3-11-845/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-845

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 29.03.2011. a ja

22.03.2011. a toimingu (vaide tagastamine tõlkimiseks)

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.07.2011. a otsus haldusasjas nr 3-

11-845

Tartu Halduskohtu 20.07.2011. a otsus haldusasjas nr 3-

11-767

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

13.06.2012

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.2011. a otsus

haldusasjas nr 3-11-845 ja Tartu Halduskohtu 20.07.2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-

767 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30.07.2012 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. Haldusasi 3-11-845

1. Kaebaja pöördus 11.02.2011 Tartu Vangla poole taotlusega väljastada talle närimistubakat

ja nikotiiniplaastreid või lubada tal neid tellida väljastpoolt vanglat. Vastustaja vastas

kaebajale, et vangla ei väljasta nikotiiniplaastreid. 10.03.2011 pöördus kaebaja Tartu Vangla

direktori poole taotlusega selgitada olukorda, miks vangla väidab talle, et nikotiiniplaastreid

enam ei väljastata, aga teistele kinnipeetavatele neid väljastatakse.

2. 28.03.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide, märkides vaide adressaadiks

Justiitsministeeriumi. Tartu Vangla käsitles seda vaidena Tartu Vangla direktorile, mille

lisadeks on kaebaja poolt 11.02.2011 ja 10.03.2011 esitatud vaided. Vastustaja tagastas vaide

29.03.2011. a vastusega nr E5 175-1 ning selgitas kaebajale võõrkeelse vaide tagastamise

põhjusi ja vaide tõlkimise kohustust. Vastuses märgiti, et vaide esitaja on omandanud

üldkeskhariduse eesti keeles, on avaldanud kohtuistungitel, et ei vaja tõlki, samuti on

avaldanud korduvalt inspektor-kontaktisikule, et ei vaja dokumentide tõlkimist, ning on

esitanud Justiitsministeeriumile vaideid eesti keeles. Eeltoodust tulenevalt leidis vangla, et

vaide esitaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal esitada dokumente vaidemenetluses

eestikeelsetena ja oskab end väljendada piisavalt eesti keeles.

3. 03.04.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tuvastada

vastustaja poolt vaide tagastamise õigusvastasus ning kohustada vastustajat väljastama

nikotiiniplaastreid või lubama neid tellida väljastpoolt vanglat ning pakkuma suitsetamisest

loobujatele lisatoitu. Kaebuses väidab kaebaja, et ta ei oska rääkida ega kirjutada eesti keeles.

Samuti on varasemalt hulgaliselt läbi vaadatud tema venekeelseid kaebusi, taotlusi ja vaideid.

Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2011. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 alusel osaliselt nõuete osas kohustada vanglat väljastama

nikotiiniplaastreid või lubama neid tellida väljastpoolt vanglat ning pakkuma suitsetamisest

loobujatele lisatoitu.

4. Vastustaja leiab oma vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja selgitab, et Tartu Vangla direktor tagastas 29.03.2011 kaebajale tema

28.03.2011 esitatud vaide, kuna see oli võõrkeelne, sellele ei olnud juurde lisatud tõlget ning

kaebaja ei andnud nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks aga vastustaja on veendunud, et

kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vastustaja osundab

põhiseaduse § 52 lg-le 1, haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 20, 21, keeleseaduse § 8 lg-

le 1, Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.02.1998. a otsusele nr 3-4-1-4-

98, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-le 491 ja õiguskantsleri 17.01.2011. a seisukohale nr 7-

4/101606/1100205.

5. Tartu Halduskohus jättis 14.07.2011. a otsusega haldusasjas 3-11-845 kaebuse

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei riku kaebaja poolt vaidlustatud toiming

kaebaja subjektiivseid õigusi ja ei ole õigusvastane. Halduskohus on seisukohal, et antud

juhul on kohaldatavad vastustaja poolt osundatud asjakohased sätted ning kohtupraktika,

mille kohaselt toimub avaliku võimu asutuste asjaajamine eesti keeles. Samuti on õige

vastustaja väidetu, et eesti keele kasutuse riiklik tagamine on kooskõlas põhiseadusega ega

piira seetõttu alusetult isikute põhiõigusi.

Halduskohus leiab, et vastustaja on esitanud veenvad tõendid tõendamaks, et kaebaja valdab

eesti keelt määral, mis tagab tema õiguste kaitse haldus- ja vaidemenetluses. Samuti on

vastustaja toiming kooskõlas kehtiva õigusega, eriti asjakohase õigusnormi VSkE §-ga 491,

millest tulenevalt ei riku vastustaja poolt 29.03.2011. a kaebaja vaide menetlusse võtmata

jätmine ja temale vaide tõlkimise kohustuse selgitamine kaebaja subjektiivseid õigusi ega

piira tema vabadusi. Kohus märgib veel, et asjaolu, et kohtud menetlevad ka kaebaja poolt

vene keeles esitatud kaebusi ja võimaldavad menetlusdokumente esitada muus keeles kui

riigikeel, ei pane täitevvõimule kohustust kehtiva õigusega kooskõlas oleva halduspraktika

muutmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas haldusasjas 3-11-845 19.07.2011 Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2011. a otsuse peale, milles palub tühistada

Tartu Halduskohtu 14.07.2011. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole

kaebaja vastupidiselt vastustaja väidetele keskharidust eesti keeles omandanud, vaid on

õppinud vene keeles. Kaebaja väidab, et saab küll eesti keelest aru, aga kaugeltki mitte

kõigest, mistõttu on ta kohtuistungitel palunud endale tõlkida seda, millest ta aru ei saa.

Kaebaja lisab, et ta ei oska eesti keeles ka kirjutada, ning et vastustaja on kohtule kaebaja

eesti keele oskuse kohta andnud valet ja väljamõeldud informatsiooni. Apellatsioonkaebuse

kohaselt ei ole kaebaja keeldunud vangla vastuste tõlgetest, kuna on alati soovinud vastuseid

vene keeles. Samuti märgib kaebaja, et tema eest on varasemalt eesti keeles kirjutanud vaided

Justiitsministeeriumile teised kinnipeetavad. Siiski on kaebajal nii teiste kinnipeetavate abi

kui tõlketeenuse kasutamine raskendatud, kuna kaebajal ei ole võimalust kinnipeetavatele abi

eest ega tõlketeenuse eest tasumiseks.

7. 29.09.2011 kohtule esitatud apellatsioonkaebuse täienduses kinnitab kaebaja, et ta ei oska

eesti keeles kirjutada, mistõttu on tema kaebused kirjutatud vene keeles. Kaebaja väidab, et

osa kaebusi on ta tõepoolest ümber kirjutanud eesti keeles, osa kaebusi on aga kirjutatud

võõra käekirjaga.

06.10.2011 esitas kaebaja kohtule järjekordse apellatsioonkaebuse täienduse, milles nimetas

aastatel 2008, 2009, 2010 ja 2011 kaebaja kontaktisikuteks olnud isikud, ning palus kohtul

küsida nimetatud isikutelt arvamust selle kohta, kas kaebaja oskab rääkida eest keelt ja eesti

keeles kirjutada. Samuti taotles kaebaja, et nimetatud isikuid kutsutaks kohtusse, kui see on

võimalik.

8. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu

ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ega põhjendus ei ole halduskohtu otsuse

tühistamise aluseks. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui

menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Vastustaja jääb oma varasemalt antud

selgituste juurde ja nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega.

Vastustaja märgib vastuses, et vastustaja ei ole kohtule esitanud tõele mittevastavaid andmeid.

Vastustaja ei ole kohtule väitnud, et apellant on omandanud keskhariduse eesti keeles, vaid et

keskhariduse omandamise käigus õpetati apellandile muuhulgas ka eesti keelt. Vastuseks

ringkonnakohtu palvele tuua välja tõendid, mille alusel on võimalik väita, et kaebaja on

iseseisvalt võimeline esitama eestikeelseid menetlusdokumente, viitab vastustaja haldusasja

toimikus olevatele kaebaja poolt vastustajale erinevatel aegadel esitatud vaietele, mis on

kirjutatud eesti keeles (tl-d 42-56). Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud eestikeelsete

vaiete ning vastustajale esitatud venekeelsete taotluste (tl-d 96-97) visuaalsel võrdlemisel saab

väita, et kõikide kirjutiste näol on tegemist kaebaja omakäeliste kirjutistega. Võrreldes ladina

ja slaavi tähestikus sarnaselt kirjutatavaid tähti (ladina tähed k, m, p, v, a), on need tähed

kirjapildis sarnased nii slaavi kui ka ladina tähestikus ning see on märgatav nii kaebaja poolt

eesti kui vene keeles esitatud kirjutistes. Vastustaja on seisukohal, et seda, et kaebaja on

eestikeelsed vaided ise kirjutanud, kinnitab ka asjaolu, et vaided on esitatud vanglale väga

erinevatel aegadel, sh eelmise vangistuse ajal ning erinevatest kohtadest, sh väljaspool vanglat

viibides. Vastustaja leiab, et ilmselgelt ei saanud kaebaja eest konkreetselt neid viidatud

eestikeelseid vaideid kirjutada teine kinnipeetav, kuna eesti keeles kirjutatud vaided on

kirjutatud ühe käekirjaga.

Vastustaja märgib, et on jätnud kaebaja esitatud võõrkeelse vaide tõlkebüroole edastamata

10.01.2009 jõustunud VSkE § 491 lõike 71 alusel, mille kohaselt jätab vangla võõrkeelse vaide

tõlkebüroole edastamata ka juhul, kui kinnipeetava isikuarvel rahalised vahendid puuduvad,

aga vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab oma

õiguste kaitsmist. Vastustaja märgib, et samas olid 2009. aastal kaebaja poolt vaiete esitamise

hetkel rahalised vahendid tema vanglasisesel isikuarvel olemas, mis oli ka ilmselge põhjus,

miks kaebaja esitas vaide eesti keeles.

Vastustaja on oma vastuses seisukohal, et usutav ei ole võimalus, et kaebaja kirjutas vaided

küll oma käega aga tegi seda kellelgi dikteerimise järgi. Selleks oleks kaebaja pidanud suutma

teisele kinnipeetavale selgeks teha probleemi olemuse, mille peale oli vaie vaja esitada.

Seejärel pidi teine kinnipeetav tõlkima öeldu mõttes eesti keelde ning dikteerima kaebajale

kirjutada vajava teksti eesti keeles. Ilmselgelt ei suuda isik, kes väidab ennast eesti keelt

kirjutada mitteoskavana, kirjutada eesti keeles dikteeritavat teksti ühe korraga ja peaaegu

vigadeta. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebaja poolt eesti keeles kirjutatud vaietes

puuduvad mahakriipsutused ja parandused, mis viitaks sellele, et kirjutab keelt mitteoskav

isik. Selle asemel on tekst esitatud loogiliselt, ilma nn mõttepausideta, ja ka kirjastiil on oma

ülesehituselt sarnane sellele, kuidas kaebaja vene keeles kirjutab. Kõik kaebaja poolt esitatud

eestikeelsed vaided on kirjutatud isiku poolt, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga kes saab eesti

keelest aru, tunneb eesti keele tähti ning oskab eesti keeles sõnu kokku kirjutada ning

sõnadest arusaadavaid lauseid moodustada.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja valdab eesti keelt nii kõnes kui

kirjas piisaval määral, kui mitte öelda, et väga heal tasemel selleks, et oma õigusi eesti keeles

kaitsta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. Haldusasi 3-11-767

9. Kaebaja pöördus 11.01.2011 taotlusega vangla poole, mis puudutas hügieenitarvete

saatmist vanglasse. Vastustaja jättis kaebaja taotluse vastusega nr. V1 508-1 rahuldamata.

Kaebaja esitas seejärel 11.02.2011 vanglale taotluse, milles ta ei olnud rahul vangla vastusega

V1 508-1 ja soovis jätkuvalt maksikirjaga hügieenitarbeid (deodorante, hambaharju, seepe,

vatitikke, pesemisenuustikuid). Vastustaja jättis nimetatud taotluse 10.03.2011.a vastusega nr.

V1 2245-1 rahuldamata.

10. 16.03.2011 esitas kaebaja Tartu Vangla direktorile vaide Tartu Vangla nimetatud

vastuskirjade tühistamiseks ning taotluste rahuldamiseks. Kuna kaebaja esitas vaide vene

keeles, jättis Tartu Vangla 22.03.2011. a otsustusega nr E5 155-1 vaide menetlusse võtmata,

tagastas selle Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 alusel ning selgitas kaebajale tõlkimise

kohustust.

11. 25.03.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 22.03.2011. a otsuse

nr E5 155-1 „Vaide menetlusse võtmata jätmine ja tõlkimise kohustuse selgitamine“

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on vaide tagastamine vangla poolt toimunud

valedel ja väljamõeldud põhjustel. Kaebaja märgib, et ta ei oska eesti keeles rääkida ega

kirjutada, kuid saab räägitust osaliselt aru. Kaebaja märgib, et on korduvalt palunud vanglalt,

et tal võimaldataks eesti keelt õppida, kuid vangla ei ole seda võimaldanud ning kaebajal

puuduvad rahalised vahendid tõlketööde eest tasumiseks.

12. Vastustaja leiab oma vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula kohaselt on riigi

üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja

kultuuri võõrandamatu osa, milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle

eesmärgi saavutamiseks kehtestab Põhiseaduse § 6, et eesti riigikeel on eesti keel.

Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt toimub riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes asjaajamine

eesti keeles. Vastustaja lisab, et eesti keele tähtsust on rõhutanud ka Riigikohtu

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 05.02.1998. a otsuses nr 3-4-1-4-98, märkides,

et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab

kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude

astumine põhiseaduslikult õigustatud.

Vastustaja viitab HMS § 20 lg-le 1, millest tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses

sätestatud korras. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et kui riigiasutusele või

kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on

asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde.

Vastustaja selgitab, et Tartu Vangla direktor tagastas kaebajale tema 16.03.2011 esitatud

vaide, kuna see oli võõrkeelne, sellele ei olnud juurde lisatud tõlget ning kaebaja ei andnud

nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks, kuid vastustaja on veendunud, et kaebaja valdab eesti

keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. See, et isikul võib olla mugavam suhelda

haldusorganiga võõrkeeles, ei anna kaebajale kui Eesti Vabariigi kodanikule ja eesti keele

oskajale õigust nõuda oma võõrkeelsete dokumentide tasuta tõlkimist eesti keelde.

13. Tartu Halduskohus jättis 20.07.2011. a otsusega haldusasjas 3-11-767 kaebuse

rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on vastustaja õiguspäraselt käitunud ning tagastanud

õiguspäraselt vaide, võtmata seda menetlusse, põhjusel, et tegemist on võõrkeelse vaidega,

see oli esitatud ilma eesti keelse tõlketa ning kaebuse esitaja on keeldunud tõlkimise eest

tasumast. Kohus on seisukohal, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma

õigusi kaitsta. Kohus tugineb haldusasjas 3-11-180 Justiitsministeeriumi poolt 30.03.2011

esitatud tõendile kaebaja eesti keele oskuse kohta, milleks on haldusasja 3-09-1366 raames

kohtuistungil protokollitu, kus kaebaja väidab repliigi korras, et ei soovi kohtuotsuse tõlget,

kuna saab aru eesti keelest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas haldusasjas 3-11-767 22.07.2011 Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.07.2011. a otsus.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei oska kaebaja eesti keeles kirjutada. Kaebaja

selgitab, et vaidlusalusel juhtumil ei olnud ka kinnipeetavaid, kes tema jaoks kirjutanud

oleksid. Kuna aga vaide esitamise tähtaeg on piiratud, tuli tal kirjutada ise vene keeles. Samuti

soovivad kinnipeetavad oma töö eest kaebaja eest vaiete kirjutamisel midagi saada, aga

vanglas kehtivate reeglite järgi ei ole kaebajal õigust anda teistele kinnipeetavatele oma asju

ega täita nende korraldusi.

