3-12-945/25 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-945

Otsuse kuupäev

13. juuli 2012

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Nikolai

Lilitškini

(Lilitškin)

kaebus

Tartu

Vangla

15.03.2012.a käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459

tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 3. juulil 2012

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

1. Jätta Nikolai Lilitškini kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 13. august 2012. a. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 9. mail 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 15. märtsi

2012 käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459 õigusvastasuse tuvastamiseks ja avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 15. märtsi 2012

käskkirjaga nr 6.-2/458 karistati N. Lilitškinit keelatud eseme omamise eest kartserisse

paigutamisega viieks ööpäevaks ja käskkirjaga nr 6.-2/459 karistati N. Lilitškinit keelatud eseme

omamise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 16. mai 2012 kohtumääruse punktiga 1 N. Lilitškin’i kaebuse

hüvitamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

3. Tartu Halduskohus jättis 16. mai 2012 kohtumäärusega N. Lilitškini kaebuse käiguta, tehes

kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et taotleda distsiplinaarkaristuste

määramise käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise asemel nende tühistamist.

4. 23. mail 2012 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini kaebuse täpsustused, mille kohaselt

taotleb kaebaja Tartu Vangla 15. märtsi 2012. a käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459 tühistamist.

5. Tartu Halduskohus võttis N. Lilitškini kaebuse 25. mail 2012 menetlusse.

6. Kaebuse arutamiseks korraldati kohtuistung menetluskonverentsina Tartu Halduskohtu Tartu

Kohtumajas ja Tartu Vanglas 3. juulil 2012.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

7. Kaebuse kohaselt määrati N. Lilitškinile 15. märtsil 2012 Tartu Vangla käskkirjaga nr 6.-2/459

Tartu Vangla Kodukorra punktis 7.2.5 ja Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjas nr 1-3/164

sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit, kuna 22. veebruaril

2012 hoidis kaebaja kambris keelatud eset, s.o isevalmistatud veekeeduseadet. Samal õiguslikul

alusel määrati 15. märtsi 2012 käskkirjaga 6.-2/458 N. Lilitškinile distsiplinaarkaristuseks 5

ööpäevaks kartserit, kuna 28. veebruaril 2012 toimunud läbiotsimise käigus leiti kaebaja kambri

tualettruumist keelatud ese, s.o isevalmistatud veekeeduseade.

Kaebaja väidab, et avastas kambris 1063 juhtme ning teatas sellest valvur Kristjan Koppelile.

Valvur ei lubanud kaebajal kontrollida, kas leitud juhe on veekeeduseade, mistõttu kaebaja andis

juhtme valvurile üle.

Kaebaja väidab, et isetehtud veekeeduseade leiti 28. veebruaril 2012 kambrist 1063 ajal, mil tema

seal ei viibinud, tegemist ei ole temale kuuluva veekeeduseadmega.

Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla 15. märtsi 2012 käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459

tühistamine kõrvaldab nimetatud käskkirjade kehtivuse ja annab õiguse esitada hiljem

hüvitamiskaebus. Käskkirjade tühistamine tagab, et järgmise distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirjaga ei määrata kaebajale karmimat ja põhjendamatumat karistust.

N. Lilitškin palub tühistada Tartu Vangla 15. märtsi 2012 käskkirjad nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.5 keelab muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda

esemeid, mille omamine on vangla sisekorraeeskirja, kodukorra või Tartu Vangla direktori

käskkirjaga keelatud. Vastavalt Tartu Vangla direktori 21. detsembri 2010 käskkirja nr 1-3/64

punktile 1.24 on isevalmistatud elektriseadmed Tartu Vanglas keelatud.

Tartu Vangla valvur Joel Savin koostas 22. veebruaril 2012 ettekande nr 600 selle kohta, kuidas ta

märkas 22. veebruaril 2012 kella 10.45 ajal toiduluuki avades, et N. Lilitškin toimetas laua all,

muutus rahutuks ning haaras lapi ja hakkas põrandat pühkima. J. Savin sisenes koos K. Koppeliga

kambrisse, et kontrollida, kas kinnipeetav omab keelatuid esemeid. Ettekande kohaselt andis

kinnipeetav peale valvurite kambrisse sisenemist isevalmistatud veekeeduseadme ära. K. Koppeli

28. veebruaril 2012 antud lisaselgituste kohaselt andis kaebaja veekeeduseadme üle talle. Kuna

isevalmistatud elektriseade on vanglas keelatud, pani N. Lilitškin toime distsiplinaarsüüteo.

Vastustaja on seisukohal, et ei ole põhjust kahelda distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuses, sest

isevalmistatud veekeeduseade võib olla ohtlik nii kinnipeetava enda kui terve vangla julgeolekule,

kuna see võib põhjustada elektrilööke kui ka tuleohtu. Vastustaja viitab asjaolule, et sellise

elektriseadme kasutamine on karistatav ka väärteo korras väljaspool vanglat tulenevalt

elektriohutusseaduse §-le 45. Karistuse määramisel võeti arvesse ka asjaolu, et kinnipeetaval oli

eelnevalt 25 kehtivat distsiplinaarkaristust ning korra oli teda ka varem samasuguse rikkumise eest

karistatud.

Tartu Vangla valvuri ametikohal oleva koosseisuvälise teenistuja Martin Vahheri 28. veebruari

2012 ettekande nr 685 kohaselt leiti läbiotsimisel kinnipeetav N. Lilitškini kambri 1063

tualettruumi kraanikausi ja kraanikausi taguse seina vahelt, nähtavalt kohalt, rippumas

isevalmistatud veekeeduseade. Kuna tegemist on vanglas keelatud esemega, pani N. Lilitškin

toime distsiplinaarsüüteo. M. Vahheri ettekande õigsust kinnitab ka vangla vanemvalvuri K.

Koppeli 7. märtsi 2012 kirjalik selgitus, mille kohaselt teostas ta koos M. Vahheriga 28. veebruaril

kella 9.30 ajal N. Lilitškini kambris läbiotsimist ning selle käigus leidis M. Vahher isevalmistatud

veekeeduseadme.

Vastustaja lisab, et K. Koppeli selgituskirja kohaselt andis kaebaja kambrist välja veel ühe eseme,

mis meenutas juhtmeta veekeeduseadet hetkel, mil vangivalvurid läksid võtma kinnipeetavalt

selgituskirja.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda.

Kohtu seisukoht

9. Kaebaja hinnangul oli tema karistamine mõlema vaidlustatud käskkirjaga õigusvastane, kuna

vastustaja ei ole kindlaks teinud, et tegemist oli veekeeduseadmetega, ega seda, kust need

pärinevad, kes nad valmistas ja, et need kuulusid kaebajale. Samuti on distsiplinaarmenetluses

oluliselt rikutud menetlusreegleid, sest kaebajale ei olnud teada, millises rikkumises teda

süüdistatakse ning seetõttu ei olnud tal võimalik distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete

süülise rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 sätestab keelu muretseda, valmistada,

tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vangla sisekorraeeskirja, kodukorra või

Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud. Tartu Vangla direktori 21. detsembri 2010 käskkirja

nr 1-3/64 punkti 1.24 järgi on isevalmistatud elektriseadmed Tartu Vanglas keelatud.

11. Tartu Vangla 15. märtsi 2012. a käskkirjaga nr 6.-2/459 karistati kaebajat selle eest, et 22.

veebruaril 2012 hoidis ta kambris ühte isevalmistatud veekeeduseadet.

Vanglateenistuse ametniku J. Savini 22. veebruari 2012 ettekanne nr 600 (tl 50), 22. veerbuari

2012 akt nr 570 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 51) ja vanglateenistuse ametniku K. Koppeli

28. veebruari 2012 lisaselgitus (tl 52) kinnitavad isevalmistatud veekeeduseadme leidmist kaebaja

kambrist, kaebaja kruusist, misjärel kaebaja seadme ära andis. Sealjuures oli keelatud eseme

otsimise ajendiks närvilisus kaebaja käitumises, kui J. Savin Tartu Vangla E-hoone 2. sektsioonis

korralise ringkäigu ajal kaebaja kambrisse vaatas. Nimetatud tõendite alusel on tuvastatud ka see,

et kaebajal oli võimalus keelatud ese ise välja anda, kuid ta ei kasutanud seda võimalust.

Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse protokollis tuvastatule vastu vaielnud. Kaebaja väitel ei

kuulunud keelatud ese talle, ta ei ole seda valmistanud. Keelatud eseme oli ta kambri koristamise

käigus leidnud ning tahtis üksnes kontrollida, kas tegemist on veekeeduseadmega. Kohtu

hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks.

Tartu Vangla kodukorra p-s 7.2.5. nimetatud tegevused on sätestatud alternatiivsetena ning

distsiplinaarrikkumise koosseis on täidetud juba ühe nimetatud tegevuse tuvastamise korral.

Kaebajat karistati keelatud seadme hoidmise eest. Seetõttu ei ole asja lahendamisel oluline, kes

seadme valmistas või kas seadme omandiõigus oli kaebajal või kolmandal isikul. Kohus peab

siinjuures oluliseks, et rikkumise ajal elas kaebaja kambris üksi. Olukorras, kus kaebaja enda väitel

leidis seadme kambri koristamisel tulnuks see viivitamatult vanglateenistuse ametnikele üle anda.

Kaebaja on kohtuistungil avaldanud, et oli teadlik, et keelatud esemeks on nii veekeeduseade, kui

ka elektrijuhe iseenesest. Seega puudus igasugune vajadus kontrollida, kas isevalmistatud

veekeeduseade oli töökorras või mitte ning selline väide ei õigusta seadme üleandmisega

viivitamist.

Kohtu hinnangut asjale ei muuda ka kaebaja väide, et esineb oluline vastuolu kuna tema andis

veekeeduseadme K. Koppeli kätte, kuid nüüd väidetakse, et hoopis J. Savini kätte. Osutatud

vastuolu tegelikkuses puudub. K. Koppeli lisaselgituse (tl 52) kohaselt andis kaebaja

veekeeduseadme tema kätte. J. Savini ettekandes (tl 50) ja aktis eseme leidmise/äravõtmise kohta

(tl 51) ei ole nimetatud kellele kaebaja eseme üle andis.

Seega on kaebaja distsiplinaarrikkumine tuvastatud õiguspäraselt ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus on seisukohal, et asjakohased kaalutlused kaebajale karistuse määramisel on kaevatavas

käskkirjas esitatud. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega analüüsitud miks kaebajale

kergemaliigilise karistuse määramine ei ole otstarbekas ning vajalik on karistada kaebajat

kartserikaristusega. Käskkirjas on selgitatud, et karistuse liigi ja määra valikul oli määravaks

kaebaja karistatus, samuti see, et kaebaja oli varem sarnase rikkumise toime pannud ning selle eest

määratud karistus ei olnud kaebajat piisavalt mõjutanud.

12. Tartu Vangla 15. märtsi 2012 käskkirjaga nr 6-2/458 karistati kaebajat selle eest, et 28.

veebruaril 2012 hoidis ta kambris ühte isevalmistatud veekeeduseadet.

Vanglateenistuse koosseisuvälise ametniku M. Vahheri 28. veebruari 2012 ettekanne nr 685 (tl

53), 28. veebruari 2012 akt nr A656 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 54) ja vanglateenistuse

ametniku K. Koppeli 7. märtsi 2012 lisaselgitus (tl 55) kinnitavad veekeeduseadme leidmist

kaebaja kambrist läbiotsimise käigus.

Kaebaja väitel oli tema kambri läbiotsimine õigusvastane, kuna kaebaja ei viibinud läbiotsimise

juures. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetava subjektiivset

õigust olla läbiotsimise juures. Vangla sisekorraeeskirja (VskE) § 71 lg-st 1 tuleneb

läbiotsimisrühma juhile kohustus koostada eseme leidmise kohta akt. Vastav akt on koostatud ja

vastab VskE § 71 lg 1 nõuetele.

Kohtuistungil väitis kaebaja, et leitu ei olnud veekeeduseade, vaid selle osa – juhtmejupp.

Distsiplinaarmenetluses ei ole tuvastatud, et tegemist oli veekeeduseadmega. Kaebaja kinnitusel

leidis ta päev või kaks hiljem veel ühe osa (juhtmejupi), mille ta valvurile vabatahtlikult ära andis.

Kohus on seisukohal, et distsiplinaarrikkumise koosseisu täitmise tuvastamisel ei ole määrav, kas

leitud seade on töökorras või on kinnipeetav hoidnud üksnes seadme osa. Seetõttu ei lükka kaebaja

väited ümber kaevatava käskkirjaga tuvastatud rikkumise toimepanemist, vaid kinnitavad seda.

Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega nagu ei oleks tuvastatud, kus keelatud eset hoiti. Nii

vanglateenistuse koosseisuvälise ametniku M. Vahheri 28. veebruari 2012 ettekanne nr 685, kui ka

28. veebruari 2012 akt nr A656 eseme leidmise/äravõtmise kohta kinnitavad, et keelatud ese leiti

kaebaja kambri tualetist kraanikausi ja seina vahelt. Siinjuures on ainetu kaebaja väide, et keelatud

eset ei saanud temalt leida ja ta ei ole seda hoidnud, kuna ta ei viibinud eseme leidmise ajal

kambris.

Seega on kaebaja distsiplinaarrikkumine tuvastatud õiguspäraselt ja kvalifitseeritud õigesti. Kohus

on seisukohal, et asjakohased kaalutlused kaebajale karistuse määramisel on kaevatavas käskkirjas

esitatud. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega analüüsitud miks kaebajale kergemaliigilise

karistuse määramine ei ole otstarbekas ning vajalik on karistada kaebajat kartserikaristusega.

Käskkirjas on selgitatud, et karistuse liigi ja määra valikul oli määravaks kaebaja karistatus, samuti

see, et kaebaja oli varem sarnase rikkumise toime pannud ning selle eest määratud karistus ei

olnud kaebajat piisavalt mõjutanud.

13. Distsiplinaarrikkumise mõlema episoodiga seoses on kaebaja veel väitnud, et keelatud esemed

olid kambris juba enne kaebaja kambrisse paigutamist ning kaebaja ei olnud neist teadlik.

Arvestades, et kaebaja elas kambris üksi, samuti tema kambrisse paigutamise aega, s.o 4. veebruar

2012, ning kaebaja kinnitust kambri kohese ülevaatamise ja koristamise kohta, ei pea kohus

kaebaja väidet usutavaks. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendid kaebaja väidet samuti ei

kinnita. Rikkumise korduvuse tõttu ei pea kohus usutavaks ka kaebaja väidet, et tal puudus vajadus

veekeeduseadme järele ning, et ta oli teadlik veekeeduseadme keelatusest ega oleks karistatava

toimepanemisega riskinud.

Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et kaebaja oli keelatud esemete hoidmisel kambris

vähemalt hooletu, s.t pani distsiplinaarrikkumised toime süüliselt.

14. Kaebaja väitel ei tõlgitud distsiplinaarmenetluse materjale talle arusaadavasse keelde, mistõttu

ei olnud talle teada, millises rikkumises teda süüdistatakse ning tal ei olnud võimalik

distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta.

Vanglateenistuse ametniku J. Savini 22. veebruari 2012 ettekandest nr 600 nähtuvalt teavitati

kaebajat ettekande koostamisest, kuid kaebaja loobus kirjaliku seletuse andmisest. 28. veebruari

2012 episoodi osas on kaebaja esitanud kirjaliku seletuse 29. veebruaril 2012 (tl 56). Seletuskirjast

nähtub, et kaebaja oli teadlik distsiplinaarmenetluse asjaoludest, samuti millises rikkumises teda

kahtlustatakse ning esitas asjakohased selgitused. Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et

inspektor-kontaktisikute tööülesannete hulka kuulub suuliste selgituste andmine dokumentide

kohta, mis ei ole koostatud kinnipeetavale arusaadavas keeles. Eeltoodud asjaoludest järeldab

kohus, et ka kaebajale selgitati talle arusaadavas keeles distsiplinaarmenetluse eset ja

menetlustoimingute põhiolemust. Kui see siiski nii ei olnud, siis ei ole menetluse läbiviimine eesti

keeles takistanud kaebajal oma menetluslike õiguste kasutamist ega saa seetõttu olla käsitatav

sellise menetlusrikkumisena, mis tingib menetluse tulemusel antud haldusakti tühistamise. See, et

kaebaja 22. veebruari 2012 episoodi osas keeldus seletuskirja kirjutamast, ei kinnita, et tema

menetluslikke õigusi oleks rikutud.

Kaebaja väide ei ole eluliselt usutav ka seetõttu, et mõlema distsiplinaarkaristuse käskkirja peale

esitas kaebaja põhjalikult motiveeritud vaide. Juhul, kui kaebaja eesti keelest aru ei saa ning talle

käskkirjade sisu ei tutvustatud, ei olnuks kaebajal võimalik sedavõrd põhjalikke vaideid esitada.

Kohtu hinnangul ei selgita vaiete konkreetsust usutavalt kaebaja selgitus, et ta lähtus vaiete

koostamisel üksnes käskkirjades nimetatud õigusnormide numbritest.

Kohus märgib siiski, et vaidlusi eestikeelsete dokumentide tõlkimise või nende sisu tutvustamise

üle aitaks vähendada see, kui dokumendile tehtaks selle sisu kinnipeetavale arusaadavas keeles

tutvustamise kohta vastav märge.

15. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajat on karistatud distsiplinaarrikkumiste eest

õiguspäraselt. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on antud

võimalus anda selgitusi. Kõiki asjaolusid arvestades on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll

ning protokolli on kaebajale tutvustatud. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema

käitumisega ja karistustega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud

nõudeid. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus

on proportsionaalne. Käskkiri vastab haldusakti nõuetele ja on motiveeritud.

N. Lilitškini kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tanel Saar

kohtunik