja pakkumuse vastavuses HD-le päevatasu tingimuse lisandumise osas (p-d 9.2. alt 1 ja 9.2.3) ega korda neid. Hankija selgitusi ei ole vastuolu tõttu HD-ga võimalik arvestada ning hankija oleks pidanud HD ja Raamlepingu vahelise vastuolu kõrvaldama RHS §-s 36 ettenähtud korras. Raamlepingu p 10.1.3 ls 2 tingimust päevarahade lisandumise kohta tuleb muude tõlgendusvõimaluste puudumisel käsitleda erinormina, sest vaid nii on võimalik hanke alusdokumente üheselt mõistetavalt tõl-

6(7) gendada. Kuna kohus ei arvesta hankija selgitusi võimalikele pakkujatele, jätab kohus ka analüüsimata, kas ja kuidas oleks pidanud pakkujale olema tagatud juurdepääs selgitustele.

Kohtu hinnangul on hankija väide, et Raamleping iseloomustab vaid lepingu sisu, mitte pakkumuse esitamist, vastuolus Raamlepingu p-ga 10.2, mille kohaselt on inimtöötunni hind Tallinnas ning välismaal määratud pakkumuses ja need on Pooltele siduvad. Kuna HD lisa 2 vorm IV (tl 23 pöördel) kohaselt märgitakse pakkumuses töötunni maksumus, mitte inimtöötunnihind, tuleb eeldada, et hankija loeb inimtöötunnihinnaks pakkumise lisa 2 vormil IV toodud töötunni maksumuse. Hankija väiteid järgides peaks päevaraha hind esmalt sisalduma pakkumuses (inim)töötunnihinnas vastavalt HD p-le 6.2 ning hankija 16. märtsi 2012. a selgitusele (VAKO tl 100) ning see hind on pooltele siduv. Seejärel tuleks päevaraha Raamlepingu p 10.1.3 ls 2 kohaselt töötunni maksumusele veelkord lisada. Selline tõlgendus oleks aga ilmselgelt vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ehk rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamisega.

11. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hankija lükkas kaebaja pakkumuse tagasi kõigi kolme lisanduva tingimuse osas (otsuse p-d 7-8), hindab kohus ka majutusja transpordikulu ning korraldamise kulu vastavust HD tingimustele.

Kohus selgitab, et isegi kui hankija oleks haldusaktis tuginenud üksnes päevaraha lisatingimusele või VAKO otsus oleks olnud kaebajale üllatuslik, peab kohus teiste lisatingimuste vastavust HD-le siiski kontrollima. Haldusmenetluse seaduse § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega kui kohus tuvastab, et pakkumuse väidetavad lisatingimused on vastuolus HD-ga ning pakkumus tuleb tagasi lükata, jätab kohus kaebuse rahuldamata võimalikest menetlusnõuete rikkumisest sõltumata, sest asja uuesti hankijale otsustamiseks saatmise korral tuleks hankijal teha samasugune otsus.

12. Kohus nõustub majutusja transpordikulu ning korraldamise kulu kõrvaltingimuste HD-le mittevastavuse kohta VAKO otsuse põhjendustega ega korda neid (p-d 11.1 ja 11.3).

HD p-st 6.2 ja Raamlepingu p-st 10.1.3 tuleneb üheselt, et välismaa töötunni maksumus peab sisaldama lähetuse ja selle korraldamise kulusid, milleks on ka majutusja transpordikulud. Pakkujal puudus alus või õigustatud ootus lähtuda hanke alusdokumentide asemel oma varasemast praktikast samalaadsete lepingute sõlmimisel. Raamlepingu p 10.3 kohaselt täpsustatakse igakordselt ära inimtöötundide arv, lähetuse päevarahad ning soetatud materjalide ja varuosade hind, kuid mitte enam majutusvõi transpordikulusid. Asjaolu, et hankija on hankemenetluse käigus andnud vastupidiseid selgitusi (VAKO tl 100), ei muuda hanke alusdokumentide ühemõttelist sisu. Transpordija majutuskulusid ei saa pidada ka ettearvamatuteks kuludeks HD p 6.2 ls 2 mõttes, mille tekkimine ei ole hankemenetluse osalistele ettenähtav, sest majutusja transpordikulud kaasnevad teadaolevalt iga lähetusega välismaale. Majutusja transpordikulude suurus võib olla raskelt prognoositav, kuid see ei muuda kulude tekkimist iseenesest ettearvamatuks ehk pakkujale või hankijale ootamatuks. Pakkuja ei ole HD tingimusi kulude suuruse prognoosimatuse osas tähtaegselt vaidlustanud.

Soetusega seonduv kulu on määratletud Raamlepingu p-s 10.1.2, mille kohaselt koosneb see soetatavate materjalide ja seadmete hinnast, millele lisandub soetuse korraldamise kulu ehk 5 % soetuse hinnast ilma käibemaksuta. Majutusja transporditeenus ning nende kulud on seotud lähetuskuludega (Raamlepingu p 10.1.3) ning neid teenuseid ei saa käsitleda soetusena, s.o soetatavate materjalide ja seadmetena. Asjaolu, et pakkuja võib algselt majutusvõi transpordikulud ise kanda, ei

7(7) muuda neid kulusid materjalide või seadmete soetamise kuludeks. HD-st ega Raamlepingust ei tule õigust lisada lähetuskuludele lähetuse korraldamise kulu (s.o 5% teenuse hinnast).

13. Kuna RHS § 47 lg 2 kohaselt piisab pakkumuse tagasi lükkamiseks, kui see ei vasta kasvõi ühes tingimuses HD tingimustele, on hankija pakkumuse õigesti tagasi lükanud, sest pakkumuse lisatingimused (majutusja transpordikulude ning korralduskulu lisamine) ei vasta HD p-s 6.2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

14. Kohus märgib, et hankedokumentatsioonis vastuoluliste tingimuste seadmisega (tuvastatud VAKO otsusega) ning HD tingimustega vastuolus olevate pakkumuste vastavaks tunnistamisega (käskkirja p 1.4, mida pole praeguses asjasvaidlustatud), võib hankija olla tekitanud kaebajale kahju. Kahjunõue ei ole aga käesoleva menetluse esemeks.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ja seetõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Villem Lapimaa