3-11-1609/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristina Maimann

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 02.07.2012, Tallinn

Haldusasja number

Haldusasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

3-11-1609

A. S. kaebus Tallinna vangla 09.05.2011 käskkirja nr 574-d

Õigusvastasuse tuvastamiseks

26.06.2012

Kaebuse esitaja – A. S.

Vastustaja - Tallinna vangla, volitatud esindaja Svetlana

Meister

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Saata kohtuotsus kaebajale ja vastustajale.

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt

01.08.2012)

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega

(HKMS §182 lg lp 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Tallinna Vangla 09.05.2011 käskkirjaga nr 574-d karistati kaebajat vangistusseaduse

(VangS) § 67 p 1 ja Tallinna vangla kodukorra p 14.2.3 rikkumise eest isiklike vahendite

arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks. Haldusakti kohaselt pani kaebaja

09.04.2011 kella 17.00 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et jalutuskäigult

kambrisse tulles kaldus ta marsruudist kõrvale ja võttis kambri 321 aknalaualt pool pakki

(umbes 50g) teed ning tahtis seda kambrisse kaasa võtta.

2. 12.05.2011 esitas kaebaja käskkirja peale väide, mis 14.06.2011 vaideotsusega nr

1-13/20866-1 jäeti rahuldamata.

3. 28.06.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema ei ole käskkirjas etteheidetud tegu toime pannud.

Tema marsruudist kõrvale ei kaldunud ning tema juurest leitud teepakk oli tal taskus juba

jalutama minnes. Kaebaja on seisukohal, et ebaõiglane karistus võib ohustada, tema

ennetähtaegset vabanemist.

04.03.2012

vastuses

vastustaja

seisukohtadele,

heidab

kaebaja

vastustajale

ette

distsiplinaarasja puudulikku uurimist, kuna vastustaja ei kogunud muid tõendeid peale R.A.

ettekande. R.A. aga ei saanud näha, kas kaebaja võttis aknalaualt teepaki, sest tema asukohast

ei olnud see nähtav.

5. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja

on

seisukohal,

et

distsiplinaarmenetlus

on

läbi

viidud

kooskõlas

menetlusnormidega ning vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise

haldusakti tunnuseid.

Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema ei ole marsruudist

kõrvale kaldunud, on ümber lükatud vanglateenistuse ametniku 09.04.2011 ettekandega nr

745, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnik märkinud ära kaebuse esitaja konkreetse

tegevuse - võttis jalutuskäigult tulles aknalaualt pool pakki teed ja püüdis seda kambrisse viia.

Käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et distsipliinirikkumist ei ole toime

pandud. Puudub alus kahelda ettekandes märgitu tõelevastavuses, kuivõrd vanglaametnikul

puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja loogiline ning

üksikasjalik, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Sellise käitumise puhul

riskiks vanglaametnik asja ilmsiks tulekul enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja vastustaja seisukohad, tunnistaja ütlused ning

tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalistel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja pani toime teo (jalutuskäigult

kambrisse tulles kaldus marsruudist kõrvale ja võttis kambri aknalaualt pool pakki teed), mille

eest teda on distsiplinaarkorras karistatud.

Kaebuses esitatud kaebaja väide, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole tõendatud, ei

leidnud kohtumenetluses kinnitust.

Kaebaja taotles eelmenetluses kohtult vanglaametniku, kelle ettekandele tuginedes tuvastati

distsiplinaarmenetluses distsiplinaarsüüteo toimepanek, tunnistajana ülekuulamist. Kaebaja ei

esitanud kohtule ise muid tõendeid. Kaebaja enda paljasõnaline väide vaidluse aluseks oleva

asjaolu kohta, ei ole asjas tõendiks.

Järelevalveosakonna vanemvalvur R. A. 09.04.2012 ettekandest nr 745 nähtub, et 09.04.2011

II eelvangistushoone I korrusel kella 17.00 paiku kinni peetav isik S. A. jalutuskäigult tagasi

tulles, võttis k-321 aknalaualt pool pakki teed (umbes 50g) ja püüdis seda viia kambrisse

sisse. Läbiotsimise ajal teepakk ära võetud. Kinnipeetav isik hoidis teepakki käes. (tlk 21)

Asjaolu üle, et teepakk kaebaja käes oli vaidlus puudub.

Sama vanglaametnik andis tunnistajana ütlusi ka halduskohtu 26.06.2012 istungil (tlk 50-52

kohtuistungi protokoll) ning tema kohtuistungil antud ütlused on kooskõlas tema poolt

koostatud varasema ettekandega. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole tal kaebuse esitajaga

vihavaenu ega olnud põhjust kättemaksuks, samuti ei eelnenud vaidlusalusele sündmusele

mingeid intsidente kaebajaga. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kaebaja poolt teepaki

võtmist vahetult, kuna astus just sellel hetkel nurga tagant välja ja oli 6-7 sammu kaugusel

Kohtul ei ole menetluse käigus esitatud teabe ja tunnistaja kohtuistungil ülekuulamise põhjal

alust tunnistaja ütluste õigsuses kahelda.

HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul

võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.

Vanglaametniku ettekanne vaidlusaluse sündmuse kohta on käsitletav ühe tõendina, mida

tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. HKMS § 61 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu

jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja

vastastikuses seoses.

Käesoleval juhul distsiplinaarmenetluse käigus ja kohtumenetluses kogutud tõendid omavahel

vastuolus ei ole. Tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, et kaebaja ei kaldunud

marsruudist kõrvale ega korjanud üles teepakki, mis temalt hiljem käest leiti, kohtule esitatud

ei ole. Kaebaja märkis 14.09.2011 kirjalikus seisukohas, et temaga koos jalutasid

kambrikaaslased, kuid ei taotlenud nende ülekuulamist tunnistajana, kuigi kohus juhtis

tähelepanu oma väidete tõendamise vajadusele. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks juba haldus- või vaidemenetluses tuginenud sellele, et mõni tema

kaaskinnipeetav saaks kinnitada kaebaja väiteid ning vangla juhtkond oleks jätnud seega

kaebaja

sellekohased

väited

põhjendamatult

tähelepanuta

ja

oleks

rikkunud

distsiplinaarsüüteo kohta tõendite kogumise ning õiguspärase otsuse tegemise nõudeid.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 100 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

Õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks

on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks

ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.3 järgi on

saatmise ajal keelatud rääkida kõrvaliste isikutega, hõigelda, visata maha või üles korjata

esemeid ja prahti, kalduda vanglaametniku loata kõrvale marsruudist, vajutada nuppudele,

lülititele ning segada liikumist.

Kohus on seisukohal, et kaebajale süüks pandud rikkumine on tõendatud ning rikkumine oli

süüline. Vastustaja oli õigustatud kohaldama kaebaja suhtes seaduses sätestatud

distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud käskkirjas põhistatud.

Käskkirja kohaselt kergendavad asjaolud puudusid ning raskendava asjaoluna on arvestatud

kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Antud juhul ei ole kohtul alust pidada määratud karistust

ebaproportsionaalseks. Kaevatud käskkiri vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele, selles

on toodud nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus ning haldusorgani kaalutlused.

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitatud ei ole.

Kristina Maimann

Kohtunik