Kaebaja märgib, et saab eesti keelest aru, kuid mitte kõigest. Kaebaja viitab ka asjaolule, et

teda ei paigutata ühte kambrisse eestlasega ja leiab, et põhjuseks on see, et temaga koos

kambris olev eestlasest kinnipeetav ei kirjutaks talle eesti keeles vaideid.

15. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu

ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ega põhjendus ei ole halduskohtu otsuse

tühistamise aluseks. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui

menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Vastustaja jääb oma varasemalt antud

selgituste juurde ja nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega.

Vastustaja märgib, et haldusasjades 3-11-845 ja 3-11-767 on kaebuse ese sisult sama.

Mõlemas asjas on vaidluse esemeks vastustaja poolt kaebaja vene keeles esitatud vaide

menetlusse võtmata jätmine ning selle õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja vaideid ei võetud

menetlusse seetõttu, et vastustaja on veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta eesti keeles ning seega ei ole kaebaja õigustatud nõudma, et

tema vene keeles esitatud vaiete tõlkimise kulud kataks vangla.

Vastustaja märgib, et ka haldusasjas 3-11-180 toimub vaidlus Justiitsministeeriumi ja

apellandi vahel selle üle, kas Justiitsministeeriumi poolt kaebaja venekeelse vaide menetlusse

võtmata jätmine ja tagastamine põhjusel, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab

temal oma õigusi eesti keeles kaitsta, oli õiguspärane või mitte.

Kuna käesolevas asjas toimub vaidlus sama tõendamiseseme üle, mis haldusasjas 3-11-845,

siis taotleb vastustaja haldusasjade 3-11-845 ja 3-11-767 liitmist ühisesse menetlusse, kuna

see võimaldab nende kiiremat lahendamist ning lugeda vastustaja poolt käesolevas asjas

apellatsioonkaebusele vastus antuks haldusasjas nr 3-11-845 antud vastusega.

16. Tartu Ringkonnakohus määras 20.10.2011. a määrusega liita haldusasjad 3-11-845 ja

3-11-767 ühte menetlusse ja menetleda liidetud kaebusi haldusasjana 3-11-845.

17. 30.10.2011 kohtule esitatud täienduses kinnitab kaebaja, et ta ei ole nimetatud

haldusasjade liitmise vastu. Samuti kinnitab kaebaja, et ta ei ole vaideid kirjutanud eesti

keeles dikteerimise järgi ning kellelegi ta oma dokumente näidanud ei ole. Kaebaja selgitab,

et ta on andnud oma vene keeles kirjutatud vaiet teistele kinnipeetavatele tõlkida. Kui aga

kaebajale öeldi, et peab kirjutama oma käega, siis kirjutas kaebaja teiste kinnipeetavate poolt

eesti keelde tõlgitu oma käega eesti tähtedega ümber. Kaebaja märgib, et osaleb eesti keele

kursustel ning eesti keelt osates ei oleks ta nendel kursustel osaleda saanud.

18. Alates 10.02.2012 viibib kaebaja vabaduses.

19. 13.06.2012 Tartu Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungile jättis kaebaja ilmumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kummaski ühendatud kohtuasjas ei ole ilmnenud menetluslikke minetusi ega muid asjaolusid,

mis annaksid alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 14.07.2011. a ja 20.07.2011. a otsuste ja nende põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid üle korrata.

21. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1 ning

keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti

keel ning nimetatud asutustel on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi

tõlget eesti keelde. 01.09.2010 kehtima hakanud VSkE § 491 regulatsiooni kohaselt toimub

kinnipeetavate esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles. Regulatsiooni

eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa

kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse vangla

direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaie enne menetlusse

võtmist tõlkijale. VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata kui

kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti

keelt tasemel, mis võimaldab temal oma õigusi kaitsta. Võõrkeelsed dokumendid tagastatakse

menetlusse võtmata kinnipeetavale ja selgitatakse dokumentide tõlkimise protsessi. Tartu

Vangla direktor tagastas 22.03.2011 ja 29.03.2011 kirjadega kaebajale tema võõrkeelsed

vaided, millele ei olnud juurde lisatud tõlkeid ning kaebaja ei andnud ka nõusolekut tõlkimise

eest tasumiseks.

22. Vastustaja on viidanud õiguskantsleri 17.01.2011. a seisukohale (nr 7-4/101606/1100205),

mis puudutab riigikeele küsimust, kus õiguskantsler on korranud oma varasemat seisukohta,

mille kohaselt on ennekõike vaja kaitsta küll nende isikute õigusi, kes tõepoolest riigikeelt

küllaldaselt ei valda, kuid samas ei tähenda see, et isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle

riigikeele oskus on olmetasandil toimetulekuks küllaldane, omaks õigust nõuda, et

vanglateenistuse ametnik räägiks temaga isikule sobivas keeles ja korraldaks talle tasuta

riigikeelsete dokumentide tõlkimist mõnda võõrkeelde. Riigikeelt mittevaldavate

kinnipeetavate isikute kaitseks ette võetud meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest

riigikeelt oma õiguste kaitseks küllaldaselt ei oska ning seda ei saa temalt ka kuidagi

mõistlikult eeldada.

23. Tartu Vangla on esitanud tõendid, et kaebaja valdab eesti keelt niisugusel tasemel, mis

võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vastustaja kinnituste kohaselt läbis kaebaja A2 taseme eesti

keele kursuse üle 90 %-se tulemusega, olles võrreldes teistega väga edukas. Samuti osutab

ringkonnakohus vastustaja tähelepanekule, et üldiselt väidavad kinnipeetavad vastupidist

kaebajale, s.t et vanglas ei ole võimalik kellegi käest tõlget saada ja keegi vanglaametnikest ei

tõlgi.

Lisaks tuleb tähele panna, et kaebaja poolt nii vangla vastuste peale esitatud vaided kui ka

kaebused kohtusse on esitatud mõnepäevaste vahedega peale kaevatava dokumendi saamist.

Haldusasjas nr 3-11-767 tagastas Tartu Vangla direktor kaebajale vaide 22.03.2011. a

otsusega, halduskohtule esitatud kaebus kannab aga kuupäeva 24.03.2011. Samas asjas tehtud

Tartu Halduskohtu 20.07.2011. a otsus toimetati kaebajale eestikeelsena kätte 21.07.2011 (tl

48), sisuline apellatsioonkaebus kannab aga kuupäeva 22.07.2011 (tl 56–57). Haldusasjas nr

3-11-845 toimetati kaebajale Tartu Halduskohtu 14.07.2011. a otsus kätte 15.07.2011 (tl 61),

apellatsioonkaebus (tl 70–71) kannab aga 18.07.2011 kuupäeva. Ajavahed on liiga lühikesed,

et oleks usutav, et keegi asjassepuutumatu saab aru juriidilisest tekstist ning suudab selle

kaebajale piisavalt arusaadavaks teha, et oleks võimalik esitada sisuline

vastuargumentatsioon. Kaebaja kaebused on seejuures iseenesest täiesti arusaadavad.

Ilmselgelt peab isik valdama piisavalt keelt selleks, et suuta sellisel viisil ennast ka kohtus

kaitsta.

24. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Vangla on õiguspäraselt käitunud

ning tagastanud vaided õiguspäraselt põhjusel, et tegemist on võõrkeelsete vaietega, mis on

esitatud ilma eestikeelse tõlketa ning kaebaja on keeldunud tõlkimise eest tasumast.

Ringkonnakohus ei kahtle esitatud tõendite alusel selles, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel,

mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Agu Timmi

Maili Lokk

Madis Ernits