3-11-1365/90 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Silvia

Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1365

Haldusasi

High Tech Recycling OÜ ja 4U Logistics OÜ kaebused

taotlustega tunnistada Maksu- ja Tolliameti Põhja mak-

su- ja tollikeskuse (PMTK) 03.05.2011 toiming, mille-

ga muudeti tollideklaratsioonides lahtris 33 märgitud

kaubakood 2713 90 90 00 KN koodiks 3825 61 00 või

TARIC koodiks 3825 61 00 00, õigusvastaseks ning

teha PMTK-le ettekirjutus taastada tollideklaratsiooni-

des algselt esitatud kaubakoodi andmed

Menetlusosalised

Kaebajad – High Tech Recycling OÜ, volitatud esinda-

ja adv Meelis Krautmann ja v.adv Taimar Ehrlich,

ning 4U Logistics OÜ, volitatud esindaja v.adv Rait

Kaarma

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tol-

likeskus, volitatud esindaja Nikolai Majerovitš

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

High Tech Recycling OÜ ja 4U Logistics OÜ apellat-

sioonkaebused

Asja läbivaatamine

24. mai 2012

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada High Tech Recycling OÜ ja 4U Logistics OÜ apellatsioonkaebused.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2011. a otsus. Teha uus otsus, millega

rahuldada High Tech Recycling OÜ ja 4U Logistics OÜ kaebused ja teha Maksu- ja Tol-

liameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus taastada deklaratsioonides

10EE1160EE92326361

02/12/2010,

10EE1160EE92326337

02/12/2010,

10EE1160EE92330120

03/12/2010,

10EE1160EE92330220

03/12/2010,

10EE1160EE92363771

07/12/2010,

10EE1160EE92529544

30/12/2010,

10EE1160EE92529410

30/12/2010,

10EE1160EE92534126

31/12/2010,

10EE1160EE92529627

30/12/2010,

10EE1160EE92531007

30/12/2010,

11EE1160EE90232365

04/02/2011,

11EE1160EE90232306

04/02/2011,

11EE1160EE90232274

04/02/2011,

11EE1160EE90232349

04/02/2011,

11EE1160EE90232951

04/02/2011,

11EE1160EE90049043

11/01/2011,

3-11-1365

2(26)

11EE1160EE90050173

11/01/2011,

11EE1160EE90049142

11/01/2011,

11EE1160EE90049292

11/01/2011,

11EE1160EE90048311

11/01/2011,

11EE1160EE90150798

25/01/2011,

11EE1160EE90150910

25/01/2011,

11EE1160EE90151030

25/01/2011,

11EE1160EE90151262

25/01/2011

ja 11EE1160EE90151410 25/01/2011 deklarandi poolt esitatud kaubakood 2713 90 90 00.

3. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt High Tech Recycling

OÜ kasuks välja menetluskulud summas 11 732 (üksteist tuhat seitsesada kolmküm-

mend kaks) eurot ja 96 senti ning 4U Logistics OÜ kasuks välja menetluskulud summas

4437 (neli tuhat nelisada kolmkümmend seitse) eurot ja 17 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. augustil 2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1

teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Euroopa Ühenduste nõukogu määruse nr 2913/92/EMÜ (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1-

50), millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), art 20 lg 6 kohaselt klassifitseeri-

takse kaubad kombineeritud nomenklatuuri (KN) alamrubriiki. KN on esitatud Euroopa Nõu-

kogu määruse nr 2658/87 (EÜT L 256, 07.09.1987) I lisas ja seda muudetakse. Määruse nr

2658/87 art-s 12 sätestatud korras võtab Euroopa Komisjon vastu määruse, milles esitatakse

KN täielik variant. Kõnealune määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. ok-

toobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist. 2010. aastal kehtinud KN keh-

testati komisjoni määrusega nr 948/2009 ja 2011. aastal kehtinud KN komisjoni määrusega nr

861/2010.

Kaupade impordil kolmandatest maadest EL territooriumile tuleb kaup lisaks KN-le klassifit-

seerida ka vastavalt EL integreeritud tollitariifistikule (edaspidi TARIC). TARIC alamrubriik

on 10-kohaline kaubakood, mille 8 esimest kohta on KN-kood ning 9. ja 10. koht on seotud

ühenduse meetme integreerimisega tollitariifistikus.

Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse KN klassifitseerimise üldreeglitest. Klassifitseerimise

üldreegel 1 sätestab, et ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldus-

test ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning üldreeglite 2, 3, 4, ja 5 sätetest tingimu-

sel, et need rubriigid ja märkused ei sätesta muud. Kaupade klassifitseerimine iga rubriigi

alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate

märkuste põhjal ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid

(reegel 6).

Kaupade klassifitseerimise õigsuse ja ühtluse tagamiseks on abistavateks materjalideks täien-

davalt kasutusel peale üldreeglite veel Rahvusvahelise Tolliorganisatsiooni poolt loodud ning

hallatava standardiseeritud Kaupade Kirjeldamise ja Kodifitseerimise Harmoniseeritud Süs-

teemi (HS, mille koodist tulenevad KN koodi 6 esimest kohta) selgitavad märkused (HSSM)

ja KN selgitavad märkused (KNSM; EÜT 2008/C 133/01).

2. High Tech Recycling OÜ (edaspidi ka HTR) importis Venemaalt Eestisse nafta mineraa-

lidest saadud õlide tootmisjääke, mille kaubanduslikuks nimetuseks on KON-92. Kauba kir-

jelduseks on märgitud kas nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjää-

gid või nafta mineraalidest saadud õlide tootmisjäätmed. Kauba importimisel esitas deklarant

4U Logistics OÜ ajavahemikus 02.12.2010-25.01.2011 Maksu- ja Tolliametile (edaspidi

3-11-1365

3(26)

MTA) importdeklaratsioonid, milles oli deklareeritud TARIC koodiks 2713 90 90 00. KN

grupi 27 „Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained;

mineraalvahad“ rubriigi 2713 „Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mine-

raalidest saadud õlide tootmisjäägid“ alamrubriik 2713 90 90 on „Muud nafta- või

bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid – muud“. Sellise kauba tollimak-

sumäär on 0,7 %.

3. Pärast tollideklaratsioonide aktsepteerimist viis MTA läbi kontrolli ja kauba läbivaatuse

ning keeldus kauba vabastamisest enne uurimistulemuste selgumist, leides, et tegemist võib

olla kas nafta mineraalõlidest saadud õlide tootmisjääkidega, mille vabasse ringlusse lubami-

seks on vaja esitada nõutavad dokumendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juu-

ni 2006 määrusele (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, või naftaõlide- ja

bituminoossetest mineraalidest saadud õlidega, mille vabasse ringlusse lubamiseks on vajalik

ettevõtte registreering majandustegevuse registris.

4. MTA esitas kaubast võetud proovid analüüsi tegemiseks OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute

Keskus (edaspidi EKK). EKK 17.12.2010 vastuses nr 1-9/920 märgiti, et kuna KN selgitavate

märkuste, Grupp 27 Märkus 2 nõutud katsemeetodiga ASTM D 1319 ei olnud võimalik aro-

maatsete komponentide sisaldust määrata, ei ole aromaatsete ühendite sisalduse põhjal võima-

lik määrata kauba kuulumist või mittekuulumist KN grupi 27 rubriiki 2710. Proovidele tehtud

gaaskromatograafilise analüüsi tulemusel ei ole võimalik täpselt määrata proovis leiduvate

naftaõlide või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide protsentuaalset koostist, kuigi saab

väita, et kindlasti ei ole tegu tüüpiliste rubriikide 2710 11 11 kuni 2710 19 99 naftatoodetega.

EKK leidis, et soovituslik KN kood kahele proovile on destilleerumisparameetrite põhjal 2710

19 29 (KN grupp 2710 „Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid);

mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem

naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhi-

koostisosadeks; õlijäätmed“) ja kolme teise proovi põhjal 2710 19 41. EKK möönis, et kauba

KON-92 kirjelduste järgi, mille kohaselt võib olla tegu naftakeemia jääkide ja mitmesuguste

orgaaniliste lahustite, nagu butüülalkohol, 2-etüülheksanool jt seguga, on vastavalt HS alam-

rubriigi 2713 selgitavate märkuste punkti C alampunktile 1 teatud tingimustel mõeldav proo-

vide liigitamine määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstrakti-

de alla (KN kood 2713 90 90). Selleks oleks aga eelnevalt vaja saada täiendavat informatsioo-

ni toote keemilise koostise kohta või omada tootmise tehnilist dokumentatsiooni.

5. HTR selgitas EKK 17.12.2010 kirja nr 1-9/920 kohta 30.12.2010 kirjaga nr 12-15/2010 (I

kd tl 32), et kauba klassifitseerimine Venemaal koodiga 2713 90 90 00 on ainuõige ainele, mis

kujutab endast naftakeemia tootmise jääke, ning sisaldab, nagu öeldakse Venemaa tolli klassi-

fitseerimisotsuses „monoglükoolseid estreid, 2-etüülheksanooli, aldehüüde, butüülbutüraate

jne …“. Toode ei sobi rubriiki 2710, kuna toote puhul ei ole nafta ja naftatooted peamine

koostisosa ning „70 massi % ja rohkem“ tingimus pole täidetud, sest enamik koostisosadest on

mitmeastmelised keemilised muundumised läbinud ained, mis ei ole enam nafta- ja naftasaa-

dused.

6. HTR esitas 30.01.2011 MTA-le selgitused ja täiendavad andmed toote tootmisprotsessi ja

KON-92 valmistamise tehnoloogia kohta ning toote tehnilised tingimused (I kd, tl 33-41).

HTR selgitas, et KON-92 kirjeldamisel ei ole korrektne kasutada sõna „jäätmed“, sest tege-

mist on naftakeemia tootmise jääkidest tekkiva produktiga. HTR esitas KON-92 tootjalt (ZAO

“Sibur-Khimprom”, Venemaa) saadud dokumendid: a) “Teenistuslik märkus”, mis kirjeldab

tootmisprotsessi ja KON-92 valmistamise tehnoloogiat; b) “Tehnilised tingimused TU

38.48424318-03-2000”, mis on tootmisstandardiks. ZAO Sibur-Khimprom peatehnoloogi ja

osakonna ülema poolt allkirjastatud 20.01.2011 teenistusliku märkuse “KON-92 valmistamise

tehnoloogia” tõlke kohaselt saadakse KON-92 (naftakeemia kuubijäägid ehk destillatsiooni-

3-11-1365

4(26)

jäägid) butanoolide ja 2-etüülheksanooli tootmises. Tootmise lähteaineks on propüleen ja sün-

tees-gaas. KON-92 saadakse tootja mahutipargi mahutites kahe komponendi segamisel: 1)

butüüraldehüüdide rektifikatsiooni tootmisjaoskonna rektifikatsiooni kolonni destillatsiooni-

jääk pärast koobalti ühendite eemaldamist; 2) 2-etüülheksaanhape valmistamise seadmes

rektifikatsioonil tekkiv destilleerimisjääk. Seega, KON-92 tootmine ei toimu vahetult nafta

ega naftatoodete destilleerimise põhjal. HTR väitis sellele teabele tuginedes, et KON-92 ei ole

tegemist tootmisjäätmetega, mille piiriületuseks ja vabasse ringlusse lubamiseks on vaja esita-

da määruses nr 1013/2006 nõutud dokumendid, ega naftaõlide- ja bituminoossetest mineraali-

dest saadud õlidega, mille importimiseks ja vabasse ringlusse lubamiseks on vaja registreerin-

gut majandustegevuse registris. HTR väitis, et tegemist ei saa olla KN rubriiki 2710 kuuluva

tootega.

7. EKK tellis täiendavad analüüsid Tartu Ülikooli Keemia Instituudi Katsekojalt (TÜK).

TÜK koostas 02.03.2011 analüüsi (I kd, tl 62-69). EKK edastas selle 07.03.2011 kirjaga nr 1-

9/61-2 (I kd, tl 70 ja pöördel) PMTK-le. EKK märkis, et analüüsitulemuste põhjal järeldub, et

kaupa KON-92 esindavad proovid ei kuulu KN grupp 27 rubriiki 2710, kuna vastavalt grupp

27 märkusele 2 kuuluvad sellesse valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina üle 70%

naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende valmististe põhi-

koostisosadeks, v.a õlijäätmed. Vastavalt grupp 27 märkusele 3 ja HS grupp 27 selgitavatele

märkustele II tähistatakse terminiga „õlijäätmed“ jäätmeid, mis sisaldavad peamiselt naftaõli-

sid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, näiteks naftahoidlatest ja naftaõli mahu-

titest pärinevaid õlijääke ja õlisetteid. Selle rubriigi termini „õlijäätmed“ alla ei kuulu tooted,

mis sisaldavad alla 70% massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid.

Seega ei kuulu KON-92 esindavad proovid õlijäätmete hulka. EKK soovitas kaubale KN koo-

di 3825 69 00 (muud keemiatööstuse või keemiaga seotud tööstuse jäätmed – muud) ja

annuleerib kõik oma eelnevates kirjades antud soovitused kaubakoodide osas, kuna nende

soovituste tegemise hetkel oli EKK käsutuses olev teave kauba keemilise koostise kohta puu-

dulik.

8. PMTK väljastas 18.03.2011 kaebajale kirja nr 10.1-2/16806 (I kd, tl 43-45), milles teatas,

et määrab vastavalt 2010. ja 2011. a kehtivale KN-le kaubale tariifse klassifikatsiooni – KN

kood 3825 61 00 ja TARIC kood 3825 61 00 00. Seda põhjendas PMTK järgmiselt.

Kuna EKK kütuselabori käsutuses olevate analüüsimeetoditega teostatud analüüside alusel ei

olnud üheselt võimalik kindlaks teha, kas proovid kuuluvad KN gruppi 27 või mõnda teise

gruppi, tellis EKK täiendavad analüüsid TÜK-lt. TÜK-l paluti leida vastused järgmistele kü-

simustele: 1) millistest põhikomponentidest proovid koosnevad; 2) kas proovid sisaldavad

põhikomponentidena naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; 3) aromaat-

sete ühendite protsentuaalne sisaldus proovides ja kas proovide mittearomaatsete koostisosade

mass ületab aromaatsete koostisosade massi. TÜK leidis, et: 1) analüüside alusel on tegu estri-

te, dioolide, ketoonide, eetrite ja teiste põhiliselt hapnikku sisaldavate ühendite seguga; 2)

naftaõlide ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlide peamisi komponente süsivesinikke

oli proovides vähe – vaid üks identifitseeritud komponentidest on süsivesinik. Seega ei ole

proovide põhikomponendiks naftaõlid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlid; 3)

aromaatsete ühendite sisaldus proovides on väga madal (alla 0,2%) või puuduvad aromaatsed

ühendid üldse. TÜK vastuse alusel on tegemist keerulise keemiliste ühendite seguga, mille

peamised koostisosad on hapnikku sisaldavad ühendid estrid, dioolid, ketoonid ja eetrid, ja

tegemist on keemiatööstuse või keemiaga seotud tööstuse jäätmetega.

EKK poolt antud soovituslik kaubakood 3825 69 00 ei ole tollile siduv, kuna kauba tariifne

klassifikatsioon määratakse tolli poolt vastavalt KN klassifitseerimise üldreeglitele.

3-11-1365

5(26)

Tollideklaratsioonidega on kaup deklareeritud alamrubriiki 2713 90. Vastavalt grupi 27 mär-

kusele 3 ja HS grupp 27 SM-le II, tähistatakse terminiga „õlijäätmed“ jäätmeid, mis sisalda-

vad peamiselt naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, näiteks naftahoid-

latest ja naftaõli mahutitest pärinevaid õlijääke ja õlisetteid. Selle rubriigi termini „õlijäätmed“

alla ei kuulu tooted, mis sisaldavad alla 70% massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraa-

lidest saadud õlisid. Kuna kaup ei sisalda praktiliselt naftaõlisid ega aromaatseid ühendeid,

siis selle koostis ei vasta ka KNSM alamrubriigi 2713 90 „muud naftaõli tootmisjäägid“ nõue-

tele. Üheks põhinõudeks on HS alamrubriigi 2713 90 puhul, et toode peab sisaldama vähemalt

80% aromaatseid ühendeid massist. Vastavalt TÜK tulemustele ei sisalda proovid aromaatseid

ühendeid (alla 0,2%) ja seega ei kuulu kaup ka HS gruppi 27.

Kuna tegemist on keemiatööstuse jäätmetega, siis vastavalt KN üldreeglile 1 klassifitseeritak-

se kaup HS rubriiki 3825 kirjeldusega „keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude jäät-

med“. Edasi klassifitseeritakse kaup alamrubriikidesse lähtuvalt KN üldreeglist 6 ja selleks on

KON-92 puhul KN alamrubriik 3825 61 00 ja TARIC alamrubriik 3825 61 00 00 „peamiselt

orgaanilist materjali sisaldavad jäätmed“.

Kirjas märgiti, et kuna tegemist on jäätmetega, tuleb arvestada, et jäätmeid veetakse üle riigi-

piiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta sätestatud korras. Selgitamaks, kas

nimetatud kauba näol on tegemist jäätmetega või on tegemist ohtlike jäätmetega ning millises-

se määruse nr 1013/2006 lisasse nimetatud kaup kuulub ja milline on jäätmeid identifitseeri-

vad koodid, pöördus PMTK 11.03.2011 Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna poole. Tol-

lideklaratsioonide vabastamine saab toimuda pärast vajalike lubade selgumist ja nende esita-

mist.

9. PMTK 23.03.2011 kirjas (I kd tl 49) märgiti vastuseks HTR 21.03.2011 e-kirjas toodud

väitele, et PMTK ei ole taganud ärakuulamisõigust enne haldusakti andmist, ja ettepanekule

tunnistada tehtud otsus kehtetuks, et 18.03.2011 kiri ei ole haldusakt. Kirja eesmärk oligi tolli-

seaduse (TS) § 25 lg 2 alusel teavitada isikuid tolli seisukohast kaubakoodide osas, pärast mi-

da on isikul võimalik esitada oma seisukoht. Vaidlustamisviite lisamine kirjale oli eksitav.

Tollideklaratsioonide tollivormistus on pooleli ja maksuhaldur ei ole antud hetkel tollidekla-

ratsioonide kaubakoode korrigeerinud. PMTK palus esitada maksuhalduri 18.03.2010 kirjas

toodud seisukohtadele eriarvamus kahe nädala jooksul 23.03.2011 kirja kättesaamisest ja tea-

tas, et kauba tariifse klassifikatsiooni muutmine tollideklaratsioonides toimub pärast eriarva-

muse esitamise tähtaja möödumist või eriarvamuse esitamise korral pärast selle menetlemist.

PMTK teatas ka, et Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna vastuse kohaselt kuulub kaup

vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäät-

mete nimistu“ jäätmekoodi 07 01 08* (muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid) alla.

10. PMTK teatas 02.05.2011 HTR-le ja 4U Logistics OÜ-le, et on alustanud tollideklarat-

sioonides kauba tariifse klassifikatsiooni muutmist (I kd, tlk 59-60). PMTK selgitas, et tege-

mist on tolliametniku toiminguga, millega muudetakse kõikides kontrollikoridoris olevates

tollideklaratsioonides deklareeritud kaubakood 2713 90 90 00 (tollimaksumäär 0,7%) PMTK

18.03.2011 kirjaga number 10.1-2/16806 määratud kaubakoodiks 3825 61 00 00 (tollimaksu-

määr 6,5%).

11. PMTK teostas 03.05.2011 tollideklaratsioonide muutmise toimingu, muutes kauba KN

koodiks 3825 61 00 (grupp 3825: keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nime-

tamata jäätmed; olmejäätmed, reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetamata

jäätmed; 3825 61 00: peamiselt orgaanilist materjali sisaldavad jäätmed) ja TARIC koodiks

3825 61 00 00.

3-11-1365

6(26)

12. HTR esitas 02.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigus-

vastaseks PMTK 03.05.2011 toiming, millega muudeti tollideklaratsioonides

10EE1160EE92326361

02/12/2010,

10EE1160EE92326337

02/12/2010,

10EE1160EE92330120

03/12/2010,

10EE1160EE92330220

03/12/2010,

10EE1160EE92363771

07/12/2010,

10EE1160EE92529544

30/12/2010,

10EE1160EE92529410

30/12/2010,

10EE1160EE92534126

31/12/2010,

10EE1160EE92529627

30/12/2010,

10EE1160EE92531007

30/12/2010,

11EE1160EE90232365

04/02/2011,

11EE1160EE90232306

04/02/2011,

11EE1160EE90232274

04/02/2011,

11EE1160EE90232349

04/02/2011,

11EE1160EE90232951

04/02/2011,

11EE1160EE90049043

11/01/2011,

11EE1160EE90050173

11/01/2011,

11EE1160EE90049142

11/01/2011,

11EE1160EE90049292

11/01/2011,

11EE1160EE90048311

11/01/2011,

11EE1160EE90150798

25/01/2011,

11EE1160EE90150910

25/01/2011,

11EE1160EE90151030

25/01/2011,

11EE1160EE90151262

25/01/2011

ja 11EE1160EE90151410 25/01/2011

lahtris 33 märgitud kaubakood 2713 90 90 00 KN koodiks 3825 61 00 või TARIC koodiks

3825 61 00 00. Samuti palus kaebaja kohustada PMTK-d kõrvaldama tollideklaratsioonide

muutmise tagajärjed, taastades andmed kaebaja algselt esitatud kaubakoodi osas. Põhjendu-

sed:

1) Kaubakoodi muutmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd muutmine suurendab

kaubale rakendatavat tollimaksu määra ja lisab täiendavaid nõudeid kauba vabasse ringlusesse

lubamiseks, nt Keskkonnaministeerium peab väljastama eriload, samuti on vaja esitada tollile

tavajäätmete puhul Annex VII ja määruse nr 1013/2006 nõuetele vastav leping ning ohtlike

jäätmete puhul määruse lisas IA toodud teatamisdokument ja lisas IB toodud saatedokument;

2) Tollideklaratsioonide muutmiseks puudus õiguslik alus, kuna PMTK ei ole kauba tariifse

klassifikatsiooni määramise kohta ÜTS art 4 p 5 ja TS § 6 lg 2 nõuete kohast haldusakti and-

nud. TS § 25 lg-s 1 kasutatav sõna „määrab“ osutab sellele, et tollile on antud volitus õigusli-

kult siduvalt teha kindlaks tolliprotseduuril olevale kaubale kohaldatav kaubakood, kui see

erineb deklarandi poolt deklareeritust. Selline otsustus eeldab kaebaja hinnangul haldusakti

andmist. Haldusaktil on õigusi ja kohustusi reguleeriv toime. Kauba tariifse klassifikatsiooni

muutmisega muudetakse importija ja printsipali õiguste ja kohustuste mahtu – algselt dekla-

reeritud tollideklaratsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi ning nende ulatust. PMTK

23.03.2011 kirjast järeldub, et maksuhaldur pidas 18.03.2011 esitatut teavituseks;

3) Rahvusvahelise Tolliorganisatsiooni liige on ka Venemaa, kus imporditud kaup toodeti ja

kus kasutusel olev kaupade nomenklatuur järgib HS-i. Venemaa Föderaalne Tolliamet väljas-

tas 11.03.2008 eelotsuse kauba KON-92 klassifitseerimise kohta, kus leidis, et naftakeemia

kuubijääk KON-92 klassifitseeritakse kaubakoodiga 2713 90 90 00. Kuna HS on standardisee-

ritud ja sellel põhinevad kaupade nomenklatuurid on ühetaolised, siis ei ole põhjust arvata, et

kaup tulnuks Eestis klassifitseerida teistsuguse KN koodiga. KN 2713 90 90 võimalikkust

möönis ka EKK 17.12.2010 kirjas;

4) TÜK analüüsitunnistuses märgitut, et naftaõli peamisi komponente – süsivesinikke – on

proovides suhteliselt vähe, võib tõlgendada nõnda, et aine ei kuulu rubriiki 2710, kuhu kuulu-

val kaubal peab naftaõlide sisaldus olema mitte vähem kui 30 %. Kuid sellest ei tulene kuidagi

järeldus, et aine ei kuulu rubriiki 2713. PMTK 18.03.2011 kirjas refereeritud rubriigi 2710

märkused ei ole asjakohased. PMTK on HSSM-st valesti aru saanud. Kaebaja viitab ka, et

HSSM ei ole õiguslikult siduvad;

3-11-1365

7(26)

5) Euroopa Komisjoni määrusega nr 2008/C 133/01 kehtestatud Euroopa Ühenduste kombi-

neeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes kaubakoodide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta

on öeldud, et nõudele, et aromaatsete komponentide sisaldus on üle 80 % massist, vastavad

nende alamrubriikide aromaatsed ekstraktid tavaliselt. „Vastavad tavaliselt“ tähendab, et tea-

tud jääkproduktide puhul on aktsepteeritav ka 0,2% aromaatsete ühendite sisaldus;

6) Alusetu on järeldus, et tegemist on keemiatööstuse jäätmetega. Kirjas esitatud põhjal ei

ole võimalik jälgida, kuidas PMTK sellisele järeldusele jõudis. Tegemist on naftakeemia too-

mise jääkidest tekkiva produktiga vastavalt tootjalt saadud dokumentidele „Teenistuslik mär-

kus“ ja „Tehnilised tingimused“. Seega on KON-92 naftakeemia tootmise jääkprodukt. Tootja

poolt on produktile antud alternatiivne nimetus „raske nafta vaik“. Tootja esitatud tehniliste

tingimuste järgi on KON-92 kasutusala järgmine: statsionaarsete katelde ja tehnoloogiliste

seadmete küttekomponent või muud eesmärgid. Tootja tegeleb selle produkti müügiga ning

kaubal on reaalsed ostjad. Tegemist on produktiga, mida saab kasutada küttekomponendina

või muul eesmärgil. PMTK ei ole eelnimetatuga arvestanud. Samuti ei tulene TÜK tunnistu-

sest järeldus, et proovide põhikomponentide näol on tegemist keemiatööstuse või keemiaga

seotud tööstuse jäätmetega. Analüüsitunnistuses esitatakse vaid proovide põhikomponentide

loetelu ja muude komponentide kogus. Jäätmeid puudutav järeldus puudub;

7) Kuna kauba klassifitseerimine pelgalt reegli nr 1 alusel ei ole piisavalt põhjendatud, siis

tulnuks PMTK-l kohaldada klassifitseerimisel reeglile 1 järgnevaid reegleid. Euroopa Kohus

on 07.10.2004 otsuses asjas Imexpo Trading A/S (C-379/02) sedastanud, et kui üks kaup osu-

tub klassifitseeritavaks ühte rubriiki, võib kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise

puhul tekkida siiski küsimus, kas kaup ei osutu klassifitseeritavaks ka teise rubriiki, mis on

kaupa täpsemalt kirjeldav või vähemalt kirjeldab kaupa samaväärselt. Sel juhul tuleb üldreegli

3 valguses kindlaks teha, kas kaup on klassifitseeritav ka teise rubriiki. Euroopa Kohus on

08.12.2005 otsuses asjas Possehl Erzkontor GmbH (C-445/04) märkinud, et üldreeglite koha-

selt on kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide

ees. Klassifitseerimisreegel 6 omab tähtsust alles kauba klassifitseerimisel alamrubriiki, mis-

tõttu esmalt oleks vajalik eelnevatest reeglitest lähtuvalt määrata kauba rubriik. Käesolevas

asjas on klassifitseerimisreeglite rakendamine toimunud puudulikult;

8) Kaubakoodi soovitamisel on lähtutud analüüsi tulemustest, kuid tähelepanuta on jäänud

kauba kasutusotstarve, millel ka on tähendus kaubakoodi määramisel. Kaebaja on tollile esita-

nud teabe kaupade kasutusotstarbe kohta (vt kiri Keskkonnaministeeriumile), millega PMTK

ei ole arvestanud. KON-92 on kasutatav statsionaarsete katelde ja tehnoloogiliste seadmete

küttekomponendina ja muudel eesmärkidel. Samuti on kaebaja esitanud analüüsitulemused,

mille kohaselt on kaup kasutatav laevakütuse komponendina, mille kasutamine põhjustab olu-

liselt vähem väävli väljaheidet laevakütuse põletamisel, samuti vähendab KON-92 kasutamine

kütuse kulu, mis tekib viskoosse laevakütuse hoidmiseks töötemperatuuril. KON-92 ei sisalda

aromaatseid süsivesinikke ja ei sisalda mistahes komponente, mille sissetoomine Euroopa

Liitu on keelatud. PMTK-le oli esitatud ka nimetatud kaubale kehtestatud tehnilised tingimu-

sed, mille p 7.1 kohaselt annab tootja 12-kuulise garantii toote kvaliteedile. Tootmisjäätmetele

ükski tootja garantiid ei anna. Euroopa Kohus on leidnud, et sobivasse rubriiki klassifitseeri-

misel võib toote kasutusotstarve klassifikatsiooni seisukohalt osutuda objektiivseks kriteeriu-

miks niivõrd, kuivõrd see on kõnealusele tootele omane ning seda omaseks olemist saab hin-

nata toote objektiivsete omaduste ja tunnuste kaudu – vt nt otsus kohtuasjas C-467/03, p 23,

C-201/99, p 20, C-130/02, p 30, C-229/06, p 28. Otsuses C-183/06, p 37 leidis EK, et kui

kauba kasutusvõimalused on piiratud, see on ettenähtud kasutamiseks konkreetsel otstarbel,

tuleb seda klassifitseerimisel ning kaubale KN koodi määramisel arvesse võtta.

