3-12-860/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

16.07.2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-860

Haldusasi

AS Raunistal kaebus Lüganuse Vallavolikogu

29.03.2012. a otsuse nr 99 „Lüganuse valla olulise

ruumilise mõjuga objekti Varja tuulikupargi

asukohavaliku

üldplaneeringu

teemaplaneeringu

kehtestamine“ tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse

taotlusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.04.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Raunistal määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Raunistal

Esindaja v. adv. Marika Jaanson

Vastustaja Lüganuse Vallavolikogu

Kolmandad isikud:

Kaitseministeerium

Ida-Viru maavanem

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.2012. a määruse

resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.01.2007. a otsusega nr 86 algatas Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse valla olulise

ruumilise mõjuga objekti „Varja tuulikupargi” asukohavaliku üldplaneeringu

teemaplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Otsusest nähtuvalt

on teemaplaneeringu eesmärk täpsustada ja täiendada kehtivat Lüganuse valla üldplaneeringut

põhiliste tehnovõrkude trasside ja elektrienergia jaotamise ja toomise maa asukoha määramise

osas valitud planeeringualal tuulikupargi rajamiseks. Samuti on teemaplaneeringu ülesanne

maakasutuse funktsioonide määramine ja maakasutustingimuste seadmine, võttes aluseks

olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Planeeringuga määratakse

tuulikute asukohad, rajatiste ehitusalad, ehitusõigus, lahendatakse juurdepääsud tuulikutele,

samuti vajalikud tehnilised kommunikatsioonid ning olemasoleva looduskeskkonnaga

ümberkäimise põhimõtted. Teemaplaneering võimaldab rajada Tallinn-Narva maanteest lõuna

pool asuvale planeeringualale 26 tuulikut ning vajaliku tehnilise infrastruktuuri. Vastavalt

planeerimisettepanekule võib tuulikuid ehitada ainult planeeringu maakasutuskaardil

määratud kohtadesse/alasse. Lubatud on väikesed korrektuurid, sh korrektuurid

ehitusprojektide kooskõlastamise faasis Kaitseministeeriumiga, kui nendega ei kaasne

põhilahenduse muutus ega täiendav oluline negatiivne keskkonnamõju.

2. 06.12.2011 avaldas maakonnaleht Põhjarannik teate Varja tuulikupargi teemaplaneeringu

avaliku väljapaneku kohta. Vastav info oli väljas ka valla kodulehel ja planeeringukonsultandi

Hendriskon & Ko veebilehel. Teemaplaneering oli avalikul väljapanekul 16.12.2011 kuni

13.01.2012.

3. 24.01.2012 esitas kaebaja omapoolse ettepaneku lisada Varja tuulikupargi asukohavaliku

üldplaneeringu teemaplaneeringu planeeringuala koosseisu tuulegeneraatorid, asukohaga

Lüganuse, Varja, katastriüksused 43701:004:0168 ja 43701:004:0176, kuna kaebajal oli

olemas vajalik liitumisvõimsus ja elektrivõimsus tagamaks tuulegeneraatorite toimimine,

samuti on paigaldatavate generaatorite tüüp kooskõlas Kaitseministeeriumi poolt esitatud

tingimustega.

4. 16.02.2012. a vastuses kaebaja ettepanekule märkis Lüganuse Vallavolikogu, et ei rahulda

kaebaja planeerimisettepanekut.

5. 29.03.2012. a otsusega nr 99 kehtestas Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse valla olulise

ruumilise mõjuga objekti Varja tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu.

6. 26.04.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Lüganuse Vallavolikogu

29.03.2012. a otsuse nr 99 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse peatada

eelnimetatud otsuse täitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Esialgse

õiguskaitse taotluse kohaselt võib juhul, kui vaidlustatud otsuse alusel antakse välja

ehituslube tuulikute ehitamiseks, kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Kaebaja

tugineb iseäranis planeerimisseaduse (PlanS) § 16 lg-le 8, mille kohaselt võib isik esitada

ettepanekuid ja vastuväiteid kogu planeeringu koostamise menetluse aja vältel, ning kaebab,

et vaidlustatud otsuses puuduvad argumendid, miks kaebaja planeerimisettepanek on jäetud

arvestamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 27.04.2012. a määrusega Lüganuse Vallavolikogu eelnimetatud

otsuse täitmise peatamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kahjuliku tagajärje oht

kaebajale piisavalt tõenäoline, õigustamaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohus

leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik huvi planeerimismenetluse

lõpetamise ja tuulepargi ehitamise suhtes. Kohus leidis, et olukorras, kus kaebajale saabuv

kahjulik tagajärg pole kaugeltki kindel, on ebaproportsionaalne avaliku huvi ja kaebaja

õiguste kahjustamine ja vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine. Samuti leidis kohus, et

vaidlustatud teemaplaneeringu kehtestamise otsuse nr 99 täitmise peatamine ei oleks kaebaja

poolt ära hoida soovitava tagajärje ennetamiseks kohane vahend.

Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt ära hoida soovitava tegevuse aluseks on juba uus

haldusakt – ehitusluba, mitte vaidluse all olev teemaplaneering. Ehitamise ärahoidmiseks

tuleks kaebajal vaidlustada ehitusluba. Ehitusloa vaidlustamata jätmisel oleks ehitamise

aluseks kehtiv haldusakt (ehitusluba) ja ehitise lammutamiseks puuduks alus sõltumata

sellest, kas teemaplaneering kohtu poolt tühistatakse või mitte. Arvestades eeltoodud

põhjendusi asus Tartu Halduskohus määruses seisukohale, et antud haldusasjas ei ole küllaldast

alust kohaldada kaebaja suhtes õiguste esialgset kaitset, ja jättis vastava taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 11.05.2012 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

27.04.2012. a määruse, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja

peatada 29.03.2012. a Lüganuse Vallavolikogu otsuse nr 99 Lüganuse valla olulise ruumilise

mõjuga objekti Varja tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu

kehtestamiseks täitmine. Vastavalt elektroonilisele kinnitusele (tl 25) sai kaebaja esindaja

27.04.2012. a määruse kätte 30.04.2012.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Lüganuse Vallavolikogu vaidlustatud otsuses Varja

tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamiseks lisanud ühtegi

põhjendust ega kaalutlust, miks kaebaja planeerimisettepanekut ei rahuldatud, mistõttu on

tegemist olulisi diskretsiooniõiguslikke rikkumisi sisaldava haldusaktiga. Vaidlustatud otsus

välistab kaebaja poolt soovitud täiendavate tuulikupositsioonide loomist (sh näiteks ka edaspidi

omaette planeeringuna) tulevikus juba määratud tuulikupositsioonidele lisaks, kuna vaidlustatud

otsusega realiseeritakse ette nähtud maksimaalne võimalik tuulikupositsioonide arv. Antud juhul

ei ole tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, mistõttu on Lüganuse Vallavolikogul

võimalik väljastada projekteerimistingimusi ja alustada ehituslubade väljastamise menetlust

vaidlustatud otsusega kehtestatud teemaplaneeringu alusel. Seega on kaebaja huvide riive oluline.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu määruses toodud seisukohaga, et kaebaja huvide kaitseks pole

esialgne õiguskaitse planeeringu täitmise peatamisega sobiv ning oma õiguste kaitseks tuleks

kaebajal vaidlustada ehitusload. Kaebaja hinnangul puudub kehtiva teemaplaneeringu puhul, mille

täitmist pole peatatud, ehituslubade vaidlustamiseks õiguslik alus. Kooskõlas planeerimisseaduse

(PlanS) ja ehitusseadusega (EhS) on teemaplaneering projekteerimistingimuste väljastamise

aluseks, kui tegemist on alaga, mille osas puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Kaebaja

leiab, et kui vaidlustatud otsuse alusel väljastatakse projekteerimistingimusi, ehituslube või

tehakse maakorraldustoiminguid ja otsus hiljem tühistatakse, siis on kohtuotsuse täitmine

raskendatud või võimatu, kuna selleks ajaks võib olla tuulegeneraatoreid ka juba püstitatud või on

selleks tehtud mingeid olulisi kulutusi. Kui otsuse täitmist ei peatata, siis ei pruugi antud

haldusasjas kohtuotsuse tegemise ajaks olla täidetud HMS §-des 64–70 sätestatud haldusakti

tühistamise tingimused kolmandate isikute huvide arvestamise tõttu. Haldusakti, mis on tehtud

kolmanda isiku kasuks, tühistamise tingimused ei pruugi olla täidetud, sest kolmandatel isikutel

võivad olla tekkinud õiguspärased ootused, et haldusakt jääb kehtima ning nad on teinud sellega

seoses märkimisväärseid kulutusi, näiteks on asutud ehitama.

