2-12-10045/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-12-10045

Tsiviilasi

Riina Toss hagi OÜ Light24 vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

1 195.75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Riina Toss, ik 47310132226, elukoht XXXX

hageja

lepinguline

esindaja

adv

Martin

Kruus,

Martin.Kruus@vilippus.ee

kostja OÜ Light24, rk 11986323, asukoht Tiigi 6-2,

Tõravere, Nõo vald, Tartumaa;

kostja lepinguline esindaja vandeadv Tambet Laasik,

tartu@apilv.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

12. juuni 2012

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Riina Toss hagi OÜ Light24 vastu rahuldada osaliselt.

Tuvastada, et Riina Toss töötas OÜ-s Light24 alates 1. augustist 2011 kuni 5. oktoobrini

2011 (kaasa arvatud) suulise töölepingu alusel.

Tööleping on Riina Toss poolt kehtivalt erakorraliselt üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

5. oktoobril 2011.

Välja mõista OÜ-lt Light24 Riina Toss kasuks saamata töötasu 41.14 eurot, töö andmata

jätmise aja eest keskmine töötasu 46.65 eurot, puhkuse hüvitus 5 kalendripäeva eest 58.30

eurot ning hüvitis Riina Tossi kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 699.80 eurot,

kokku 845 (kaheksasada nelikümmend viis) eurot 89 senti brutotöötasuna, millelt

kuuluvad kinni pidamisele seadusega töötaja kanda jäetud maksud.

Jätta rahuldamata Riina Toss hagi OÜ Light24 vastu 349.80 euro ulatuses.

Menetluskulud jätta 10 % ulatuses Riina Tossi kanda ja 90 % ulatuses OÜ Lihgt24

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas Riina Toss 01.08.2011 suuliselt sõlmitud

töölepingu alusel kostja Rakvere müügikontoris müügijuhina. 10.-12.07.2011 toimusid eelnevalt

läbirääkimised. Tööandja esindaja saatis hagejale töötasu arvestuse tabeli Exelis, mille kohaselt

hageja põhipalk pidi olema 350 eurot kuus, lisandub tasu müügitulemuste eest. Tööülesanneteks

pidi olema Rakvere kontoris tööandja arvutit ja telefoni kasutades teha müügipakkumisi, leida

kliente, vastata telefonidele, koostada arveid, ära kuulata ja vahendada tööandjale ostjate soove ja

pretensioone, kaup vajadusel oma autoga kohale toimetada. Kontoris pidi hageja olema kell 9

hommikul, tööpäev kestis 8 tundi, kui oli vaja kaup kohale toimetada, siis ka kauem. Hageja

kohaolekut kontrollis Aarne Sulev, kes selgitas ka tööülesandeid. Töölepingut tööandja kirjalikult

ei vormistanud, kuigi töötaja nõudis seda korduvalt nii suuliselt kui e-kirjaga. Kahe töötatud kuu

jooksul ei maksnud tööandja töötasu terves ulatuses, vaid hüvitas osa isikliku sõiduki töö

otstarbel kasutamise kuludest. Pärast korduvaid nõudmisi maksis tööandja 19.09.2011 augustikuu

töötasust 200 eurot netos, so 223.37 eurot brutopalgana, mis on 126.63 eurot vähem

tööpakkumisel lubatust. Kuna 2011 septembri lõpuks oli puudu jäänud osa augustikuu töötasust

ikka maksmata ja tööleping kirjalikult vormistamata, esitas töötaja e-kirjaga hoiatuse, et lõpetab

töölepingu, kui 30. septembriks ei ole kogu augustikuu töötasu laekunud. Tööandja töötasu ei

maksnud, mistõttu töötaja esitas 3.10.2011 e-posti teel tööandjale töölepingu ülesütlemise

avalduse, mille kohaselt ütles töölepingu üles 05.10.2011 TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse

kohustuse olulise rikkumise tõttu. Samas palus töötaja maksta välja lõpparve ja hüvitise TLS §

100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja ülesütlemist ei vaidlustanud, kuid

raha töötajale maksnud ei ole. 10.01.2012 avalduses töövaidluskomisjonile nõudis töötaja

töösuhte tuvastamist perioodil 01.08.-05.10.2011, töötaja poolt töölepingu erakorralise

ülesütlemise tunnustamist, augustikuu saamata töötasu 41.14 eurot, töötasu 3.-5.10.2011 töö

andmata jätmise eest 46.65 eurot, kasutamata puhkuse hüvitist 58.30 eurot ja hüvitist kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses 1 049.70 eurot.

Töövaidluskomisjoni 09.02.2012 otsusega rahuldati Tiina Tossi avaldus. Töövaidluskomisjon

luges tema töötamise OÜ-s Light25 perioodil 01.08.-05.10.2011 toimunuks töölepingu alusel,

mõistis välja saamata töötasu augustikuu eest 41.14 eurot, töö andmata jätmise aja eest TLS § 35

alusel 3 päeva töötasu 46.65 eurot, puhkuse hüvituse 5 kalendripäeva eest 58.30 eurot ning,

tunnistades töötaja poolt töölepingu ülesütlemise tööandjast põhjustatuks, mõistis välja hüvitise

töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 699.80 eurot.

Light24 OÜ pöördus kohtusse taotlusega vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud

avaldus läbi hagimenetluses. Kostja on taotluses (erinevalt töövaidluskomisjonile esitatud

vastusest) asunud lõpuks samuti seisukohale, et tegemist oli suulise töölepinguga, mille alusel R.

Toss asus 01.08.2011 tööle valgustite müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Light24 Rakvere

müügikontoris müügijuhi ametikohale. Pooled leppisid kokku, et R. Toss saab brutotöötasu 350

eurot kuus, millele lisandub tulemustasu 3 % käibest, kui kuukäive on suurem kui 4 000 eurot.

Juba augustikuu jooksul selgus, et töötaja ei sobi töökohale: ta ei suutnud saavutada loodetavat

käivet ning suhtus enda tööülesannetesse lohakalt. 04.10.2011 toimus nõupidamine, kus otsustati

töötajaga sõlmitud tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 05.10.2011 maksti

töötajale välja lõpparve. Kuna tööandja ei vormistanud töölepingu lõpetamist kirjalikult, siis

pärast nõupidamist saatis töötaja 03.10.2011 A. Sulevile omapoolse avalduse töölepingu

lõpetamiseks. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega selles osas, millega mõisteti välja

töötaja saamata töötasu. Tööandja on maksnud hagejale augustikuu töötasu 252.20 eurot ja

266.10 eurot septembrikuu töötasu. Kuigi maksed on tehtud väikese hilinemisega, on töötaja

kogu saadaoleva töötasu kätte saanud. Töötaja puudus napi kahekuise töölviibimise juures

põhjuseta töölt 11 päeva. Ühtlasi tekitas töötaja tööandjale pidevalt kahju, sest tema tegutsemises

puudus efektiivsus ja panus ettevõtte arengusse. Augusti töötasu väljamaksmisega hilinemine ei

olnud niivõrd oluline, et oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja

poolt kohane ja mõistlik õiguskaitsevahend oleks olnud viivisenõude esitamine.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele

isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö

eest tasu. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse

sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele

eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata

jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

OÜ Light24 on lubanud Riina Tossi 01.08.2011 tööle, on andnud temale töövahendid ja

tööjuhised ning kohtumenetluse ajaks on mõlemad lepingupooled jõudnud seisukohale, et

tegemist oli siiski töölepinguga. Samas ei ole kostja kohtule esitatud taotluses sõnaselgelt

märkinud, et ta ei vaidlusta töövaidluskomisjoni 09.02.2012 otsust selles osas, kus loeti R. Tossi

töötamine kostja juures toimunuks töölepingu alusel perioodil 01.08.2011 kuni 05.10.2011.

Kostja oma avalduses taotleb kogu töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist

hagimenetluses. Seetõttu tuvastab kohus käesoleva kohtuotsusega muuhulgas ka selle, et R. Toss

töötas suulise töölepingu alusel alates 01.08.2011 kuni 05.10.2011 OÜ-s Light24 müügijuhina. R.

Tossi tööle lubamine ja töötamine kostja juures on tõendatud: TVK tl 5 töötasu/palga suuruse

pakkumisega; OÜ Light24 juhataja U. Veersoo e-kirjaga TVK tl 6 selle kohta, et töötaja ei ole

temale pandud ülesandeid täitnud; kostja esitatud maksekorralduste väljatrükiga TVK tl 37-38,

mille kohaselt Toss, Riinale maksti töötasu; tunnistaja Aarne Sulevi ütlustega selle kohta, et ta

töötas nimetatud ajavahemikul koos R. Tossiga OÜ Light24 kontoris Rakveres Narva mnt 24 ja

R. Tossi kohalolekut ning tööülesannete täitmist kontrollis A. Sulev või U. Veersoo.

Töötaja poolt 03.10.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust (TVK tl 7) ei ole

tööandja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on ülesütlemine TLS § 105 lg 2

kohaselt algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.

Asjaolu, et R. Toss saatis ülesütlemisavalduse A. Sulevile, kes tegelikult ei ole OÜ Light24

juhataja, ei muuda ülesütlemisavaldust tühiseks. A. