2-11-58488/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-11-58488

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. juuli 2012, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-11-58488

Hagi ese

Toomas

Tarna

hagi

Eesti

Vabariigi

(Keskkonnainspektsiooni kaudu) vastu otsuse

aegunuks

tunnistamiseks

ja

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Toomas Tarn (ik 37211146026; elukoht

XXXXi)

hageja esindaja: advokaat Indrek Veso (aadress

Advokaadibüroo Magnusson, Rävala pst 8, Tallinn;

e-post indrek.veso@magnussonlaw.com)

kostja: Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni

(aadress

Aleksandri

14,

Tartu;

e-post

katrin.lehtla@kki.ee) kaudu

kostja esindaja: volikirja alusel Katrin Lehtla

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Toomas Tarna hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu)

vastu Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsuse kriminaalasjas nr 1-182-99 aegunuks

tunnistamiseks

ja

täiteasjas

nr

171/2002/1490

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud Toomas Tarna kanda.

Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

2/5

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. 16.06.1999 otsusega kriminaalasjas nr 1-182-99 mõistis Viljandi Maakohus välja

solidaarselt Toomas Tarnalt ja Kalle Tüürilt Keskkonnainspektsiooni Viljandi

osakonna (k.o ajal Keskkonnainspektsiooni Lõuna regioon) kasuks 184 571,50

krooni (11 796,27 eurot). Keskkonnainspektsiooni Viljandi osakond esitas otsuse

Viljandi Maakohtu täitevosakonnale täitmiseks 06.07.1999. 2011. a novembri

seisuga on Toomas Tarn tasunud täitemenetluse nr 171/2002/1490 raames

456,07 eurot ning Kalle Tüür 472 eurot, nõude jääk on seega 11 157,05 eurot.

Täitemenetlus nr 171/2002/1490 Toomas Tarna suhtes anti kohtutäitur Janek

Poolile üle 12.04.2001. Seega on kohtutäitur täitnud otsust hagi esitamise ajaks

(29.11.2011) üle 12 aasta.

2. 05.04.2011 jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega

muudeti mh TsÜS §-i 157, §-i 159 ja TMS § 221 lg-t 3. VÕSRS § 9 lg-st 4

tulenevalt kohaldatakse kehtivat TsÜS § 157 lg-t 1 enne 01.03.2011 tekkinud

aegumata nõuetele. Kuna TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab

uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, tuleb TsÜS § 157 lg-s 1

(redaktsioon alates 05.04.2011) sätestatud 10-aastast aegumise tähtaega

arvestada alates 06.07.1999, mil otsus anti kohtutäiturile täitmiseks. Seega on

Toomas Tarna suhtes läbi viidava täitemenetluse aluseks olev Viljandi Maakohtu

16.06.1999 otsus kriminaalasjas nr 1-182-99 aegunud. Ebaseaduslik on jätkata

täitemenetlust aegunud täitedokumendi alusel.

3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on kohane meede aegunud

täitedokumendi alusel menetluse lõpetamiseks.

4. Hageja palub järgmist: tunnistada aegunuks Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsus

kriminaalasjas nr 1-182-99; tunnistada lubamatuks Toomas Tarna suhtes

läbiviidav täitemenetlus nr 171/2002/1490 täitedokumendi aegumise tõttu; jätta

menetluskulud kostja kanda (tlk 2-5, 43-45, 51-53).

KOSTJA VASTUS

5. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

TMS § 221 ei ole õiguslik alus aegumisega täitemenetluse lõpetamiseks.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ei ole põhjendatud, sest

täitemenetluse seadustik võimaldab hagejal kohtuväliselt enda õigusi kaitsta.

Hageja suhtes ei ole täitmisele pööratud olematut nõuet, seega ei ole tegemist

materiaalõigusliku vaidlusega poolte vahel. Lisaks tuleb hagimenetluse kaudu

aegumise kohaldamisel sissenõudjal tasuda ka menetluskulud, mis on ilmselgelt

põhjendamatu ja ülemäärane. Täitemenetluse seadustiku kohases menetluses on

võlgnik ise aktiivne, võib vaidlustada kohtutäituri otsuse ja sissenõudjale ei kaasne

lisakulusid.

6. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt algas aegumine täitedokumendi täitmiseks esitamisega,

s.o 06.07.1999. 01.03.2011 oli sellest möödunud 11 aastat 7 kuud ja 22 päeva.

3/5

Kuna enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg ei

lõpeks varem, kui praegu kehtiva TsÜS § 157 lg 1 I lauses nimetatud tähtaeg, siis

kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude

aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. Selline tõlgendusviis lähtub PS §-

st 10, millest tuleneb õiguskindluse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõttest

tulenevalt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et

õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega

muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Igaüks peab saama kaitsta oma õigusi

vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Aegumistähtaja lühendamise

eesmärk on võlgnike soodsamasse olukorda seadmine, kuid sellega ei tohi

sissenõudjaid seada olukorda, kus seaduse jõustumise järel on nende nõuded

aegunud. Soodsamasse olukorda seadmine kehtib ka Toomas Tarna puhul.

Eelmise redaktsiooni järgi oleks nõue aegunud 2029, kehtiva redaktsiooni kohaselt

aegub nõue 2021 ehk kaheksa aastat varem (tlk 34-35).

KOHTU SEISUKOHT

7. Viljandi Maakohus mõistis 16.06.1999 otsusega kriminaalasjas nr 1-182-99 välja

solidaarselt Toomas Tarnalt ja Kalle Tüürilt Keskkonnainspektsiooni Viljandi

osakonna kasuks 184 571,50 krooni, otsus jõustus 29.06.1999 (tlk 17-19).

8. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et otsus esitati Viljandi Maakohtu

täitevosakonnale täitmiseks 06.07.1999, kohtutäitur Janek Pooli menetluses on

täiteasi nr 171/2002/1490 Toomas Tarna suhtes alates 12.04.2001, nõude jääk on

11 157,05 eurot (tlk 2, 22).

9. Hageja palub tunnistada Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsuse kriminaalasjas nr

1-182-99 aegunuks ning Toomas Tarna suhtes läbiviidava täitemenetluse nr

171/2002/1490 täitedokumendi aegumise tõttu lubamatuks (tlk 2-5). Kostja leiab,

et hagi tuleb jätta läbi vaatamata / rahuldamata (tlk 34-35).

10. Keskkonnainspektsiooni

põhimääruse

§

lg

I

lause

kohaselt

on

Keskkonnainspektsioon

Keskkonnaministeeriumi

valitsemisalas

tegutsev

valitsusasutus. Keskkonnainspektsiooni põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt esindab

inspektsioon oma ülesannete täitmisel riiki. Seega on käesolevas tsiviilasjas

kostjaks Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu.

11. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada

sissenõudja

vastu

hagi

täitedokumendi

alusel

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud

vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt

võib hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

12. Käesoleval ajal kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS (2002)) § 142 lg 1

kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

13. Kohus ei nõustu kostjaga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole

kohane õiguskaitse vahend, kui võlgnik leiab, et kohtulahendist tulenev nõue on

aegunud ning täitemenetlus tuleks lõpetada. Riigikohus asus 28.04.2010 otsuses

kohtuasjas nr 3-2-1-31-10 (p 19) seisukohale, et täitemenetluse lõpetamiseks

peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks ning see on

võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seega on

hageja esitanud õigesti hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegumise

tõttu. Aegumine ei lõpeta nõuet, kuid annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest

4/5

keeldumiseks. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega. Riigikohus kinnitas

23.03.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-29-05 (p 14), et aegumistähtajad on

materiaalõiguslikud.

14. Seoses hageja nõude sõnastusega peab kohus vajalikuks märkida, et aeguda

saab nõue, mitte kohtuotsus.

15. Kostja nõude näol on tegemist enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõudega

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 tähenduses. Seega tuleb

kõigepealt kindlaks teha, kuidas mõjusid kostja nõudele 01.07.2002 toimunud

muudatused.

16. VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002

tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele

kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud,

peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

17. VÕSRS § 9 lg 2 näeb ette, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või

võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1. juulit 2002

kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või

võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

18. VÕSRS § 9 lg 3 näeb ette, et kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud

aegumistähtaeg

on

pikem

kui

tsiviilseadustiku

üldosa

seaduses

või

võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks

varem kui vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse

aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.

19. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS (1994) § 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega

tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algas

kohtuotsuse jõustumisest. TsÜS (1994) § 123 lg 2 nägi ette, et täitemenetluse

algatamisel aegumistähtaja kulg katkes ning algas uuesti täitemenetluse

peatumisel sissenõudja süül. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega

aegumistähtaja hulka ei arvata.

20. 01.07.2002 jõustus uus TsÜS (2002), mille § 157 lg 1 (redaktsioon kuni

04.04.2011) nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti

kohtulikust

kokkuleppest

või

muust

täitedokumendist

tuleneva

nõude

aegumistähtaeg on 30 aastat. TsÜS (2002) § 159 lg 1 sätestab, et aegumine

katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

21. Viljandi Maakohtu otsus jõustus 29.06.1999, seega algas sellest ajast VÕSRS § 9

lg 1 II lause ja TsÜS (1994) § 123 lg 1 II aluse aegumistähtaja kulg. Täitemenetlus

hageja vastu algatati 06.07.1999 ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et

see oleks peatunud sissenõudja süül. Seega oli kostja nõude aegumine VÕSRS §

9 lg 1 II lause, TsÜS (1994) § 123 lg 2 alusel perioodil 06.07.1999-30.06.2002

katkenud. VÕSRS § 9 lg 1 ja TsÜS (2002) § 159 lg 1 alusel algas aegumine uuesti

01.07.2002.

22. Kuna enne 01.07.2002 kehtinud seaduse (TsÜS (1994) § 123 lg 1) kohaselt oli

aegumistähtaeg lühem, kui alates 01.07.2002 kehtinud seaduse (TsÜS (2002) §

157 lg 1 (redaktsioon kuni 04.04.2011) kohaselt, ei ole tegemist VÕSRS § 9 lg-tes

2 ja 3 kirjeldatud juhtumitega ning VÕSRS § 9 lg 1 I lausest tulenevalt tuli kostja

nõudele kohaldada TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 (redaktsioon kuni 04.04.2011)

sätestatud 30 aasta pikkust aegumistähtaega. Kuni 04.04.2011 kehtinud seaduse

järgi aegunuks kostja nõue hageja vastu seega 2032.

5/5

23. 05.04.2011 jõustus TsÜS (2002) § 157 lg 1 muudatus, mille järgi jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Samuti täiendati

alates 05.04.2011 VÕSRS §-i 9 4. lõikega. VÕSRS § 9 lg 4 I lause kohaselt

kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011

tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 II lause näeb ette, et kui enne

01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui

VÕSRS § 9 lg 4 I lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne

01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1.

24. Rakendussätetes ei ole reguleeritud, mis ajast tuleks alates 05.04.2011 kehtiva

TsÜS § 157 lg 1 kohast lühemat aegumistähtaega arvestada. Kohus nõustub

kostjaga, et aegumistähtaja lühendamisega ei tohi sissenõudjat seada olukorda,

kus seaduse jõustumise järel on nõue aegunud või aegub ootamatult kiiresti.

25. Riigikohus leidis 20.05.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-52-09 (p 19), et VÕSRS

§ 9 lg-t 1 tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui võlaõigusseadust,

tsiviilseadustiku üldosa seadust või rahvusvahelise eraõiguse seadust muudetakse

nõuete aegumist puudutavas osas pärast 1. juulit 2002. Kohus on seisukohal, et

ka antud olukorras tuleb kohaldada analoogia alusel ka VÕSRS § 9 lg-t 2. Alates

05.04.2011 kehtiva TsÜS (2002) § 157 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui

varasema TsÜS (2002) § 157 lg 1 kohaselt. Analoogia alusel VÕSRS § 9 lg-ga 2

tuleb alates 05.04.2011 kehtivat 10 aasta pikkust aegumistähtaega arvestada

alates 2011. a ning seega aegub kostja nõue alles 2021. a.

26. Kohus viitab ka Riigikohtu 25.02.2009 lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-149-08, milles

käsitleti samuti aegumise katkemise ja tähtaja uuesti kulgema hakkamise

asjaolusid. Nimelt märgib Riigikohus punktis 11 järgmist: „Kuna praegusel juhul

nimetas hageja 14. detsembri 2001. a avalduses kostjat II ja III kui isikuid, kellelt ta

nõuab kahju hüvitamist, siis tuleb TsÜS § 121 lg 1 p 1 järgi lugeda nende kostjate

suhtes hagi aegumine katkenuks alates 14. detsembrist 2001. [---] VÕSRS § 9 lg 1

teise lause järgi kohaldatakse aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele

enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või

katkenud enne 1. juulit 2002. Kostjate II ja III vastu esitatud hagi aegumise tähtaeg

hakkas TsÜS § 121 lg-te 2 ja 3 järgi uuesti kulgema 30. oktoobrist 2006, kui

jõustus Harju Maakohtu kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta.“

27. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsusest

kriminaalasjas nr 1-182-99 hageja vastu tulenev nõue aegunud ning täiteasjas nr

171/2002/1490 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub õiguslik alus.

28. TsMS § 162 lg-te 1-3 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/