3-11-1365

8(26)

13. 4U Logistics OÜ esitas 02.06.2011 Tallinna Halduskohtule samade taotlustega kaebuse

(haldusasi nr 3-11-1366, liideti Tallinna Halduskohtu 14.06.2011 määrusega ühte menetlusse

haldusasjaga nr 3-11-1365, mille number jäi liidetud haldusasja numbriks).

Kaebuse põhjendused kattusid sisuliselt HTR kaebuses esitatuga. 4U Logistics OÜ märkis, et

on kaasdeklarandina kaasvastutav deklareerimise õigsuse ja võimaliku tollimaksuvõla eest.

14. PMTK palus jätta kaebused rahuldamata. Vastuväited kaebustele:

1) PMTK teavitas kaebajat ebaõigest kaubakoodist 09.03.2011, kui edastas temale EKK

labori vastuse, kus oli asutud seisukohale, et kaubakood tollideklaratsioonidel oli vale. Kauba

tariifse klassifikatsiooni määramiseks ei ole vajalik haldusakti andmine. TS § 25 lg 2 konteks-

tis on seadusandja sõna „määrab“ all ilmselgelt mõelnud kauba süsteemse kuuluvuse välja

selgitamist. PMTK 18.03.2011 ja 23.03.2011 kirjadest selgub üheselt, et deklarandi poolt

määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale ning toll ise määrab õige tariifse

klassifikatsiooni. Sisuliselt aitab toll deklarandil leida kaubale õige koodi. Määramise näol on

tegemist tavapärase tolli poolt teostatava toiminguga kauba süsteemse kuuluvuse välja selgi-

tamiseks. Hetkel ei ole kaebajal tollivõlga tekkinud. Kaubakoodi muutmine iseenesest ei too

kaasa kaebaja õiguste ja kohustuste mahu muutumist. Tollivõlg tekib pärast kauba vabasse

ringlusse lubamist. Maksusumma määramisel maksukorralduse seaduse (MKS) alusel antakse

haldusakt, mida on võimalik vaidlustada. Kaubakoodi muutmine on aga toiming, mida MKS §

90 lg 3 kohaselt tehakse tollieeskirjade kohaselt. Käesolevas asjas on tegemist tollideklarat-

siooni puuduste kõrvaldamisega, mida teostatakse tollieeskirjade kohaselt (komisjoni

02.07.1993 määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu mää-

rusele (EMÜ) nr 2913/92 (edaspidi ÜTS RS) art 247 lg 2). Kui tollil puuduks võimalus dekla-

randi poolt esitatud kaubakoodi muuta, valitseks olukord, kus oleks võimalik märkida „endale

sobivaid“ kaubakoode, et saavutada madalamat maksumäära. Igakordse kaubakoodi muutmise

jaoks haldusakti andmine tähendaks deklarandile kordades pikemat kauba vabastamise tähtae-

ga. Hetkel suudab toll kolme tööpäevaga kontrollkoridorides kõik vajalikud toimingud soori-

tada, kuid kui isikutele tuleks väljastada haldusakt ja anda ärakuulamisõigus enne iga toimin-

gu tegemist, siis võtaks koridoride vormistus mitte vähem kui 20 päeva;

2) Toll on TS § 33 alusel kaasanud ekspertidena Keskkonnateabe keskuse nõuniku, Euroopa

Keskkonnaagentuuri eksperdi jäätmete alal Matti Viisimaa (PhD, keemiatehnoloogia) ning

EKK, kes omakorda kaasas TÜK. HS konventsiooniga ühinenud maades kauba klassifitseeri-

misel peaksid teoreetiliselt HS alamrubriikide ulatuses (6-kohaline kood) kaubakoodid kokku

langema, kuid praktikas ei pruugi see nii olla. Esmalt tuleb kaup identifitseerida ja alles siis

klassifitseerida vastavalt KN üldistele klassifitseerimisreeglitele. Kolmanda riigi poolt väljas-

tatud klassifitseerimise eelotsus pole siduv kauba importimisel EL territooriumile. PMTK-le

ei ole kaebaja poolt esitatud dokumente, mille alusel käesoleval juhul on Venemaa Föderat-

sioonis kaubale KON-92 määratud HS alamrubriikide ulatuses 6-kohaline kaubakood (esita-

mata on kaupa identifitseerivad andmed);

3) EKK täiendav seisukoht 07.03.2011 kirjas nr 1-9/61-2 on koostatud TÜK 02.03.2011

analüüsitunnistuse nr 1-007-11 ja Matti Viisimaa 04.02.2011 kirjaliku vastuse alusel. M. Vii-

simaa koostas tollile esitatud ja HTR peatehnoloogilt saadud KON-92 tootmise materjalide

põhjal oma vastuse, milles jõuab järeldusele, et KON-92 näol on tegemist keemiatööstuse

orgaanilise sünteesi protsessides tekkinud jäätmetega, mitte naftaõli tootmisjääkidega. TÜK

analüüsitunnistuses toodu kinnitab HTR esitatud dokumentides viidatud peamiste komponen-

tide sisaldust. Seega kinnitavad nii dokumendid kui analüüsitunnistused, et lähteaineks KON-

92 puhul ei ole nafta. Orgaanilisel sünteesil tekkinud jäätmed koosnevad analüüsitunnistuse

kohaselt peamiselt hapnikku sisaldavatest orgaanilistest ühenditest, mis klassifitseeritakse

vastavalt KN klassifitseerimise üldreeglile 1 HS rubriiki 3825 kirjeldusega „keemiatööstuse

3-11-1365

9(26)

jäätmed“. Toll klassifitseeris vastavalt üldreeglile 6 kauba KN alamrubriiki 3825 61 00, sest

kõne all olev kaup sisaldab peamiselt orgaanilisi materjale (aineid). EKK 07.03.2011 kirjas on

lähtutud ka HSSM-st ja KNSM-st KN rubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta. KN rubriiki

2713 90 90 kirjeldusega „muud“ klassifitseeritakse aromaatsed ekstraktid, mis sisaldavad

aromaatseid komponente üle 80%. Kuna TÜK analüüsi põhjal oli KON-92-s aromaatsete

ühendite sisaldus <0,2%, siis KON-92 ei saa nimetada aromaatseks ekstraktiks ja klassifitsee-

rida KN alamrubriiki 2713 90 90. Analüüside põhjal ei ole tegemist naftaõli tootmisjääkidega,

mistõttu see ei saa kuuluda rubriiki 2713;

4) KNSM kohaselt vastavad alamrubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 aromaatsed ekstraktid

(vaata rubriiki 2713 HSSM, C osa, lõige 1) tavaliselt järgmistele nõuetele: 1) aromaatsete

komponentide sisaldus selle grupi selgitavate märkuste A lisas kirjeldatud meetodi järgi on üle

80% massist (KON-92 sisaldab aromaatseid komponente alla 0,2%); 2) tihedus temperatuuril

15 oC on üle 0,950 g/cm3 (KON-92 tihedus kõigub väärtuste 0,904-0,921 g/cm3 vahel) ja 3)

temperatuuril 300 oC ASTM D 86-87 meetodi järgi (taaskinnitatud 1972) destilleerub aro-

maatne ekstrakt mitte rohkem kui 20% mahust (KON-92 destilleerus 82,5% mahust ja roh-

kem). TÜK analüüsist nähtuvalt ei ole ükski eelpoolnimetatud aromaatsetele ekstraktidele

esitatud nõuetest täidetud. KNSM-st tuleneb, et KN alamrubriiki 2713 90 90 klassifitseeritak-

se aromaatsed ekstraktid, mis on naftaõlide tootmisel tekkinud jäägid. Kui KON-92 ei sisalda

aromaatseid ühendeid, siis ei ole tegemist aromaatse ekstraktiga. Ainuüksi sõna „ekstrakt“

eeldab, et tegemist peab olema aine kontsentraadiga, rikastatud ainega. Kui üldse rõhutada

KNSM-s sõnu, siis need on „aromaatne ekstrakt“;

5) HTR on esitanud KON-92 tootja tehase dokumendid, kus tootja väidab, et KON-92 toot-

mise lähteaineteks on propüleen ja süntees-gaas. Kirjas on selgitatud, et KON-92 tootmine ei

toimu vahetult nafta ega naftatoodete destilleerimise teel. See tähendab, et KON-92 lähteai-

neks ei ole nafta. HTR väitis oma 30.12.2010 kirjas ise, et tegemist on hapnikuühenditega,

mida tõestas ka TÜK analüüs;

6) TÜK-lt ei tellitud hinnangut, kas tegemist on jäätmetega või mitte. TÜK määras peamised

keemilised ained, millest KON-92 koosneb. Esmatähtis kauba klassifikatsiooni määramisel on

kauba identifitseerimine. KON-92 identifitseerimine oli raske, kuna KON-92 kasutatakse küt-

teõlidele lisamiseks ja toote fraktsiooni koostis vastab grupi 27 lisamärkuste 1c, 1d või 1e

nõuetele. Samas ei vastanud KON-92 tiheduse ja viskoossuse väärtused tüüpilistele naftaõli

näitajatele. Seetõttu teostati kauba keemilise koostise uurimiseks täiendavaid analüüse TÜK-s,

Vastavalt EKK 07.03.2011 kirjale nr 1-9/61-2 ja M. Viisimaa 04.02.2011 e-kirjale identifit-

seeriti toode kui keeruline segu suurest hulgast hapnikku sisaldavatest ühenditest (estrid,

dioolid, ketoonid, eetrid), mis on orgaanilise sünteesi protsessides tekkinud jäätmed. KON-92

ei ole naftaõlide tootmisjääk;

7) KN üldreegli 1 kohaselt on rubriikide kirjeldused ja märkused jaotiste ja gruppide kohta

prioriteetsed. Kui kaupa saab klassifitseerida vastavalt reeglile 1, siis enam ei lähtuta reeglitest

2 ja 3. Vastavalt KN üldreeglile 1 leitakse HS rubriik, mille kirjeldus vastab kõige täpsemalt

kauba keemilisele koostisele ja olemusele ning vajadusel ka ekspertarvamusele. Antud juhul

vastavalt analüüsi tulemusele ja M. Viisimaa ekspertarvamusele klassifitseeriti KON-92 HS

rubriiki 3825 kirjeldusega „keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude jäätmed“.

15. Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2011 otsusega kaebused rahuldamata ja menetlusku-

lud menetlusosaliste kanda.

1) ÜTS art 245 kohaselt on tolli otsuste peale kaebuse esitamise korra kehtestamise pädevus

liikmesriikidel. TS § 25 lg 1 ei täpsusta, kuidas toimub tolli poolt kauba tariifse klassifikat-

siooni määramine. MTA otsustus muuta tollikoodi on materiaalses mõttes haldusakt, kuna

sellega pandi isikule sisuliselt kohustus maksta suurem tollimaks. Haldusaktiks on kohtuprak-

3-11-1365

10(26)

tikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS (kohus viitas kuni 31.12.2011 kehtinud seadusti-

kule) § 4 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas

see on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsu-

se haldusasjas nr 3-3-1-15-01 p 37);

2) 03.05.2011 otsustuse (tollitariifi muutmine) põhjendused sisalduvad MTA 18.03.2011

kirjas. Kuna tollitariifi muutmine kaebajale ebasoodsas suunas on kaebajat koormav haldus-

akt, tulnuks see vormistada haldusaktile esitatud nõuete kohaselt koos põhjendustega samas

dokumendis. Siiski ei ole põhjenduste esitamine 18.03.2011 kirjas tollitariifi muutmise tühis-

tamise aluseks. Kaubakoodi muudeti küll 1,5 kuud pärast 18.03.2011 kirjas muutmise põhjen-

duste esitamist, kuid samadel põhjustel, mis 18.03.2011 kirjas. Kaebaja sai enne tolli poolt

kaubakoodi muudatuse tegemisele ka omapoolsete argumentidega vastu vaielda. Kohus kont-

rollib, kas põhjendused on piisavad ja adekvaatsed;

3) Ühestki tõendist ei nähtu, et vastustaja oleks arvestanud KON-92 võimalikku kasutusots-

tarvet. Vastustaja on käsitlenud vaidlusalust kaupa jäätmetena. Jäätmete kasutamine ilma neid

ümber töötlemata pole üldreeglina võimalik ja need kuuluvad äraviskamisele. Termin „jäät-

med“ on asja kasutusvõimalustest või selle ohtlikkusest tulenev õiguslik hinnang ja selline

keemiaekspertide antud hinnang ei ole kohtule siduv. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

05.04.2006 direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta, millega kehtestati õiguslik raamistik jäät-

mete käitlemiseks ühenduses, art 1 p 1 alajaotuse a kohaselt on jäätmed I lisas loetletud kate-

gooriatesse kuuluvad mistahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata

või on kohustatud ära viskama. Seega, olenemata jäätmete kategooriast, on jäätmetena määrat-

lemise eelduseks asja ära viskamine või ära viskamisele kuulumine. Ka vastavalt JäätS § 2 lg-

le 1 (03.05.2011 kehtinud redaktsioonis) on jäätmed mis tahes sama paragrahvi lg-s 3 loetle-

tud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud,

kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Kehtivas JäätS sõnastuses on lõikes 1 loo-

butud eraldi jäätmekategooriatest ja säte kõlab: jäätmed on mistahes vallasasi või kinnistatud

laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

03.05.2011 kehtinud JäätS § 2 lg 3 nimetas eraldi ka jäätmekategooriad, mille p 8 kohaselt

olid üheks selliseks ka tööstusprotsessijäägid nagu räbud ja destillatsioonijäägid. JäätS § 2

teise lõike sõnastus on praeguseni muutumatu ja selle kohaselt tähendab äraviskamine vallas-

asja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui

selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest

asjaoludest tulenevalt mõistlik;

4) Toode transporditi Eestisse turustamise eesmärgil. Asjas ei kinnita ükski tõend seda, et

vaidlusalune kaup oleks imporditud Eestisse äraviskamise eesmärgil;

5) Et vaidlusalune toode tekkis muu toote tootmise tagajärjel kõrvalproduktina, ei tähenda,

et seda kõrvalprodukti ei saa kasutada. KON-92 on võimalik kütuse koostisosana kasutada

ilma ümbertöötlemata, samuti turustada ja kasutada laevakütuse ühe komponendina. Istungil

ütlusi andnud Dmitri Frolovi selgituste kohaselt segatakse KON-92 masuudiga nii, et masuut

moodustab 90% ja KON-92 10% segust. Selline segu parandab masuudi kütteomadusi, vä-

hendab masuudi viskoossust ja alandab hangumispunkti (mis oleks masuudil muidu juba 30

oC juures). Sel otstarbel kasutatakse kaebaja väitel KON-92 asemel tavaliselt kergemaid naf-

tadestillaate (nt diiselfraktsiooni), mis on aga kallimad. Nimetatud selgitusi arvestades on usu-

tav, et KON-92 on võimalik turustada ja sellel oleks ostjaid. Samuti väidab kaebaja, et toodet

saab kasutada lahusti või ekstrahendina ning lisaks on võimalik toodet ümber töödelda, et

veelgi tõsta selle kvaliteeti. Seda arvestades ei tundu majanduslikult mõttekas visata ära too-

det, mida oleks võimalik müüa. Kuna KON-92 väävlisisaldus on väga väike, põhjustab selle

kasutamine kütuses vähem väävliväljaheidet kütuse põlemisel ning KON-92 kasutusele võt-

mine laevakütuse komponendina on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas;

3-11-1365

11(26)

6) Jäätmete määratlusel lisaks nende äraviskamisele või äraviskamisele kuulumisele on siis-

ki erand, milleks on nende taaskasutus (JäätS § 15 lg-d 1 ja 5). Vabariigi Valitsuse 06.04.2004

määruse nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 1 lg 1 koha-

selt

sätestatakse

jäätmete

taaskasutamistoimingud

rahvusvaheliselt

tunnustatud

R-

koodinumbrite alusel. Paragrahvi 1 lõige 2 loetleb esimese jäätmete taaskasutamistoiminguna

(kood R1) kasutamise peamiselt kütusena või muu energiaallikana. Selline kasutamine ei eel-

da ümbertöötlemist, vaid jäätmeid kasutatakse sellisel kujul, nagu nad on. Ka direktiivi

2006/12/EÜ lisa IIB loetleb taaskasutustoimingud, milleks on esimese loetelu punktina (R1)

jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana. Seega ei välista

KON-92 kasutusvõimalused energiaallikana ümbertöötlemisvajaduseta tema määratlemist

jäätmetena KN kaubakoodi rubriigi 3825 mõttes;

7) Rubriigi 2713 HSSM C osa lõike 1 määratlus „vastavad tavaliselt“ (ilmselt pidas kohus

HSSM asemel silmas siiski komisjoni määrusega nr 2008/C 133/01 kehtestatud KNSM kau-

bakoodide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta) ei tähenda tõesti seda, et jääkproduktides peab

rubriigi 2713 kohaselt olema kindlasti aromaatsete komponentide sisaldus üle 80% massist,

kuid kuna antud juhul on see TÜK analüüsi kohaselt maksimaalselt kuni 0,2% aine massist,

on vahe niivõrd drastiline, et juba sel põhjusel ei ole võimalik pidada KON-92 HSSM rubriigi

2713 C osas kirjeldatud toodete hulka. Aine sisaldus üle 80% viitab ilmselgelt sellele, et te-

gemist on toote ühe põhikomponendiga, mis määrab ära selle toote olemuse. Aine sisaldus

kuni 0,2% viitab aga sellele, et toode on aine koostises marginaalse tähendusega ja ei mõjuta

toote põhilisi omadusi. Kindlasti ei saa olla tegemist aromaatse ekstraktiga. Kuna toote põhili-

ne koostisaine on erinev, siis arusaadavalt on sellest tulenevalt erinevad ka aine tihedus tem-

peratuuril 15 oC ja destillatsioon temperatuuril 300 oC (vt TÜK analüüsitunnistus);

8) Kaebaja deklareeritud KN kood 2713 90 90 00 (ilmselt pidas kohus siin ja edaspidi silmas

TARIC koodi) ei ole iseenesest vastuolus EKK 17.12.2010 vastuses nr 1-9/920 tooduga, kus

leitakse, et soovituslik kood proovidele on destilleerumisparameetrite põhjal 2710 19 29, ent

kauba KON-92 kirjelduste järgi, mille kohaselt võib olla tegu naftakeemia jääkide ja mitme-

suguste orgaaniliste lahustite, nagu butüülalkohol, 2-etüülheksanool jt, seguga, on vastavalt

HS alamrubriigi 2713 selgitavate märkuste punkti C alapunktile 1 teatud tingimustel mõeldav

proovide liigitamine määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekst-

raktide alla (kood 2713 90 90 00). EKK märkis aga seejuures, et katsemeetodiga ASTM D

1319 ei olnud aromaatsete komponentide sisaldust tootes võimalik määratleda, mistõttu ei ole

aromaatsete ühendiste sisalduse põhjal võimalik üleüldse määrata kauba kuulumist või mitte-

kuulumist grupi 27 rubriiki 2710;

9) TÜK analüüsi kohaselt ei kuulu kaup KN gruppi 27 ehk õlijäätmete alla. Kaubale soovita-

ti koodi 3825 69 00 – muud keemiatööstuse või keemiaga seotud tööstuse jäätmed – muud.

Oma 07.03.2011 kirjas rõhutab EKK, et annulleerib oma eelmistes kirjades toodud soovitused

koodide osas, kuna enne ei olnud nende käsutuses piisavalt informatsiooni. Kohus nõustub

kaebajatega, et vastustaja refereerib 18.03.2011 kirja lk-l 3 sarnaselt EKK 07.03.2011 kirjale

asjakohatult grupi 27 rubriigi 2710 märkusi („õlijäätmete sisaldus vähemalt 70%“), mis ei ole

käesoleval juhul asjakohased. Vaidlusalune kaup KON-92 on kaebaja poolt deklareeritud rub-

riigis 2713, mida eelnimetatud märkused ei puuduta. Siiski ei muuda nimetatud eksimus vas-

tustaja lõppjäreldusi;

10) Tuleb nõustuda vastustajaga, et TÜK analüüsitunnistuses toodu kinnitab HTR poolt esita-

tud dokumentides viidatud peamiste komponentide sisaldust ja seega nii dokumendid kui ka

analüüsitulemused kinnitavad, et otseseks lähteaineks KON-92 puhul ei ole olnud nafta.

HSSM kohaselt kuuluvad rubriiki 2713 naftakoks, naftabituumen jm nafta- või

bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid. M. Viisimaa arvamusest nähtub, et

KON-92 puhul on tegemist keemiatööstuse orgaanilise sünteesi protsessides tekkinud jäätme-

3-11-1365

12(26)

te, mitte naftaõli tootmisjääkidega. Oma arvamuses tugines M. Viisimaa HTR peatehnoloogilt

saadud andmetele KON-92 tootmise kohta. M. Viisimaa leiab, et toote lähteaineteks ei ole

mineraalsed materjalid ja põhisaadusteks orgaanilised hapnikuühendid. M. Viisimaa hinnan-

gul puudub vähimgi kokkupuude mineraalkütuste ja -õlidega;

11) Vaidlusalune kaup on selle tootjariigis klassifitseeritud rubriiki 2713 (Venemaa Föderaal-

se Tolliameti 11.03.2011 eelotsus kauba klassifitseerimise kohta). Tegemist on küll kaaluka

tõendiga, kuid kolmanda riigi klassifitseerimise eelotsus ei ole selle kauba Eesti riiki importi-

misel Eesti riigile siduv, kui toll ja kohus leiavad, et muude asjas kogutud tõendite põhjal

oleks sobilikum määrata teistsugune kauba KN kood. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et

puuduvad andmed, mille alusel Vene Föderatsiooni toll sellise kaubakoodi määras;

12) Tegemist on olukorraga, mida kirjeldab Euroopa Kohus 07.10.2004 otsuses asjas Imexpo

Trading A/S (C-379/02): kui üks kaup osutub klassifitseeritavaks ühte rubriiki, võib kombi-

neeritud nomenklatuuri klassifitseerimise puhul tekkida siiski küsimus, kas kaup mitte ei osu-

tu klassifitseeritavaks ka teise rubriiki, mis on kaupa täpsemalt kirjeldav või vähemalt kirjel-

dab seda kaupa samaväärselt. HTR on esitanud KON-92 tootja tehase poolt saadetud doku-

mendid, kus tootja väidab, et KON-92 tootmise lähteaineteks on propüleen ja sünteesgaas.

Seega ei ole KON-92 puhul tegemist vahetult naftaõli tootmisjääkidega, vaid keemilise sün-

teesi protsesside tagajärjel tekkinud peamiselt hapnikku sisaldavate orgaaniliste ühendite (est-

rid, dioolid, ketoonid eetrid) keerulise seguga (TÜK analüüsitunnistus nr 1-007-11,

02.03.2011, HTR esindaja 30.01.2011 kiri PMTK-le). Kirjas on selgitatud, et KON-92 toot-

mine ei toimu vahetult nafta ega naftatoodete destilleerimise teel. Pole kahtlust, et tootmis-

protsessi algstaadiumis on tõepoolest lähteaineks toornafta, ent KON-92 tekib mitme erineva

protsessi tulemusena ja KON-92 enda lähteaineks toornafta enam ei ole. Sellise järeldusega ei

ole vastuolus ka Dmitri Frolovi istungil antud selgitused, kes kinnitas, et KON-92 lähteaineks

on propüleen, ent kogu keeruka protsessi lähteaineks toornafta. Käesoleval juhul aga välistab

kauba deklareerimise koodiga 2713 90 90 ainuüksi aromaatsete ainete sisalduse erinevus, ti-

hedus temperatuuril 15 oC ja destillatsioon temperatuuril 300 oC. Suured keemilised ja füüsi-

kalised erinevused 2713 HSSM C osa lõikes 1 näidatud parameetritest viitavad sellele, et kau-

bakoodide määramisel tuleb antud juhul lähtuda konkreetsetest lähteainetest ja mitte kogu

pika keemilise tootmisprotsessi algainetest (milleks tõepoolest oli toornafta). Nii on siiski te-

gemist keemiatööstuse jääkproduktiga ja selle kasutusotstarve energiaallikana ei ole vastuolus

tema määratlemisega jäätmetena ega ka Euroopa Kohtu 17.03.2005 otsusega Ikegami

Electronics (Europe) GmbH (C-467/03). Orgaanilisel sünteesil tekkinud jäätmed koosnevad

peamiselt hapnikku sisaldavatest orgaanilistest ühenditest (TÜK, 1-007-11, 02.03.2011), mis

klassifitseeritakse vastavalt KN klassifitseerimise üldreeglile 1 HS rubriiki 3825 kirjeldusega

„keemiatööstuse jäätmed“. Toll klassifitseeris vastavalt üldreeglile 6 kauba KN alamrubriiki

3825 61 00, sest kaup sisaldab peamiselt orgaanilisi materjale (aineid). Võimalik, et KN kau-

bakoodid ei vasta süvenevale tendentsile taaskasutada jäätmeid energiaallikatena, mistõttu nad

vajaksid eraldi ja madalama tollimaksumääraga kaubakoodi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16. 4U Logistics OÜ ja High Tech Recycling OÜ apellatsioonkaebustes palutakse haldus-

kohtu otsus tühistada ja rahuldada halduskohtule esitatud kaebus ehk tuvastada vaidlustatud

toimingu õigusvastasus ja kohustada vastustajat toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ja tolli-

deklaratsioonides algselt märgitud kaubakoodide taastamiseks. Kui kohus peaks asuma seisu-

kohale, et vaidlustatud toimingu näol on tegemist haldusaktiga, paluvad apellandid selle hal-

dusakti tühistada. Apellandid leiavad, et kohus ei ole järginud HKMS § 25 lg-des 2 ja 3 ning

samuti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 232 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid.

3-11-1365

13(26)

Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning on rikkunud oluliselt protsessi-

õiguse norme, samuti hinnanud tõendeid ebaõigesti, mille tulemusena on jõudnud ebaõigete

järeldusteni.

17. 4U Logistics OÜ apellatsioonkaebuse väited kokkuvõtlikult:

1) TS § 25 lg 2 alusel tehtav otsustus eeldab haldusakti andmist. Samale järeldusele jõudis

ka kohus, kuid asus põhjendamatult seisukohale, et see ei oma olulist tähtsust. Kohus tõlgen-

das TS § 25 lg-t 2 selliselt, et kaubakoodi on võimalik muuta ka kirjalikku haldusakti andma-

ta, kui deklarandile tehakse enne teatavaks kaubakoodi muutmise põhjendused. Apellant ei

nõustu kohtu järeldusega, et vaidlusaluse toimingu muudab õiguspäraseks asjaolu, et vastusta-

ja on enne toimingut HTR-ga kirjavahetust pidanud. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldus-

akt kirjalikus vormis. TS § 25 lg 2 ei sisalda erisätet, mis oleks andnud vastustajale õigusliku

aluse jätta kirjalik haldusakt andmata. Seega on toiming kirjaliku haldusakti andmata jätmise

tõttu ilmselgelt õigusvastane;

2) Kohus jättis tähelepanuta HMS § 56 lg 1, mille kohaselt peab kirjalik haldusakt olema

kirjalikult põhjendatud. Riigikohtu praktika (lahendid nr 33-1-66-03 ja 3-3-1-62-07) kohaselt

ei saa kohtumenetluse käigus esitatud täiendav motivatsioon asendada haldusorgani kohustust

haldusakti motiveerida. Ei ole võimalik tõendada, et kohtumenetluse jooksul esitatud põhjen-

dused on samad, millest tegelikult lähtuti. Käesolevas haldusasjas „saab ja tuleb kaevatava

haldusakti õigusvastasuse küsimuse lahendamisel lähtuda üksnes vaidlustatud toimingu enda

motiveeringu sisust.“ Haldusakti ei ole võimalik nö ette ära motiveerida. Selline võimalus

avaks haldusorganitele võimaluse anda välja suulisi haldusakte ja asuda neid tagantjärgi mo-

tiveerima, mis oleks vastuolus hea halduse põhimõttega. Kuna antud juhul ei ole tegemist kir-

jaliku haldusaktiga, ei saa loogiliselt rääkida ka kirjalikest põhimotiividest, mistõttu on ebaõi-

ge kohtu tuginemine vastustaja toimingu tegemise eelselt väljendatud seisukohtadele;

3) Osas, milles kohus arutles, miks on vaidlusaluse kauba näol siiski tegemist jäätmetega,

hoolimata sellest, et seda on võimalik ümbertöötlemata kasutada energia tootmiseks, asus ko-

hus vaidlustatud toimingut vastustaja asemel ise põhjendama, ületades oma pädevust;

4) Kohtuotsuses viidatud JäätS § 15 reguleerib jäätmete taaskasutamist ja taaskasutamis-

mooduseid, mitte ei anna juhist jäätmete määratlemiseks. Jäätmete definitsioon on ammenda-

valt sätestatud JäätS § 2 lg-tes 1 ja 2. Viidatud sätetest ei tulene, et kui kõrvalprodukti saab

taaskasutada ümbertöötlemisvajaduseta energia tootmiseks, siis on tegemist jäätmetega. Koh-

tuotsuses on asutud ebaõigele seisukohale, nagu laiendaks JäätS § 15 lg 4 (kohus on ebaõiges-

ti viidanud lg-le 5) jäätmete määratlust. Vaidlust ei ole selles, et kui kauba näol pole tegemist

jäätmetega, siis ei ole võimalik kaupa klassifitseerida KN kaubakoodi rubriigi 3825 alla;

5) Kohus ei ole klassifitseerimisreegleid kohaldanud õigesti ja on jätnud tähelepanuta apel-

landi olulise väite, et vastustaja on jätnud arvestamata, et kohtuotsuses toodud kolm tingimust

aromaatsete ainete sisalduse, tiheduse ja destillatsiooni osas kohalduvad vaid konkreetsete

toodete kohta (määrdeõlidest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktid),

mitte aga alamrubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 kohta tervikuna. Need kriteeriumid käivad

KN selgitavast märkusest nähtuvalt rubriigi 2713 HSSM C osa lõikes 1 nimetatu suhtes.

HSSM rubriigi 2713 osas on järgmised: „C) naftaõlide töötlemise muud jäägid: 1) Määrdeõli-

dest teatavate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktid.“ Seega on selge, et mak-

suhalduri kohaldatud KN selgitav märkus kehtib üksnes määrdeõlidest teatavate selektiivsete

lahustitega töötlemisel saadud ekstraktide (lg 1), mitte aga naftavaigu ja muude naftast saadud

vaigusisaldusega ainete (lg 2) ja happeliste jääkide ja kasutatud pleeksavide, mis sisaldavad

mingil määral õlisid (lg 3), suhtes. KON-92-le on tootja poolt antud alternatiivne nimetus

„raske nafta vaik“. Seetõttu ei oma aromaatsete komponentide sisaldus vaidlusaluses tootes

tähtsust;

3-11-1365

14(26)

6) Kohtuotsus on vastuoluline. Kohtuotsuses on küll üheselt sedastatud, et vaidlusaluse kau-

ba kasutamine on võimalik ja selle kasutamise näol on tegemist positiivse tendentsiga, kuid

kokkuvõttes asutud seisukohale, et kauba näol on siiski tegemist jäätmetega;

7) Kohus on valesti hinnanud M. Viisimaa 04.02.2011 e-kirja. Kohus on jõudnud õigele

järeldusele, et asja jäätmetena käsitlemine on õiguslik hinnang, kuid väidab M. Viisimaa ar-

vamuse põhjal, et vaidlusaluse kauba näol on tegemist jäätmetega. Tegemist on õigusliku kü-

simusega, mida ei saa M. Viisimaa e-kirjaga tõendada.

18. High Tech Recycling OÜ apellatsioonkaebuse väited:

1) Apellant jääb seisukohale, et toll ei ole kaubale tariifset klassifikatsiooni nõuetekohaselt

määranud, st puudub sellekohane haldusakt, ja ilma tariifset klassifikatsiooni määramata ei ole

tollil võimalik otsustada tollideklaratsiooni lahtris 33 „Kaubakood“ andmete muutmise üle.

Kirjaliku haldusakti andmata jätmise tõttu on tolli toiming, millega muudeti tollideklaratsioo-

ne, ilmselgelt õigusvastane;

2) Kohus ei ole eristanud TS § 25 lg 2 alusel kaubale tariifse klassifikatsiooni määramist ja

tolli initsiatiivil tollideklaratsioonis andmete muutmist. Toll aktsepteeris esitatud tollideklarat-

sioone (ÜTS art 63), kuid otsustas aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida. Kuna

18.03.2011 kirjas esitatud kontrollitulemustest nähtuvalt tekkis tolli arvates vajadus muuta

tollideklaratsioonis andmeid kaubakoodi osas, kuulus kohaldamisele TS § 25 lg 2, mille koha-

selt juhul, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, tea-

tab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt

Eesti tollitariifistikule 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil deklarandile teatati kauba tariifse

klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Toll teataski mittevastavusest 18.03.2011 kirjaga, täp-

sustades ka 23.03.2011, et see kiri ei ole haldusakt, vaid teade. ÜTS art 78 lg 1 kohaselt võib

toll omal algatusel teha esitatud tollideklaratsioonides muudatusi. Kuivõrd muutmine toimus

seonduvalt kauba tariifse klassifitseerimisega, pidi toll tollideklaratsioonide muutmiseks mää-

rama TS § 25 lg 2 alusel kauba tariifse klassifikatsiooni;

3) TS § 25 lg 2 alusel kauba tariifse klassifikatsiooni määramine sarnaneb iseloomult siduva

tariifiinformatsiooni andmisele, mis on tolli otsus ÜTS art 4 p 5 mõistes. Ka õiguslikult sidu-

valt konkreetse kauba konkreetsesse tariifirubriiki kuulumise kindlaksmääramise otsus vastab

ÜTS art 4 p 5 tunnustele ja tuleb anda kirjalikus vormis. Arvestades tolli algatusel kaupade

tariifse klassifikatsiooni määramise ja muutmise otsuse tagajärgi ja omandiõigusesse sekku-

mise riivet ja ulatust, tuleb TS § 25 lg 2 alusel tehtud otsus vormistada kirjalikult ja seda põh-

jendada. Apellant viitab veel MKS § 46 lg-le 2 ja TS § 6 lg-le 2;

4) Käesolevas asjas puudub haldusakt, mis sisaldaks resolutsiooni kaupade tariifse klassifi-

katsiooni määramise ja muutmise kohta. Tolli 03.05.2011 kiri ei ole haldusakt, kuna ei sisalda

resolutiivosa. Isegi kui seda kirja pidada haldusaktiks, on tegemist tühise haldusaktiga HMS §

63 lg 2 p 5 kohaselt. Kui halduskohus leidis, et 03.05.2011 tollitariifi muutmine on haldusakt,

oleks kohus pidanud andma ka hinnangu kauba tariifse klassifikatsiooni määramise tähtaegsu-

sele. Kohus märgib, et toll asus deklaratsioone muutma 1,5 kuud hiljem, kuid TS § 25 lg 2

kohaselt tuleb kauba tariifne klassifikatsioon määrata kümne päeva jooksul, arvates päevast,

mil deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Toll on seaduse-

ga kehtestatud menetlustähtaegu rikkunud. Lõppkokkuvõttes jääb arusaamatuks kohtu ees-

märk käsitleda tolli 03.05.2011 kirja haldusaktina, kui toll on ise samas kirjas kinnitanud, et

asub tollideklaratsioone muutma enda toimingutega;

5) Kohus on ebaõigesti kohaldanud JäätS § 15 lg-t 4 ja teinud apellandi jaoks üllatava otsuse.

Vastustaja ei ole tollikontrolli käigus võtnud seisukohta, kas KON-92 on paigutatav JäätS § 2

lg-s 1 sätestatud jäätmete mõiste alla. Tulenevalt vastustaja esindaja kohtuistungil esitatud

seisukohast, et KON-92 ei olnud äraviskamiseks mõeldud kaup, ei saa olla tegemist jäätmete-

3-11-1365

15(26)

ga JäätS § 2 lg 1 mõistes. Kohus ei ole samuti väitnud, et käesolevas asjas esinevad tunnused,

mis võimaldavad pidada KON-92 jäätmeteks JäätS § 2 lg 1 mõttes. Kohtu kohaldatud JäätS §

15 on asjakohatu, sest jäätmete taaskasutamisel tuleb esmalt sama seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alu-

sel tuvastada, kas aine, materjal või muu ese on jääde. Apellandi esindaja viitas kohtuistungil

EK otsustele kohtuasjades C-121/03 ja C-188/07 jäätmete kasutusest kõrvaldamise ja äravis-

kamise kohta Nõukogu 15.07.1975 direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta tähenduses. Apel-

lant on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on KON-92 kui kõrvalsaaduse turustamine ja

kasutamine võimalik ja majanduslikult efektiivne. JäätS § 15 ei ole seetõttu kohaldatav. Et

apellandi väitele, et KON-92 ei ole jäätmeteks JäätS § 2 lg 1 tähenduses, pole tähelepanu pöö-

ranud ka vastustaja, tõi kaasa õigusvastase käitumise;

6) Kohus ei ole kontrollinud, kas kauba klassifitseerimine koodi 3825 61 00 alla on õige, ega

ole põhjendanud kohtuotsuses esitatud järeldusi. Kohus ei ole sellekohaste kaebaja vastuväi-

dete osas seisukohta võtnud. Ebaõige on kohtu väide, nagu oleks EKK täiendavas seisukohas

07.03.2011 kirjas tuginetud M. Viisimaa seisukohale. EKK on tuginenud vaid TÜK analüüsi-

tunnistuses märgitud tulemustele ja igasuguste põhjendusteta soovitanud kaubale KON-92 KN

koodi 3825 69 00. Analüüsi tulemused ei lükka ümber asjaolu, et KON-92 saamisel on algselt

olnud lähteaineks nafta. Kohtuotsusest ei selgu, mida peab kohus silmas „otsese lähteaine“ all

ja kuidas on see seonduv kauba tariifse klassifitseerimisega. 18.03.2011 kirjas toodud järeldu-

seni, et kuna tegemist on keemiatööstuse jäätmetega, klassifitseeritakse kaup rubriiki 3825,

jõudmine ei ole selge ja jälgitav. Dokumendis puudub tolli mõttekäik seisukoha kujunemisest,

et tegemist on jäätmetega. Teiseks viitas toll üldreeglile 1 ega tuginenud üldreeglile 6, nagu

väidab ebaõigesti halduskohtus. Kohtuotsusest ei nähtu, mille alusel kohus leiab, et tegemist

on keemiatööstuse jääkproduktiga ning mis takistab sellisel juhul kauba määratlemist rubriiki

2713 või muusse rubriiki. Ka naftatööstus on olemuselt keemiatööstus. Jääb ebaselgeks, mida

kohus viitega EK lahendile C-467/03 öelda soovib. Kohus on olnud kauba tariifse klassifitsee-

rimise osas ebalev, mida kinnitab ka seisukoht, et KN kaubakoodid ei vasta jäätmete taaskasu-

tamise tendentsile. Sellest võib välja lugeda arusaama, et kaupa on võimalik kasutada kütuse-

lisandina ning tolli pakutud kaubakood pigem ei ole sobiv;

7) Nagu 4U Logistics OÜ, väidab ka HTR, et kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite,

mille kohaselt laienevad KNSM tingimused aromaatsete komponentide sisalduse, tiheduse ja

destilleerimise kohta üksnes HSSM C osa lõikes 1 nimetatud ainetele, mitte naftavaigule, mil-

leks on ka KON-92;

8) HTR kordab kaebuse väidet, et kaubakoodi soovitamisel on põhjendamatult lähtutud ana-

lüüsi tulemustest, mitte kauba kasutamise eesmärgist;

9) Nagu 4U Logistics OÜ, väidab ka HTR, et M. Viisimaa elektronkirjale ei saa tugineda

hinnangu andmisel, kas KON-92 puhul on tegemist jäätmetega;

10) Sarnaselt 4U Logistics OÜ-le märgib HTR, et kohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei

jäänud 18.03.2011 kirjas toodud põhjenduste piiresse, vaid hakkas väidetavat haldusakti koh-

tuotsuses täiendavalt põhjendama.

19. PMTK vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud kae-

bajate kanda. Väited:

1) Vastustaja nõustub halduskohtuga, et toll on tollideklaratsioonides kauba tariifse klassifi-

katsiooni muutmiseks teinud otsustuse, mida saab lugeda haldusaktiks. Kauba tariifse klassifi-

katsiooni muutmise põhjendused on esitatud 18.03.2011 kirjas. Vastavalt tolli 23.03.2011

täpsustusele, andis toll kaebajatele võimaluse eriarvamuse esitamiseks. Kuna kaebajad eriar-

vamust ei esitanud, teavitas toll kaebajaid 02.05.2011 kirjaga, et alustab tollideklaratsioonides

kauba tariifse klassifikatsiooni muutmist. Vastustaja arvates näitab 02.05.2011 kiri kogumis

3-11-1365

16(26)

teiste kirjadega, et need dokumendid on koos vaadeldavad haldusaktina kauba tariifse klassi-

fikatsiooni muutmise kohta;

2) Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et puudub vajadus tollideklaratsioonis kauba tariifse

klassifikatsiooni muutmiseks haldusakti andmiseks. ÜTS RS art 247 lg 2 kohaselt märgib toll

deklaratsiooni andmete omaalgatusliku muutmise korral vähemalt tollile jääval tollideklarat-

siooni eksemplaril või deklaratsioonile lisatud dokumendil need andmed, mida tuleb arvesse

võtta kaubalt tasumisele kuuluvate maksude määramisel. Toll on käesoleval juhul täitnud ÜTS

RS art-s 247 sätestatud tolliformaalsuste miinimumi. Kuna ka TS ei täpsusta deklaratsioonides

kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise protseduuri rohkem, kui §-s 25 on välja toodud, ei

ole seadusandja järelikult pidanud vajalikuks seda toimingut täiendavalt reguleerida. See on

mh oluline kaupade kiire ja efektiivse tolliprotseduuri läbimise seisukohalt. Asjakohast lisain-

formatsiooni ei paku ka TS eelnõu 280 SE I seletuskiri. ÜTS RS art 247 ja TS § 25 regulat-

sioon tagab tolli järelduste dokumenteerimise ja jälgitavuse. ÜTS preambulas on sedastatud,

et väliskaubandusel on ülim tähtsust ühenduse jaoks, mistõttu tuleks tolliformaalsused tühis-

tada või vähemalt neid võimalikult suurel määral piirata. Et tasakaalus oleks tollialaste õigus-

aktide korrektne kohaldamine ja kaubandusringkondade õigus õiglasele kohtlemisele, on tolli-

le ette nähtud ulatuslikud kontrollivolitused ja kaubandusringkondadele kaebuse esitamise

õigus (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-05 p 9). Kaubakoodi muutmiseks haldusakti and-

mise kohustus kahjustab ÜTS ja ÜTS RS eesmärki. Analoogia siduva tariifiinformatsiooni

andmisega puudub, kuna nende kahe regulatsiooni eesmärgid ja olemus on erinevad;

3) TS § 25 lg-t 2 pole rikutud, sest selle lõike teise lause kohaselt võib tähtaeg põhjendatud

juhtudel olla pikem. Praegusel juhul oli tegemist põhjendatud juhuga, sest toll lasi kahtluse

tõttu kaupa laboritel analüüsida. Tähtaja pikenemist peab toll kirjalikult põhjendama dekla-

randi soovil, mida deklarant käesoleval juhul pole avaldanud;

4) KON-92 kujutab endast kemikaali KemS § 2 mõistes, mistõttu kuulub see peale jäätme-

seaduse mh ka KemS reguleerimisalasse. Kui kaupa soovitakse turustada, tuleb lähtuda KemS

§-st 41. Asjaolu, et mingit kemikaali on võimalik ilma ümbertöötlemata kasutada ja see võib

osutuda majanduslikult otstarbekaks, ei tähenda automaatselt, et välistatud on selle käsitlemi-

ne jäätmetena JäätS mõistes ning on keelatud rakendada täiendavat regulatsiooni. Euroopa

Komisjon on koostanud tõlgendava teatise KOM/2007/0059 jäätmete ja kõrvalsaaduste kohta,

mille kohaselt võivad jäätmete mõiste liiga kitsa tõlgenduse tulemuseks olla keskkonnakahjus-

tused ja ühenduse jäätmealaste õigusaktide ja EL ühtsete jäätmealaste standardite eiramine.

Komisjon leidis, et eelkõige ei tundu jäätmete ja kõrvalsaaduste eristamine selle põhjal, kas

materjal kuulub taaskasutamisele või kõrvaldamisele, või selle põhjal, kas materjalil on ma-

janduslik väärtus, pakkuvat keskkonna kaitsmiseks piisavaid tagatisi. KON-92 ei saa määrat-

leda kõrvalsaadusena. Sellisel väljendil ei ole ühenduse keskkonnaalastes õigusaktides tähen-

dust, st toodete ja kõrvalsaaduste staatus on sama – materjal kas kuulub jäätmete hulka või

mitte. Ei ole teada, kas KON-92 on kasutuskõlblik just keskkonnakaitse aspektist lähtuvalt,

kuna kaebajad ei ole esitanud selle kohta tõendeid. KON-92 segatuna kütteõliga võib küll vas-

tata standardi ISO 8217:2005 nõuetele ja segamise tulemusel saadud kütteõli on võimalik ka-

sutada laevakütusena, kuid ohutusest ei ole kaebajad tõendeid esitanud. KON-92 vastab im-

portimise ajal kehtinud JäätS § 2 lg 3 p-s 8 toodule ja kuulub JäätS reguleerimisalasse;

5) JäätS on kauba klassifitseerimisel teisejärguline. Vaidlus ei käi jäätmete käitlemise üle.

Kemikaali ei saa klassifitseerida, lähtudes kitsalt kasutusotstarbest. Selle omadused peavad

vastama KN-s toodule. Klassifitseerimisel lähtutakse eelkõige kauba koostisest;

6) KON-92 otseseks lähteaineks ei ole toornafta, vaid, lähtudes tehase dokumentidest,

propüleen ja sünteesgaas, mille omakordsel töötlemisel jõutakse lõpuks KON-92 saamiseni.

Toornafta oleks lähteaineks juhul, kui otse toornafta töötlemise tulemiks oleks KON-92. Kui

3-11-1365

17(26)

algseks lähteaineks oli küll toornafta, kuid KON-92 ei olnud selle esimese töötlemisprotsessi

tulem, ei saa väita, et KON-92 lähteaineks on toornafta. Järelikult ei ole asjakohane ka HTR

viidatud EKL lahend nr C-235/02;

7) Hapnikku sisaldavate ühendite segud põlevad ja neid on võimalik kütusega segada juhul,

kui see pole inimestele ega keskkonnale ohtlik. KON-92 puhul ei ole see teada. Kõiki põle-

vaid vedelikke ei klassifitseerita KN-reeglite järgi gruppi 27, vaid vastavalt keemilisele koos-

tisele või tootmisjääkidena. Kaebaja esitatud andmete ja TÜK analüüsi alusel ei ole tegemist

naftaõli tootmisjääkidega, vaid keemilise sünteesi jääkidega. Fraktsiooni koostise järgi 250 oC

ja 350 oC juures langevad KON-92 erinevad kaubapartiid kokku kas keskmiste õlide või ras-

kete õlide destillatsioonile KN grupi 27 lisamärkustes 1c, 1d ja 1e esitatud nõuetega, kuid kee-

miliselt koostiselt ei vasta KON-92 naftaõli koostisele ega naftaõli tootmisjääkidele ning see-

ga ei saa seda klassifitseerida gruppi 27;

8) Kaebajad on ekslikul seisukohal, et kui alamgrupi 3825 nimetuses sisaldub sõna „jäät-

med“, peab selle rubriikidesse ja alamrubriikidesse kuuluvate kaupade näol tingimata tegemist

olema jäätmetega kitsamas mõistes, kus jäätmete all mõistetakse ainult kasutuselt kõrvaldatud

või ära visatud vallasasju. Klassifitseerimise seisukohast ei oma see tähtsust, kuna ametlik

klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ning

gruppide märkustest ja üldreeglile 1 järgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või

märkused ei näe ette muud. Kauba klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub

nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal (üldreegel

6).

20. HTR esitas vastustaja vastuse kohta järgmised vastuväited:

1) Kuna vastustaja on alles apellatsioonimenetluses esitanud käsitluse, et tariifse klassifikat-

siooni muutmise haldusaktiks tuleb pidada 18.03.2011 kirja ja 02.05.2011 kirja kogumis, ei

ole need kirjad juba seepärast vaadeldavad muutmist käsitleva ühtse haldusaktina. Samuti ei

ole õige käsitlus, millega loetakse üheks haldusaktiks kaks ligikaudu 2-kuulise vahega koosta-

tud kirja, millest kumbki ei vasta haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Haldusvälisel isikul ei

ole sellise lähenemise korral võimalik mõista, millal on haldusakt antud ja milline see üldse

on, mistõttu on tal raskendatud oma õiguste kaitsmine;

2) TS § 1 lg-st 4 tulenevalt kohalduvad TS-s eriregulatsiooni puudumisel haldusmenetluse

läbiviimisele HMS sätted. HMS-le vastab haldusmenetluse käigus haldusvälisele isikule suu-

natud küsimuse lahendamine haldusaktiga. Konkreetse ja nõuetekohase haldusakti puudumise

tõttu ei ole tolli poolt motiivide esitamine ja nende kajastamine tagatud;

3) Kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise lahendamine haldusaktiga ei takista väliskau-

bandust ja sellise haldusakti andmine ei ole tolliformaalsus, mida tuleks vältida. Haldusakti

andmine võimaldab kaubandusringkondadel realiseerida kaebeõigust, mis tuleb tagada;

4) KemS-st tulenevate kemikaali käitlemise nõuete kohaldatavus KON-92 suhtes ei oma kau-

ba tariifse klassifikatsiooni muutmise vaidluses tähtsust;

5) Väidet, et KON-92 ei saa käsitleda kõrvalsaadusena, ei ole vastustaja põhjendanud. Samuti

on JäätS §-s 22 sätestatuga ja Euroopa Komisjoni teatises avaldatuga vastuolus väide, et ühen-

duse õiguses ei ole terminil „kõrvalsaadus“ tähendust. KON-92 valmistajatehase emaettevõtte

ZAO Sibur Holding kirjast nähtuvalt on KON-92 järele märkimisväärne nõudlus selle kasu-

tamiseks laevade punkrikütuse ning erinevates paiksetes küttekolletes kasutatava kütuse val-

mistamisel ning KON-92 realiseeritakse pikaajaliste lepingute alusel. Isegi kui KON-92 ei saa

pidada kõrvalsaaduseks, on tegemist spetsiaalselt turustamise eesmärgil valmistatud iseseisva

tootega ning ka seetõttu ei vasta KON-92 jäätmete definitsioonile. Asjakohane on ka Euroopa

Ühenduse kemikaalikäitlust ning keskkonnajuhtimist reguleerivate nõuetega seonduvaid tee-

3-11-1365

18(26)

nuseid osutava Linnunmaa Oy raport, milles on samuti kinnitatud, et kui KON-92 näol on

tegemist iseseisvas tootmisprotsessis valminud iseseisva tootega, ei saa seda käsitleda

jäätmena, sest valdajal ei ole kavatsust ega kohustust seda ära visata, et KON-92 tuleks käsit-

leda kõrvalsaaduse või iseseisvas tootmisprotsessis iseseisvalt toodetud kommertskemikaalina

ning Euroopa Kemikaali Ameti poolt peetavas REACH registris registreerituse korral

(Linnunmaa Oy on tuvastanud, et seal on registreeritud KON-92 sarnaseid aineid) ei ole te-

gemist jäätmetega. KON-92 ei ole materjal, vaid toode. HTR on esitanud tõendid (Isotech OÜ

09.11.2011 arvamus), milles eksperdi avaldatust nähtuvalt on KON-92 kasutamisel võrreldes

alternatiivsete lahendustega positiivsem mõju keskkonnale, toote passi ja tehnilised tingimu-

sed, millest nähtuvalt ei ole valmistajariigis (Vene Föderatsioon) toote tootmine, käitlemine ja

kasutamine mh keskkonnakaitselistest nõuetest tulenevalt keelatud. HTR esitab täiendavalt

Vene Föderatsiooni Tervishoiu Ministeeriumi otsuse KON-92 suhtes, millest nähtub, et Vene

Föderatsioonis on lubatud KON-92 tootmine, tarnimine, realiseerimine ja kasutamine. On

mõistetamatu, milliseid täiendavaid tõendeid vastustaja toote kõlblikkuse kohta keskkonna-

kaitse aspektist veel vajalikuks peab. JäätS muutmisel, mille käigus tunnistati kehtetuks sea-

duse § 2 lg-s 3 sisaldunud loetelu, on selgitatud, et loetelu ei täitnud oma eesmärki ja selle

järele puudus vajadus. Ka JäätS varasema redaktsiooni kehtivuse ajal ei vastanud KON-92

jäätmete definitsioonile. Seetõttu on ebaõige määrava tähenduse omistamine JäätS § 2 lg-le 3;

6) HTR nõustub, et käesolevas asjas ei käi vaidlus jäätmete käitlemise üle. Samas on see vas-

tustaja seisukoht üllatav, kuivõrd KON-92 jäätmetena käitlemise küsimus on asjaolu, mille

tõttu vastustaja on otsustanud rakendada kaubakoodi 3825 61 00 00. Ebaselgeks jääb, millise

tähenduse omistab vastustaja KON-92 ohtlikkusele. KON-92 ei ole inimestele ja keskkonnale

samavõrd ohutu kui näiteks vesi, kuid sellisel määral ei ole ohutu ka näiteks tavapärane ben-

siin. Asjaolust, et teatud käitlemisviisi korral võib KON-92 kujutada ohtu inimestele ja kesk-

konnale, ei tulene selle kasutamise lubatavuse välistatus;

7) Puudub põhjendus, miks peaks KON-92 klassifitseerimiseks impordil kasutatud kauba-

koodiga olema nõutav toornafta olemine KON-92 otseseks lähteaineks. Samuti ei pea naftaõli

olema 2713 90 90 00 klassifitseeritava kauba vahetu lähteaine ja puudub piirang, et naftaõli

tootmisjääk ei tohiks selliseks klassifitseerimiseks olla saadud keemilise sünteesi tulemusena.

Vastustaja ei ole esitanud konkreetseid näitajaid, millele KON-92 ei vasta, et seda saaks naf-

taõli tootmisjäägina klassifitseerida. Vastustaja viide KN grupi 27 lisamärkustele 1c, 1d ja 1e

on ebaõige, sest selliseid lisamärkuseid KN grupis 27 ei sisaldu. Juhul, kui silmas on peetud

KN grupi 27 lisamärkuseid 2c, 2d ja 2e, siis puudutavad need vaid rubriigi 2710 alamrubriike,

kuid kaebajad ei ole kaupa sellesse alamrubriiki kuuluvana käsitlenud. Selgusetuks jääb, mil-

liste konkreetsete näitajate osas ei vasta KON-92 keemiline koostis naftaõli tootmisjääkidele.

Tiheduse ja viskoossuse osas ei oma EKK poolt viidatu tähtsust, sest see puudutab KON-92

klassifitseerimist alamrubriiki 2710, mitte 2713.

21. PMTK möönis kohtuistungil, et KON-97 liigitamist koodi 2713 90 90 alla ei välista ise-

enesest asjaolu, et aine ei vasta KNSM koodi 2713 90 90 lg-s 2 nimetatud nõuetele, s.o aro-

maatsete ainete sisaldus peab olema üle 80 % massist jt. Nimetatud nõuded laienevad üksnes

koodi 2713 90 90 alla klassifitseeritavatele aromaatsetele ekstraktidele, kuid nad ei laiene teis-

tele sama koodi alla klassifitseeritavatele ainetele nagu nt naftavaik ja bituumen. Kuigi nii toll

kui halduskohus tuginesid nimetatud asjaolule vaidlusaluse aine klassifitseerimisel, on hal-

duskohtu otsus ja kaubakoodide muutmine siiski õiguspärased, kuna tariifse klassifikatsiooni

määramisel ei arvestanud toll üksnes aromaatsete ainete sisaldust, vaid tugines ka muudele

asjaoludele – st koostisest ja tootmisprotsessist nähtuvalt ei ole tegemist nafta- või

bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjääkidega (vt TÜK 02.03.2011 analüüsi-

tunnistus ja EKK 07.03.2011 kiri). Keskkonnaministeeriumi 18.03.2011 ja 09.05.2011 kirjade

ja M. Viisimaa 04.02.2011 kirja kohaselt ei vasta väide KON-92 võimaliku turustamise kohta

3-11-1365

19(26)

Eestis tõele, seda eelkõige keskkonnakaitselistele kaalutlustele tuginedes. Seetõttu ei saa nõus-

tuda kaebajaga, et KON-92 on vabalt kasutatav kütusena ja ei ole jääde JäätS mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

22. Vaidluse all on tolli tegevus, millega muudeti kauba importdeklaratsioonidel märgitud

kaubakoode. Esmalt vajab selgitamist sellise tegevuse õiguslik iseloom – kas tegemist on hal-

dusakti või toiminguga. Sellest sõltub, milliseid õiguskaitsevahendeid on selle tegevuse vastu

võimalik kasutada ja millised on kohtu volitused selle tegevuse peale esitatud kaebuse lahen-

damisel.

23. TS § 25 lg 1 sätestab, et deklarant määrab kaubale tariifse klassifikatsiooni. Sama parag-

rahvi lg 2 kohaselt juhul, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta

kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni

vastavalt Eesti tollitariifistikule. Sellise toimingu tegemise korda reguleerib ÜTS RS art 247,

mille lg 2 sätestab, et „kui deklaratsiooni ja selle lisaks olevate dokumentide kontrolli või kau-

ba läbivaatuse tulemusena selgub, et see ei ole vastavuses deklaratsioonis esitatud andmetega,

täpsustab toll vähemalt tollile jääval eksemplaril või sellele lisatud dokumendil need andmed,

mida tuleb arvesse võtta kõnesolevalt kaubalt tasumisele kuuluvate maksude määramisel, ja

kui see on asjakohane, eksporditoetuste või teiste ekspordil makstavate summade arvutamisel

ning teiste sätete rakendamisel, mis reguleerivad neid tolliprotseduure, millele kaup suunatak-

se“.

24. Eelnimetatud sätetest ei saa järeldada, et tollikontrolli tulemusel tolli poolt kaubale dekla-

ratsioonist erineva tariifse klassifikatsiooni määramine oleks oma olemuselt haldusakt. ÜTS

RS art 247 lg 2 ei räägi vastu vastustaja poolt esimese astme kohtumenetluses esitatud seisu-

kohale, et TS § 25 kontekstis tuleb „määramise“ all mõista kauba õige tariifse klassifikatsioo-

ni väljaselgitamist. TS § 25 lg 1 kohaselt on see „määramine“ eelkõige deklarandi ülesanne.

Kauba tariifse klassifikatsiooni väljaselgitamine ei muutu haldusaktiks üksnes sellest, et seda

viib deklarandi asemel läbi toll.

25. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, et MTA otsustus muuta tollikoodi on materiaalses

mõttes haldusakt. Selle seisukoha on halduskohus rajanud asjakohatule argumendile, et antud

juhul pandi sellega isikule sisuliselt kohustus maksta suurem tollimaks. Ka halduse toimingud

evivad võimet isiku õigusi õigusvastaselt piirata. Tõepoolest oleneb kauba tariifsest klassifi-

katsioonist tollimaksu suurus. Seadus võib õiguste ja kohustuste tekkimise või mahu siduda

erinevate juriidiliste faktidega, sh halduse või eraisikute toimingud. Näiteks kuuluvad asjaolu-

de hulka, millega on ÜTS art-tes 201-205 seotud tollivõla tekkimine impordil, kauba lubamine

vabasse ringlusesse, kauba tollijärelevalve alt ebaseaduslik väljaviimine või kauba tarbimine

või kasutamine vabatsoonis või –laos muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingi-

mustel.

26. Menetluskord võib olla kujundatud selliselt, et teatud toimingu teostamise eeltingimuseks

on toimingu seisukohalt oluliste asjaolude õiguslikult siduv fikseerimine haldusaktiga. Antud

juhul ei nähtu, et selline menetluskord oleks kehtestatud tolli poolt TS § 25 lg 2 alusel kauba

tariifse klassifikatsiooni määramiseks. ÜTS RS art 247 lg-st 2 nähtub selgesti, et toll ei pea

oma järeldusi vormistama haldusaktina. Asjakohatu on apellantide poolt vastupidise seisukoha

põhjendamiseks viidata tolli otsuse ÜTS või TS-s sätestatud mõistele.

3-11-1365

20(26)

27. Eelnimetatud tõlgendus ei kahjusta ka kaubandusringkondade kaebeõigust. TS § 7 järgi

on isikul õigus esitada vaie ja HKMS järgi kaebus nii tolli haldusakti kui toimingu peale. TS §

1 lg 4 ja HMS § 40 lg 2 ning § 108 lg 1 kohaselt tuleb isikule tagada ärakuulamine ja kirjalik

põhjendamine ka õigusi piirava toimingu puhul.

28. Kuna kaubakoodi muutmine tolli poolt ei ole oma olemuselt haldusakt, ei nõustu ring-

konnakohus halduskohtuga ka selles, nagu oleks käesoleval juhul toll kaubakoodi muutmise

kohta andnud haldusakti, olgugi haldusakti vormistamise nõudeid järgimata. Samuti ei nõustu

ringkonnakohus vastustaja poolt esmakordselt apellatsioonimenetluses avaldatud seisukohaga,

nagu moodustaksid sellise haldusakti kogumis tolli 18.03.2011, 23.03.2011 ja 02.05.2011

kirjad. Haldusakt ei ole erinevate menetlustoimingute nagu teavitamiskirjad kogum.

29. Kuna käesoleval juhul ei ole toll kaubakoodi muutmise kohta andnud haldusakti, ei ole

kaebuse esitajal vaja oma õigusi kaitsta tühistamiskaebusega (kuni 31.12.2011 kehtinud

HKMS § 6 lg 2 p 1 ja alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 37 lg 2 p 1. Kohane õiguskaitseva-

hend on kaebus haldusorgani kohustamiseks kaubakoodide muutmise toimingu tagajärgede

kõrvaldamiseks, mis seisneb tollideklaratsioonides muutmise eelsete kaubakoodide taastami-

ses. Taotlus kaubakoodi muutmise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on eelviidatud ko-

hustamistaotlusega hõlmatud.

30. Kuna kaubakoodide muutmise kohta haldusakti andmine polnud ka nõutav, ei saa esitatud

kohustamiskaebust rahuldada põhjendusega, et selline haldusakt on andmata. Haldusasja la-

hendamiseks ja kaubakoodide muutmise toimingu õiguspärasuse hindamiseks on vaja kontrol-

lida, kas tolli seisukoht kauba tariifseks klassifitseerimiseks koodiga 3825 61 00 00 on õige.

II

31. Klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt on jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nime-

tused antud suunaval eesmärgil; „ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide

kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimu-

sel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud“.

32. Rubriik 3825 kuulub gruppi 38 „Mitmesugused keemiatooted“ ja jaotisesse VI „Keemia-

tööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted“. Rubriigi kirjeldus on: „Keemiatööstuse ja

sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed; olmejäätmed; reoveesetted; muud

käesoleva grupi märkuses 6 nimetatud jäätmed“. Grupi 38 märkuse 6 kohaselt tähistatakse

rubriigis 3825 terminiga „muud jäätmed”: a) kliinilisi jäätmeid, mis kujutavad endast medit-

siiniuuringute, diagnoosimise ja ravi ning muude meditsiiniliste, kirurgiliste, stomatoloogiliste

ja veterinaarsete protseduuride puhul tekkivaid saastunud jäätmeid, mis sisaldavad sageli hai-

gusetekitajaid ja ravimeid ning mille puhul on vaja erilisi kõrvaldamistoiminguid (nt määrdu-

nud sidemed, kasutatud kindad ja kasutatud süstlad); b) orgaaniliste lahustite jääke; c) metalli-

söövitusvedelike, hüdrovedelike, pidurivedelike ja külmumisvastaste vedelike jääke ning d)

muid keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude jäätmeid. Termin „muud jäätmed” ei

hõlma jäätmeid, mis sisaldavad peamiselt naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saa-

dud õlisid (rubriik 2710).

33. 18.03.2011 kirjas põhjendas PMTK kauba klassifitseerimist koodiga 3825 61 00 00 selle-

ga, et TÜK analüüsi kohaselt on proovide näol tegu keeruliste keemiliste ühendite seguga,

mille peamised koostisosad on hapnikku sisaldavad ühendid estrid, dioolid, ketoonid, eetrid,

ning proovid ei sisalda aromaatseid ühendeid ega naftaõlisid, mistõttu ei kuulu kaup gruppi

27. Seega põhjendas PMTK kauba klassifitseerimist rubriiki 3825 kokkuvõtlikult sellega, et

kaup ei kuulu gruppi 27 ning tegemist on keemiatööstuse jäätmetega. Järeldust, et tegemist on

jäätmetega, 18.03.2011 kirjas ei põhjendata. Kohtumenetluses on toll viidanud M. Viisimaa

3-11-1365

21(26)

04.02.2011 e-kirjale (I kd tl 101), milles põhjendatakse selle kauba käsitlemist jäätmetena

sellega, et tegemist on tööstusprotsessijääkidega JäätS § 2 lg 3 p 8 mõttes, mida saab Vabarii-

gi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 102 kinnitatud jäätmenimistu alusel klassifitseerida

ohtlike jäätmetena koodiga 070108*. M. Viisimaa märgib, et isegi kui materjali KON-92

saaks vaadelda mingi tootena, kvalifitseeruks ta tingimata kemikaaliseaduse rakendusalasse

ning peaks vastama seadusest ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr

1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist

(REACH) tulenevatele registreerimisnõuetele EL majanduspiirkonnas. Esmaseks nõudeks

oleks ohutuskaardi olemasolu kemikaali juures, kus oleks märgitud ka kõik ohtlikud ained,

millest kemikaal koosneb, nendest tulenevad ohud ja nõutav märgistus EL märgistusreeglite

kohaselt. Neid nõudeid täidetud ei ole, mis on veel üks argument materjali jäätmeteks tunnis-

tamisel.

34. KN rubriigi 3825 kirjelduses, nagu ka VI jaotise ja grupi 38 märkustes, ei ole kirjas, et

kauba klassifitseerimisel tuleks lähtuda mingis Euroopa Liidu jäätmekäitlust reguleerivas õi-

gusaktis sätestatud jäätmete mõistest. Sellist selgitust ei ole ka KNSM-s.

35. JäätS § 2 kuni 10.11.2011 kehtinud redaktsiooni lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes sama

paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille

valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Lõike 2 kohaselt

tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmi-

sest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majan-

duslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Käesoleval ajal ei sisaldu

JäätS §-s 2 lg-t 3 ning lg 1 kohaselt on jäätmed defineeritud kui „mis tahes vallasasi või kin-

nistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tege-

ma“. Muudatus viidi sisse 27.10.2011 vastu võetud ja 10.11.2011 jõustunud jäätmeseaduse

muutmise seadusega, mille eesmärgiks oli seaduseelnõu (76 SE) seletuskirja kohaselt JäätS

vastavusse viimine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ, mis käsitleb

jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud varasemad direktiivid, sh alates 12. det-

sembrist 2010 ka direktiiv 2006/12 jäätmete kohta. Samaks kuupäevaks pidid liikmesriigid

jõustama direktiivi 2008/98/EÜ järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Direktiivi

2006/12/EÜ art 1 lg 1 p a kohaselt on jäätmed I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvad mis-

tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära

viskama. Direktiivi 2008/98/EÜ art 3 p-s 1 toodud jäätmete mõiste kohaselt on jäätmed mis

tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära

viskama. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.06.2006 määruse nr 1013/2006/EÜ jäätmesaa-

detiste kohta kasutatakse mõistet „jäätmed“ sellisena, nagu on määratletud direktiivi

2006/12/EÜ art 1 lg 1 p-s a.

Seega on eeltoodud jäätmekäitluse õigusaktide kohaselt aine või eseme liigitamisel jäätmeteks

oluline see, et valdaja on selle ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

36. Vaidluse all ei ole halduskohtu järeldused, et kaup KON-92 imporditi turustamise, mitte

äraviskamise eesmärgil ning selle kasutamine ümbertöötlemata kujul on tehniliselt võimalik ja

majanduslikult otstarbekas. Seda järeldust kinnitavad üheselt ka asjas esitatud tõendid. Tootja

on kehtestanud kaubale tehnilised tingimused, mille p 7.1 kohaselt annab ta kaubale 12-

kuulise garantii toote tehnilistele tingimustele vastavusele (I kd tl 37-41, vt ka toote pass I kd

tl 149, tõlge tl 157). B.E.I. Survey otsuse (I kd tl 57) kohaselt lubavad Intertek Eurolab katse-

protokollid (I kd tl 55-56) teha järelduse, et produkti KON-92 võib kasutada laevakütuse ISO

8217:2005 RMG 380 omaduste parandamiseks ja seeläbi saavutatakse kütuse vastavus ISO

8217:2005 RME 180 standardile. Sama kinnitab Isotech OÜ arvamus (I kd tl 148, tõlge tl

156), samuti tunnistaja D. Frolovi ütlused (I kd tl 166), samuti apellatsiooniastmes esitatud

3-11-1365

22(26)

valmistajatehase kiri (III kd tl 85, tõlge tl 106), mille kohaselt müüb tootja kogu KON-92 too-

dangu pikaajaliste aastalepingute alusel, leppides igal kuul eraldi kokku hindade ja mahtude

osas, mainitud toote järele on pidev nõudlus turusegmentides nagu punkerdatud raskekütuse

tootmine laevade jaoks ja statsionaarsetes katlamajades ja erineva otstarbega tööstuslikes ah-

judes kasutatava kütuse tootmine.

Seetõttu ei saa kauba kohta väita, et selle valdaja „oleks selle ära visanud või kavatseks seda

teha“.

37. Vastustaja väitest, et Keskkonnaministeeriumi 18.03.2011 (I kd tl 51) ja 09.05.2011 (ei

ole toimikus) kirjade ja M. Viisimaa 04.02.2011 kirja kohaselt ei vasta väide KON-92 võima-

liku turustamise kohta Eestis tõele, seda eelkõige keskkonnakaitselistele kaalutlustele tugine-

des, ei saa teha järeldust, et KON-92 valdaja, antud juhul apellandid, „oleksid kohustatud selle

ära viskama“. Keskkonnaministeeriumi 18.03.2011 kirjast ja M. Viisimaa 04.02.2011 e-

kirjast, samuti apellatsioonkaebustele esitatud vastuväidetest nähtuvalt seob vastustaja KON-

92 kasutamise võimatuse peamiselt väitega, et see kaup on käsitatav kemikaalina KemS § 2

mõistes ja selle turustamisel tuleb lähtuda KemS § 41 nõuetest. Need viited on asjakohatud.

Sellest, et tegemist võib olla keskkonnale või tervisele ohtliku ainega või isegi sellest, et selle

valdaja on rikkunud selle aine turustamist reguleerivaid nõudeid, ei saa järeldada aine kuulu-

vust jäätmete alla JäätS § 2 lg 1 mõistes.

38. Halduskohus leidis, et kuna Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 104 „Jäätmete

taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 1 lg-s 1 ja direktiivi 2006/12/EÜ lisas

IIB loetletud taaskasutustoimingute hulgas on sätestatud ka jäätmete kasutamine peamiselt

kütusena või muul viisil energiaallikana (R1), mis ei eelda jäätmete ümbertöötlemist, ei välista

KON-92 kasutamisvõimalus energiaallikana ümbertöötlemisvajaduseta tema määratlemist

jäätmetena.

Selline halduskohtu seisukoht on ekslik. Jäätmeid ei defineerita JäätS § 15 alusel läbi taaska-

sutamistoimingute, vaid JäätS § 2 lg-st 1 lähtudes. Ringkonnakohus osundab Euroopa Kohtu

lahendile nr C-457/02, kus märgitakse, et asjaolu, et aine suhtes on määratud direktiivi 75/442

(tegemist oli Nõukogu 15.07.1975 direktiiviga 75/442/EMÜ jäätmete kohta, mille asendas

halduskohtu viidatud direktiiv 2006/12/EÜ) IIA või IIB lisas nimetatud toiming, ei võimalda

järeldada seda, et see aine kõrvaldatakse, ega seega ka seda, et see aine on jääde. Kui iga ainet

või asja, mille suhtes viiakse läbi üks direktiivi 75/442 IIA ja IIB lisas nimetatud toimingutest,

tuleb kvalifitseerida jäätmena, viiks see tõlgendus niisuguste ainete või asjade jäätmena kvali-

fitseerimiseni, mis seda direktiivi tähenduses ei ole. Selle tõlgenduse kohaselt oleks näiteks

mootorikütusena kasutatav vedelkütus alati jääde, kuna ärapõlemise hetkel läbiks ta direktiivi

75/442 IIB lisa R1 kategooriasse kuuluva toimingu (p-d 36-38).

39. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustaja hinnang vaidlusalusele kaubale kui

jäätmetele JäätS § 2 (ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivide 2006/12/EÜ ja

2008/98/EÜ) mõttes oli ebaõige.

40. M. Viisimaa 04.02.2011 kirjas (I kd tl 101) märgitakse, et loogilisem [kui grupist 27]

oleks otsida kaubakoodi KN VI jaotise „Keemiatööstuse tooted“ grupist 29, kuid „vaevalt, et

sealtki seda kaubakoodi otsida tasub, sest ilma mingi kahtluseta on tegemist jäätmetega Jäät-

meseaduse § 2 tähenduses“. Lähtudes klassifitseerimisel selles kirjas toodud seisukohast ja M.

