3-12-222/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.06.2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-222

Haldusasi

OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA

kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2012. a

otsuse nr 256-11/122436 ning AS Narva Vesi poolt

riigihankeasjas nr 122436 nende hankemenetlusest

kõrvaldamise, ühispakkujate AS Merko Ehitus ja

Krüger AS kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise kohta tehtud otsuste tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.03.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA

apellatsioonkaebus, esindaja vandeadvokaat Jaanus

Tehver

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja 1: OÜ Astlanda Ehitus (registrikood 11366804)

Kaebaja 2: Econet OY (Soome registrikood 1608838-5)

Kaebaja 3: Water SER SIA (Läti registrikood

LV40003552846)

Esindaja: vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vastustaja: AS Narva Vesi (registrikood 10369373)

Esindaja: Andrei Matvejev

Kolmas isik 1: AS Merko Ehitus (registrikood

11520257)

Kolmas isik 2: Krüger AS (registrikood 57446412)

Esindajad: vandeadvokaat Priit Lätt ja vandeadvokaat

Triin Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 19.03.2012. a otsuse resolutsiooni punkt 1 osaliselt

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta läbi vaatamata kaebajate

taotlused nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus

esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates

toodud kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate

isikute kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

kohta.

2. Jätta kaebajate kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni

23.01.2012. a otsuse nr 256-11/122436 tühistamise ja riigihankeasjas nr 122436

nende vastustaja poolt hankemenetlusest kõrvaldamise taotluste osas

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.03.2012. a otsus selles osas muutmata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus menetluskulude osas osaliselt, tühistada Tartu

Halduskohtu 19.03.2012. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja mõista kaebajatelt OÜ

Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA esimese astme menetluskuludena

AS Merko Ehitus ja Krüger AS kasuks välja 2030,80 eurot.

4. Jätta läbi vaatamata kaebajate poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlus keelata

vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega.

5. Mõista kaebajatelt OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA

apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena AS Narva Vesi kasuks välja

1024 eurot.

6. Mõista kaebajatelt OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA

apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena AS Merko Ehitus ja Krüger

AS kasuks välja 878,25 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Narva Vesi avaldas 10.01.2011 hanketeate (HT) viitenumbriga 122436 „Narva linna

veepuhastusjaama rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd” teostamiseks (I kd tl 23–

28). Hankija muutis hanketeadet mitu korda ja avaldas viimase versiooni 24.03.2011.

Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 04.04.2011. Tegemist on avatud hankemenetlusega

riigihankega.

Tähtajaks laekus kolm pakkumust:

a) kaebajate pakkumus, mille hind oli 14,9 miljonit eurot;

b) SEEN Technologie Sp.z.o.o. pakkumus, mille hind oli 16,5 miljonit eurot;

c) kolmandate isikute pakkumus, mille hind oli 21,1 miljonit eurot.

2. 31.07.2011 jõudis lõpule Eco Enviroment ühinemine OY Econet OY-ga (I kd tl 44).

3. 18.08.2011 teatas AS Narva Vesi pakkujatele otsustest, millega kõik pakkujad jäeti

kvalifitseerimata ja hankemenetlus lõpetati RHS § 29 lg 3 p 4 alusel. Kaebuse esitajad ja

kolmandad isikud vaidlustasid hankija nimetatud otsused riigihangete vaidlustuskomisjonis

(VAKO) ja VAKO tunnistas 16.09.2011. a otsustega (I kd tl 33–39 ja 40–43) hankija otsused

kehtetuks.

4. AS Narva Vesi kõrvaldas 13.12.2011. a käskkirjaga nr 32 (II kd tl 167) ühispakkujad OÜ

Astlanda Ehitus, Eco Environment Oy ja Water SER SIA RHS § 38 lg 1 p 6 alusel

valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest. Sama kuupäeva käskkirjaga nr 33 (II kd tl

168) otsustas AS Narva Vesi ühispakkujad AS Merko Ehitus ja Krüger AS kvalifitseerida

ning nende pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistada.

5. 23.01.2012 jättis VAKO otsusega nr 256-11/122436 (I kd tl 9–19) ühispakkujate OÜ

Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA vaidlustuse (I kd tl 44–46) rahuldamata.

6. 02.02.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY

ja Water SER SIA kaebus (I kd tl 1–6), milles nad palusid VAKO 23.01.2012. a otsuse nr

256-11/122436 ja AS Narva Vesi poolt tehtud otsuste tühistamist. Kaebajad leidsid, et

vaidlustatud otsustega rikutakse nende õigusi, kuna nad ei ole hankijale valeandmeid esitanud,

on täitnud kõik riigihankes osalemise ja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

eeldused ning kõige soodsaima pakkumuse esitajatena on neil alus taotleda hankelepingu

sõlmimist. Neid seisukohti põhjendasid kaebajad väidetega, et Pihkva veepuhastusjaama

projekteerimisega seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida HT osa III.2.3 punkt 9.4.4

alapunkt (ii) nõuetele vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud, tegemist ei olnud RHS

§ 38 lg 1 p 6 viidatud andmetega, VAKO ja vastustaja on laiendanud selle sätte kohaldamisala

ja puudus alus nende hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Kolmandate isikute kohta tehtud

otsuseid pidasid kaebajad RHS § 39 lg 1 ja 6, § 47 lg 1, § 50 lg 1 ja 2 tuginedes

õigusvastasteks väites, et vastustaja pole sisuliselt kontrollinud nende kvalifikatsiooni

vastavust hanketeates toodud tingimustele ning lisasid, et tulenevalt RHS § 117 lg 1 on nende

kaitstavaks huviks ka õigus võrdsele kohtlemisele ning uue hankemenetluse läbiviimisele.

08.03.2012 edastatud täiendavas seisukohas (II kd tl 169–171) väitsid kaebajad, et RHS § 38

lg 1 p 6 eesmärgiga ei saa olla kooskõlas kui hankija hakkab pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollimise asemel otsima alust pakkuja kõrvaldamiseks kontrollides seejuures teavet, mis

arvesse võtmisele ei kuulu ja lisasid, et nende hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on

vastuolus RHS § 3 punktides 1, 3 ja 4 sätestatuga. Kolmandate isikute kohta tehtud otsuste

osas märgiti täiendavalt, et nendega rikutakse kaebajate õigusi võrdsele kohtlemisele ja heale

haldusele ning märgiti, et vaidlustusmenetluse toimikus olev kvalifitseerimise kontrollleht

viitab sellele, et kolmandate isikute vastavust ei ole nõuetekohaselt kontrollitud.

7. AS Narva Vesi palus oma vastuses (II kd tl 155–156) jätta kaebus rahuldamata, pidas

vaidlustatud otsuseid seadusepärasteks ja põhjendatuteks ning märkis, et ei pea mõistlikuks

esitada vaidlustusmenetluses korduvalt juba esitatud vastuväiteid.

8. Kolmandate isikutena kaasatud AS Merko Ehitus ja Krüger AS pidasid oma kirjalikus

seisukohas (II kd tl 148–153) kaebust alusetuks, kirjeldasid oma seisukohti selles esitatud

väidete suhtes ning leidsid, et olukorras, kus kaebaja on esitanud valeandmeid, oli hankijal

kohustus kõrvaldada ta hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 6 alusel. Nende endi kohta tehtud

otsuste osas märgiti, et kaebaja on esitanud pelgalt põhjendamata kahtlusi, mille kohta pole

võimalik esitada adekvaatseid vastuväiteid, nende vaidlustamiseks puudub kaebajal tema

hankemenetlusest kõrvaldamise tõttu üldse õigus ja selles osas tuleks kaebus läbi vaatamata

jätta.

08.03.2012 edastatud seisukohtades (II kd tl 184–187) esitasid kolmandad isikud kaebajate

täiendavatele väidetele oma vastuväited märkides muuhulgas, et FCG Finnish Group OY

tõendi kohaselt ei ole kaebaja tehnoloog üleüldse olnud Pihkva Veetöötlusjaama projekteerija

ning leidsid, et kaebaja täiendavad dokumendid ja taotlus nende saamiseks on

asjassepuutumatud, kuna ta on ilma konkreetsetele kahtlustele tuginemata vaidlustanud AS

Narva Vesi 13.12.2011. a käskkirja nr 33 ega saa kohtueelse menetluse kohustuslikkuse tõttu

enam kaebuse alust muuta.

9. 19.03.2012. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Halduskohus märkis, et vaidluse põhjuseks on kaebajate poolt kaasatud vastutava

veepuhastuse tehnoloogi kvalifikatsioon. AS Narva Vesi on kehtestanud HT (I kd tl 23–28)

osa III punkti 2.3 alapunkti 9.4.4 jaotises (ii) (I kd tl 27), et pakkuja vastutaval veepuhastuse

tehnoloogil peab olema viimase kümne aasta jooksul vähemalt viieaastane töökogemus

veepuhastusjaama puhastustehnoloogia projekteerijana pinnavee puhastusjaamade rajamisel,

millest üks on tootlikkusega vähemalt 15 000 m3 ööpäevas. Kaebajad ei vaidle sisuliselt selle

üle, et nende poolt kaasatud veepuhastuse tehnoloogi Jorma Pääkköneni kogemuse kohta

esitatud andmed ei vasta Pihkva veepuhastusjaama osas tegelikkusele, kuid leiavad, et see ei

oma tähendust, sest tegemist oli referentsobjektiga, mida ei saanud aluseks võtta RHS § 38

lg 1 p 6 kohaldamisel (I kd tl 3–4).

Nõuded, mida hankija pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse suhtes esitada või kehtestada

võib, on loetletud RHS §-s 41 ning kuna seejuures on esimese lõike viiendas punktis ära

nimetatud ka andmed pakkuja või tema juhtide ja teenuste osutamise või ehitustööde

juhtimise eest vastutavate isikute vastavate teenuste osutamiseks või vastavate ehitustööde

juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja kvalifikatsiooni kohta, on tegemist hankija poolt

RHS teise peatüki kolmandas jaos sätestatu alusel kehtestatud nõudega, mille kohta

valeandmete esitamine saab kaasa tuua pakkuja kvalifitseerimata jätmise. HT osa III punkti

2.3 alapunkti 9.4.4 jaotises (ii) (I kd tl 27) on vastutava veepuhastuse tehnoloogi kogemuse

tõendamiseks vajalike veepuhastusjaamade kohta esitatud tingimus, et need peavad olema

pakkumuste esitamise tähtajaks valmis ehitatud, tellijale üle antud ja alates vastuvõtuakti

allakirjutamisest vähemalt kuus kuud edukalt töötanud ning lisatud, et tõenduseks tuleb

esitada muuhulgas kinnitus vormil XI-e. Kuna niisugusel kujul kehtestatud tingimus on väga

konkreetselt määratletud ja seetõttu vaid üheselt mõistetav, ei saanud seda kuidagi käsitleda

nii, et tohib esitada andmeid ka selliste objektide kohta, mis neile tingimustele ei vasta.

Kaebajad on kandnud vormile XI-e Pihkva veepuhastusjaama, mille projekteerimisel ei

osalenud ei Jorma Pääkkönen ega tema tööandja Finnish Consulting Group (FCG; VAKO

toimiku jaotus 4) ja esitanud seega teadlikult niisuguseid valeandmeid, mis pidid kaasa tooma

nende hankemenetlusest kõrvaldamise. Kuna hanketeate kohaselt oli nõutav vastutava

veepuhastuse tehnoloogi kogemust tõendavate andmete kandmine just kinnituse vormile XI-e,

ei saa mingit tähendust omada see, kas tehnoloogina kaasatud isiku CV-s oli ära toodud mõni

objekt, mis vastas nõutud tingimustele. Lisaks ei sõltu vastavate objektide olemasolust midagi

ka seepärast, et antud juhul ei ole hankija otsustanud vaidlustatud käskkirjas mitte kaebajate

kvalifitseerimata jätmise üle nende vastutava veepuhastuse tehnoloogi kogemuse tingimustele

mittevastavuse pärast, vaid on nad hankemenetlusest kõrvaldanud valeandmete esitamise

tõttu.

RHS § 38 lg 7 nõuab, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta tuleb teha kirjalik

põhjendatud otsus. HMS § 56 lg 1 sätestatu lubab haldusakti põhjendused esitada kas

haldusaktis endas või muus dokumendis, millele on selles viidatud. AS Narva Vesi

13.12.2011. a käskkirjas nr 32 (II kd tl 167), on ära toodud ainult kaebajate kõrvaldamise

õiguslik alus, kuid seal sisaldub ka viide hindamiskomisjoni 16.11.2011. a protokollile nr 2

(VAKO toimiku jaotus 4), milles on olemas faktiliste asjaolude üksikasjalik kirjeldus, viited

aluseks võetud dokumentaalsetele tõenditele ning põhjendused koos viidetega riigihangete

seaduse ja hanketeate konkreetsetele sätetele. Seega sai see käskkiri olla ühispakkujate OÜ

Astlanda Ehitus, Water Ser SIA ja Econet OY riigihanke nr 122436 menetlusest kõrvaldamise

õiguspäraseks aluseks ning Riigihangete vaidlustuskomisjonil puudus põhjus käskkirja

kehtetuks tunnistada.

Lisaks enda hankemenetlusest kõrvaldamisele on kaebajad vaidlustanud ka AS Merko Ehitus

ja Krüger AS kohta tehtud otsused, peab nende ühispakkujate kvalifitseerimist õigusvastaseks

ning oma õigusi rikkuvaks. Seejuures ei ole nad esitanud aga midagi muud kui üksnes väited,

et nende ühispakkujate kvalifikatsiooni pole sisuliselt kontrollitud (I kd tl 4) ning oletustel

rajanevad kahtlused (II kd tl 169–171 ja 181–183). Viimatinimetatud kahtlused koos

dokumentide väljanõudmise taotlusega esitasid kaebajad kohtule menetlusdokumentide

esitamiseks antud tähtaja viimasel päeval 08.03.2012. HKMS § 271 lg 3 tulenevalt pole neid

enam võimalik arvestada, sest uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada

vähemalt kaks tööpäeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu.

Ühispakkujate AS Merko Ehitus ja Krüger AS kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks

ja edukaks tunnistamise on hankija AS Narva Vesi otsustanud oma 13.12.2011. a käskkirjaga

nr 33 (II kd tl 168). Selles on ära toodud otsustatu õiguslikud alused ja viide

hindamiskomisjoni 16.11.2011. a protokollile nr 3. Nimetatud dokumendis (VAKO toimiku

jaotis 10) on olemas faktiliste asjaolude kirjeldus ning põhjendused koos viidetega

dokumentaalsetele tõenditele, hanketeate asjakohastele punktidele ja riigihangete seaduse

sätetele. Protokollist, sellele lisatud sama komisjoni 17.08.2011. a protokollist nr 1 ja muudest

lisadest nähtub, et hindamiskomisjon on vaatamata kaebajate vastupidisele väitele siiski

kontrollinud nende ühispakkujate vastavust ka sisuliselt, kuid eraldi on välja toodud vaid need

tingimused, mis olid komisjoni enda poolt kahtluse alla seatud. Seejuures on 17.08.2011. a

protokollis nr 1 leitud, et ühispakkuja AS Merko Ehitus ja Krüger A/S vastas kõigis

kajastamata punktides ja aspektides riigihanke nr 122436 hanketeates toodud kvalifitseerimise

tingimustele. 13.12.2011. a protokollis nr 3 on see ühispakkuja vastavaks loetletud ka

varasema kvalifitseerimata jätmise põhjustanud tingimuste osas.

Eelnevalt juba nimetatud 17.08.2012. a protokoll nr 1 ning 16.11.2012. a protokollid nr 2 ja 3

koos lisadega (VAKO toimiku jaotised 4 ja 10) kinnitavad, et kaebajate vastavuse

kontrollimine ja hindamine toimus täpselt samadel alustel teiste pakkujatega ja seetõttu ei

vasta tõele väide nagu oleks koheldud kolmandaid isikuid neist soodsamalt.

RHS § 117 lg 1 kohaselt võib hankija tegevuse vaidlustada üksnes niisugune pakkuja, taotleja

või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel oli vastaval hetkel võimalus selles

hankemenetluses osaleda. Ühispakkujad AS Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA

kõrvaldati riigihanke nr 122436 menetlusest valeandmete esitamise tõttu. Kuna hankija AS

Narva Vesi vastav haldusakt on igati õiguspärane, ei olnud neil ühispakkujatel vaidlustuse

esitamise hetkel ega ole ka praegu võimalust hankemenetluses osaleda ja seepärast ei saa

teiste pakkujate kohta tehtud otsused üldse puutuda nende õigustesse.

Eeltoodud järeldustel on OÜ Astlanda Ehitus, Econet OY ja Water SER SIA kaebus kõigi

selles esitatud nõuete osas põhjendamatu. Seega tuleb kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebajad esitasid 29.03.2012 apellatsioonkaebuse, milles taotlevad nõuda AS-ilt Narva

Vesi välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid

ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele; tühistada

Tartu Halduskohtu 19.03.2012. a otsus ja teha asjas uus otsus; tühistada AS Narva Vesi otsus

kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise kohta; tühistada AS Narva Vesi otsus kolmandate

isikute kvalifitseerimise kohta; tühistada AS Narva Vesi otsus kolmandate isikute pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta; tühistada AS Narva Vesi otsus kolmandate isikute pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta; keelata AS-il Narva Vesi hankelepingu sõlmimine riigihankes nr

122436 kolmandate isikutega; jätta kõik menetluskulud AS-i Narva Vesi kanda ning mõista

AS-ilt Narva Vesi kaebajate kasuks välja menetluskulude hüvitis vastavalt täiendavalt

esitatavale menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele.

Kaebajad on seisukohal, et hankija on RHS nõudeid rikkudes kõrvaldanud kaebajad

hankemenetlusest ning teinud kolmandate isikute suhtes otsused kvalifitseerimise ning

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Nad leiavad, et kohus on ebaõigesti

tuvastanud keelu esitada andmeid objektide kohta, mis ei vasta hanketeates toodud

tingimustele. On väidetavalt ilmselge, et hanketeates toodud tingimustest selle kohta,

millistele nõuetele peab vastama nn võtmeisiku referentsobjekt ning millisel viisil vastavaid

asjaolusid tuleb tõendada, ei saa tuletada keeldu pakkujatele esitada hankijale ka muid

andmeid. Järelikult ei ole võimalik põhjendatult järeldada, et eelviidatud hanketeate

tingimusest tulenevalt ei tohtinud pakkujad esitada andmeid selliste objektide kohta, mis

hanketeate tingimusele ei vastanud. Hanketeates nõutud tingimustele mittevastavate objektide

andmed tuleb jätta pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel tähelepanuta ja arvestamata.

Sellest põhimõttest omakorda järeldub, et hankija peab pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollimisel kõigepealt tuvastama millised referentsobjektid on kvalifikatsiooni tõendamisel

arvestamisele kuuluvad ja millised mitte.

Kaebajad leiavad esiteks, et RHS § 38 lg 1 p 6 on kohaldatav vaid juhul, kui valeandmeid on

esitatud RHS 2. ptk 3. jaos või selle sätete alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse

kohta. Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisega seotud andmed puudutasid

referentsobjekti, mida hanketeate osa III.2.3 p 4.4 alap (ii) nõuetele (ega ühegi muu

hanketeate nõudele) vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud. Järelikult ei olnud

esitatud teabe näol tegemist RHS § 38 lg 1 p 6 viidatud andmetega ning isegi kui sellised

andmed oleksid valed, ei saa see fakt olla aluseks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks

RHS § 38 lg 1 p 6 alusel.

Teiseks, ükski õigusnorm ega hanketingimus ei sätesta keeldu pakkujatele esitada

hankemenetluses hankijale teavet oma tehnilise ja kutsealase pädevuse jm asjaolude kohta,

mis küll ei kuulu hanketingimuste kohaselt arvestamisele, kuid mida pakkuja sellegipoolest

peab vajalikuks hankijale esitada (või esitab ekslikult).

Halduskohtu seisukoha aluseks on kaebajate arvates ilmselgelt põhjendamatu järeldus, et

hanketeate osa II p 2.3 alapunkti 9.4.4 jaotises (ii) tulenes keeld esitada hankijale nö muid

(kvalifitseerimisel arvestamisele mittekuuluvaid) andmeid.

Halduskohus leidis otsuses, et kaebajad on kandnud pakkumusvormile XI-e Pihkva

veepuhastusjaama, mille projekteerimisel ei osalenud ei Jorma Pääkkönen ega tema tööandja

FCG. Kaebajad selgitavad, et pakkumuses on kajastanud fakti (mille vastavus tegelikkusele ei

olnud vaidluse all), et Jorma Pääkkönen projekteeris vastutava tehnoloogina ajavahemikul

01.02.2010 kuni 30.09.2010 FCG tellimusel puhastusprotsessi ja selle alternatiivid Pihkva

veepuhastusjaama jaoks. Asjaolu, et Pihkva veepuhastusjaama ei ole FCG ja Jorma

Pääkköneni koostatud projekti kohaselt valmis ehitatud, ei ole samastatav asjaoluga, et Jorma

Pääkkönen ega FCG ei ole selle projekteerimisel osalenud. Kaebajad on kogu menetluse

vältel tuginenud seisukohale, et nad ei ole väitnud, et Pihkva veepuhastusjaam on Jorma

Pääkköneni osalusel koostatud projekti järgi valmis ehitatud ja töötanud 6 kuud, mistõttu ei

saa neile ette heita hankijale valeandmete esitamist. Halduskohtu otsuse põhjendusest

nähtuvalt leidis kohus, et Jorma Pääkkönen ei ole üldse Pihkva veepuhastusjaama

projekteerimisel osalenud. Selline järeldus ei ole kooskõlas käesolevas haldusasjas esitatud

kaebajate ja vastustaja seisukohtadega ning vaidlustatud hankija ja VAKO otsustes tuvastatud

asjaoludega. Ühtlasi on ebaõige ka kohtu seisukoht, et kuivõrd Jorma Pääkkönen ei osalenud

jaama projekteerimisel, on kaebajad esitanud teadlikult selliseid valeandmeid, mis pidid kaasa

tooma nende hankemenetlusest kõrvaldamise.

Kaebajad on seisukohal, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel HKMS § 165 lg 1 p 4

nõudeid. Otsusest ei selgu, miks ei nõustunud halduskohus järgmiste kaebajate väidetega, mis

käsitlesid kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse õigusvastasust:

a) asjassepuutuvate andmete näol ei olnud tegemist RHS § 38 lg 1 p 6 viidatud andmetega

ning isegi kui sellised andmed oleksid valed, ei saa see fakt olla aluseks pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 38 lg 1 p 6 alusel;

b) vastustaja ja VAKO on laiendanud RHS § 38 lg 1 p 6 kohaldamisala andmetele, mida RHS

ja selle alusel hankija poolt kehtestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks arvestada ei saanud

ning mida seetõttu ei saa ka lugeda pakkuja poolt esitatud andmeteks enda

kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta. RHS § 38 lg 1 p 6 on tõlgendatud ja rakendatud

viisil, mis ei ole kooskõlas EL direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 alapunktis (g) sätestatud

põhimõttega;

c) kvalifitseerimisel arvestamisele mittekuuluvates andmetes eksliku teabe esitamise fakt ei

ole alus RHS § 38 lg 1 p 6 kohaldamiseks ning sellisele faktile tuginedes pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamine on ebaproportsionaalne;

d) hankija ei ole juhindunud eesmärgist vaidlustuse esitajate kvalifikatsiooni sisuliselt

kontrollida (RHS § 39 lg 1) ning on selle asemel otsinud põhjuseid selleks, miks vaidlustuse

esitajatega mitte hankelepingut sõlmida.

Halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud HKMS § 271 lg 3. Nimetatud sättele

tuginedes ei arvestanud kohus kaebajate poolt 08.03.2012 esitatud taotlust. HKMS § 271 lg 3

ebaõige kohaldamine seisneb selles, et uusi taotlusi sisaldava avalduse kohtule esitamise

tähtaeg on antud sättes määratletud kahel viisil: kaks tööpäeva enne kohtuistungit või enne

menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu, kui asja ei vaadata läbi kohtuistungil. Kaebajad

on seisukohal, et HKMS § 271 lg 3 tekstist johtuvalt on ajamääratlus „kaks tööpäeva enne

kohtuistungit“ ühemõtteliselt seotud vaid istungimenetlusega ning kirjalikus menetluses tuleb

taotlus esitada enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kaebajate kõnealune

taotlus esitati enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu ning HKMS § 271 lg 3 ei

tulene, et taotlus tulnuks esitada kaks tööpäeva enne selle tähtaja lõppu. Järelikult puudus

halduskohtul alus kaebajate 08.03.2012 esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks.

Kaebajad on seisukohal, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel HKMS § 165 lg 1 p 4

nõudeid seeläbi, et ei ole otsuses käsitlenud kaebajate väidet selle kohta, et vaatamata

vaidlustuse p 2.2 esitatud taotlusele ei võimaldatud kaebajatel tutvuda kolmandate isikute

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentidega. Ilma juurdepääsuta vastavatele

dokumentidele on kaebajatel objektiivselt võimatu oma kaebust põhistuste ja tõenditega

täiendada. Kaebajad on seisukohal, et antud juhul ei olnud mitte mingisugust seaduslikku

alust piirata kaebuse esitajate juurdepääsu dokumentidele, mis olid vajalikud kaebuse esitajate

õiguste kaitseks esitatud vaidlustuse põhistamiseks ja tõendamiseks. Siinkohal on oluline

rõhutada, et RHS ei näe ette pakkujate kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide

konfidentsiaalsust – konfidentsiaalne on RHS kohaselt vaid pakkumus (RHS § 43 lg 4).

Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-09-1277

konstateeriti, et pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud andmed ja dokumendid ei ole hõlmatud

RHS § 54 lg 3 sätestatud konfidentsiaalsuse nõudega ning riigihanke läbipaistvuse ja

kaebeõiguse tagamiseks peavad pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise põhjendatust

kinnitavad andmed olema menetluses kättesaadavad. Vaidluses pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimise otsuse õiguspärasuse üle peab hankija (vastustaja) tõendama, et pakkuja

kvalifikatsioon vastab esitatud nõuetele. Vastavad tõendid on hankija (vastustaja) valduses

ning kuivõrd kaebajatel nendele tõenditele juurdepääs puudub, siis ei saa kaebajatel olla

kohustust tõendada kolmandate isikute mittevastavust kvalifitseerimistingimustele. Üksnes

kolmandate isikute poolt pakkumuse koosseisus hankijale esitatud kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentide hindamisel on võimalik tuvastada, kas hankija otsus kolmandate isikute

kvalifitseerimise kohta on sisuliselt (faktiliselt) õiguspärane või mitte. Kaebajad on

seisukohal, et halduskohus oleks HKMS § 2 lg 4 tulenevalt pidanud kolmandate isikute

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumendid tõenditena välja nõudma sõltumata

kaebajate sellekohasest taotlusest.

Kaebajate 08.03.2012 esitatud avalduses sisaldanud tõendite väljanõudmise taotluse

arvestamata jätmisega rikkus halduskohus HKMS § 2 lg 4 ja 6 ning § 59 lg 3 nõudeid.

Sisuliselt jättis halduskohus välja selgitamata käesolevas haldusasjas lahendamisele kuuluva

asjaolu ehk selle, kas hankija on nõuetekohaselt kontrollinud kolmandate isikute vastavust

esitatud kvalifitseerimise tingimustele või mitte. Halduskohus on hankija komisjoni

protokollidele tuginedes asunud seisukohale, et hankija kontrollis kolmandate isikute

kvalifikatsiooni vastavust sisuliselt ja samadel alustel teiste pakkujatega, kuid viidatud

protokollid tegelikult ei võimalda sellist järeldust teha – komisjoni protokollid kajastavad vaid

kvalifikatsiooni kontrollimise formaalsusi, kuid seda asjaolu, kas kvalifikatsiooni on ka

sisuliselt ja teiste pakkujatega võrdsetel alustel kontrollitud, saab tuvastada üksnes siis, kui

tõenditena on asjas kogutud ka kolmandate isikute kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud

andmed ja dokumendid.

Halduskohtu järeldus, et kuivõrd kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise otsus oli

õiguspärane, ei saa ka kolmandate isikute kohta tehtud otsused puutuda kaebajate õigustesse,

on alusetu. Kaebajad väitsid menetluses halduskohtus, et isegi kui lugeda kaebajaid

õiguspäraselt hankemenetlusest kõrvaldatuks, on kaebajad kolmandate isikute suhtes tehtud

otsuste vaidlustamise osas pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 mõttes,

sest vaidlustatud otsuste tühistamisel kuuluks hankemenetlus antud juhul lõpetamisele RHS

§ 29 lg 3 p 4 alusel ja see omakorda annaks kaebajatele võimaluse osaleda uuel riigihankel,

mida vastustaja peab läbi viima kõnealuste tööde tellimiseks. Hankemenetlusest kõrvaldatud

pakkuja, kes on oma kõrvaldamise otsuse vaidlustanud seaduses sätestatud korras, tuleb

kaebajate hinnangul võrdsustada pakkujaga, kellel on vastavalt hetkel võimalus

hankemenetluses osaleda RHS § 117 lg 1 tähenduses.

Menetluskulude kindlaksmääramisel on halduskohus rikkunud HKMS § 109 lg 6 ja TsMS

§ 174 lg 6 nõudeid. Esiteks sisaldab kohtu poolt kaebajatelt välja mõistetud menetluskulude

hüvitise summa käibemaksu, mis ühelt poolt on vastuolus TsMS § 174 lg 6 ja teiselt poolt

pole käsitletav vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna HKMS § 109 lg 6 mõttes, sest

käibemaksusumma saab AS Merko Ehitus sisendkäibemaksuna maha arvata enda poolt

tasumisele kuuluvast käibemaksust ehk vastav käibemaksu summa ei kujuta endast

kolmandate isikute seisukohast üldse kulu. Seega on halduskohus alusetult pannud

apellantidele kohustuse hüvitada menetluskuluna käibemaksu summa 463,36 eurot. Teiseks

nähtub esitatud kuludokumentidest (arve nr 067-02-12), et õigusteenus on hõlmanud mh ka

taotluse koostamist hankijale hankelepingu sõlmimiseks (30 min, hind 108,65 eurot/h) ja

taotluse koostamist AS-le Narva Vesi hankelepingu sõlmimiseks (2 h 25 min, hind 95,87

eurot/h). Viimatinimetatud tööd, millele vastab tasu kogusummas 286,02 eurot (ilma

käibemaksuta), ei saa olla käsitletavad käesoleva haldusasja menetlemisega seotud lepingulise

esindaja kuludena, mistõttu nende väljamõistmine apellantidelt on vastuolus HKMS § 109

lg 6.

11. Vastustaja ei tunnista apellatsioonkaebuse nõudeid õigeks ja vaidleb neile vastu.

Vastustaja palub kohtukulud jätta apellandi kanda vastavalt lisatud nimekirjale.

Vastustaja osutab sellele, et hankemenetlus on rangelt formaalne menetlus. Hanketeatises

esitab hankija suletud andmete nimekirja, mis hankija leiab vajalikuks pakkuja

kvalifitseerimisel. Hankija on kohustatud teostama pakkuja kvalifitseerimist esitatud andmete

alusel ja piires. Hankija ei teosta üldkorras esitatud andmete õiguste kontrolli ja algselt peab

kõik esitatud andmed usaldusväärseks. Andmete kontrolli teostakse ainult juhul, kui esitatud

andmetes avastatakse vasturääkivused või juhul, kui avastatakse andmete mittevastavus

hankijale teatud asjaoludele. Hankemenetlust reguleeriv seadus on kehtestatud lähtudes

eelviidatud printsiibist selleks, et tagada muuhulgas hanke kiire läbiviimine. Kohtupraktikas

on selgelt väljendatud seisukohta, et ebaõigete andmete esitamine, sõltumatult nende

esitamise subjektiivsetest asjaoludest (eksimus, tahtlus või mis iganes) on pakkuja

menetlusest kõrvaldamise aluseks. Hankemenetlusest kõrvaldamine ei sõltu ka ebaõigelt

esitatud andmete suurusest ja tähtsusest. Hankija peab olema kindel selles, et kõik

pakkumusega esitatud andmed on õiged. Juhul, kui see veendumus ei vasta tõele, ei või

hankija enam käsitleda antud pakkujat usaldusväärse pakkujana.

Kaebajad on esitanud andmeid võtmeisiku CV-s võtmeisiku kogemuse kohta. Hankija esitas

selgelt nõuded referentsobjekti omaduste kohta, sealhulgas ka selle kohta, et pakkumuse

esitamise momendiks peab objekt olema kasutusel vähemalt 6 kuud. Kaebajad esitasid

võtmeisiku CV-s andmed, et võtmeisik osales nõutataval ametikohal Pihkva

veepuhastusjaama ehitamisel. Antud andmete esitamisega kinnitasid kaebajad, et nimetatud

objekt vastab hanketeatises esitatud tunnustele. Kuid ilmneb, et antud võtmeisik ei osalenud

antud objekti ehitamisel ja antud objekt ei olnud kasutusel 6 kuud enne pakkumuse esitamist.

Vastustaja on seisukohal, et nimetatud andmete mittevastavust hanketeatise tingimustele ei

või käsitleda kui väheolulist ja mõjutut viga.

Arvestades hankemenetluse formaalsuse printsiipi on pakkuja lisainformatsiooni esitamisel

kohustatud selgelt eraldama lisainformatsiooni põhiinformatsioonist: selleks, et hankija võib

käsitleda neid eraldi.

Kaebajad esitasid informatsiooni võtmeisiku Pihkva veepuhastusjaama ehitamises osalemise

kohta võtmeisiku CV-s, kus olid järk-järgult loetletud referentsobjektid ja teiste seas ka

Pihkva objekt. CV vorm oli kinnitatud hanketeatises dokumendina, mille vormis esitatakse

kvalifitseerimiseks vajalikud referentsobjektid. Juhul, kui kaebajate võtmeisik paneb CV-sse

referentsobjektina Pihkva veepuhastusjaama, siis hankija võib käsitleda antud objekti

kvalifitseerimise eesmärgiga esitatud referentsobjektina. Antud objekt ei olnud eraldatud

teisest CV-s määratud objektidest kui lisaobjekt ega ära märgitud lisaobjektina.

12. Kolmandad isikud taotlevad jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kui kohus ei jäta

kaebust läbi vaatamata, siis jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta

menetluskulud kaebajate kanda (menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega esitatakse

kohtu määratud ajaks).

Kolmandad isikud on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata. Kolmandad isikud jäävad juba menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde

ning rõhutavad nendest siinkohal üksnes olulisemat.

Käesolevaks ajahetkeks on riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud eduka pakkumuse

teinud pakkujaga hankeleping. Kolmandad isikud on seisukohal, et kaebaja kaebus on

tulenevalt hankelepingu sõlmimise faktist muutunud tervikuna perspektiivituks. RHS § 29 lg

3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega. Kehtiva õiguse kohaselt on

hankelepingu sõlmimine selline asjaolu, mida ei saa enam muuta. Pärast hankelepingu

sõlmimist piirdub võimalike õiguskaitsevahendite valik RHS § 117 lg 3 järgi kahju

hüvitamise nõude esitamisega, kui täidetud on seaduses sätestatud eeldused, milleks muu

hulgas on asjaolu, et isikuga tulnuks riigihanke menetluse tulemusena sõlmida hankeleping,

kui hankija ei oleks menetluses teinud õigusvastast otsust. Olukorras, kus Tartu Halduskohus

oma 06.02.2012. a määruses ja Tartu Ringkonnakohus oma 17.02.2012. a määruses on

leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riigihanke menetluses ei ole põhjendatud ning

hankija on seega takistamatult saanud riigihanke menetluse tulemusena hankelepingu

sõlmida, on tegemist kehtiva hankelepinguga ning selle tühistamiseks puuduvad RHS-s

alused. Kehtiv RHS ei näe ette kehtivalt sõlmitud hankelepingu tühistamise võimalust, samuti

on üksikud hankelepingute tühisuse alused väga selgelt RHS-s sätestatud, kuid antud asjas

selliste juhtumitega tegemist ei ole. Seega on kaebaja kaebus pärast hankelepingu sõlmimist

muutunud täiesti perspektiivituks, sest kaebaja poolt kaebusega taotletavat eesmärki – milleks

laias plaanis on tema kõrvaldamata jätmine riigihankes, kvalifitseerimine, pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamine ning riigihanke menetluse tulemusena hankelepingu

sõlmimine hankijaga – ei ole võimalik saavutada. Olukorras, kus riigihanke menetlus on

hankelepingu sõlmimise tulemusena RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõppenud, ei saa hankija

asjassepuutuvas riigihanke menetluses enam teha uusi otsuseid kaebaja kvalifitseerimise,

tema pakkumuse vastavaks ega ka edukaks tunnistamise kohta. Arvestades eeltoodut, on

kolmas isik seisukohal, et ringkonnakohtul tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, sest on selge, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Alternatiivselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2

p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised

väited on tõendatud. Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme

kohus, tühistab ta HKMS § 155 lg 3 alusel ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.

Kolmas isik leiab, et valeandmete esitamise tõttu on hankijal igal juhul kohustus pakkuja

kõrvaldada hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 6 alusel. Hankija on HT punkti III.2.3

alapunktides 9.4.4(ii), 10.5 ja 11.6 selgesõnaliselt kehtestanud nõuded vastutatava

veepuhastuse tehnoloogi hankija kvalifikatsiooni kontrollimiseks.

Kolmas isik osutab FCG tõendile, millest tulenevalt Jorma Pääkonen ei ole üldse vähemalt

FCG raames Pihkva Veetöötlusjaama projekteerinud, ammugi mitte vastutava projekteerijana.

Seega ei ole küsimus enam mitte ainult selles, et Pihkva veetöötlusjaam pole kuus kuud

töötanud, vaid Jorma Pääkkonen pole üleüldse olnud selle tehnoloogia projekteerija või selle

veetöötlusjaama vastutav projekteerija. Järelikult on kaebaja esitanud teadlikult valeandmeid.

Kaebuses viidatud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art-s 45 on loetletud

rikkumised, mille puhul pakkuja tuleb hankemenetlusest välja jätta. Seejuures on

liikmesriikidele pandud kohustus määrata kindlaks rakendustingimused. Kolmas isik jagab

VAKO 23.01.2012. a otsuse p-s 18 esitatud seisukohta, mille kohaselt on Eesti Vabariik

määranud kindlaks rakenduskorra oma siseriiklikus õiguses, sätestades hankija kohustuse

pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks muuhulgas juhul, kui isik on esitanud

valeandmeid RHS-i 2. peatüki 3. jaos sätestatu või selles sätestatu alusel kehtestatud nõuetele

vastavuse kohta (RHS § 38 lg 1 p 6).

Kolmas isik vaidleb vastu kaebaja seisukohale, et kaebaja saab pöörduda kohtusse oma

õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 mõttes, sest vaidlustatud otsuste tühistamisel kuuluks

hankemenetlus antud juhul lõpetamisele RHS § 29 lg 3 p 4 alusel ja see omakorda annaks

kaebuse esitajatele võimaluse osaleda uuel riigihankel, mida vastustaja peab läbi viima

kõnealuste tööde tellimiseks. Kuigi pakkujatel on RHS § 117 lg 2 p 9 alusel õigus vaidlustada

pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsust, siis tulenevalt RHS § 117 lg-st 1

on vaidlustuse esitamine võimalik üksnes otsuse peale, mis rikub kaebaja õigusi või kahjustab

tema huve. Kaebaja õigusi võib rikkuda üksnes selline hankija väidetavalt õigusvastane otsus,

mille kehtetuks tunnistamisega on kaebajal võimalik põhimõtteliselt saavutada tema jaoks

soodsamat seisundit riigihanke menetluses, kusjuures vaidlustusmenetluses kaitstav

õigushüve on RHS § 117 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.

Kaebaja on õiguspäraselt hankemenetlusest kõrvaldatud ning ta ei osale edasises

hankemenetluses ning seega ei saa hankija otsus teise pakkuja kvalifitseerimise kohta ja

järgnevad otsused rikkuda tema õigusi. Teiseks, kaebajal on õigus tema kohta tehtud

kõrvaldamise otsuse vaidlustamise kaudu vaidlustada ka teiste pakkujate kvalifitseerimise

otsust, kuid selline vaidlustamine eeldab subjektiivsete õiguste rikkumist – kui kolmanda

isiku pakkumus on kallim kaebaja omast, ei saa kolmanda isiku kvalifitseerimine ja

pakkumuse vastavaks tunnistamine kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.

Kolmas isik peab kaebaja 08.03.2012 esitatud taotlust põhjendamatuks ja esitatud täiendavaid

dokumente asjassepuutumatuks. Halduskohus on leidnud õigesti, et 17.08.2012. a protokoll nr

1 ja 16.11.2012. a protokollid nr 2 ja 3 koos lisadega kinnitavad, et kaebajate vastavuse

kontrollimine ja hindamine toimus täpselt samadel alustel teiste pakkujatega ja seetõttu ei

vasta tõele väide, nagu oleks koheldud kolmandaid isikuid neist soodsamalt. Pealegi esitas

kaebaja kaebuses üksnes väite, et tal on kahtlus, et kolmas isik ei vasta HT-s esitatud

tehnilistele ja kutsealastele nõuetele. Kaebaja pole suutnud esitada mitte ühtegi selget tõendit

või põhjendust, millisele kvalifitseerimistingimusele kaebaja arvates kolmas isik ei vasta.

Kaebaja ei saa enam muuta kaebuse alust. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud hankija

13.12.2011. a käskkirja nr 33. Vaidlustamisel ei ole kaebaja tuginenud mitte ühelegi

konkreetsele kahtlusele kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas.

Vaidlustuse esitamise tähtaeg hankija otsuse vaidlustamiseks on RHS § 121 lg 1 kohaselt

seitse tööpäeva arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste

rikkumisest või huvide kahjustamisest. Pärast nimetatud tähtaega ei ole võimalik esitada enam

vaidlustust ega seda täiendada.

13. 30.04.2012 sõlmisid hankija ja kolmas isik hankelepingu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada vaid

menetluskuludega seonduvas osas. Sisulises osas tuleb Tartu Halduskohtu 19.03.2012. a

otsuse resolutsiooni punkt 1 tühistada osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

jätta läbi vaatamata kaebajate taotlused nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute

pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta

hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate

isikute kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

Kaebajate kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 23.01.2012. a

otsuse nr 256-11/122436 ja riigihankeasjas nr 122436 nende vastustaja poolt

hankemenetlusest kõrvaldamise tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

19.03.2012. a otsus selles osas muutmata.

15. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus vastustaja taotlust jätta apellatsioonkaebus läbi

vaatamata (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha VAKO 23.01.2012. a otsuse nr 256-

11/122436 tühistamise taotluse, s.t kaebajate hankemenetlusest kõrvaldamise osas (II) ning

käsitleb kaebajate taotlusi nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute pakkumuse koosseisus

esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta hanketeates toodud

kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate isikute

kvalifitseerimise kohta, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning

keelata vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega (III).

Lõpuks käsitletakse menetluskulusid (IV).

I

16. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtul tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p

1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, sest on selge, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Alternatiivselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2

p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised

väited on tõendatud. Pärast hankelepingu sõlmimist on õiguskaitsevahendid ammendavalt

sätestatud RHS § 117 lg-s 3. HKMS § 151 lg 2 p 1 annab kohtule õiguse jätta määrusega

kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku

§ 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema

faktilised väited on tõendatud, ja p 2 järgi, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. RHS § 117 lg 3 sätestab, et pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise

taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata

hankija õigusvastase otsuse, toimingu või RHS § 117 lg 2 punktides 1–7 nimetatud

dokumendi (edaspidi hanke alusdokument) tõttu.

17. Õige on, et riigihankemenetlus on RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõppenud. HKMS § 267 lg 3

lause 2 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut ning HKMS § 267 lg 4 kohaselt ei

tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva

hankelepingu. Siiski ei ole asja sisuline arutamine välistatud. HKMS § 267 lg 3 lause 1

kohaselt kohaldatakse hankelepingute suhtes halduskohtumenetluses haldusakti kohta

sätestatut. HKMS § 267 lg 3 lause 3 kohaselt võib kohus tuvastada hankelepingu tühisuse, kui

hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel. HKMS § 5 lg 2 järgi võib

kohus, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik

tahteavaldus, koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise

tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Seega ei esine

ringkonnakohtu hinnangul ka peale hankelepingu sõlmimist HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud

aluseid. Samuti ei ole RHS § 117 lg 3 juba oma sõnastuselt ammendav, vaid näeb ette

eriregulatsiooni üksnes kahju hüvitamise nõude osas.

II

18. Kaebajad leiavad, et nende kõrvaldamine hankemenetlusest oli põhjendamata. Väidetavalt

ei saavat hanketeates toodud tingimustest selle kohta, millistele nõuetele peab vastama nn

võtmeisiku referentsobjekt ning millisel viisil vastavaid asjaolusid tuleb tõendada, tuletada

keeldu pakkujatele esitada hankijale ka muid andmeid. Kaebajad leiavad, et hanketeates

nõutud tingimustele mittevastavate objektide andmed tuleb jätta pakkujate kvalifikatsiooni

kontrollimisel tähelepanuta ja arvestamata. Kaebajad leiavad, et RHS § 38 lg 1 p 6 on

kohaldatav vaid juhul, kui valeandmeid on esitatud RHS 2. ptk 3. jaos või selle sätete alusel

hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Pihkva veepuhastusjaama projekteerimisega

seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida hanketeate osa III.2.3 p 4.4 alap (ii)

nõuetele (ega ühegi muu hanketeate nõudele) vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud.

Järelikult ei olnud esitatud teabe näol tegemist RHS § 38 lg 1 p 6 viidatud andmetega ning

isegi kui sellised andmed oleksid valed, ei saa see fakt olla aluseks pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamiseks RHS § 38 lg 1 p 6 alusel. Edasi ei sätesta väidetavalt ükski õigusnorm ega

hanketingimus keeldu pakkujatele esitada hankemenetluses hankijale teavet oma tehnilise ja

kutsealase pädevuse jm asjaolude kohta, mis küll ei kuulu hanketingimuste kohaselt

arvestamisele, kuid mida pakkuja sellegipoolest peab vajalikuks hankijale esitada (või esitab

ekslikult). Jorma Pääkkönen projekteeris vastutava tehnoloogina ajavahemikul 01.02.2010

kuni 30.09.2010 FCG tellimusel puhastusprotsessi ja selle alternatiivid Pihkva

veepuhastusjaama jaoks. Seega ei olnud esitatud andmed ka valed.

19. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga. Vorm XI-e, mille esitasid kaebajad

ühena oma pakkumuse dokumentidest, sisaldab järgmist teksti (VAKO toimiku jaotis 5):

„Käesolevaga kinnitame järgnevat: Jorma Pääkkönen on teostanud tööd järgmistel

ametikohtadel: veetehnoloogia vastutav projekteerija lepingus, mille alusel projekteeriti

pinnavee puhastusjaam võimsusega vähemalt 15 000 m3/p, kusjuures pakkumise esitamise

ajaks on puhastusjaam edukalt töötanud vähemalt 6 (kuus) kuud objekti vastuvõtuakti

allkirjastamisest.“ Projekteerimistööde ajavahemikuks on märgitud 10.02.2010–30.09.2010

ning objektiks Pskovi veepuhastusjaam Venemaal. 01.02.2010–30.09.2010 teostatud „jõe vee

ja põhjavee puhastusprotsessi projekteerimine“ on märgitud ka referentsiobjektina Jorma

Pääkköneni CV vormil VIII (VAKO toimiku jaotis 4) punktis 11 esimese objektina. Samuti

on Jorma Pääkköneni tegutsemist veetehnoloogia vastutava projekteerijana ajavahemikul

01.02.2010–30.09.2010 objektil Pskovi veepuhastusjaam kinnitatud kaebajate poolt esitatud

vormil XI-d (VAKO toimiku jaotis 4).

Lisaks esitas vastustaja 23.05.2011 järelepärimise Pskovi munitsipaalettevõttele

Gorvodokanal (VAKO toimiku jaotised 4 ja 10 lisa 12). Järelepärimisele saadud 26.05.2011

vastusest ilmnes, et FCG poolt 01.02.2010–30.09.2010 teostatud töö eesmärgiks oli määrata

ligikaudne summa, mis on vajalik Pskovi veehaarde ehitamiseks (VAKO toimiku jaotised 4 ja

10 lisa 13). 24.10.2011 esitatud täiendavale järelepärimisele (VAKO toimiku jaotis 4) vastas

Gorvodokanal 09.11.2011 (VAKO toimiku jaotis 4), et FCG ei projekteerinud olemasoleva

veepuhastusjaama või põhjavee veehaarde ehitamist ega rekonstrueerimist. Täiendavalt

selgitati vastuses, et 01.02.–30.09.2010 toimus Gorvodokanali investeeringute programmi

väljatöötamine EBRD vahendite kasutamiseks. Välja töötati investeeringute plaan, mitte

veepuhastusjaama projektidokumentatsioon.

Samuti ilmneb vastustaja 16.11.2011. a protokollist nr 2 (VAKO toimiku jaotis 4), et

vastustaja esitas kaebajatele 26.09.2011 saadetud kirjas rea küsimusi, millele kaebajad

vastasid 29.09.2011 järgmiselt:

„2.2. Mis aastal Jorma Pääkkönen’i projekteeritud veepuhastusjaam ehitati ja käiku anti?“ –

Kaebajad jätsid küsimusele vastamata.

„2.5. Milles täpselt seisnesid Jorma Pääkkönen’i töökohustused veepuhastusjaama projekti

koostamisel?“ – Kaebajate vastus: „J.P. osales jaama puhastustehnoloogia projekteerimises

ning vastutas selle eest. Tema tööülesanded on kirjeldatud ka CV-s (muuhulgas protsess,

arvestused jne).“

„2.6. Kas veepuhastusjaam ehitati ja anti käiku vastavalt Jorma Pääkkönen’i koostatud

projektile?“ – Kaebajate vastus: „Küsimus väljub kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud

dokumentide sisu selgitamise raamidest ja sellele ei ole võimalik vastata.

Projektdokumentatsiooni ei koosta ainult üks inimene.“

Peale selle ilmneb FCG kodulehelt, et Pskovis teostati 03.2010–09.2010 Pskovi linna vee ja

heitvee

infrastruktuuri

parendamise

(tasuvus)uuringud

(arvutivõrgus:

http://www.fcginternational.fi/eng/projects/?RID=1657).

20. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda selles, et eelmises punktis kirjeldatud ja vastustaja

16.11.2011. a protokollis nr 2 esitatud andmed on paikapidavad. Kaebajad ei ole esitanud

piisavaid tõendeid nende ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus nõustub seega vastustajaga, et

kaebajad esitasid oma pakkumuses valeandmeid.

21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et nimetatud andmeid ei oleks tohtinud arvesse

võtta. RHS § 38 lg 1 p 6 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab

hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos

sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

Käesolev jagu selles tähenduses on RHS 2. peatükk 3. jagu pealkirjaga „Pakkuja ja taotleja

kvalifikatsiooni kontrollimine“ (§-d 38–42). RHS § 39 lg 1 lause 1 sätestab, et hankija peab

kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja

kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg

3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu

hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik

ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning

jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RHS § 39 lg 4 alusel võib hankija nõuda pakkujalt

või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või

selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. RHS § 41 lg 1 p 5 järgi nõuab

hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kontrollimiseks hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade,

tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmistest

andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist andmed pakkuja või taotleja või tema

juhtide ja teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vastavate

teenuste osutamiseks või vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja

kutsekvalifikatsiooni kohta.

Nimetatud sätted moodustavad piisava aluse andmete nõudmiseks. Kaebajate väide, et Pihkva

veepuhastusjaama projekteerimisega seotud andmed puudutasid referentsobjekti, mida HT osa

III.2.3 punkt 9.4.4 alapunkt (ii) nõuetele vastavuse tõendamiseks arvesse võtta ei saanud, on

seega alusetu. Samuti on alusetu kaebajate seisukoht, et hankemenetlusest kõrvaldamise otsus

on vastuolus RHS § 3 punktides 1, 3 ja 4 sätestatuga. Hankija esitas hanketingimustes kõigile

pakkujatele ühtviisi nõudmised, mis puudutasid muu hulgas pakkuja tehnilist ja kutsealast

pädevust ning kvalifikatsiooni vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate

teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile, samuti ehitustööde juhtimise

eest vastutavate isikute vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja

kutsekvalifikatsiooni kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et projekteerija varasemat

töökogemust puudutavad andmed on ka olulised andmed. Suuruselt kolmanda Eesti linna

veepuhastusjaama rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd ei ole koht, kus katsetada.

22. Ringkonnakohus leiab, et hankemenetlus oli kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 alapunktis (g) sätestatud põhimõttega.

Nimetatud sätte kohaselt võib lepingus osalemisest võib välja jätta iga ettevõtja, kes on

käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised

andmed esitamata. Täiendavalt sätestab artikkel 45 lg 2 lause 2, et liikmesriigid määravad

kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel. Eesti Vabariik

on määranud direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 45 lg 2 rakenduskorra oma siseriiklikus õiguses

RHS § 38 lg-s 1, sätestades hankija kohustuse pakkuja või taotleja hankemenetlusest

kõrvaldamiseks muuhulgas juhul, kui isik on esitanud valeandmeid RHS-i 2. peatüki 3. jaos

sätestatu või selles sätestatu alusel kehtestatud nõuetele vastavuse kohta (RHS § 38 lg 1 p 6).

Seadusandja on teostanud kaalumist ise. RHS § 38 lg 1 p 6 on imperatiivse iseloomuga ega

anna hankijale valeandmete esitamise tuvastamisel õigust kaalutlusotsuse tegemiseks.

23. Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et Tartu Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 165 lg

1 punkti 4, kuna on kõiki kaebajate asjakohaseid väiteid hinnanud piisavalt.

III

24. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaebajate taotlusi nõuda vastustajalt välja kolmandate

isikute pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta

hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele, tühistada vastustaja otsused kolmandate

isikute kvalifitseerimise kohta, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta

ning keelata vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate isikutega.

25. Kaebajad esitasid 08.03.2012 taotluse nõuda vastustajalt välja kolmandate isikute

pakkumuse koosseisus esitatud andmed ja dokumendid ühispakkujate vastavuse kohta

hanketeates toodud kvalifitseerimise tingimustele selleks, et taotleda vastustaja otsuste

tühistamist kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta ning nende pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise kohta. Nimetatud taotlused olid kaebajad esitanud oma kaebuses

halduskohtule 02.02.2012.

26. HKMS § 271 lg 3 sätestab, et uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada

vähemalt kaks tööpäeva enne kohtuistungit või enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja

lõppu, kui asja ei vaadata läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et selles sättes

nimetatud uute asjaolude ja taotluste all tuleb mõista selliseid asjaolusid ja taotlusi, mis

mahuvad esitatud kaebuse raamidesse ning mille esitamiseks ei ole vaja läbida kohustuslikku

kohtueelset menetlust.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse; sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 268 lg 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest

huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud

menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. HKMS § 268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas

tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle

vaidlustamiseks. Vastavalt RHS § 117 lg punktidele 9, 10 ja 12 saavad vaidlustuse esemeks

olla pakkuja kvalifitseerimine, pakkumuse vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks

tunnistamine. RHS § 121 lg 1 lause 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud

vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või

pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast

hankelepingu sõlmimist. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud hankija 13.12.2011. a

käskkirja nr 33. Kaebajad on jätnud pakkuja kvalifitseerimise, kolmandate isikute pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise õigeaegselt vaidlustamata. Kohtumenetluses ei saa kaebaja

enam muuta kaebuse alust. Seetõttu olid kaebajate 02.02.2012 kaebuses sisaldunud taotlused

ja 08.03.2012 esitatud taotlus hilinenud ning need tuleb sel põhjusel jätta läbi vaatamata.

27. Taotlus keelata vastustajal hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 122436 kolmandate

isikutega tuleb jätta läbi vaatamata, sest hankeleping on juba sõlmitud. Nimetatud taotluse

esitasid kaebajad algselt oma 02.02.2012 halduskohtule esitatud kaebuses, kuid sidusid selle

kaebuses esialgse õiguskaitse taotlusega. Nii mõistis seda ka Tartu Halduskohus, kes jättis

oma 06.02.2012 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 29.03.2012 esitatud

apellatsioonkaebuses on hankelepingu keelamise taotlus esitatud uuesti. Kuna 30.04.2012

sõlmisid hankija ja kolmas isik hankelepingu, siis on selle taotluse rahuldamine sõltumata

muudest võimalikest vastuväidetest muutunud võimatuks ja see tuleb sel põhjusel jätta läbi

vaatamata.

IV

28. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

29. Tartu Halduskohus mõistis 19.03.2012. a otsuses kaebajatelt OÜ Astlanda Ehitus, Econet

OY ja Water SER SIA AS Merko Ehitus ja Krüger AS kasuks menetluskuluna välja 2780,18

eurot. Kaebajad osutavad sellele, et esitatud kuludokumentidest (arve nr 067-02-12, II kd tl

195 pöördel), et õigusteenus on hõlmanud mh ka taotluse koostamist hankijale hankelepingu

sõlmimiseks (30 min, hind 108,65 eurot/h) ja taotluse koostamist AS-le Narva Vesi

hankelepingu sõlmimiseks (2 h 25 min, hind 95,87 eurot/h). Viimatinimetatud tööd, millele

vastab tasu kogusummas 286,02 eurot (ilma käibemaksuta), ei saa olla käsitletavad käesoleva

haldusasja menetlemisega seotud lepingulise esindaja kuludena. Ringkonnakohus nõustub

selle seisukohaga. Kaebajatelt esimeses astmes välja mõistetud menetluskulu tuleb vastavas

osas vähendada.

Lisaks osutavad kaebajad sellele, et kohtu poolt kaebajatelt välja mõistetud menetluskulude

hüvitise summa sisaldab käibemaksu. Kuna käibemaksusumma saab AS Merko Ehitus

sisendkäibemaksuna maha arvata enda poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust ehk vastav

käibemaksu summa ei kujuta endast kolmandate isikute seisukohast üldse kulu. Seega on

halduskohus alusetult pannud apellantidele kohustuse hüvitada menetluskuluna käibemaksu

summa 463,36 eurot. Seejuures tugineb ta TSMS § 174 lg-le 6 ning HKMS § 109 lg-le 6.

Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on 2007. aastal asunud seisukohale,

et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning et halduskohus ei

saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul

on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata (RKHKo 15.11.2007, 3-3-1-

58-07, p 14 j). Seevastu on aga Riigikohtu tsiviilkolleegium 2009. aastal kinnitanud

seisukohta, et käibemaksukohustuslane ei saa nõuda lisaks menetluskuludele käibemaksu

hüvitamist (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-115-09). TSMS § 174 lg 6 sätestab, et

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. See säte kehtib vastavalt HKMS § 108 lg-le 12 ka halduskohtumenetluses.

Käesoleval juhul sellist kinnitust järgnenud ei ole. Ringkonnakohus, lähtudes 01.01.2012

jõustunud HKMS-i selgesõnalisest viitest ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ajaliselt

hilisemast seisukohast, nõustub kaebajatega, et käibemaksukohustuslane ei saa nõuda

menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Kaebajatelt esimeses astmes välja mõistetud

menetluskulu tuleb seega vastavas osas vähendada.

Kokku kuulub kolmandatele isikutele seega esimese astme menetluse eest kaebajate poolt

hüvitamisele 2780,18–(286,02+463,36)=2030,80 eurot.

30. Kaebajate apellatsioonkaebus jääb sisuliselt täies ulatuses osas rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse rahuldamata jäänud osa suurus rahuldatud

osaga võrreldes (749,38 euro võrra menetluskulu vähendamine) sedavõrd väikese tähtsusega,

et ei tingi menetluskulude proportsionaalset jaotust vastavalt HKMS § 108 lg-le 2, vaid

kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg 1, arvestades ka HKMS § 109 lg-ga 6. Sellest

tulenevalt jäävad kaebajate poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud kaebajate endi kanda.

Kaebajatel tuleb lisaks hüvitada ka vastustaja ja kolmandate isikute poolt

apellatsioonimenetluses kantud mõistlikud kulud. Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses

esindamise eest ilma käibemaksuta 1024 eurot ja kolmandad isikud 878,25 eurot.

Menetluskulud seisnevad kulutustes õigusabile. Arvestades kuludokumentides kirjeldatud töid

ja koostatud vastuseid, samuti ringkonnakohtu tavapärast praktikat apellatsioonimenetluse

kulude osas, ei saa nimetatud summasid pidada ringkonnakohtu arvates ebamõistlikult

suureks ning menetluskulude vähendamiseks ei ole alust. Esitatud taotlused tuleb seega

rahuldada.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits