2-12-11650/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja

12. juuli 2012 Tsiviilasi (number ja menetlus) nr 2-12-11650 hagimenetlus Hagi ese AS Swedbank hagi Riina Liivi ja Alar Ernitsa vastu 8662,56 € väljamõistmiseks Hagi hind 8662,56 € Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Menetlusstaadium hagi lahendamine Hageja AS Swedbank (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, 15040, Tallinn) Hageja esindaja Marge Goldberg (marge.goldberg@swedbank.ee) Kostja I Riina Liiv (end Reiljan) (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x x xx, xxxxxx, xxxxx xxxxxx) Kostja II Alar Ernits (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxxxx x-xx, xxxxx, xxxxxxx )

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada AS Swedbanki hagi Riina Liivi ja Alar Ernitsa vastu.

1.1 välja mõista solidaarselt Riina Liivilt ja Alar Ernitsalt AS Swedbank kasuks võlgnevus 8662 (kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend kaks) € ja 56 senti, millest põhinõue on 6433,22 €;

1.2 välja mõista solidaarselt Riina Liivilt ja Alar Ernitsalt AS Swedbank kasuks viivis põhinõudelt 6433,22 eurolt põhinõude kohase täitmiseni:

1.2.1. alates 21. märts 2012 kuni 12. juuli 2012 summas 159 (ükssada viiskümmend üheksa) € ja 33 senti;

1.2.2. alates 13. juuli 2012 võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras (s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) viimases intressimääras, enne 01. juuli 2012 1,00 %, millele lisandub intressimäär 7 % aastas);

1.3 määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos väljamõistetud kõrvalnõuetega (2229,34 €) ning sissenõutavaks muutunud viivisega (159,33 €) summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 6433,22 euroga. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt Riina Liivi ja Alar Ernitsa kanda;

2.2 välja mõista solidaarselt Riina Liivilt ja Alar Ernitsalt AS Swedbank kasuks hageja kantud menetluskulu 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) € ja 89 senti;

2.3 välja mõista solidaarselt Riina Liivilt ja Alar Ernitsalt AS Swedbank kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s. o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide (EKP) jooksvas intressimääras (01. juuli 2012 seisuga 1 %), millele lisandub intressimäär 7 % aastas;

2.4 määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 798,89 euroga;

2.5 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks;

2.6 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele ja edasikaebamise kord

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 798,89 €;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning Väljaspool Eesti Vabariiki viibivale menetlusosalisele 28 päeva jooksul;

3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded

Hageja esitas 21. märts 2012 kostjate vastu hagiavalduse 8662,56 € võlgnevuse, sellele lisanduvate viiviste ja menetluskulu nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 07.12.2004 a. laenulepingu nr 04-608977-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 20 145.00 Eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi asukohaga Riia mnt 38a-7, Viljandi, ostmine. Lepingutest tulenevate kostjate kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Riia mnt 38a-7, Viljandi (registriosa nr 18753).

Lepingu punkti 5.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 10. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+2.300% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2032. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1.

oli hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste (välja arvatud intress) täitmisega viivitamisel viivist.

Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 15.09.2010. Hageja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. 11.10.2010 kirjas teatas hageja kostjatele lepingu ühepoolsest lõpetamisest 07.10.2010.

16.01.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, millega 05.09.2011 a. toimus kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga Riia mnt 38a-7, Viljandi. Nimetatud varad müüdi hinnaga kokku 20 290.00 EUR, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr 06-145451- EL tuleneva võlgnevuse katteks 5 006.46 EUR. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu nr 04-608977-EL järgi 14 694.75 EUR.

21.03.2012.a. seisuga on hageja nõuet vähendanud ning kostjate võlgnevus Hageja ees 8 662.56 EUR, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 6 391.00 eurot, intress

356.73 eurot, varakindlustuse võlgnevus 32.63 eurot, menetlustasu 9.59 eurot, viivised

1 866.88 eurot ja varakindlustuse võlgnevuselt 5,73 eurot.

Hageja tugineb oma nõuetes kostjate vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2, VÕS § 76 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-le 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 ning VÕS § 113 lg-le 1. Tuginevalt TsMS § 407 lg-1 taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

2. Menetluse käik Kohus on saatnud kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja hiljemalt kahe nädala jooksul materjalide kättesaamisest (tl 24) hoiatades kostjaid, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja I on kohtumaterjalid kätte saanud 25. aprill 2012 (tl 28) ning kostja II 26. märts 2012 (tl 27). Kumbki kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt tehakse tagaseljaotsus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

3.2. Õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, teeb kohus TsMS § 407 kohaselt asjas tagaseljaotsuse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise ning loeb, et hageja poolt esitatud faktilised väited on kostjate poolt omaks võetud. Samuti on kohus seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ning asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostjad rikkunud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, tuleb hagi tuginedes VÕS § 100, VÕS § 101 ja VÕS §

113 lg-le 1 rahuldada.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate vastu. vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskuluna riigilõivu summas 798,89 € solidaarselt kostjate kanda jätmist. Kohus leiab eelviidatud sätetele tuginedes, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Samas tuleb sissenõutavaks muutumata viivise arvestus lõpetada, kui see koos väljamõistetud kõrvalnõuetega (2229,34 €) ning sissenõutavaks muutunud viivisega (159,33 €) summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 6433,22 euroga. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt solidaarselt kostjatelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga andmetel VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud EKP-le kohaldatav viimane intressimäär enne 01. juuli 2012 oli 1,00%. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning viivis menetluskuludelt eelnimetatud suuruses tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Samas tuleb viivise arvestus lugeda lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 798,89 euroga.

Toomas Lillsaar

Kohtunik