3-12-1463/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-1463 Määruse kuupäev

13. juuli 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aivo Holvanduse (Holvandus) kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse peainspektori Kaja Tiido 3. juuli 2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2044 osaliseks tühistamiseks Resolutsioon

1. Tagastada Aivo Holvanduse kaebus haldusasjas nr 3-12- 1463.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Pärast määruse jõustumist saata määruse ärakiri Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse täitmiseks ning tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 12. juulil 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Aivo Holvanduse kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse peainspektori Kaja Tiido 3. juuli 2012 veoki läbivaatuse akti nr 12- 12.1-5/13/2044 osaliseks tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kasutas kaebaja vend Avo Holvandus kaebajale kuuluvat sõidukit Ford Econoline (reg. nr 58ZKF) 2. juulil 2012 sisenedes Vene Föderatsioonist Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki. Tolliametnikud pidasid sõiduki kinni ja korraldasid sõiduki paagis olnud kütuse mõõtmise. 3. juulil 2012 koostas Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse peainspektor K. Tiido veoki läbivaatamise akti nr 12-12.1-5/13/2044. Aktiga keelduti lubamast kaebajale kuuluvat sõidukit Eesti Vabariiki enne kütuse eest maksude tasumist.

2. Kaebaja leiab, et veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2044 on ebaseaduslik ning kahjustab kaebaja õigusi ja huve osas, mis puudutab sõiduki paagis olevalt kütuselt aktsiisi tasumise nõudmist ja sõiduki kinnipidamist kuni aktsiisi tasumiseni, kuna kaebaja on ilma jäetud sõiduki kasutamise õigusest ning talle on pandud maksu tasumise kohustus.

Kohtu seisukoht

3. Kohus on seisukohal, et veoki läbivaatamise akt nr 12-12.1-5/13/2044 ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning kaebeõiguse ilmse puudumise tõttu on põhjendatud kaebus tagastada.

4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebaja väitel on kaevatava aktiga pandud talle kohustus tasuda aktsiisi, samuti piiratud kaebaja õigust sõidukit kasutada. Kohus kaebajaga ei nõustu.

5. Tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg-st 201 esimesest lausest tekib füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Seega saab käesoleval juhul aktsiisi tasumise kohustus tekkida isikul, kes kasutas sõidukit Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki sisenemise ajal, kuna tema on isikuks, kes impordib kaupa liiduvälisest riigist. Kaebaja on küll sõiduki omanik, kuid mitte kütuse importija ATKEAS § 24 lg 201 tähenduses. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2044. Selles ei ole kaebajat kordagi mainitud. Samuti ei nähtu aktist, et see oleks suunatud kaebaja õiguste või kohustuste muutmisele. Aktist saab teha järelduse, et akti adressaadiks on Avo Holvandus, sest aktil on eraldi alajaotus Avo Holvandusele akti tutvustamise ja koopia kätteandmise kinnituse ja selle aja märkimiseks.

6. Samuti ei piira veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2044 kaebaja õigust talle kuuluvat sõidukit kasutada. Kaebusest nähtuvalt kasutas 2. juulil 2012 kaebajale kuuluvat sõidukit tema vend Avo Holvandus. Kaebaja ei ole väitnud, et kasutus oleks olnud omavoliline. Kaebuses ei ole kasutust täpsemalt selgitanud, kuid kaebaja väidetest saab teha järelduse, et kaebaja oli kasutusega nõus. Seega oli kaebaja ja Avo Holvanduse vahel tsiviilõiguslik suhe sõiduki kasutamiseks, millega kaebaja ise piiras oma õigust sõidukit kasutada Avo Holvanduse kasuks ja andis viimasele sõiduki valduse. Seega saab kaebajal olla nõue sõiduki valduse tagasisaamiseks Avo Holvanduse vastu. Maksuja Tolliameti tegevus võib kaasa tuua selle, et Avo Holvandus ei suuda kaebajale sõidukit kokkuleppekohaselt tagastada. Sel juhul saab kaebaja oma õiguste kaitseks kasutada tsiviilõiguslikke vahendeid, et sundida Avo Holvandust valduse tagastamiseks vajalikke samme astuma. Seetõttu on kohus veendunud, et kaebajal ei ole Maksuja Tolliametiga avalik-õiguslikku suhet ning veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2044 kaebaja õigusi ei riiva. 7. Kaebajal puuduks kaebeõigus Maksuja Tolliameti tegevuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ka juhul, kui sõiduk oleks läinud kaebaja valdusest välja tema tahte vastaselt. Sellises olukorras oleks kaebajal sõiduki suhtes kõik asja omaniku õigused ka suhetes Maksuja Tolliametiga, kuid avalik-õigusliku suhte puudumise tõttu saab kaebaja oma õigusi kaitsta tsiviilõiguslike vahenditega, näiteks vindikatsioonihagi esitamisega.

8. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et veoki läbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/2044 ei pandud kaebajale kohustust aktsiisi tasuda ega piiratud tema õigust sõidukit kasutada, s.t ei riivatud kaebaja õigusi. Seega ei ole kaebus esitatud kaebaja õiguste kaitseks. Kehtiva õiguse normid ei anna sellises olukorras kaebajale õigust pöörduda kohtusse teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2044 vaidlustamiseks. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on vältida kohustust aktsiisi tasumiseks ja saada tagasi sõiduki valdus. Kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus. Seda kaebuse puudust ei ole võimalik kaebuse muutmisega kõrvaldada, kuna avalik-õiguslikus suhtes kaebaja õiguste rikkumise olemasolu või puudumine ei sõltu kaebuse alusest ega kaebuse nõudest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kaebuse tagastada. Ühtlasi hoiab kaebuse tagastamine ära viivituse kaebaja kasutuses olevate teiste võimalike õiguskaitsevahendite kasutamise otsustamiseks.

9. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

10. Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 30 eurot, sellest 15 eurot kaebuse esitamise ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest, oma arvelduskontolt nr 221018856698 Swedbank AS-s rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas 9. juulil 2012. HKMS § 104 lg 5 p-s 2 ei ole ette nähtud riigilõivu tagastamise võimalust juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata. Riigilõivu seaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab riigilõivu tagastamise, kui seda on tasutud toimingu eest ning toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning vastavalt RLS § 12 lg-le 1 on kaebajal õigus taotleda sellelt tasutud riigilõivu tagastamist.

11. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse.

Tanel Saar kohtunik