2-12-13239/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-13239

Tsiviilasi

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Osaühingu N ja

IB vastu 12 666,09 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

12 493,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi

Aktsiaselts Hansa Liising, registrikood 10434248,

asukoht Liivalaia 8, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Anneli A

Kostja I Osaühing N (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja II IB(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Osaühingult N ja IB solidaarselt poolte vahel 05.12.2007 sõlmitud

liisingulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tulenev võlgnevus

12 666,09 (kaksteist tuhat kuussada kuuskümmend kuus eurot) 09 senti

Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks.

3. Välja mõista Osaühingult N ja IB solidaarselt viivis 0,25% päevas põhinõudest

(12 493,98 eurot) selliselt, et viivis 172,11 eurot ja edaspidine viivis kokku ei

ületaks 12 493,98 eurot alates 31.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank

Liising Aktsiaseltsi kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt Osaühingu N ja IB kanda.

2. Välja mõista Osaühingult N ja IB solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kasuks menetluskuluna 1 278,23 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa

eurot) 23 senti, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

3. Välja mõista Osaühingult N ja IB solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

(TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib

esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata

tehtud otsust puuduva osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib

esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud

tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

221023778606 Swedbank AS-is, 10220034796011 AS-is SEB Pank, 17001577198 Nordea

pangas või 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks

3100057358.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa,

sõltumata hagihinnast.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada

otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei

teavitata (TsMS § 448 lg 4¹). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab

kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul

soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka

kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude

nimekirja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Viivi Villemson