Viisimaa ekslikust õiguslikust hinnangust, on vastustaja toiminud otseses vastuolus enda poolt

apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetes rõhutatuga – JäätS on kauba klassifitseerimisel

teisejärguline; kemikaali ei saa klassifitseerida, lähtudes kitsalt kasutusotstarbest, vaid selle

omadused peavad vastama KN-s toodule; klassifitseerimisel lähtutakse eelkõige kauba koosti-

sest.

3-11-1365

23(26)

41. Kauba kvalifitseerimine rubriiki 3825 ei põhinenud kauba keemilisel koostisel ja omadus-

tel, vaid ekslikul ja asjakohatul viitel JäätS §-le 2. Rubriigi kirjeldusest ja grupi 38 märkusest

6 nähtuvalt on tegemist väga üldise sisuga rubriigiga, kuhu klassifitseeritakse „muud“, „mujal

nimetamata“ keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude jäätmed. Klassifitseerimise üld-

reegel 3 sätestab: „Kui [...] kaup osutub esmapilgul klassifitseeritavaks kahte või enamasse

rubriiki, toimub klassifitseerimine järgmiselt: a) kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelista-

tud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. [...]“. Ka Euroopa Kohus osundas asjas C-

379/02 (Imexpo Trading A/S, p 21), et kui üks kaup osutub klassifitseeritavaks ühte rubriiki,

võib kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise puhul tekkida siiski küsimus, kas kaup

mitte ei osutu klassifitseeritavaks ka teise rubriiki, mis on kaupa täpsemalt kirjeldav või vä-

hemalt kirjeldab seda kaupa samaväärselt. Eelneva põhjal ei saa ringkonnakohtu arvates väita,

et klassifitseerimisreeglite õige rakendamine oleks samuti viinud vaidlusaluse kauba klassifit-

seerimiseni rubriiki 3825.

42. Halduskohus viitas samuti Euroopa Kohtu otsusele asjas C-379/02 (Imexpo Trading A/S,

p 21), leides, et kahtlemata on käesoleval juhtumil tegemist olukorraga, mida kirjeldab Euroo-

pa Kohus selles otsuses, kuid kauba deklareerimise koodiga 2713 90 90 välistavad suured

keemilised ja füüsikalised erinevused selle kaubakoodi suhtes halduskohtu hinnangul kehtiva-

test parameetritest. Halduskohtu seisukoht on arusaamatu ja vastuoluline, sest kui kauba klas-

sifitseerimine rubriiki 2713 on välistatud, ei saa see rubriik olla rubriigiks, mis kirjeldab vaid-

lusalust kaupa „täpsemalt või vähemalt samaväärselt“.

43. KNSM-s märgitakse alamrubriikide 2713 90 10 ja 2713 90 90 „Muud nafta- või

bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid“ kohta järgmist: „Nendesse alam-

rubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2713 C osas kirjeldatud tooted. Nen-

de alamrubriikide aromaatsed ekstraktid (vaata rubriigi 2713 HS selgitavad märkused, C osa,

lõige 1) vastavad tavaliselt järgmistele nõuetele: 1. aromaatsete komponentide sisaldus selle

grupi selgitavate märkuste A lisas kirjeldatud meetodi järgi on üle 80 % massist; 2. tihedus

temperatuuril 15 oC on üle 0,950 g/cm3 ja 3. temperatuuril 300 oC ASTM D 86-67 meetodi

järgi (taaskinnitatud 1972) destilleerub mitte rohkem kui 20 % mahust. Apellatsiooniastmes ei

ole enam vaidlust selles, et eelviidatud nõuded koostisele, tihedusele ja destilleerumisprotsen-

dile käivad üksnes rubriigi 2713 HSSM C osa lg-s 1 nimetatud toodete (määrdeõlidest teata-

vate selektiivsete lahustitega töötlemisel saadud ekstraktid) kohta ning KON-92 mittevasta-

vust rubriigile 2713 ei saa nende nõuetega põhjendada. HS rubriigi 2713 SM C osa lg-tes 2 ja

3 kirjeldatud ülejäänud toodeteks on „naftavaik ja muud naftast saadud vaigusisaldusega ai-

ned“ (lg 2) ja „happelised jäägid ja kasutatud pleeksavid, mis sisaldavad mingil määral õlisid“

(lg 3). Tähelepanu väärib asjaolu, et toote KON-92 alternatiivne nimetus on „raske nafta vaik“

(смола нефтяная тяҗелая, vt tehnilised tingimused I kd tl 37-41).

Vastustaja, mööndes, et viide KON-92 mittevastavusele KNSM-s viidatud nõuetele koostise,

tiheduse ja destilleerumisprotsendi osas ei ole asjakohane, väidab siiski, et TÜK 02.03.2011

analüüsitunnistuse (I kd tl 62-63) ja EKK 07.03.2011 kirja (I kd tl 70) põhjal ei saa kauba

koostise ja tootmisprotsessi põhjal tegemist olla nafta- või bituminoossetest mineraalidest saa-

dud õlide tootmisjääkidega. Vastustaja viidatud analüüsitunnistuses märgitakse vastuseks esi-

tatud küsimusele, et naftaõlide peamisi komponente on proovides vähe. EKK eelviidatud kir-

jas märgitakse, et kaupa KON-92 esindavad proovid ei kuulu rubriiki 2710, kuna vastavalt

grupp 27 märkusele 3 ja HS grupi 27 SM II ei saa olla tegemist õlijäätmetega. Vastustaja

18.03.2011 kirja lk eelviimase lõigu kontekstist võib aru saada, et viidetega grupp 27 märku-

sele 3 ja HS grupi 27 SM-le II põhjendatakse erinevalt EKK eelviidatud kirjast hoopis kauba

mittekuulumist alamrubriiki 2713 90.

3-11-1365

24(26)

Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla väidet, et naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest

saadud õlisid oli proovides vähe. Kuid see väide nagu ka viited grupp 27 märkusele 3 ja HS

grupi 27 SM-le II on asjakohatu. Grupi 27 märkus 3 ütleb, et rubriigis 2710 tähistatakse ter-

miniga „õlijäätmed” jäätmeid, mis sisaldavad peamiselt naftaõlisid ja bituminoossetest mine-

raalidest saadud õlisid. Sama märgitakse „õlijäätmete“ kohta rubriigis 2710 ka HSSM-s. Vaid-

lusalust kaupa ei ole deklareeritud KN rubriigiga 2710 „Naftaõlid ja bituminoossetest mine-

raalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikom-

ponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õli-

sid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed“. Kaup on deklareeritud rubrii-

giga 2713 „Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud

õlide tootmisjäägid“. Kauba deklareerimisel ei ole seega lähtutud sellest, et tegemist oleks

naftaõliga või bituminoossetest mineraalidest saadud õliga või sellist õli sisaldavate jäätmete-

ga. HTR tegevdirektori 30.12.2010 kirjas PMTK-le (I kd tl 32) selgitatakse samuti, et tegemist

ei saa olla rubriiki 2710 kuuluva kaubaga, sest selle peamine koostisosa ei ole nafta ega nafta-

tooted. Rubriiki 2713 klassifitseeritav kaup ei pea sisaldama peamiselt naftaõlisid või

bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid. Tegemist on sellise õli tootmise protsessiga

kaasneva jäägiga. See ilmneb ka HS rubriigi 2713 SM C osa lg-st 3, milles tuuakse välja

„happelised jäägid ja kasutatud pleeksavid, mis sisaldavad mingil määral õlisid“. Millelgi ei

põhine halduskohtu tõlgendus, et tootmisprotsessis peab toornafta olema rubriigis 2713 klassi-

fitseeritava kauba vahetu lähteaine.

44. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et kauba klassifitseerimine rubriiki 2713 oli deklarandi

poolt ebaõige. Ühtlasi ei ole vastustaja kõrvaldanud kahtlust, et isegi kui kaup vastaks rubrii-

gile 3825, on rubriik 2713 seda kaupa täpsemini kirjeldav.

III

45. Eeltoodud põhjustel on kaebused põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb käesolevas otsu-

ses toodud põhjendustel tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõigusnormide ebaõige kohal-

damise tõttu tühistada. Asjas tuleb teha uus otsus, millega tuleb esitatud kaebused rahuldada ja

teha vastustajale ettekirjutus taastada kaebustes nimetatud tollideklaratsioonides algselt esita-

tud andmed (kaubakood 2713 90 90 00).

46. Kaebuste ja apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu on kaebuse esitajatel õigus taotleda

vastustajalt enda menetluskulude väljamõistmist.

47. Halduskohtus esitas 4U Logistics OÜ taotluse (I kd tl 198-219) vastustajalt menetlusku-

lude summas 2376,13 eurot väljamõistmiseks, millest 2360,16 eurot moodustas esindajatasu

ja 15,97 eurot riigilõiv. Apellandi taotlus ei hõlma esindaja arvel näidatud käibemaksu. Kulu-

de kandmine käesolevas haldusasjas on esitatud kuludokumentidega (advokaadibüroo arved,

aruanded, maksekorraldused, pangaväljavõtted) selles summas tõendatud.

HTR esitas taotluse (I kd tl 183-197) menetluskulude hüvitamiseks summas 4600,87 eurot,

millest 15,97 eurot oli riigilõiv ja ülejäänu esindajatasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt

on õigusabikulude kohta väljastatud 13.06.2011 arve nr 759 summas 1955,64 eurot. Arvele (I

kd tl 186) lisatud aruandest (I kd tl 187) nähtuvalt saab käesoleva haldusasjaga seostada arvel

märgitud teenust „tolli toimingu – klassifitseerimise muutmine – vaidlustamine“ mahus 14,67

tundi ja maksumusega 1613,70 eurot (koos käibemaksuga 1936,44 eurot). Ülejäänud arvetel

15.06.2011 arvel nr 809 ja 02.11.2011 arvel nr 1396 ja 15.11.2011 arvel 1471 näidatud kulu-

tused on seotud käesoleva haldusasjaga täies ulatuses. Arved on tasunud Revalgate Systems

OÜ, kuid kuludokumentidele on lisatud HTR juhatuse liikme kinnituskiri, mille kohaselt ko-

hustub HTR Revalgate Systems OÜ-le menetluskulud 4600,87 eurot hüvitama.

3-11-1365

25(26)

Kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS tõlgendamisel on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus-

tik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi

eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigus-

abikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõen-

davatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud (vt

17.04.2003 otsus nr 3-3-1-28-03, p 9). Seda seisukohta on Riigikohus täpsustanud 24.05.2010

otsuses nr 3-3-1-23-10, leides, et menetlusosalisel tuleb esitada tõendid selle kohta, et tal on

tekkinud kohustus menetluskulud need tasunud isikule hüvitada.

Ringkonnakohtu arvates tuleb eeldada, et isik ei võta üldjuhul teise kulusid enda kanda ilma,

et tal tekiks õigus nõuda isikult hüvitist nende kulude eest. Võib pidada tõendatuks, et HTR-l

on tekkinud kohustus hüvitada Revalgate Systems OÜ-le HTR eest kantud menetluskulud.

Kokkuvõttes on HTR-l õigus nõuda esimese astme kohtu menetluskulude väljamõistmist

4581,67 eurot.

Vastustaja esimese astme kohtumenetluses menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esita-

nud.

Ringkonnakohus mõistab vastustajalt välja kaebuse esitaja HTR kasuks esimese astme kohtu

menetluse kuludena 4581,67 eurot ja kaebuse esitaja 4U Logistics OÜ kasuks 2376,13 eurot.

48. 4U Logistics OÜ esitas apellatsiooniastmes taotluse (III kd tl 129-138) menetluskulude

väljamõistmiseks summas 1691,63 eurot, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15,97 eu-

rot ja esindajatasu 1675,66 eurot väljamõistmiseks. Pärast kohtuistungit esitas 4U Logistics

OÜ taotluse (III kd tl 166-173) kohtuistungiga seoses kantud menetluskulude summas 369,41

eurot väljamõistmist. Apellandi taotlus ei hõlma esindaja arvetel näidatud käibemaksu. Esita-

tud kuludokumentidega on nende menetluskulude kandmine tõendatud.

Apellatsiooniastmes esitas HTR esindaja kaudu advokaadibüroost Angerjärv & Krautmann

taotluse (III kd tl 122-128) menetluskulude summas 2981,88 eurot väljamõistmiseks ja esinda-

ja kaudu advokaadibüroost Pohla & Hallmägi taotluse (III kd tl 139-160) menetluskulude

summas 11 685,91 eurot väljamõistmiseks. Esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on advo-

kaadibüroo Angerjärv & Krautmann esitatud taotluses näidatud kulud tasunud Revalgate

Systems OÜ ja advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esitatud taotluses näidatud kulud on tasu-

nud Bominflot Estonia AS. Esitatud on ka kokkuleppe tekst, mille kohaselt tasub AS

Bominflot Estonia HTR õigusnõustajate poolt esitatud arved ning HTR kohustub õigusabi eest

tasutud summa hüvitama AS-le Bominflot Estonia ulatuses, milles kohus jõustunud kohtula-

hendiga õigusabikulud vastustajalt HTR kasuks välja mõistab.

Ringkonnakohtu istungil märkis HTR esindaja Meelis Krautmann, et apellant taotleb ka apel-

latsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 15,97 eurot väljamõistmist, mida menetluskulude

taotlus ei hõlmanud.

Pärast ringkonnakohtu istungit esitas HTR taotluse (III kd tl 174-175) kohtuistungiga seoses

täiendavalt kantud menetluskulu (esindajatasu) 253,44 eurot väljamõistmiseks. Ka selle me-

netluskulu tasumine on tõendatud (vt taotlusele lisatud pangaülekande andmed).

Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ringkonnakohus peab HTR taot-

lustes nimetatud menetluskulude kandmist tõendatuks, kuid leiab, et selles suuruses kantud

menetluskulud ei ole alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 6 mõistes vajalikud ega põh-

jendatud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi õigusteenuse kasutamine summas 11 685,91

eurot samal ajal, kui apellanti esindas jätkuvalt ka esimese astme kohtumenetluses kasutatud

3-11-1365

26(26)

esindaja, ei ole põhjendatud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esitatud arvetest peab ring-

konnakohus HTR põhjendatud menetluskuluks üksnes Linnunmaa OY-st hangitud asjatundja

arvamusega seonduvaid kulusid summas 3900 eurot. Kokku on HTR-l õigus taotleda apellat-

siooniastme menetluskulude summas (2981,88+15,97+253,44+3900)=7151,29 eurot välja-

mõistmist.

Vastustaja apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud.

Ringkonnakohus mõistab apellatsiooniastme menetluskuludena vastustajalt välja kaebuse esi-

taja HTR kasuks 7151,29 eurot ja kaebuse esitaja 4U Logistics OÜ kasuks 2061,04 eurot.

Lauri Madise

Kaire Pikamäe

Silvia Truman