3-12-918/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-918

Haldusasi

A. N. kaebus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse

nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99

tühistamise nõudes.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada A. N. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 07.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule A. N. kaebus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007

korralduse nr 150 ja Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99 tühistamise nõudes. Kaebuse

esitaja märgib, et Järva maavalitsus koos Imavere vallavalitsusega on andnud maa ostueesõiguse E.

T.’le XXX kinnistu omandamiseks X külas Järvamaal. E. T. ei ole vastanud maareformi seaduse

järgi tingimustele, mis oleks andnud talle ostueesõiguse. Ühtlasi on E. T. esitanud valeandmeid

Imavere vallavalitsusele ja Järva maavalitsusele.

2. 18.05.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus tal selgitada, kuidas XXX maa

ostueesõigusega erastamine rikub kaebuse esitaja õigusi ja huve. Kohus selgitas kaebajale, et kui

vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus,

kuivõrd ainuüksi kaevatud haldusakti vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle

vaidlustamiseks.

3. 31.05.2012 esitas kaebaja vastuse kohtumäärusele, milles selgitab, et vaidlustatud korraldused

rikuvad kaebaja õigusi seeläbi, et korraldustest tingituna ei ole olnud võimalik seada kasutusvaldust

kaebaja kasuks maareformi seaduse § 233 alusel.

4. 26.06.2012 kohtunõudega palus kohus Järva maavanemal ja Imavere Vallavalitsusel esitada

omapoolse seisukoha kaebeõiguse kohta.

5. 29.06.2012 kohtule esitatud vastusest nähtuvalt on Järva Maavalitsus seisukohal, et A. N.’l

puudub kaebeõigus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 ja Järva maavanema

09.02.2009 korralduse nr 99 vaidlustamiseks.

Järva Maavalitsus leiab, et kaebaja 31.05.2012 kirjas on tema rikutava subjektiivse õigusena välja

toodud õigus saada maa (XXX maaüksus) kasutusvaldusesse. Sellist õigust ei ole A. N.’l kunagi

olnud. E. T. esitas avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 17.12.1997. maareformi seaduse

(edaspidi MaaRS) kuni 31.12.2002 kehtinud § 22 lõige 2 sätestas, et erastamisele kuuluv

põllumajandusmaa, millele ei ole ostueesõigusega erastamise taotlusi, erastatakse või antakse

kasutusvaldusesse vastavalt MaaRS §-le 231. 25.10.1999 kuni 10.02.2005 kehtinud Vabariigi

Valitsuse 14.10.1999 määrusega nr 308 kinnitatud „Maareformi käigus maa rendileandmise ja maale

kasutusvalduse seadmise korra“ punkti 9 kohaselt seatakse kasutusvaldus põllumajandusmaale, mis

ei kuulu tagastamisele, ostueesõigusega erastamisele või millele ei ole maareformi seaduse

paragrahvi 231 lõike 2 alusel esitatud erastamise avaldust. 01.01.2003 jõustus MaaRS § 233, mis

sätestas uuesti maa kasutusvaldusesse andmise ning § 22 lõikes 2 asendati viide §-le 231 viitega §-le

233. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja

riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt antakse kasutusvaldusesse ja seatakse

kasutusvaldus tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta põllumajandusmaale. Seega ei

saanud kummaski maa kasutusvaldusesse andmise voorus XXX maaüksuse kasutusvaldusesse

andmise menetlust üldse algatada, kuna sellele oli esitatud ostueesõigusega erastamise taotlus.

6. Imavere Vallavalitsus on maavalitsusele kinnitanud kõikide XXX maaüksuse erastamise toimikus

olevate andmete vastavust olukorrale, mis valitses kohapeal andmete kogumise ajal (seega enne

korralduse andmist 16.10.2007). Viis aastat hiljem tehtud fotode abil on võimatu kindlaks teha,

milline oli olukord kohaliku omavalitsuse poolt erastamise otsuse tegemise ajal. Maavalitsus lähtub

maa ostueesõigusega erastamise korralduse andmisel toimikus olevatest dokumentidest.

7. Praeguseks on E. T. tasunud kogu kinnistu väljaostuvõla ning 15.06.2012 on kinnistusraamatust

nähtuvalt kinnistu müüdud edasi uuele omanikule.

8. Imavere Vallavalitsus leiab, et A. N.’l puudub kaebeõigus Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007

korralduse nr 150 peale, kuna nimetatud korraldus ei oma mingit puutumust A. N. subjektiivsete

õigustega. Vastuseks 31.05.2012 A. N. poolt esitatud väitele märgib vallavalitsus, et Imavere

Vallavalitsuse poolt väljaselgitatud ja kasutusvaldusse antavate maaüksuste nimekirjas ei ole kunagi

olnud X külas asuvat XXX maaüksust, sest see ei olnud vaba põllumajandusmaa. Imavere vallas

kasutusvaldusesse antavate vabade põllumajandusmaade nimekiri oli 2009 aastal avalikustatud 06.

märtsist kuni 06. aprillini, avaldusi sai esitada vallavalitsusele sama aasta 07.aprillist kuni 07.maini.

A. N. ei ole esitanud Imavere Vallavalitsusele ühtegi avaldust mingi maaüksuse kasutusvalduse

saamiseks (Riigimaa kasutusvaldusse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord § 7 lõige

4). Seetõttu Imavere Vallavalitsus leiab, et ka vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse

andmise eeltoimingute käigus ei ole rikutud A. N. subjektiivseid õigusi ja huve seoses XXX

maaüksuse ostueesõigusega erastamisega.

9. Tulenevalt maareformi seaduse §-st 233 1g 51 pidid vallavolikogud kinnitama vaba

põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjad hiljemalt 2010. aasta 1. mail. Seega

käesolevaks ajaks on vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise eeltoimingud

lõpetatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele kaebaja on tuginenud oma

31.05.2012 vastuses kohtumäärusele.

10. Lähtudes eeltoodust Imavere Vallavalitsus märgib, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

§ l2l lg 2 p 2 alusel, võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korraldus nr 150 ja

Järva maavanema 09.02.2009 korraldus nr 99 ning ennistada maa riigi omandisse. Samuti taotleb

kaebaja ennistada haldusaktidele kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja märgib, et pöördus Järva

Maavalitsuse poole 2009 järelpärimisega XXX maaüksuse kasutusvaldusse saamise kohta. Kaebajale

selgitati, et antud maaüksusele on tehtud ostueesõigusega erastamise avaldus ning keelduti maa

kasutusse andmisest. Kaebaja leiab, et asjaolude selgumisel on teda petetud, kuna E. T’l ei olnud

seaduslikku alust maa ostueesõiguse saamiseks.

12. Halduskohtusse pöördumise õigus on üldjuhul üksnes isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või

toiming otseselt puudutab. Märgitud põhimõte tuleneb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 44 lõikest 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste

rikkumine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-01 selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud

kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke

õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas

selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide

kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures

tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Seega on kaebeõigus üldjuhul üksnes neil

isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt kaebaja

subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus, kuivõrd ainuüksi kaevatud

haldusakti vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle vaidlustamiseks.

13. Kohus, kontrollinud HKMS §-dest 37–39 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise

ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb kehtiva HKMS § 121 lg

2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Nimetatud sättest tulenevalt

tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et

tema faktilised väited on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited

on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

14. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada Imavere Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 150 ja

Järva maavanema 09.02.2009 korralduse nr 99, millega anti XXX kinnistu X külas Järvamaal

ostueesõigusega erastamiseks E. T.’le. Esitatud kaebusest ning kohtule esitatud Imavere

Vallavalitsuse ja Järva Maavalitsuse vastustest nähtuvalt ei ole A. N.’l mingit puutumust vaidlustatud

korraldustega, kuna A. N. ei ole esitanud Imavere Vallavalitsusele ühtegi avaldust mingi maaüksuse

kasutusvalduse saamiseks. Samuti ei ole ka vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise

eeltoimingute käigus rikutud A. N. subjektiivseid õigusi ja huve seoses Timmu maaüksuse

ostueesõigusega erastamisega.

15. Märgitud põhjusel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus

välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise

puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb

kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

16. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus läbi

vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kadriann Ikkonen

kohtunik