2-11-173/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-173

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi ML vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

80,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820,

asukoht Pirita tee 20, Tallinn)

Hageja esindaja: Olga Lomakina (RKM Solution OÜ, e-

post olga@rkm.ee)

Kostja: ML(isikukood XXX elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ML Creditreform Eesti OÜ kasuks põhivõlgnevus 80,90 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 80,90 eurot, kokku 161,80 eurot.

3. Välja mõista ML Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudelt

(80,90 eurot) alates 25.04.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tagastamiseni.

4. Jätta menetluskulud ML kanda.

5. Välja mõista ML Creditreform Eesti OÜ kasuks mõistlikud ja põhjendatud

menetluskulud 128,91 eurot, s.o menetluses tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja

õigusabikulud 65 eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Asjaolud

Creditreform Eesti OÜ esitas 04.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ML võlgnevuse

saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi nõude

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas

25.04.2011 hagi ML vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt

tuleneb nõue kostja ja TEAS-i vahel 22.09.2006 sõlmitud tähtajalisest liitumislepingust ja

järelmaksulepingust. TEAS on oma kostja vastu olevad nõuded loovutanud Creditreform

Eesti OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 80,90 eurot ja hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 80,90 eurot, kokku 161,80 eurot.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on 23.05.2012 kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud.

Kostja vastust tähtajaks ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib

kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nõude aluseks oleva

lepingu üldtingimuste punkti 7.3 kohaselt kohustub kostja tasuma võlgnevuselt viivist 0,15%

kalendripäevas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 80,90 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 80,90 eurot, kokku 161,80 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

alates hagi esitamisest 25.04.2011 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,15 % päevas

põhinõudelt 80,90 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 179,12 eurot,

s.o menetluses tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja õigusabikulud 115,21 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud 115,21 euro ulatuses põhjendatud. Kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Hageja on õigusabikulusid kandnud vaid

hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja Politsei- ja Piirivalveametile saadetud päringu

koostamise eest. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud dokumendid sedavõrd keerulised ja

mahukad, et õigustaksid õigusabikulusid summas 115,21 eurot. Kohtu hinnangul on asja

materjalide põhjal mõistlikuks kuluks õigusabile 65 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus,

et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv

63,91 eurot ja õigusabikulud summas 65 eurot, kokku 128,91 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik