3-12-475/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-475

Haldusasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu

kahju summas 200 eurot hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.03.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.03.2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kaebajat karistati 2008. aastal korduvalt selle eest, et kaebaja ei kandnud loenduse ajal

nimesilti. 11.04.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles väitis, et

2008. aastal nõudis üks valvur kaebaja käest süstemaatiliselt, et kaebaja kannaks loenduse ajal

nimesilti. Taotluse kohaselt tekitas valvur kaebajale ebameeldivusi, mis väljendusid alusetult

kartseris viibimises.

20.06.2011 jättis Tartu Vangla kaebaja taotluse rahuldamata, kuna ametniku korraldused ei

olnud alusetud ning olid kaebajale täitmiseks kohustuslikud. Tartu Vanglale teadaolevalt olid

kõik käskkirjad kaebaja kartserisse paigutamise ja seal viibimise ajal kehtivad. Samuti ei

olnud hiljem tuvastatud, et vangla oleks käskkirjade andmisel õigusvastaselt käitunud.

2. 04.03.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes Tartu

Vangla vastu summas 2000 eurot. Kaebuse kohaselt nõudsid vanglaametnikud 2008. aastal

S-hoones viibinud kaebajalt kambris nimesildi kandmist, kuigi selle kandmise kohustust

kambris kaebaja arvates ei ole. Kaebaja pani nimesildi kaela alles kambrist väljudes, mistõttu

karistati teda korduvalt kartserikaristusega.

Kaebaja esitas kohtule ka taotluse kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ning taotluse tõlkida kaebus kohtu tõlgi poolt vene keelest eesti keelde.

3. Tartu Halduskohus võimaldas 27.03.2012. a määrusega kaebajale menetlusabi tõlkekulude

katteks käesoleva haldusasja menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks

esimeses kohtuastmes, kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu 100 euro tasumiseks

15 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt puuduvad

kaebaja kahju hüvitamise kaebusel seonduvalt nimesildi kandmise kohustusega

eduväljavaated. Vangistusseadusega on üheselt sätestatud kinnipeetava kohustus kanda oma

nimega nimesilti. Vangistusseadus ega ükski teine vangistusalane õigusakt ei anna

kinnipeetavale õigust otsustada, kas ja millal ta nimesilti kannab ja millal ei kanna. Seega

leiab Tartu Halduskohus, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei

ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 09.04.2012 laekus Tartu Halduskohtusse kaebaja määruskaebus, milles kaebaja palub

tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.2012. a määrus. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja

lisanud kaebusele tõendi selle kohta, et tal ei ole raha. Kaebaja väitel on asjaolu, et tal

puuduvad rahalised vahendid, tingitud sellest, et vangla ei paku kaebajale tööd. Kaebaja

väidab, et ta oleks nõus tasuma riigilõivu, kui tal oleksid selleks vahendid. Samuti märgib

kaebaja, et on nõus maha müüma oma vara ja Tartus aadressil Pikk 48 asuva kinnistu selleks,

et tasuda riigilõivu.

Kaebaja on seisukohal, et temalt kui kodakondsuseta isikult on ära võetud õigus

kohtumenetlusele riigilõivu tasumata jätmise tõttu, mis on vastuolus ÜRO Peaassamblee

14.12.1950. a resolutsiooni nr 428 (V) artikliga 16.1, mille kohaselt on igal kodakondsuseta

isikul õigus vabalt pöörduda kokkuleppes osalevate riikide territooriumil asuvatesse

kohtutesse. Samuti viitab kaebaja nimetatud resolutsiooni artiklile 16.2, mille kohaselt on

kodakondsuseta isikul võrdselt tema asukohariigi kodanikuga õigus pöörduda kohtusse ning

saada õigusabi, samuti olla vabastatud kohtukulude ettetasumisest. Kaebaja leiab, et tema

õigus vabastab teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel kohtusse selle esialgse

läbivaatamise puhul.

Kaebaja leiab, et halduskohus on kaebaja kaebust läbi vaadates teadvalt moonutanud seadust.

Samuti ei ole halduskohus põhjendanud oma seisukohta, et kaebusel ei ole eduväljavaateid.

Kaebaja leiab, et tema õigusvastane paigutamine 20 päevaks kartserisse on tema õiguste

oluline rikkumine ning just isikule põhiseadusega kehtestatud kohtusse pöördumise õiguse

tagamine ongi riigilõivust vabastamise eesmärgiks. Kaebaja märgib täiendavalt, et tema õigus

realiseerida oma olulisi huvisid, ja tema elukorraldus sõltub olulisel määral vanglast, mistõttu

on kaebajal talle negatiivsete tagajärgede ilmnemise korral õigus kohtulikule läbivaatamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 27.03.2012. a

määruse tühistamiseks ei ole alust.

6. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajat 2008. aastal nimesildi mittekandmise eest

karistatud kolme korral kartserikaristusega (Tartu Vangla käskkirjad nr 1-4/1580, 1-4/1581,

1-4/1660). Kokku on kaebajale karistuseks määratud 20 ööpäeva kartseris.

Distsiplinaarkaristuste määramise tingis kaebaja keeldumine kandmast kambris nimesilti.

Alus nimesildi kandmiseks ka kambris tuleneb aga VangS § 46 lg 1 lausest 2, mis sätestab

üheselt, et kinnipeetavad on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Seega ei saanud

vanglaametniku kaebajale antud korraldus kanda riietusel nimesilti alusetu ning kaebaja pani

nimetatud korraldusele mitteallumisega toime VangS § 67 p 1 rikkumise, s.o ei allunud

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamiselt käesolevas haldusasjas.

Vangistusseaduse § 46 lg 1 teisest lausest tulenev kinnipeetava kohustus kanda riietusel

nimesilti saab kehtida ainult kogu vangla territooriumil, kuna nimetatud säte ei erista

nimesildi kandmist erinevates vangla piirkondades ega kambrisiseselt ja kambriväliselt.

Samuti ei ole nimetatud sätte eesmärgiks teha vahet nime kandval märgisel ja sildil, vaid see

kannab endas üheselt eesmärki, et kinnipeetava riietuselt peab nähtuma tema nimi. Kaebuses

esitatud viide reglemendile, mis sätestab, et kambrist väljudes paneb kinnipeetav nimeplaadi

kaela, ei ole asjakohane.

8. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt peab kinnipeetav

vangla poolt väljastatud nimesilti kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt. Täiendavalt sätestab

Tartu Vangla kodukorra p 6.2, et kinnipeetavad on loenduse ajal kohustatud kandma kaelas

nähtavalt ning loetavalt vangla poolt väljastatud nimesilti. Seega ei erista ka nimetatud sätted

nimesildi kandmist ühel või teisel osal vangla territooriumist.

9. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud

rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamiselt eduväljavaadete

puudumise tõttu HKMS § 111 lg 1 tähenduses.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits