3-12-634/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

11.07.2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-634

Haldusasi

Madis Retpapi (Retpap) kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.04.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Madis Retpapi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Madis Retpap

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.04.2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 16.02.2012 leidis Tartu Vanglas aset intsident, kus Tartu Vangla ametnik väidetavalt

alandas ja ähvardas jalutuskäigult tulles Tartu Vanglas kinni peetavat kaebuse esitajat.

2. 22.02.2012 esitas kaebuse esitaja Tartu Vanglale kahjutasunõude, milles taotleb Tartu

Vanglalt kahjutasuna 3000 euro väljamõistmist talle vangla ametniku poolt tekitatud

mittevaralise kahju eest. 19.03.2012 jättis Tartu Vangla direktori kohusetäitja kaebuse esitaja

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. 26.03.2012 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu

Vanglalt mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamist. Kaebuse kohaselt on kaebuse

esitajat Tartu Vangla poolt alandatud, häbistatud, laimatud ning tema au tugevalt riivatud.

4. Koos kaebusega esitas kaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamiselt. Taotluse kohaselt kaebuse esitaja ei tööta ning seetõttu puuduvad tal rahalised

vahendid, millest oleks võimalik tasuda riigilõivu.

5. Tartu Halduskohus vabastas 16.04.2012. a määrusega kaebuse esitaja esitatud kaebuselt

riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades kaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 75 eurot

ning jättes kaebuse käiguta. Halduskohus kontrollis halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu aluse esinemist ning leidis,

et analoogia korras on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse (vangistusseaduse

§ 44) alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni

peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest

kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Halduskohus leidis, et kuigi

menetluskulud (150 euro suurune riigilõiv) ületavad taotleja kahekordse keskmise ühe kuu

sissetuleku, millest on tehtud lubatud mahaarvamised (111 eurot), ning seetõttu ei esine antud

juhul menetlusabi andmise piirangut HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses, on siiski kaebaja

sissetulek olnud piisav riigilõivu osaliseks tasumiseks. Seetõttu on halduskohus seisukohal, et

kaebuse esitaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole

lubatud, ning peab põhjendatuks vabastada kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt,

kohustades kaebuse esitajat tasuma kaebuselt riigilõivu pooles ulatuses, s.o 75 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. 23.04.2012 laekus Tartu Halduskohtusse kaebuse esitaja määruskaebus, milles kaebuse

esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.04.2012. a määrus ning vabastada ta riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuses selgitab kaebuse esitaja, et halduskohtu poolt

arvesse võetud nelja kuu jooksul kaebaja isikuarvele laekunud vabaduses olevate inimeste

annetused olid ühekordsed, ning arvestades kaebuse esitaja vangistuses viibimise aja jooksul

tema arvelt läbi käinud summasid, on kaebuse esitaja tegelikult maksejõuetu. Samuti märgib

kaebuse esitaja, et määruskaebuse esitamise ajal ei ole tal enam selliseid sissetulekuid ja tema

arvel on 3 eurot, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda 75 euro suurust riigilõivu. Määruskaebuse

kohaselt ei käi kaebaja enam tööl, nagu ta käis 4 kuud tagasi, ning seetõttu puuduvad tal

vahendid riigilõivu tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 16.04.2012. a

määruse tühistamiseks ei ole alust.

8. Antud haldusasjas on tegemist kahju hüvitamise kaebusega, mille pealt tasutav riigilõiv

sõltub tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-st 14 nõutava hüvitise summast. Antud juhul

kuuluks 3000 euro suuruselt kaebuselt tasumisele riigilõiv summas 150 eurot ehk kaebuse

esitaja poolt tuleks kanda menetluskulud summas 150 eurot. HKMS § 111 lg 1 kohaselt

antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Käesoleval juhul on halduskohus, kontrollides HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud

menetlusabi andmise piirangu rakendamise aluse esinemist, tuvastanud, et kaebuse esitaja

majanduslik seisund kaebuse esitamise ajal ei anna alust kaebuse esitaja täielikult

vabastamiseks riigilõivu tasumisest, kuid võimaldab kaebajal tasuda menetluskulusid

osaliselt.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eeltoodud seisukohaga ning leiab, et kaebuse esitaja

vabastamine täielikult riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. Halduskohtu poolt arvesse

võetud kaebuse esitaja sissetulekutest ei nähtu, et kaebuse esitaja ei oleks oma majandusliku

seisundi tõttu võimeline üldse menetluskulusid tasuma. Seetõttu asus halduskohus õigesti

seisukohale, et kaebuse esitaja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest osaliselt, kuna sellisel

juhul võimaldab kaebuse esitaja majanduslik seisund menetluskulusid tasuda.

10. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud asjaolu, et halduskohtu poolt arvesse

võetud sissetulekute näol oli tegemist ühekordsete annetustega vabaduses olevate inimeste

poolt, ei oma antud juhul käesolevas haldusasjas tähtsust. Tegemist on olnud kaebuse esitaja

käsutuses olnud rahaliste vahenditega, millelt on küll maha arvatud seaduses ette nähtud

kinnipidamised, kuid mida jäi siiski kaebaja vabaks kasutamiseks piisavalt, et kasutada neid

vahendeid vajadusel riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamiselt halduskohtusse.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits