Legislator Case Law & Legislation
3-11-1256/12 AI generated

3-11-1256/12 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-11-1256/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M. Saar esitas 21.05.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 07.03.2011. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/593 ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.2011. a otsuse nr 1.1-6/31 tühistamiseks. Kaebaja suhtes koostati 07.03.2011 Lõuna Pensioniameti poolt ettekirjutus ja hoiatus, millega kohustati kaebajat tagasi maksma vanemahüvitis summas 8217,31 eurot ning hoiatati, et tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne eelpoolnimetatud haldusakti koostamist kaebajalt mingeid seletusi pensioniameti poolt ei küsitud, tema suhtes koostatud haldusakti koostamise ettevalmistamisse kaebaja kaasatud ei olnud. Samuti ei olnud kaebaja üldse teadlik tema suhtes pensioniameti poolt läbiviidud haldusmenetlusest. Kaebajale on vanemahüvitis ajavahemikul 23.04.2006 kuni 02.04.2007 määratud õigesti ja kaebaja on käitunud õiguspäraselt.

Legislator headnote

AI generated

3-11-1256/12 · Tartu Ringkonnakohus: Tartu Halduskohtu 22.06.2011. a määrusega peatati asja menetlus kuni kriminaalasjas nr 1-09-4277 tehtava lahendi jõustumiseni. Kriminaalasjas on üheks süüdistatavaks ka kaebaja, keda süüdistatakse karistusseadustiku § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi varalise kasu saamises suure ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kaebajale on kriminaalmenetluses kogutud materjalide järgi määratud ja makstud vanemahüvitist OÜ Grinbau poolt deklareeritud tegelikkuses mittemakstud töötasude pealt arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamise otsustamiseks omab kriminaalasjas tehtav lahend olulist tähtsust.

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage investigative measure in social insurance vat fraud investigation credit mandate entitlement to social assistance request for mutual assistance
AI generated
1-23-6892/2
detsember 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6892 Kohtunik Marju Persidskaja K., isikukood: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; e-post: XXX; tel. XXX; XXX-s
4-18-3390/7
M.M karistati Maksuja Tolliameti 12.12.2016 väärteomenetluse otsusega nr 930016001230 TS § 73 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o 1 000 eurot.
1-06-8881\3
Harju Maakohtu 31.08.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-8881 on M V’lt välja mõistetud menetuskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 100 krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500 krooni, kogusummas 4600 krooni. 09.10.2006.a esitas M. V kohtule avalduse, milles palub võimaldada temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu tasumata osa summas 2300 krooni tasumist ositi, s.o oktoobris 2006.a 500 krooni, novembris 2006.a 900 krooni ja detsembris 2006.a 900 krooni. Oma taotlust põhjendab M. V asjaoluga, et kindla töökoha puudumise tõttu ei ole materiaalne seis võimaldanud tal kogu summat koheselt tasuda. Avaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on M. V tasunud menetluskuludest 2300 krooni 06. oktoobril 2006.a.
3-11-1256/18
21.05.2011 esitas Monika Saar Tartu Halduskohtusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 07.03.2011 ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/593 ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.2011 otsuse nr 1.1-6/31 tühistamiseks. Lõuna Pensioniameti 07.03.2011 ettekirjutuse ja hoiatusega kohustati Monika Saart tagasi maksma vanemahüvitis summas 8217,31 eurot ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.2011 otsusega jäeti rahuldamata M. Saare vaie 07.03.2011 tehtud ettekirjutusele ja hoiatusele. 25.05.2011 määrusega võttis kohus M. Saare kaebuse menetlusse. 17.06.2011 esitas Sotsiaalkindlustusamet halduskohtule taotluse peatada antud haldusasjas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni kriminaalasjas nr 1-09- 4277 tehtava lahendi jõustumiseni. 22.06.2011 määrusega peatas Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-11-1256 menetluse kuni kriminaalasjas nr 1-09-4277 tehtava lahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-09-4277, millega lõpetati kriminaalasja menetlus KrMS § 199 lg 1 alusel, jõustus 17.06.2014.
1-08-14182/1
Tartu Maakohtu 29.10.2008 otsusega mõisteti A.E.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1256 Haldusasi Monika Saare kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 07.03.2011. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/593 ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.2011. a otsuse nr 1.1-6/31 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 22.06.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Monika Saare määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 22.06.2011. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 98 lg 2).

ASJAOLUD

1. M. Saar esitas 21.05.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 07.03.2011. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/593 ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.2011. a otsuse nr 1.1-6/31 tühistamiseks. Kaebaja suhtes koostati 07.03.2011 Lõuna Pensioniameti poolt ettekirjutus ja hoiatus, millega kohustati kaebajat tagasi maksma vanemahüvitis summas 8217,31 eurot ning hoiatati, et tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne eelpoolnimetatud haldusakti koostamist kaebajalt mingeid seletusi pensioniameti poolt ei küsitud, tema suhtes koostatud haldusakti koostamise ettevalmistamisse kaebaja kaasatud ei olnud. Samuti ei olnud kaebaja üldse teadlik tema suhtes pensioniameti poolt läbiviidud haldusmenetlusest. Kaebajale on vanemahüvitis ajavahemikul 23.04.2006 kuni 02.04.2007 määratud õigesti ja kaebaja on käitunud õiguspäraselt.

2. Tartu Halduskohtu 22.06.2011. a määrusega peatati asja menetlus kuni kriminaalasjas nr 1-09-4277 tehtava lahendi jõustumiseni. Kriminaalasjas on üheks süüdistatavaks ka kaebaja, keda süüdistatakse karistusseadustiku § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi varalise kasu saamises suure ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kaebajale on kriminaalmenetluses kogutud materjalide järgi määratud ja makstud vanemahüvitist OÜ Grinbau poolt deklareeritud tegelikkuses mittemakstud töötasude pealt arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamise otsustamiseks omab kriminaalasjas tehtav lahend olulist tähtsust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M. Saar esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.06.2011. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaevatavast kohtumäärusest ei selgu, millistele konkreetsetele faktilistele asjaoludele rajaneb halduskohtu diskretsiooniotsus peatada haldusasja menetlus. Kaebaja on süüdistatav kriminaalasjas nr 3-09-4277, kuid haldusasja peatamise määrusest ei selgu, miks see takistab konkreetse kaebuse läbivaatamist Tartu Halduskohtus. Kaebaja vanemahüvitise suurus sõltub üksnes tööandja poolt kaebajale tegelikult tasutud sotsiaalmaksete suurusest, kuna vanemahüvitise maksmise õiguslik regulatsioon seob vanemahüvitise suuruse üksnes töötaja eest tasutud sotsiaalmaksetega. Kriminaalasja läbivaatava kohtu määruses sisalduv juhis, et tsiviilhagi lahendamine ei ole kohtumenetluse raames asjakohane, lubab kahelda, kas haldusasja peatamine enne kriminaalasja sisulise arutamise algust on üldse kohane ja vajalik. Kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus õiglasele menetlusele, sh menetlusele mõistliku aja jooksul.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta M. Saare määruskaebuse rahuldamata. Kaebajale on valeandmete esitamise tõttu makstud ajavahemikul juuni 2006 kuni mai 2007 alusetult vanemahüvitist. Haldusasja menetluse peatamine on vajalik kuni kriminaalasjas 1-09-4227 tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja on kriminaalasjas süüdistatav KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.06.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Vaidlusaluse määruse tegemise ajal sätestas TsMS § 356 lg 1, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on süüdistatav kriminaalasjas nr 1-09-4277. Selles kriminaalasjas kogutud materjalide kohaselt on kaebajale määratud ja makstud vanemahüvitist OÜ Grinbau poolt deklareeritud tegelikkuses mittemakstud töötasude pealt arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Seega tuvastatakse kriminaalasja menetlemise raames asjaolu, kas tegelikult on kaebajale ebaõigesti makstud vanemahüvitist või mitte. Samas on selles osas tehtav kohtulahend oluline, kuna selle alusel on võimalik võtta haldusasjas seisukoht selle osas, kas kaebaja haldusasjas esitatud kaebus kuulub rahuldamisele või mitte. Seega on haldusasja menetluse peatamine kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni igati otstarbekas ja puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Mati Kartau Maili Lokk Agu Timmi