3-12-1320/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna halduskohus

Kohtunik

Hurma Kiviloo

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1320

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus loa

saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 26.06.2012 taotlus ning anda luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks

Maanteeameti liiklusregistrisse kantud OÜ RTA Grupp

omandis olevatele sõidukitele:

1. VW Golf (registrimärk XXX XXX) - VIN kood

XXXXXXXXX;

2. Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood

XXXXXXXXX;

3. Renault Thalia (registrimärk XXX XXX) - VIN

kood XXXXXXXXX;

4. Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood

XXXXXXXXX;

5. Opel Meriva (registrimärk XXX XXX) - VIN kood

XXXXXXXXX;

6. Toyota Hiace(registrimärk XXX XXX) - VIN kood

XXXXXXXXX;

7. Nissan Almera (registrimärk XXX XXX) - VIN

XXXXXXXXX;

8. Nissan Note (registrimärk XXX XXX) - VIN kood

XXXXXXXXX;

9. Tiki treiler (registrimärk XXX XXX);

10. Väikelaev Grand (registrimärk XXX XXX) - HIN

kood XXXXXXXXX.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri viivitamatult

elektrooniliselt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskusele ning 7 päeva pärast tähtpostiga teadmiseks OÜ-

le RTA Grupp.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale

(HKMS § 265 lg 3).

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 204

lg 1 ja 2, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT

1.

26.06.2012 sai kohus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK)

taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks

Maanteeameti liiklusregistrisse kantud OÜ RTA Grupp omandis olevatele sõidukitele:

1) VW Golf (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX;

2) Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

3) Renault Thalia (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX;

4) Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

5) Opel Meriva (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

6) Toyota Hiace (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

7) Nissan Almera (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

8) Nissan Note (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX;

9) Tiki treiler (registrimärk XXX XXX);

10) Väikelaev Grand (registrimärk XXX XXX)- HIN kood XXXXXXXXX.

2. Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille

kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja

Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

3. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud:

PMTK kontrollib 08.09.2010 korralduse 12.2-3/6324-1 alusel (tl 13-14) OÜ RTA Grupp 2010. a

veebruari- kuni juulikuu (ka) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollimise

käigus selgus, et OÜ RTA Grupp oli 2010. a veebruari- ja märtsikuu käibemaksuarvestustes

kajastanud sisendkäibemaksu OÜ Servisland (registrikood XXXXXX) poolt 01.02.2010 ja

03.03.2010 väljastatud arvete (tl 15-25) alusel kogusummas 169 167 krooni.

OÜ RTA Grupp poolt OÜ-lt Servisland 2010. a veebruari- ja märtsikuus soetatud üheteistkümnest

sõiduautost kogumaksumusega 1 015 000 krooni, sh käibemaks summas 169 167 krooni, andis OÜ

RTA Grupp OÜ-le Partner Holding rendile alates 01.05.2010. a 8 sõiduautot rendi- ja

kasutuslepingute alusel (tl 26-32). Kolme OÜ-lt Servisland soetatud sõiduautot kasutas OÜ RTA

Grupp ise ja need sõidukid on ajavahemikul 20.04.2010 kuni 30.12.2010. a edasi müüdud.

Sõiduautode ostu-müügitehingute eest tasumine OÜ-le Servisland toimus väidetavalt sularahas.

Rahalised vahendid kasutatud sõiduautode soetuseks on tulnud väidetavalt eraisik P. L.´lt, kes on

tagastanud sularahas laenu endise juhatuse liikme B. D. vahendusel äriühingu kassasse,

kontrollitaval perioodil kokku summas 2 000 000 krooni. Kõnealune laen oli antud P. L.´le juba

2008. a novembrikuus, kokku summas 3 129 320 krooni (200 000 eurot). Kontrolli käigus tekkis

maksuhalduril kahtlus, et tegelikult ei olegi laenu tagastust äriühingu kassasse toimunud, mistõttu

ei ole tõendatud ka sularahas sõiduautode eest tasumine OÜ-le Servisland. Maksuhalduri kahtlust

kinnitas ka AS-st SEB Pank saadud väljavõte OÜ RTA Grupp hoiulaeka kasutamise kohta (tl 33-

41), millest nähtus, et sularahas sissemaksete tegemise väidetavatel kuupäevadel ja sularahas

väljamaksete tegemise väidetavatel kuupäevadel ei olnud keegi hoiulaegast kasutamas käinud.

Maksuhaldur on 02.02.2009. a korraldusega nr 12.2-3/1472-1 läbi viinud OÜ Servisland 2007. a

novembri- ja detsembrikuu käibemaksu arvestuse kontrolli, mille käigus tuvastati, et äriühingu

tegevusalaks oli sõiduautode ost-müük ja rendile andmine taksoteenuste osutamiseks. Kontrolli

käigus tuvastati rikkumised käibemaksu- ja tulumaksu osas, mille kohta väljastati 16.02.2010. a

kontrollakt summas 2 491 956 krooni. Käesoleva kontrolli objektiks aga oli kogu OÜ Servisland

vallasvara, 11 sõiduki võõrandamine 2010. a veebruaris ja märtsis OÜ-le RTA Grupp. 13.05.2010.

a maksuhalduri poolt vormistatud maksuotsusega määratud maksusummat 2 491 956 krooni ei ole

OÜ Servisland tasunud, küll aga on 16.03.2011.a algatatud äriühingu suhtes pankrot, mis rauges

vara puudumise tõttu ning äriühing kustutati registrist 11.04.2011.a. Tulenevalt eeltoodust tekkis

maksuhalduril kahtlus, et tegemist võib olla mitte tavapärases korras põhivara soetusega, vaid

makseraskustesse sattunud OÜ Servisland tervikliku majandusüksusena käsitletava ettevõtte osa

(autode ost-müük ja rendile andmine) ja selleks vajaliku vara teadliku üleviimisega OÜ-sse RTA

Grupp, jätkamaks OÜ Servisland tegevust uues äriühingus. Ettevõtte üleandmine aga ei ole

käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt käibena käsitletav ja seega oli

maksuhalduril põhjendatult alust arvata, et OÜ Servisland poolt OÜ-le RTA Grupp 2010. a

veebruari- ja märtsikuus 11 sõiduauto müügi kohta väljastatud arvetele võib olla alusetult lisatud

käibemaks, mille OÜ RTA Grupp on ka sisendkäibemaksuna maha arvanud.

Tulenevalt eeltoodust oli maksuhalduril alust arvata, et OÜ RTA Grupp poolt 2010. a veebruari- ja

märtsikuus sisendkäibemaksu mahaarvamine summas 169 167 krooni OÜ-lt Servisland

üheteistkümne sõiduauto soetuse arvetelt ei pruugi olla õigustatud. Kontrollimaks maksuhalduri

kahtluseid,

mille

kohaselt

võis

OÜ

RTA

Grupp

olla

esitanud

maksuhaldurile

käibedeklaratsioonides valeandmeid, alustati 29.11.2010. a maksuhaldurile valeandmete esitamise

kahtluse tõttu OÜ RTA Grupp suhtes väärteomenetlust nr 6-3/3910.

Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et OÜ RTA Grupp

on

maksustamisperioodidel

2010.a

veebruar

kuni

juulikuu

deklareerinud

alusetult

sisendkäibemaksu summas 169 167 krooni OÜ Servisland poolt väljastatud arvete alusel.

Nimetatud järeldusele on maksuhaldur jõudnud järgmiste, kontrolli käigus tuvastatud asjaolude

pinnalt:

1) OÜ Partner Holding oli juba alates 01.03.2009. a sõlminud OÜ-ga Servisland sõiduautode

rendi- ja kasutuslepingud ((tl 42-46) ülejäänud sõidukite kohta on esitatud kontrollimiseks

analoogsed dokumendid, kokku 52 lehel), mille alusel anti OÜ-le Partner Holding üle sõiduautod

taksoteenuste osutamiseks. Lepingutes puudus rendihind.

2) Alates 2009. a veebruarikuust on OÜ Partner Holding esitanud Tallinna Transpordiametile

avaldused sõidukikaartide väljastamiseks taksoteenuste osutamiseks.

3) Sõidukikaartide taotlemise tingis asjaolu, et OÜ Partner Holding kavatses laiendada tegevust

taksoteenuste alal ja selleks sõlmiti maksuhaldurile teadaolevalt OÜ-ga Servisland vähemalt 9

rendi ja kasutuslepingut. Kõigi sõidukikaardi avalduste juurde on lisatud sõidukite tehnilise passi

koopiad, sõidukite tehnoülevaatuste kontrollkaardid, autode rendilepingud ja taksomeetrite

tunnistused. Sõidukaartide avaldustel on ära näidatud taksojuhtide nimed, kes nendel masinatel

tööle hakkavad. Maksuhaldurile on andnud ütlusi taksojuhid, kes kasutasid juba 2009. a, mil need

sõidukid kuulusid veel OÜ-le Servisland, neidsamu sõidukeid taksoteenuste osutamiseks OÜ-s

Partner Holding. Seega omas ja rentis sõidukeid 2009. a OÜ Servisland, 2010. a veebruari- ja

märtsikuus on sõidukid müüdud OÜ-le RTA Grupp, s.t. üle võeti sõidukite rentimise ja müügiga

tegelev ettevõte, milleks OÜ RTA Grupp ise töötajaid ei vajanud. Ettevõtte ülemineku raames osteti

ära kõik OÜ Servislandi sõidukid, millest moodustuski eraldiseisev majandusüksus.

4) OÜ Partner Holding raamatupidaja esitas maksuhaldurile äriühingu pearaamatu väljatrüki

realisatsiooni (käibe) kohta, mille kohaselt on juba alates 31.01.2009. a osutatud taksoteenuseid ja

makstud töötasu taksojuhtidele, ka nendele taksojuhtidele, kes töötasid OÜ-lt Servisland renditud

sõidukite peal.

5) OÜ Partner Holding raamatupidaja A. A. on kinnitanud maksuhaldurile, et dispetšerlepingud

taksode tarbeks olid sõlmitud juba alates 2010. a algusest või veelgi varemgi.

6) OÜ Partner Holding juhatuse liikme S. T. poolt 03.06.2011. a antud ütluste kohaselt on tema

ise koostanud rendi ja kasutuslepingud, kuid samas ei valda isik eesti keelt ja on ise tunnistanud, et

ei saanud kõigist lepingus kirjas olevatest punktidest aru, seega on vähe tõenäoline, et isik, kes ei

valda eesti keelt on võimeline koostama eestikeelseid lepinguid.

7) Kuigi S. T. väitis, et tema ise on koostanud mõlemal juhul rendilepingud, ei teadnud ta isegi

seda, et lepingutes on kirjas, et taksoteenust osutatakse lepingu punkti 7.3 kohaselt Laki Takso

kaubamärgi all, väites, et kasutatakse Raadiotakso kaubamärki.

8) Oma 03.06.2011. a ütlustes väitis S. T., et valmistas lepingud ise ette, kuid 22.10.2010. a antud

ütlustes kinnitas, et Eduardil olid juba lepingud ette valmistatud, seega on S. T. andnud

maksuhaldurile korduvalt vastuolulisi ja väheusutavaid ütlusi.

9) Maksuhaldur on 2009. a läbi viinud OÜ Servisland käibemaksu arvestamise ja deklareerimise

õiguse kontrolli, mille käigus tuvastati rida maksuseaduste rikkumisi. Tulenevalt kontrolli käigus

tuvastatud asjaoludest oli OÜ Servisland juhatuse liige I. V. teadlik, et maksukontrolli tulemusena

kuulub juurde määramisele suures summas makse, mistõttu müüski OÜ Servisland pärast

kontrollakti kättesaamist (maksuhalduri märkus - kontrollakt väljastati 16.02.2010. a) 2010. a

veebruari- ja märtsikuus samad sõidukid, mis olid juba OÜ-sse Partner Holding rendile antud, OÜ-

le RTA Grupp, kes siis omakorda sõlmis uued rendilepingud ja andis samad sõidukid uuesti rendile

OÜ-le Partner Holding. Tegelikult olid sõidukid juba alates 2009. a veebruarikuust OÜ Partner

Holding kasutuses ja nendega osutati taksoteenuseid.

10) OÜ Servisland endine juhatuse liige I. V. on andnud varasemalt kolmanda isiku suhtes läbi

viidava kontrollimenetluse raames maksuhaldurile 18.01.2010. a selgitusi, mille kohaselt oli

seisuga 01.01.2010. a OÜ Servisland omanduses 11 sõiduautot. Samuti kinnitas I. V., et 2008. a

olid sõiduautod rendile antud OÜ-sse Laki Mootorite taksoteenuste osutamiseks, kuid seoses OÜ

Laki Mootorite pankrotistumisega on sõidukid tagasi võetud alates 2009. a veebruarikuust ja edasi

renditud. Kuna OÜ Laki Mootorite osutas taksoteenuseid Laki Takso kaubamärgi all, on alust

arvata, et lepingu algvariant pärineb just OÜ-lt Servisland, kes on uute lepingute väljastamisel nii

OÜ-le Partner Holding kui ka OÜ-le RTA Grupp lepinguid küll pisut muutnud, kuid unustanud

muutmata lepingu punkti 7.3, mistõttu on jäänud lepingusse sisse Laki Takso kaubamärgi

kasutamine.

11) OÜ Servisland jättis OÜ-le RTA Grupp müüdud vallasvara (sõiduautod) eest väljastatud arvete

alusel tasumisele kuuluva käibemaksu summas 169 167 krooni riigieelarvesse tasumata, samas kui

OÜ RTA Grupp arvas väljastatud arvete alusel tasumisele kuulunud käibemaksu oma

käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksuna maha, vähendades sellega oma tasumisele kuuluva

käibemaksu kohustust.

12) Kuigi S. T. on maksuhaldurile väitnud, et rendilepingud OÜ-ga Servisland olid ainult nn

eellepingud, mis ei olnud kunagi kasutusel ja olid sõlmitud ainult selleks, et saada sõidukikaarte,

on maksuhaldurile OÜ Partner Holding enda poolt esitatud pangakonto väljavõtetelt näha, et

äriühing on oma pangakontolt alates 17.02.2009. a tasunud riigilõivu kõigi hilisemalt OÜ-lt RTA

Grupp renditud sõidukite eest. Maksuhaldur analüüsis OÜ Partner Holding SEB Pank AS-s avatud

arvelduskontol ajavahemikul 01.01.2009 kuni 30.04.2010. a toimunud majandustehinguid, millest

nähtub, et pangakontole kannavad füüsilisest isikust taksojuhid raha autode kasutamise

kuumaksete ja sõidukikaartide kasutamise eest. Kontole tehakse ka sularahas sissemakseid

raamatupidaja A. A. ja juhatuse liikme S.T. poolt. Ainukesed maksed, mida kontolt tehakse, on

Maksu-ja Tolliametile ülekanded palgamaksete eest ning kaupade ja teenuste eest, mida on

soetatud OÜ-lt Kardis. Kõik ülejäänud laekumised on toimunud sularahas kassasse töötajate ja

taksojuhtide poolt auto kasutamise kuumaksete ja sõidukikaartide kasutamise eest.

13) 03.03.2010 on OÜ RTA Grupp nimel sõlmitud kõigile sõiduautodele, mida soetati OÜ-lt

Servisland, kaskokindlustuse poliisid AS-is Seesam Insurance, milledes on näidatud sõidukite

kasutusviisiks taksoteenuste osutamine, kuigi sõidukid anti väidetavalt alles 01.05.2010.a OÜ-le

Partner Holding rendile taksoteenuste osutamiseks. OÜ RTA Grupp taoline käitumine viitab

asjaolule, et tegelikult jätkati koheselt kõikide sõidukite, mida OÜ-lt Servisland üle võeti, rentimist

taksoteenuste osutamiseks OÜ-le Partner Holding.

14)

AS-s

Seesam

Insurance

on

G.

J. (I.

V. ema)

sõlminud

03.03.2010.

a

liikluskindlustuse

poliisi

sõidukile

Toyota

Yaris

(registrimärk

XXX

XXX)

ja

liikluskindlustuse poliisi eest väljastatud arve on esitatud OÜ-le Servisland. Samal

ajal on teada, et juba alates 03.03.2010. a kuulus sõiduauto tegelikult OÜ-le RTA

Grupp.

OÜ

Servisland

taoline

käitumine

viitab

osapoolte

teadlikule

ettevõtluse

üleviimisele

OÜ-sse

RTA

Grupp,

kinnitades

sellega

osapoolte

tahet

tegevuse

sujuvaks ülevõtmiseks.

15) Ebaselged ja kaheldavad on sularahas arveldused OÜ-de Servisland ja RTA Grupp

vahel,

mis

viitab

sellele,

et

äriühingud

ei

vormista

omavahel

sõlmitud

tehingute

kohta

tavapärast

dokumentatsiooni

nagu

sõltumatud

ja

mitteseotud

ettevõtted

tavapärase

majandustegevuse

käigus

sõlmivad.

Tehingute

kaheldavusele

viitab

ka

asjaolu,

et

E.

D. oli

andnud

I. V.’le

volituse

RTA

Grupp

OÜ-le

AS-s SEB Pank avatud hoiulaeka kasutamiseks, kusjuures selles laekas hoidis OÜ

RTA Grupp väidetavalt kogu oma ettevõtlusest saadud sularaha.

Kuna kaskokindlustuse poliisid on sõlmitud sõiduautodele, mida kasutati jätkuvalt OÜ Partner

Holding vahendusel taksoteenuste osutamiseks juba alates 03.03.2010. a, so varasemast ajast, kui

autod lepingute järgselt OÜ-le Partner Holding rendile anti, on ka sellest asjaolust leidnud

tõendust, et tegemist oli OÜ Servisland huvides tema ettevõtlustegevuse ja vara sujuva

üleviimisega OÜ-sse RTA Grupp, mille raames müüdi kõik OÜ-le Servisland kuulunud 11

sõidukit OÜ-sse RTA Grupp ning sõlmiti uued rendilepingud OÜ-ga Partner Holding, kes andis

neid sõidukeid juba eelnevalt taksoteenuste osutamiseks omakorda kasutada taksojuhtidele, kes

maksid OÜ-le Partner Holding igakuiselt taksoteenustelt saadud tulult ja dispetšerteenuste ning

sõidukikaardi kasutamise eest tasu. Maksuhaldur on kogunud teavet OÜ RTA Grupp poolt OÜ-lt

Servisland toimunud sõiduautode soetuse ja edaspidise OÜ-le Partner Holding rendile andmise

asjaolude kohta nii maksumaksjalt endalt kui ka sõidukite rendile võtjalt ja analüüsinud sõidukite

müüja majanduslikku olukorda 2010. a veebruari- ja märtsikuus, mil sõidukid müüdi ning saadud

teavet kogumis hinnates on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et tegemist on OÜ Servisland

ettevõtte moodustanud vallasvara ja tegevuse teadliku üleviimisega OÜ-sse RTA Grupp.

Üleviimise eesmärgiks on olnud võlgades ja makseraskustes OÜ Servisland ainukese likviidse vara

(sõiduautod) üle viimine OÜ-sse RTA Grupp enne pankrotimenetluse alustamist.

OÜ RTA Grupp üksikjuhtumi kontrolli tulemusena on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ

Servisland ja OÜ RTA Grupp vahel 2010. a veebruari- ja märtsikuus sõlmitud ostu-müügitehingute

majanduslik sisu on käsitletav ettevõtte osa üleandmise raames sooritatud tehinguna

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) tähenduses, kuna sisuliselt sooritati tehingud kindla eesmärgiga

võtta üle kindel osa OÜ Servisland ettevõtlusest, mis seisnes sõidukite ostu-müügitehingutes ja

sõidukite rendile andmises taksoteenuste osutamiseks.

KMS § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse

tähenduses.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (112. käibemaksudirektiiv), millel KMS § 4 lg 2 p

1 põhineb, artikkel 19 sätestab, et kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali

sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ja sel

juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.

Kuna KMS § 4 lg 2 p 1 rajaneb 112. käibemaksudirektiivil, siis tuleb nimetatud seadussätet

tõlgendada harmooniliselt direktiiviga. Euroopa Kohus on käibemaksu alase kohtuasja nr C-497/01

otsuse punktis 40 sedastanud, et ettevõtte või selle osa üleandmine kujutab endast tasuta või tasu

eest sellise tervikliku majandusüksuse, koosnedes materiaalsest ja teatud juhtudel immateriaalsest

varast,

üleandmist,

mis

on

suuteline

läbi

viima

iseseisvat

majandustegevust.

112.

käibemaksudirektiiv ei erista teineteisest tehingulist ja seaduse alusel toimuvat ettevõtte

üleminekut. See tähendab, et ettevõtte üleminek loetakse 112. käibemaksudirektiivi järgi

mittekäibeks sõltumata sellest, mil viisil on ettevõtte ülevõtja ettevõtte omandanud.

Arvestades, et ettevõtte üleandmisest KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki, siis on OÜ

Servisland arvetel kajastatud käibemaksu deklareerimine OÜ RTA Grupp sisendkäibemaksu

hulgas vastuolus käibemaksuseaduses sätestatuga.

Maksuhalduri hinnangul on EL direktiivi 2001/23/EÜ kriteeriumid OÜ Servisland ettevõtte osa

ülemineku olemuse kindlakstegemiseks olulises osas täidetud. Käesolevas asjas esinevad nii VÕS,

EL direktiivi kui ka Euroopa Kohtu poolt väljatoodud ettevõtte üleminekut iseloomustavad

tunnused. Ilmselgelt oleks ostu-müügitehinguid ettevõtte üleminekuks kvalifitseerides üleliigne

nõuda eranditult kõigi Euroopa Kohtu poolt esile toodud tingimuste täitmist. Tegemist on näitliku

loeteluga ning iga konkreetset kaasust tuleb vaadata eraldi. Näiteks sõidukite rendile andmise

puhul ei saagi nõuda töötajate üleminekut, kuna töötajaid lihtsalt ei ole. Samas on käesoleva

maksumenetluse raames selgunud, et I.V. näol on olemas võtmeisiku liikumine, kuna vahetult enne

ostu-müügitehingute tegemist lõpetas ta oma tegevuse OÜ-s Servisland, esitades Harju Maakohtule

pankrotiavalduse ja paludes välja kuulutada OÜ Servisland pankrot ning jätkas sõiduautode ostu-

müügi ning rendile andmisega seotud tegevuse koordineerimist nii OÜ-s RTA Grupp kui ka OÜ-s

Partner Holding. Maksuhalduri hinnangul on käesoleval juhul kõik OÜ Servisland ettevõtluse ühe

konkreetselt piiritletud osa OÜ-le RTA Grupp üleminekule viitavad kriteeriumid kergelt

tuvastatavad ning eespool kirjeldatud. Võttes arvesse kontrollaktis ülalpool toodud asjaolusid,

jõudis maksuhaldur järeldusele, et I. V. ja E. D. soovisid maksuhaldurile teabe andmisel varjata OÜ

Servisland ja OÜ RTA Grupp tehingu tegelikku sisu, s.o ettevõtte osalist üleminekut.

Kontrolli tulemusel on PMTK asunud seisukohale, et OÜ-lt Servisland tervikliku majandusüksuse

omandamine OÜ RTA Grupp poolt ei ole käsitatav tavapärase kaubatarnena, millest saaks tekkida

maksustatav käive KMS § 4 lg 1 järgi. Seega on OÜ Servisland lisanud OÜ-le RTA Grupp

väljastatud arvetele (tl 15-25) käibemaksu alusetult, mistõttu ei vasta arved KMS § 37 lg 7 p 9 ja

10 nõuetele ning OÜ-l RTA Grupp puudub tulenevalt KMS § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätestatust

seaduslik alus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

Kontrollimenetluse käigus tuvastati OÜ RTA Grupp poolt ka teisi käibemaksuseaduse rikkumisi.

Nii oli äriühing jätnud deklareerimata kontrollitaval perioodil 20% määraga maksustavat käivet

kokku summas 178 004 krooni ja arvestamata sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 35

600 krooni. Kokku kuuluvad kontrolli tulemusena OÜ RTA Grupp poolt 2010. a veebruari- kuni

juulikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmed korrigeerimisele kogusummas 204 767

krooni ehk 13 087 eurot. Maksuhaldur planeerib väljastada kontrollakti koheselt peale eelaresti

seadmist, välistamaks võimalikku vara müüki kontrollakti kättesaamisel. Eelaresti taotlusele on

lisatud kontrollakti projekt koos lisadega (tl 64-96).

PMTK leiab, et OÜ RTA Grupp äritegevuse jätkusuutlikkus on maksuhalduri käsutuses olevate

andmete kohaselt kaheldav, kuna kontrollimenetluse kestel on äriühing võõrandanud juba 5

sõidukit (tl 56-57), mistõttu on vähenenud äriühingu poolt saadav tulu sõidukite rentimisest.

Äriühingul puuduvad alates 2011. a töötajad (2010. a oli 3-5 töötajat). Äriregistrile esitatud 2011. a

majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu materiaalne põhivara vähenenud 81 190 eurolt 58 015

euroni, samas on laenukohustus suurenenud. OÜ RTA Grupp omandis puuduvad kinnistud. OÜ

RTA Grupp poolt maksuhaldurile esitatud 2012. a käibedeklaratsioonide alusel on järsult

vähenenud ka äriühingu maksustatav käive, mis viitab asjaolule, et äriühingu majandustegevus

võib osutuda mitte jätkusuutlikuks (tl 47). Eeltoodust lähtuvalt on maksuhalduril alust arvata, et

OÜ RTA Grupp majandustegevusest ei pruugi olla võimalik katta kontrolli tulemusena tekkida

võivat maksukohustust ning juurdemääratud maksusumma sissenõudmine võib tulevikus oluliselt

raskeneda või muutuda võimatuks.

Tulenevalt Maanteeameti liiklusregistri andmetest (tl 49-55) kuuluvad OÜ-le RTA Grupp seisuga

04.06.2012 järgmised sõidukid:

1. VW Golf (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX;

2. Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXXX;

3. Renault Thalia (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX;

4. Toyota Yaris (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

5. Opel Meriva (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

6. Toyota Hiace (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

7. Nissan Almera (registrimärk XXX XXX) - VIN kood XXXXXXXXX;

8. Nissan Note (registrimärk XXX XXX)- VIN kood XXXXXXXXX;

9. Tiki treiler (registrimärk XXX XXX);

10. Väikelaev Grand (registrimärk XXX XXX)- HIN kood XXXXXXXXX

MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk on tegevus, millega tagatakse võimaliku

maksukohustuste täitmine. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-le RTA Grupp väljastatava

maksuotsuse kohaselt tagasinõutava maksusumma, 13 087 euro, tasumiseks ei pruugi

maksukohustuslasel olla piisavalt rahalisi vahendeid ning maksuotsuse hilisem sundtäitmine võib

seetõttu osutuda oluliselt raskendatuks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus OÜ RTA Grupp suhtes

MKS § 130 lg 1 punktis 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on

põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei ole tulevikus suuteline tasuma maksuotsusega

tagasinõutavat maksusummat.

Kuna OÜ RTA Grupp kontrolli käigus ilmnenud asjaoludest tulenevalt on selgunud, et OÜ RTA

Grupp omandis kontrollitaval perioodil olnud sõidukid on juba osaliselt edasi müüdud OÜ-sse

Partner Holding ja sealt omakorda edasi müüdud OÜ RTA Grupp juhatuse liikme E. D. omanduses

olevasse OÜ-sse Raadiotakso, siis on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et välistada ei saa ka

võimalust, et maksuhalduri poolt väljastatava maksuotsusega tagasinõutava maksusumma

määramise korral rahalistesse raskustesse sattumise vältimiseks võib OÜ RTA Grupp organiseerida

kogu allesoleva vallasvara ülemineku uude juriidilisse kehasse nagu on tehtud varasemalt ka OÜ-s

Servisland, kelle vara ja tegevus võeti üle koheselt peale OÜ-le Servisland kontrolli raames

kontrollakti väljastamist. Seega on tõenäoline, et kontrollakti väljastamisel võidakse ettevõte koos

varaga taas üle viia uude äriühingusse, mille korral jääb maksuhalduril OÜ RTA Grupp kontrolli

tulemusena juurdemääratav maksusumma saamata. Kuna muu vara OÜ-l RTA Grupp puudub ning

sõidukid on kergelt võõrandatav vara, siis maksuhaldur leiab, et MKS § 130 kohaste

täitetoimingute eesmärk, ennekõike käsutamise keelumärke kandmine MKS § 130 lg 1 punkt 3

kohaselt, on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei piirata/pärsita

äriühingu majandustegevust, kuna 7 sõiduauto osas on äriühingul kuni 30.11.2013.a kehtivad

rendi- ja kasutuslepingud OÜ-ga Partner Holding.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja,

et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine muutuda võimatuks.

Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud, kui OÜ RTA Grupp on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt

suuruses 17 013 eurot (13087*30%), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või

kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega

sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

HKMS § 264 lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus vaatab taotluse läbi ja

otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264

lg 4).

HKMS § 265 lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise

määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. Määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel

taotlejale.

5. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et

taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud, kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus, analüüsinud esitatud

taotluse põhjendatust, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel

on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele.

Kohus nõustub eelnevalt refereeritud PMTK üksikasjaliste ja tõenditele osutavate põhjendustega

selles osas, miks on vajalik seada Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) käsutamise keelumärge

Maanteeameti liiklusregistrisse kantud OÜ RTA Grupp omandis olevatele sõidukitele, ning ei pea

vajalikuks asuda neid siinjuures uuesti üle kordama.

Kohus rõhutab, et olukorras, kus maksuhaldur on valmistanud ette OÜ-le RTA Grupp kontrollakti

ning kavatseb väljastada talle ka maksuotsuse, mille kohaselt tagasi nõutava maksusumma 13 087

euro tasumiseks ei pruugi maksukohustuslasel olla piisavalt rahalisi vahendeid ja maksuotsuse

hilisem sundtäitmine võib seetõttu osutuda oluliselt raskendatuks (suure tõenäosusega OÜ RTA

Grupp majandustegevusest ei pruugi olla võimalik katta kontrolli tulemusena tekkida võivat

maksukohustust, ettevõte koos varaga võidakse taas üle viia uude äriühingusse ning

juurdemääratud maksusumma sissenõudmine võib tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda

võimatuks) ning kuna muu vara OÜ-l RTA Grupp puudub ja sõidukid on kergelt võõrandatav vara,

kohus nõustub taotlejaga selles, et taotletud meetmed on proportsionaalsed. MKS § 130 kohaste

täitetoimingute eesmärk, ennekõike käsutamise keelumärke kandmine MKS § 130 lg 1 punkt 3

kohaselt, on tegevus, millega antud juhul tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei

piirata/pärsita äriühingu majandustegevust, kuna 7 sõiduauto osas on äriühingul kuni 30.11.2013. a

kehtivad rendi- ja kasutuslepingud OÜ-ga Partner Holding.

6. Seoses taotluses esitatud 3. nõudega kohus selgitab taotlejale, et HKMS § 264 lg 1 kohaselt

seadusega sätestatud juhtudel annab kohus esitatud taotluse alusel MKS §-s 130 sätestatud

täitetoimingu tegemiseks maksuhaldurile loa, mitte ei asu ise täitetoimingut tegema. Seega ei

edasta kohus vastavat määrust mitte Maanteeametile kannete tegemiseks, vaid edastab

viivitamatult elektrooniliselt taotlejale (määrus jõustub HKMS § 265 lg 3 kohaselt selle

kättetoimetamisel taotlejale) ning seejärel postiga ka puudutatud isikule.

Hurma Kiviloo

Kohtunik