2-07-45149/83 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-45149

Tsiviilasi

TKE OÜ (pankrotis) hagi AS TKE G (pankrotis) vastu

vara välistamiseks pankrotivarast

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ TKE (pankrotis), esindaja vandeadvokaat

Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, asukoht

Rotermanni

8,

Tallinn

10111;

e-post

menetlus@ee.maqs.com)

Kostja AS TKE G (pankrotis), esindaja vandeadvokaat

Martin Tälli (Advokaadibüroo Aavik & Partnerid,

asukoht

Tuukri

19,

Tallinn

10152;

e-post

martin.talli@aaviklaw.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 26.04.2012

Edasi

lahendamine

poolte

nõusolekul

kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kostja 08.06.2012 esitatud taotlus kohustada hagejat oma

nõuet täpsustada.

3. Lugeda käesolevas tsiviilasjas hageja nõudeks kohtule 25.10.2007 esitatud

hagiavalduses toodud vara välistamise nõue.

4. Jätta kostja AS TKE G (pankrotis) vastuväide Harju Maakohtu 25.04.2012

määrusele rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

25.10.2007 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale järgmised

puidutöötlemisseadmed:

(1) Optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62 väärtusega 45 600 eurot;

(2) Kruntvärvimise kompleks MAKOR väärtusega 108 800 eurot;

(3) Nelikanthöövel SK-907S, masina number 031022 väärtusega 36 220 eurot;

(4) Lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 väärtusega 45 300 eurot;

(5) Sõrmjätkuliin FJL 183 väärtusega 151 300 eurot;

(6) Kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803 väärtusega 132 000 eurot;

(7) Vineerimispress NPC/A, masina number 79120203 väärtusega 31 000 eurot;

(8) Lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina number 1043/FO1735

väärtusega 96 300 eurot;

(9) Rullkonveierid (23 tk) 3 m väärtusega 9 550 eurot.

01.10.2006 andis hageja nimetatud puidutöötlemisseadmed üürile OÜ-le C . 09.10.2006 arestis

kohtutäitur Elin Vilippus hagejale kuuluva sõrmjätkamisliini OMGA FJL 183 OÜ C

maksuvõla tasumise tagamiseks. 10.10.2006 koormati kommertspandi seadmise lepinguga

hageja vara kommertspandiga G OÜ kasuks. 04.07.2007 kuulutati välja kostja pankrot.

16.05.2007 esitas hageja pankrotihaldurile taotluse eelloetletud vara välistamiseks

pankrotivarast.

PankrS § 123 lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale

isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme

tagastama (vara välistamine). Haldur ei ole hagejale kuuluvaid ja pankrotivõlgniku valduses

olevaid esemeid hagejale tagastanud. PankrS § 123 lg 6 kohaselt on vara välistamise või

hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus

tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates. Pankrotiteade ilmus 04. aprillil 2007 ja

hageja esitas taotluse vara välistamiseks 16. mail 2007. Võttes arvesse, et haldur ei ole 5 kuu

jooksul vara välistamise taotlust lahendanud ja pankrotitoimkond on halduril soovitanud vara

mitte välistada, on hagejal mõistlik eeldus, et haldur hagejale kuuluvaid esemeid ei tagasta.

Arvestades asjaolu, et vastava nõude aegumistähtaeg on 1 aasta, on põhjendatud vara

välistamiseks hagi esitamine.

Vastavalt PankrS § 123 lõikele 4 kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest

rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras.

Hagejale kuuluvate esemete – puidutöötlemisseadmete maksumus on 656 979 eurot, mille

hüvitamist pankrotivara arvel hageja nõuab juhul, kui haldur on hagejale kuuluvad esemed

müünud või ei ole need säilinud. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja ja kohustada

haldurit nimetatud seadmed hagejale tagastama. Juhul, kui haldur on esemed võõrandanud või

need ei ole säilinud, mõista AS-ilt TKE G (pankrotis) välja hüvitis summas 10 265 264 krooni.

19.11.2007 võtab hageja TsMS § 424 kohaselt hagi tagasi 10 265 264 krooni rahalises nõudes.

Kostja 13.12.2007 vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldusest ei nähtu, millised seadmed on kostja valduses ning

millega on tõendatud viidatud konkreetsete seadmete olek kostja valduses. Kostja saab

kinnitada seda, et XXXasuvad seadmed kuuluvad kostjale.

TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu

ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata viljad. TsÜS § 55 lg 1 täpsustab, et ehitise

olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei

saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.

Tegemist on kostjale kuuluva kinnistu oluliste osadega ning ei saa kuuluda erinevale

omanikule kui kinnistu omanik. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on

viidatud seadmed hagejalt omandanud ning tasunud hagejale kokku 9 831 100 krooni. Kõik

seadmed on võõrandatud kostjale, nende eest on tasutud ning need on muutunud kostjale

kuuluva kinnistu oluliseks osaks. Isegi olukorras, kus kohus tuvastab, et seadmete omand

kuulub endiselt hagejale, järeldub, et kostja on alusetult tasunud hagejale seadmete

omandamise eest 9 831 100 krooni. Sellises olukorras kuulub kostja poolt hagejale seadmete

omandamise eest tasutu tagastamisele.

VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja

on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei

ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning

seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse

vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest,

nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest

seosest.

Seega sellises olukorras (kus tuvastatakse, et seadmete omandiõigus ei ole kostjale üle läinud)

saab hagi rahuldada ning nõuda seadmete üleandmist hagejale üksnes seadmete eest tasutud

rahasumma samaaegsel tasumisel kostjale. Kostja esitab käesoleva alternatiivse vastuväite

raames nõude, et hagi rahuldatakse üksnes tingimusel, et hageja tagastab samaaegselt kostja

poolt seadmete omandamise eest tasutud rahasumma 9 831 100 krooni.

Ka riigikohus on oma 20.12.2005 lahendis nr 3-2-1-135-05 märkinud, et „kolleegiumi arvates

ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes õige jätta rahuldamata asja väljaandmise nõue

üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest

keeldumise õiguse (AÕS §83 lg-d 1 ja 3, VÕS § 110) olemasolu tõttu. Seetõttu peab

kolleegium võimalikuks, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise

nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmisnõude rahuldada tingimuslikult, so teise siku

poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Nii on võimalik pooltevahelised

nõuded kompleksselt lahendada. Asja väljaandmist saaks M.R täitemenetluses sellisel juhul

nõuda üksnes siis, kui tasutud on kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud summad“.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt selle rahuldamise korral kohustada

hagejat samaaegselt tagastama kostja poolt tasutud 9 831 100 krooni. Kostja palub määrata

kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja 27.10.2008 vastuväited

Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja väidab, et XXX asuvad seadmed kuuluvad

kostjale. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud pangaväljavõtte, millest väidetavalt

nähtub, et kostja on ostnud hagejalt põhivara ning selle eest on kostja hagejale tasunud kokku

9 831 100 krooni.

Hageja märgib, et kostja on tsiviilasjas nr 2-08-12590 esitanud kohtule samad

pangaväljavõtted ning väitnud, et kostja on hagejalt ostnud põhivara ning selle eest on kostja

hagejale tasunud kokku 9 831 100 krooni. Seega väidab kostja, et on ostja poolt hagejale

väidetavalt tasutud 9 831 100 krooni eest kostjalt ostnud nii tsiviilasjas nr 2-08-12590 hageja

poolt kostja pankrotimenetluses pankrotivarast välistamist taotlevad seadmed (väärtuses

4 344 770 krooni) kui ka käesolevas tsiviilasjas hageja poolt kostja pankrotimenetluses

pankrotivarast välistamist taotletavad seadmed (väärtuses 10 265 26,00 krooni).

Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtuvate kostja poolt

hagejale tehtud maksete, milles selgitusse on pandud „põhivara ost“ näol on tegemist kostja

omanike poolt raha enda kasuks pööramisega. AS TKE G (pankrotis) aktsionär ajavahemikus

12.07.2011 kuni 01.04.2006 oli NMH. Ajavahemikus 12.07.2001 kuni 01.04.2006 oli AS TKE

G aktsionär A Inc. AS TKE G 09.07.2001 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul

osalenud aktsionäride nimekirja kohaselt esindab A Inc`i NMH volikirja alusel. TKE OÜ

(pankrotis) osanik ajavahemikus 01.01.2002 – 21.03.2006 oli NMH, kes oli ka ajavahemikus

23.10.2000 kuni 06.04.2006 TKE OÜ juhatuse liige. PPOÜ osanik on NMH, kes on ka alates

15.07.2003 PPOÜ liige.

Seega on NMH olnud kõigi kolme eelnimetatud äriühingu omanik või omaniku esindaja. AS

TKE G pangakonto väljavõttest 15.11.2004 – 19.04.2007 nähtub, et 16.01.2006 on AS TKE G

teinud kaks ülekannet TKE OÜ arveldusarvele: esimene summas 30 000 krooni ning teine

summas 270 000 krooni, seega kokku 300 000 krooni. TKE OÜ pangakonto väljavõttest

ajavahemikus 02.01.2006 – 18.01.2006 nähtub, et 16.01.2006 kohe pärast seda kui TKE OÜ

arveldusarvele on laekunud AS-lt TKE G 300 000 krooni, on TKE OÜ teinud ülekande PPOÜ-

le summas 300 000 krooni ning ülekande selgitusse on pandud „laen“.

AS TKE G pangakonto väljavõtte kohaselt on aga 16.01.2006 PPOÜ poolt makstud AS TKE

G arveldusarvele 300 000 krooni, mille maksekorralduse selgituseks on märgitud „laenu

tagasimaks“. 16.01.2006 kohe pärast seda kui AS TKE G arveldusarvele oli laekunud 300 000

krooni PPOÜ-lt, on AS TKE G teinud ülekande TKE OÜ-le summas 300 000 krooni ning

ülekande selgitusse on märgitud „põhivara eest“. TKE OÜ on aga 16.01.2006 kohe pärast seda

kui tema arveldusarvele oli laekunud 300 000 krooni AS-lt TKE G, teinud ülekande PPOÜ-le

summas 300 000 krooni selgitusega „laen“. AS TKE G arveldusarvest nähtub aga, et AS TKE

G arveldusarvele on laekunud PPOÜ-lt 300 000 krooni ning ülekande selgituseks on taas

märgitud „laenu tagasimaks“. Seejärel on aga AS TKE G taas teinud ülekande TKE

Kinnisomandi OÜ-le, seekord summas 150 000 krooni ning makse selgitusse on märgitud

„põhivara eest“.

Kuna AS TKE G, TKE Kinnisomandi OÜ ja PPOÜ omanike ja juhatuse liikmete ringi kuulub

(kuulus) NMH ning A Inc, keda esindab NMH ning 26.10.2007 Hansapanga poolt esitatud

tõendist nähtub, et TKE OÜ omas Hansapangas arvelduskontot ning nimetatud konto

allkirjaõiguslik siis oli ajavahemikus 03.06.2003-07.03.2007 NMH, siis eelnimetatud tõendeid

kogumina hinnates nähtub, et tegelikult on ühte rahasummat liigutatud NMH seotud

äriühingute vahel ning tegemist on AS TKE G omaniku NMH poolt AS-ist TKE G raha välja

viimisega.

Hageja on seisukohal, et tegelikult on tegemist näilike tehingutega, millel ei olnud õiguslikke

tagajärgi, vaid mille eesmärgiks oli luua ebaõige mulje kostja poolt hagejale nn põhivara ostu

eest tasumiseks tegelikult mingit põhivara ostu eest tasumist ei ole toimunud.

10.10.2006 on hageja ja G OÜ sõlminud kommertspandilepingu, mille punkt 3.1 kohaselt

hageja pantijana seadis G OÜ kasuks oma vallasvarale, sealhulgas lepingu lahutamatuks

lisadeks olevates seadmete loeteludes nimetatud seadmetele kommertspandi summas

10 000 000 krooni.

Hagiavalduse täpsustus 09.05.2012

Hagiavalduse täpsustuses palub hageja hagi rahuldada ja kohustada kostjat hüvitama hagejale

PankrS § 146 lg 1 p 1 korras 192 036.79 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvates 9. juulist 2008 kuni kohustuse täieliku

tasumiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja võõrandas menetluse kestel osa hagi välistamisnõude esemeks olevast varast OÜ-le

Fortis Kapital.

Algses hagiavalduses palus hageja välistada järgmised seadmed:

(1) Optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62;

(2) Kruntvärvimise kompleks MAKOR;

(3) Nelikanthöövel SK-907S, masina number 031022;

(4) Lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100;

(5) Sõrmjätkuliin FJL 183;

(6) Kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803;

(7) Vineerimispress NPC/A, masina number 79120203;

(8) Lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO, masina number 1043/FO1735;

(9) Rullkonveierid (23 tk) 3 m.

Hageja võõrandas 5. veebruaril 2008 ülalnimetatud vara osaliselt (eeltoodud loetlus

positsioonid 1, 2, 3, 6, 7 ja 8) FKOÜ-le seadmete müügilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt

on hageja hagiavalduse välistamisnõude esemeks pärast vara osalist võõrandamist:

lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100; sõrmjätkuliin FJL 183 ja rullkonveierid (23 tk)

3 m. Hagejale teadaolevalt on kostja välistamisnõude esemeks oleva vara võõrandanud ( kostja

20. aprilli 2010 menetlusdokument ja selle lisa nr 3, toimik III köide lk 19 jj).

PankrS § 123 kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara või kui vara

ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist

pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt muudab hageja oma nõuet ja taotleb välistamisnõude esemeks oleva vara

eest rahalist hüvitist pankrotivara arvelt. Käesoleval juhul on tegemist lihvimismasina

Sandigmaster 3300-WWS-1100, sõrmjätkuliini FJL 183, ja rullkonveierite (23 tk) 3 m

väljanõudmise asemel rahalise hüvitise nõude esitamisega tulenevalt asjaolust, et kostja on

menetluse kestel vara võõrandanud ja esialgse nõude täitmine ei ole enam objektiivselt

võimalik kuna ostja PLOÜ on seadmed heauskselt omandanud.

Hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kindlaks teha seadmete väärtus omandi kaotamise

hetkel. Omandi kaotamise hetkeks on 9. juuli 2008, mil tehti kinnistusraamatu kanne, mille

alusel läks XXX kinnistu omand üle PLOÜ-le nimetatud lepinguga võõrandati samuti hagejale

kuuluvad hagis nõutavad masinad. Asjas on esitatud tõendina TKE G AS (pankrotis)

pankrotihalduri poolt tellitud mh OÜ AM poolt koostatud eksperthinnang seadmete

maksumusele ), mille kohaselt oli seadmete maksumuseks 14. septembril 2007 (45 300 EUR +

151 300 EUR + 9 550 EUR) 206 150 eurot.

Seadmete väärtuse määramiseks 9. juulil 2008 tuleb võtta arvesse, et seadmed ilmselt

amortiseerusid. Kuigi hageja rõhutab, et temale teadaolevalt seadmeid nimetatud perioodil ei

kasutatud võis siiski seadmete vananemine tuua kaasa nende mõninga väärtuse vähenemise.

Käesolevas tsiviilasjas on esitatud lisaks ülalviidatud OÜ AM poolt teostatud ekspertiisiaktile

ka AS N poolt teostatud eksperthinnang, mis määratleb seadmete maksumuse seisuga 31.

jaanuar 2006. Hageja on seisukohal, et võrreldes kahte nimetatud ekspertiisiaega on võimalik

kindlaks teha seadmete amortisatsioonimäär. Kahe eksperthinnangu vahe on 591 päeva.

Alltoodud tabel kajastab väärtuse vähenemise määra (amortisatsiooni määra) aastas (1)

lihvimismasina Sandigmaster 3300-WWS-1100 ja (2) sõrmjätkuliini FJL 183 osas.

Eksperthinnang 1 Eksperthinnang 2 Päevade arv 31.01.2006 14.09.2007 591 Väärtus 1.

hinnangu kohaselt Väärtus 2. hinnangu kohaselt Väärtuse vahe % lihvimismasin Sandigmaster

3300-WWS-1100 52151.90 45300.00 15 sõrmjätkuliin FJL 183 170644.10 151300.00 13

Amortisatsioonimäär aastas (365 päeva) lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 9.26

sõrmjätkuliin FJL 183 8.03

Et tuvastada seadmete väärtus 9. juulil 2008 tuleb kohaldada sama amortisatsioonimäära võttes

aluseks seadmete väärtuse hinnangu 14. septembril 2007. Arvutuse tulemused on järgnevad:

Alguskuupäev Lõpukuupäev Päevade arv 14.09.2007 09.07.2008 299 Amortisatsiooni ulatus

arvestuse ajavahemikus: lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 7.59 sõrmjätkuliin FJL

183 6.58 rullkonveierid 7.59 Väärtus 14. september 2007 Väärtus 9. juuli 2008 lihvimismasin

Sandigmaster 3300-WWS-1100 45300.00 41863.73 sõrmjätkuliin FJL 183 151300.00

141347.49 rullkonveierid 9550.00 8825.58

Hageja märgib, et kuivõrd rullkonveierite väärtust 31. jaanuaril 2006 ei hinnatud, on

rullkonveierite juures kohaldatud suuremat amortisatsioonimäära. Seda olenemata asjaolust, et

neid seadmeid vahepeal ei kasutatud. Eeltoodu tulemusena on hageja hüvitisnõude suuruseks

192 036.79 eurot.

Hageja soovib täiendavalt rõhutada, et välistamishagi esemeks olev vara kuulub hagejale.

Tsiviilasjas nr 2-10-15791 esitas TKE G AS (pankrotis) hagi TKE Kinnisomandi OÜ

(pankrotis) vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes (tagasivõitmine). Tehingud, mille

kehtetuks tunnistamist TKE G AS (pankrotis) taotles olid TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis)

ja TKE G AS (pankrotis) vahel 2. märtsil 2006 sõlmitud (1) kokkulepe 1. detsembri 2005 ostu-

müügilepingu nr 01/05 lõpetamise kohta ja (2) samal päeval ja samade poolte vahel sõlmitud

laenuleping. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. TKE G AS (pankrotis) esitas asjas

apellatsioonkaebuse, mis jäeti samuti rahuldamata.

Kohus leidis viidatud tsiviilasjas, et TKE G AS (pankrotis) hagi TKE OÜ (pankrotis) ei ole

põhjendatud. Kohus järeldas, et kokkulepe 1. detsembri 2005 ostu-müügilepingu nr 01/05

lõpetamise kohta on kehtiv. 1. detsembri 2005 ostu-müügilepingu nr 01/05 esemeks oli mh

sama vara, mille välistamist kostja pankrotivarast hageja taotleb käesolevas tsiviilasjas.

Kuivõrd kokkulepe müügilepingu lõpetamise osas on kehtiv tuleb järeldada, et kehtiv oli ka

müügileping, mis sellega lõpetati ja, et hageja oli ja ka jäi tsiviilasjas nr 2-07-45149 esitatud

välistamishagi esemeks oleva vara omanikuks. Mistõttu ei ole kostja vastupidised väited

põhjendatud ning need tuleb jätta tähelepanuta.

Kostja vastuväited hagi täpsustusele

09.05.2012 on hageja esitanud kohtule oma hagi täpsustuse. Hagi täpsustuses on hageja

lepinguline esindaja koostanud ka „arvutused“, millest nähtuvalt on hageja oma hüvitisnõude

suuruseks hinnanud 192 036.79 eurot. 09.05.2012 hagi täpsustuses on hageja selgitanud

järgmist: Hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kindlaks teha seadmete väärtus omandi

kaotamise hetkel. Omandi kaotamise hetkeks on 9. juuli 2008, mil tehti kinnistusraamatu

kanne, mille alusel läks XXX kinnistu omand üle PLOÜ-le nimetatud lepinguga võõrandati

samuti hagejale kuuluvad hagis nõutavad masinad. Kostja nõustub hagejaga selles, et kui hagi

muud eeldused leiaks asjas tõendamist, tuleks hagejale väidetavalt kuulunud ja tema poolt

väidetavalt kaotanud seadmete väärtust hinnata hüvituse suuruse kindlaksmääramise tarbeks

hageja poolt viidatud aja, s.o 09. juuli 2008 seisuga.

TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus sellest, kas kostja pankroti

väljakuulutamise hetkel oli kostja valduses hagejale kuulunud ning hagi täpsustuses loetletud

vallasasju ning kui jah, siis kas hageja on oma omandiõiguse kaotanud ja kui jah, siis milline

oli nende vallasasjade väärtus 2008 juulis. Kostja rõhutab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1

sätestatud nn üldise tõendamiskoormise põhimõttest lasub kõigi eelmärgitud asjaolude

tõendamise kohustus hagejal.

Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hagiavalduses loetletud seadmed oleksid

eksisteerinud hagejale kuulunud vallasasjadena hetkel, mil kuulutati välja kostja pankrot.

Kostja hinnangul olid kõnealused seadmed muutunud kostjale kuuluva kinnistu osadeks,

mistõttu puuduvad alused nii vara välistamisnõude ja/või hüvitisnõude esitamiseks.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et juhul, kui seadmed kuulusid kostja pankroti

väljakuulutamise ajal hagejale, on need seadmed hageja omandist välja läinud. Oma

09.05.2012.a menetlusdokumendis väidab hageja, et kostjale kuulunud kinnistu XXX, ostja

PLOÜ, kes on omandanud vaidlusalused seadmed kinnistu olulise osana, oli seadmete suhtes

heauskne omandaja. Kostja nõustub hagejaga, et viidatud asjaolul võib olla tähendus

käesolevas vaidluses: juhul, kui PLOÜ ei olnud heauskne omandaja, ei saanud hageja väidetav

omandiõigus vaidlusalustele seadmetele lõppeda ka seadmete PLOÜ-le müügiga kostja poolt ja

sel juhul tuleks hagejal nõuda talle väidetavalt kuulunud vara tagastamist selle ebaseaduslikult

valdajalt, hageja välistamisnõue kostja vastu tuleks aga igal juhul jätta rahuldamata (v

Riigikohtu 08.12.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-10, p 13). Ometigi ei ole hageja

esitanud ühtegi asjaolu põhistamaks oma väidet PLOÜ poolt seadmete heauskse omandamise

kohta, nende asjaolude tõendamisest rääkimata.

Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud ka seda, et kõnealuste seadmete väärtuseks 2008

juuli seisuga oleks olnud 192 036.79 eurot. Hageja lepingulise esindaja „arvutused“ ei ole

käsitletavad tõendina TsMS mõttes, mistõttu tuleb hageja väiteid seadmete väärtusest pidada

paljasõnaliseks.

Hoolimata asjaolust, et hageja nõue on kostja hinnangul täies ulatuses tõendamata, peab kostja

vajalikuks esitada Justiitsministri 07.07.2007.a käskkirjaga nr. 118 määratud riiklikult

tunnustatud ekspert Eduard Sepa kui eriteadmisi omava isiku poolt koostatud ekspertarvamuse.

Eduard Sepa ekspertarvamusest nähtub, et lihvimismasina Sandigmaster 3300-WWS-1100

turuväärtus moodustas 2008. juulis 57 770 krooni. Samuti nähtub esitatud tõendist, et

lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 oli hoonega püsivalt ühendatud, olles

tootmishoone oluline konstruktiivne osa. Ekspertarvamusest nähtub, et Sõrmjätkuliini FJL 183

turuväärtus moodustas 2008. juulis 150 000 krooni. Samuti nähtub esitatud tõendist, et

Sõrmjätkuliin FJL 183 oli hoonega püsivalt ühendatud, olles tootmishoone oluline

konstruktiivne osa. Ekspertarvamusest nähtub, et 23 rullkonveieri turuväärtus moodustas

2008.a juulis 10 525 krooni. Samuti nähtub esitatud tõendist, et kõnealused 23 rullkonveierit

olid hoonega püsivat ühendatud, olles tootmishoone konstruktiivsed osad.

Ülaltoodust nähtub ning kostja on tõendanud, et isegi olukorras, kus hageja poolt loetletud

seadmed ei oleks enne kostja pankroti väljakuulutamist olnud muutunud kostjale kuulunud

kinnistu olulisteks osadeks, saaks hageja nõuda nende eest hüvitist maksimaalselt summas 57

700 + 150 000 + 10 525 = 218 225 krooni ehk 13 947, 12 eurot.

Seega isegi olukorras, kus kohus asub seisukohale, et kõnealused seadmed ei olnud muutunud

kostja kinnistu olulisteks osadeks (millega kostja ei nõustu vaid leiab vastupidist) ning kostjal

ei ole õigust oma nõuet hageja nõudega kattuvas osas tasaarvestada (millega samuti kostja ei

nõustu, leides, et tal peab olema võimalus oma nõude tasaarvestamiseks), saab hageja nõude

maksimaalseks suuruseks olla 13 947, 12 eurot.

Kostja esitas ka taotluse kohustada hagejat täpsustama 09.05.2012 menetlusdokumendis

väljendatud menetluslikku taotlust. Kostjal on õigus igas menetluse staadiumis kindlalt teada,

milline nõue tema vastu on kohtu menetluses. Antud juhul jääb kostjale selgusetuks hageja

09.05.2012.a menetlusdokumendis esitatud menetlusliku avalduse sisu. Lähtudes hageja

menetlusdokumendi resolutiivosa punktist 1 saab tegemist olla eelduslikult hageja põhinõude

vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes. Samas ei viita hageja oma menetlusdokumendis

kordagi oma nõude vähendamisele, vaid kasutab järjekindlalt mõistet hagi täpsustamine. Hagi

täpsustamise mõiste seondub aga kostja hinnangul eeskätt hagi aluseks oleva asjaolude või

hagi nõude sõnastuse täpsustamisega, mitte aga hagis esitatud rahalise nõude suuruse

muutmisega.

Kuivõrd hageja ei ole oma 09.05.2012 menetlusdokumendis selgelt välja toonud, et ta soovib

oma varalist nõuet vähendada ehk hagist osaliselt loobuda, ja kuna ka kohus ei ole hageja

09.05.2012 menetlusdokumendi alusel teinud omapoolseid menetluslikke toiminguid, siis jääb

kostjale lõppkokkuvõttes selgusetuks, millises suuruses nõue tema vastu on käesoleval ajal

antud tsiviilasjas menetluses: kas hagi kuulub lahendamisele hageja poolt algselt esitatud

suuruses 10 265 264 krooni (656 069,94 eurot) või hageja 09.05.2012 menetlusdokumendi

resolutiivosa punktis 1 viidatud suuruses 192 036, 79 eurot. Kostja palub kohut kohustada

hagejat oma menetluslikku positsiooni täpsustama ja selgelt teatama, kas hageja vähendab

hagis esitatud nõuet kuni 192 036.79 euroni (s.o osaliselt loobub hagist osas, mis ületab

viidatud summat) või jääb algselt esitatud nõude juurde.

Oma 09.05.2012 menetlusdokumendi resolutiivosa punktis 2 on hageja esitanud käesolevas

menetluses esmakordselt seadusjärgse viivise väljamõistmise nõude. TsMS § 376 lg 1 sätestab,

et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või

alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Nii menetlusseaduse mõtte kui ka väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt on täiendava varalise nõude esitamine hagi muutmiseks TsMS § 376 lg

1 mõttes, välja arvatud TsMS § 376 lg-s 4 ettenähtud juhtudel. Seejuures juhib kostja

tähelepanu, et antud juhul ei ole tegemist ka TsMS § 376 lg 4 p-s 2 ettenähtud juhtumiga, mille

kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist,

vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kõrvalnõuete suurendamisest saab rääkida üksnes

juhul, kui kõrvalnõuete väljamõistmise nõue on menetluses juba varem esitatud, kuid

käesolevas menetluses on olukord teistsugune.

Kostja teatab, et ta ei anna omapoolset nõusolekut hagi muutmiseks. Juhul, kui olenemata

kostja nõusoleku puudumisest peab kohus vajalikuks anda TsMS § 376 lg 2 alusel nõusolek

hageja 09.05.2012 esitatud menetlusdokumendis sisalduva hagi muutmise avalduse menetlusse

võtmiseks, palub kostja pärast hagi muutmise menetlusse võtmist määrata kostjale mõistlik

tähtaeg vastuväidete esitamiseks hageja uuele nõudele. Eelduslikult tuleb sellisel juhul nõuda

hagejalt ka tema täiendavalt nõudelt riigilõivu tasumist, kuna TsMS § 133 lg 2 viimane lause

kohaselt arvestatakse kõrvalnõuet hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse

eraldi hagis. Kostja hinnangul ei saa olla kahtlust, et eraldi hagina TsMS § 133 lg 2 tähenduses

on ka hageja avaldus varem esitatud hagi täiendamise kohta.

Kostja 08.06.2012 vastuväide kohtu tegevusele

Kostja on esitanud vastuväite Harju Maakohtu 25.04.2012 kohtumäärusele. Vastuväite

kohaselt on kohus põhjendamatult jätnud rahuldamata kostja taotlused menetluse peatamiseks,

kostja

juhatuse

liikme

vande

all

ülekuulamiseks

(või

alternatiivselt

tunnistajana

ülekuulamiseks) ning kohtuliku ekspertiisi määramiseks, vaidlusaluste seadmete suhtes

ekspertiisi läbiviimiseks ning kostja eeldatavate menetluskulude tagamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab ka kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega tuleb kõigepealt käesoleva otsusega lahendada ka

kostja taotlus kohustada hagejat täpsustada oma nõuet.

Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on

seisukohal, et hageja on muutnud 09.05.2012 kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses hagi

eset. 25.10.2007 kohtule esitatud hagis palub hageja kohtul kostjalt välja mõista ja kohustada

haldurit hagejale tagastama järgmised seadmed: optimeeriv kappimissaag T2030 NC CE,

masina number 41 62; kruntvärvimise kompleks MAKOR; nelikanthöövel SK-907S, masina

number 031022; lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100; sõrmjätkuliin FJL 183

väärtusega 151 300 eurot; kilbi press LS.L.R.CA, masina number 79120803; vineerimispress

NPC/A, masina number 79120203; lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO,

masina number 1043/FO1735 ja rullkonveierid (23 tk) 3 m väärtusega 9 550 eurot.

Alternatiivnõudena esitas hageja juhul, kui haldur on esemed võõrandanud või need ei ole

säilinud, mõista AS-ilt TKE G (pankrotis) välja hüvitis summas 10 265 264 krooni. 19.11.2007

võttis hageja TsMS § 424 kohaselt hagi tagasi 10 265 264 krooni rahalises nõudes (tl 76-78, I

kd) ning kohus võttis 20.11.2007 määrusega menetlusse TKE OÜ (pankrotis) hagi AS TKE G

(pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast (tl 83, I kd). Seega on kohtu menetluses

üksnes vara välistamise nõue.

Kohus on seisukohal, et 09.05.2012 esitatud hagiavalduse täpsustuses on hageja muutnud hagi

eset, kuna palub kostjalt välja mõista hüvitis PankrS § 146 lg 1 p 1 korras 192 036.79 eurot

ning viivised VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvates 9.07.2008 kuni kohustuse täieliku

tasumiseni.

TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib

hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises

menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti

kiiremini ja säästlikumalt.

TsMS § 376 lg 4 p 2 ja 3 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või

kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist ning esialgu nõutud

eseme asemel asjaolude muutmise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja vähendab

oma nõuet ning nõuab asjaolude muutmise tõttu esemete eest rahalist hüvitist, kuid viiviste

väljanõudmise nõude esitas hageja esmakordselt 09.05.2012 ning seega on hageja muutnud

hagi eset. Kostja hagi muutmisega nõus ei ole. Samuti ei nõustu hagi muutmisega kohus, kuna

käesoleval juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid hagi muutmiseks. Seega tuleb lugeda käesolevas

tsiviilasjas hageja nõudeks kohtule 25.10.2007 esitatud hagiavalduses toodud vara välistamise

nõue, milles hageja palub välistada järgmised puidutöötlemisseadmed: optimeeriv

kappimissaag T2030 NC CE, masina number 41 62 väärtusega 45 600 eurot; kruntvärvimise

kompleks MAKOR väärtusega 108 800 eurot; nelikanthöövel SK-907S, masina number

031022 väärtusega 36 220 eurot; lihvimismasin Sandigmaster 3300-WWS-1100 väärtusega

45 300 eurot; sõrmjätkuliin FJL 183 väärtusega 151 300 eurot; kilbi press LS.L.R.CA, masina

number 79120803 väärtusega 132 000 eurot; vineerimispress NPC/A, masina number

79120203 väärtusega 31 000 eurot; lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO,

masina number 1043/FO1735 väärtusega 96 300 eurot ning rullkonveierid (23 tk) 3 m

väärtusega 9 550 eurot.

Kohus lahendab käesoleva otsusega ka kostja vastuväite Harju Maakohtu 25.04.2012

kohtumäärusele. Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu

tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise eelkõige

menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega.

Kohus jääb oma 25.04.2012 määruses väljendatud seisukohtade juurde. Kohus on seisukohal,

et 25.04.2012 määrusega ei ole rikutud menetlussätteid ega menetlustoimingu tegemise

vorminõudeid. Seega ei ole kostja vastuväide põhjendatud.

Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Poolte vahel on vaidlus vara kuuluvuse üle. Pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 1 kohaselt

pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on

nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine).

Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Sama sätte lg

2 kohaselt haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni ja lg 3 kohaselt vara välistamise

taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

04.04.2007 kuulutati välja kostja pankrot ning pankrotiteade ilmus samal kuupäeval. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja pöördus kostja pankrotihalduri poole taotlusega vara välistamiseks

pankrotivarast (tl 63-64, I kd). Nimetatud taotlus jäeti halduri poolt rahuldamata tulenevalt

pankrotitoimkonna otsusest (tl 66-67, I kd). Samuti on tõendamist leidnud tulenevalt

müügilepingutest nr 11/2003, 14/2003, 15/2003, 16/2003, 18/2003, 19/2003, 21/2003 ja

23/2003 ning arvetest, et hageja on nimetatud esemete omanik (tl 9-36 ja 71-12, I kd).

01.10.2006 andis hageja nimetatud puidutöötlemisseadmed üürile OÜ-le C (tl 39-45, I kd).

Kohtutäitur arestis 09.10.2006 sõrmjätkuliini FJL 183 OÜ C maksuvõla tasumise tagamiseks

(tl 47-52, I kd). Kostja vastuväite kohaselt on ta tasunud hagejale põhivara eest kokku

9 831 100 krooni. Kostja on esitanud kohtule ka pangakonto väljavõtte (tl 99-113, I kd). Kohus

leiab, nimetatud ülekanded ei tõenda üheselt, et kostja on tasunud hagejale vaidlusaluste

esemete eest, kuna ülekande selgitusse on märgitud üksnes „põhivara eest“, millise konkreetse

põhivara eest ülekanne tehti märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et nimetatud esemed kuuluvad kostjale ning seega ei ole ka

nimetatud seadmed muutunud kostjale kuuluva kinnistu oluliseks osaks.

Hageja võõrandas 05.02.2008 optimeeriva kappimissae T2030 NC CE, kruntvärvimise

kompleksi MAKOR; nelikanthöövli SK-907S; kilbi pressi LS.L.R.CA; vineerimispressi

NPC/A ja lahkamissaag KIMWOOD FERRARI TBR.W/RETRO FKOÜ-le seadmete

müügilepingu alusel (tl 6-7, II kd). Seega on hagejalt nimetatud esemete omandiõigus üle

läinud. Samuti on lihvimismasina Sandigmaster 3300-WWS-1100; sõrmjätkuliini FJL 183 ja

rullkonveierite (23 tk) 3 m omandiõigus hagejalt üle läinud. Kostja võõrandas kinnistu koos

selle oluliste osadega ja päraldistega, sh kinnistul paiknevates hoonetes asuvad seadmed,

tööriistad jm vallasasjad koos nende päraldistega asukohaga XXX 20.06.2008 PLOÜ-le (tl 19-

33, III kd).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nimetatud esemete omanik ning TKE OÜ (pankrotis) hagi

AS TKE G (pankrotis) vastu vara välistamiseks pankrotivarast rahuldamisele ei kuulu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva.

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Lukiina Vismann

Kohtunik