Määruskaebuse kohaselt jääb halduskohtu määrusest ebaselgeks, miks ja kuidas avaliku huvi

riived kaaluvad üles kaebaja õigused ja huvid. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses

märkinud, et vaidlustatud otsus on kaebaja planeerimisettepanekut mittearvestav, samas

motiveerimata ning kaalutlemata, s.t ei ole kooskõlas seadusega, mis iseenesest ei ole kooskõlas

avalike huvidega.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu määruses toodud seisukohaga, et kaebajale saabuv kahjulik

tagajärg pole kaugeltki kindel, vaid leiab, et juba halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 249 lg 1 sõnastusest tuleneb, et negatiivsete tagajärgede saabumine ei pea olema kindel ja piisav

on, et on oht kaebuse esitaja õiguste riiveks.

9. Tartu Ringkonnakohus teavitas 21.05.2012. a määrusega vastustajat ja kolmandaid isikuid

õigusest esitada ringkonnakohtule seisukoht kaebaja esitatud määruskaebuse osas. Käesoleva

määruse tegemise seisuga ei ole vastustaja ega kolmandad isikud kohtule oma seisukohta

määruskaebuse osas esitanud.

10. 31.05.2012 esitas Lüganuse Vallavolikogu omapoolsed seisukohad kaebaja esitatud

määruskaebusele. Lüganuse Vallavolikogu vastuse kohaselt vastab tõele kaebaja väide, et

planeeringuala kaguosas asub ulatuslik ala, mis on tuulikutega hõlmamata ja mille suhtes tegi

kaebuse esitaja oma ettepaneku, tuginedes PlanS § 16 lg-le 8. Lüganuse Vallavolikogu ei

rahuldanud kaebaja ettepanekut, kuna vallavalitsus leidis, et planeerimisettepanek väljendab

ühiskondlikku kokkulepet, mille muutmine nii olulisel määral pärast avalikustamist ei ole

otstarbekas. Lüganuse Vallavolikogu leiab, et PlanS § 16 lg-st 8 ei ole üheselt arusaadav, kas

selles on silmas peetud ettepanekute ja vastuväidete esitamise ajana vaid avalikustamist või

kogu planeeringu koostamise perioodi. Lüganuse Vallavolikogu on seisukohal, et PlanS § 16

lg 8 kohaldamise osas peab sisulise hinnangu andma kohus käimasoleva kohtuvaidluse

käigus.

Lüganuse Vallavolikogu märgib oma vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma

põhivaidlusest ehk see peab teenima sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral

saavutatavad. Kuna Lüganuse Vallavolikogu võib anda välja ehituslube tuulikute

püstitamiseks ja otsuse tühistades ei saa kohtuotsust enam täita, kui tuulikud on paigaldatud,

on Lüganuse Vallavolikogu seisukohal, et kaebuse rahuldamise korral ei ole täielikult

välistatud olukord, et kaebuse esitaja õiguste kaitse võib osutuda raskendatuks. Seega jätab

Lüganuse Vallavolikogu sisulise otsustuse esialgse õiguskaitse osas ringkonnakohtu

otsustada.

11. 01.06.2012 esitas Kaitseministeerium Tartu Ringkonnakohtule oma seisukoha kaebaja

esitatud määruskaebuse osas. Kaitseministeerium on seisukohal, et Tartu Halduskohtu

27.04.2012. a määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Kaitseministeerium leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud,

kuna taotluse rahuldamata jätmisel ei ole kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt

raskendatud või võimatu. Samuti leiab Kaitseministeerium, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine ei loo kaebuse esitaja jaoks olukorda, et tema õigused saaksid

pöördumatult kahjustatud, ega too endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale

asja lahendamist ei ole enam võimalik.

Kaitseministeerium märgib, et PlanS § 17 lg 2 p 5 kohaselt tuleb enne üldplaneeringu

vastuvõtmist see kooskõlastada muuhulgas Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga

kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või

planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid. Kaitseministeeriumile enne

vastuvõtmist kooskõlastamiseks esitatud planeering ei sisaldanud kaebaja

planeerimisettepanekut, samuti ei ole kaebaja kordagi selles küsimuses ise

Kaitseministeeriumi poole pöördunud enne ega pärast planeeringu vastuvõtmist ega

kehtestamist. Kuigi kaebuse esitaja nimetatud kaks kinnistut jäävad osaliselt sektorisse,

millele Kaitseministeerium on andnud oma tingimusliku kooskõlastuse teemaplaneeringu

raames, ei ole ilma vastavat analüüsi tegemata võimalik öelda, kas kaebuse esitaja esitatud

planeerimisettepanekut on Kaitseministeeriumil üldse võimalik kooskõlastada.

Kaitseministeerium on seisukohal, et õige ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsusega

kehtestatud tuulikupositsioonid välistavad tema soovitud tuulikute rajamist, sh edaspidi ka

omaette planeeringuna, kuna vaidlustatud otsusega realiseeritakse ette nähtud maksimaalne

võimalik tuulikupositsioonide arv. Tuulikupositsioonide määratlemine teemaplaneeringus ei

tähenda, et neid ei oleks võimalik hilisemate planeeringute käigus muuta või täiendavalt

kehtestada. Ka kehtestatud teemaplaneeringuga hõlmatud tuulikupargi tuulikute

ehitusprojektid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ja Kaitseministeeriumil on õigus

jätta tuulikute ehitusprojektid kooskõlastamata, kui ei ole leitud piisavalt lahendusi

tuulikupargi mõjude vähendamiseks ega tagatud piisav radarkattepildi kvaliteet ning radari

töövõime. Seega ei tähenda see kõikide vaidlustatud otsuses kajastuvate tuulikupositsioonide

realiseerumist ning määruskaebuses nimetatus tagajärje saabumine kaebuse esitajale ei ole

tõenäoline.

Kaitseministeerium nõustub halduskohtuga, et antud juhul kaalub ka avalik huvi

planeerimismenetluse lõpetamise vastu üles esialgse õiguskaitse kohaldamise, võttes

sealjuures arvesse asjaolu, et kaebaja ei esitanud oma planeerimisettepanekut enne

planeeringu vastu võtmist, samuti et esitatud ettepanek ei olnud läbinud planeerimisseaduses

sätestatud planeerimisetappe, sh ei olnud selle üle läbi räägitud Kaitseministeeriumiga, ning et

vaidlusaluse ettepaneku menetlemine edaspidi on võimalik eraldi planeeringuna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, muutes

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

13. Kõigepealt tõlgendab ringkonnakohus kaebaja taotlust. Kaebaja soovib teemaplaneeringu

kehtestamise otsuse täitmise peatamist kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

Teemaplaneering ei ole aga otsus, mida oleks võimalik vahetult täita, vaid see saab olla

üksnes aluseks projekteerimistingimuste väljastamisele, mis saavad omakorda olla aluseks

projektide koostamisele jne. Mõistlik ja kohane on seetõttu tõlgendada kaebaja taotlust

taotlusena peatada teemaplaneeringu kehtivus. Kui teemaplaneering ei kehtiks, ei saaks selle

alusel väljastada projekteerimistingimusi.

14. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel

juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste

kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi

saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul

soovib kaebaja rajada Lüganuse valda tuulegeneraatoreid. Lüganuse valla arengukava

kohaselt võib Lüganuse valda rajada maksimaalselt 30 tuulegeneraatorit. 18.08.2010. a

otsusega kehtestatud Purtse tuulikupargi teemaplaneeringualal asub 4 tuulegeneraatorit ning

29.03.2012. a otsusega nr 99 kehtestatud Varja tuulikupargi teemaplaneeringuga määratakse

26 tuulegeneraatori asukoht. Seega ei ole kaebajal kehtiva õiguse järgi võimalik püstitada

soovitud 17 tuulegeneraatorit. Tegemist on subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud taotlusega

HKMS § 249 lg 1 ls 1 mõttes.

15. Käesoleval juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kuna esialgse

õiguskaitse mittevõimaldamisel ei esine kaebaja jaoks pöördumatut tagajärge ning

vastanduvaid huvisid kaaludes ei kaalu kaebaja huvid üles teemaplaneeringu kehtima jätmise

huvi.

16. Esiteks ei esine esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebaja jaoks

pöördumatut tagajärge. Peab paika, et Lüganuse valla planeerimisaktidega on ette nähtud

kõigi valla arengukavas kavandatava 30 tuulegeneraatori võimalikud asukohad. Samuti peab

paika kaebaja väide, et kehtestatud teemaplaneeringu alusel saab käesoleval juhul väljastada

projekteerimistingimused, mille alusel saab omakorda koostada projekti, taotluse ehitusloa

väljastamiseks ning väljastada ehitusloa (EhS § 2 lg 4 ja 5, § 3 lg 1, § 12 lg 1 ja 2, § 18, § 19

lg 1 p 2, lg 3, § 23 lg 2 p 1 ja 2, § 24 lg 1 p 1 ning PlanS § 3 lg 2 ja lg 3 p 2, § 8 lg 1, lg 2 p 2

ja lg 7, § 292). Samas tuleb aga arvestada sellega, et teemaplaneeringu jõustumisega ei asetata

kaebajat olukorda, mis välistaks lõplikult tuulegeneraatorite püstitamise Lüganuse valda.

Esiteks on võimalik, et ette nähtud kohtadele ei püstitata siiski tuulegeneraatoreid, vaid

algatatakse hoopis uus teemaplaneering ning võimaldatakse kaebajal püstitada

tuulegeneraatorid soovitud kohtadesse. Teiseks on võimalik, et vald muudab tulevikus oma

arengukava ja suurendab kavandatavate tuulegeneraatorite arvu. Kolmandaks on kaebajal

võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlused väljastatavate ehituslubade kehtivuse

peatamiseks. Viimane on kaebaja jaoks küll ebamugav, kuid mitte võimatu. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga selles, et ära hoida soovitava tegevuse aluseks on juba uus haldusakt –

ehitusluba, mitte praegu vaidluse all olev teemaplaneering, ning et ehitamise ärahoidmiseks

tuleks kaebajal vaidlustada ehitusluba. Eelnevast johtuvalt ei ole esialgse õiguskaitse andmata

jätmise korral kaebaja jaoks pöördumatu tagajärje ohtu.

17. Samuti ei kaalu kaebaja huvid üles teemaplaneeringu kehtestamise huvi. Hinnates

summaarselt kaebuse perspektiive, kaalub ringkonnakohus kaebaja ühte peamistest

kriitikapunktidest, et ettepaneku tagasilükkamisel ei esitatud ühtegi sisulist argumenti, miks

tema planeerimisettepanekut ei arvestatud. Ringkonnakohus osutab sellele, et

teemaplaneering oli avalikul väljapanekul 16.12.2011 kuni 13.01.2012, kuid kaebaja esitas

omapoolsed ettepanekud alles 24.01.2012. Kaebaja on küll seisukohal, et PlanS § 16 lg 8

alusel võib isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kogu planeeringu koostamise menetluse

aja vältel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PlanS § 16 lg 8 ls 1 sätestab, et planeeringu

koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Laused 2

ja 3 sätestavad ettepanekutele vastamise korra. Et sisustada planeeringu koostamise aja

mõistet, tuleb võtta arvesse selle sätte pealkirja ja süstemaatilist asukohta seaduses. Nimelt

kannab PlanS § 16 pealkirja „Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel“. Sellele

järgnevad § 17 „Planeeringu kooskõlastamine“ ja § 18 „Planeeringu vastuvõtmine ja avalik

väljapanek“. Paragrahvide järjekord määrab kindlaks planeerimismenetluse etapid. Ehk siis

PlanS § 16 lg 8 kehtib planeerimismenetluse etapi kohta, mis eelneb planeeringu

kooskõlastamisele, millele omakorda järgneb planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek.

Teemaplaneeringu avalik väljapanek leidis aset 16.12.2011 kuni 13.01.2012. Selleks ajaks oli

planeerimisetapp „Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel“ juba lõppenud. PlanS § 20

lg 1 sätestab, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja

vastuväiteid planeeringu kohta; vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta

mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud

seaduse nõudeid. Sellest tulenevalt oli 24.01.2012 lõppenud ka vastuväidete esitamise tähtaeg

ja kaebaja ettepanek oli hilinenud. Halduskohus peab peaasja menetluses välja selgitama, kas

teemaplaneeringu koostamisel oli järgitud kõiki seaduse nõudeid. Kuna kaebuse

perspektiivide summaarsel hindamisel ei ole ringkonnakohtul teavet puuduste kohta, ei saa

pidada kaebuse perspektiive eriti kõrgeks. Seetõttu ei ole alust kaebaja huvisid eelistada

üldisele huvile teemaplaneering jõustada ja selle alusel hakata väljastama

projekteerimistingimusi.

18. Olukorras, kus kaebajale saabuv kahjulik tagajärg pole kaugeltki kindel, peab

ringkonnakohus ebaproportsionaalseks avaliku huvi kahjustamist ja vaidlustatud

teemaplaneeringu kehtestamise otsuse kehtimise peatamist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb

seetõttu jätta rahuldamata.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits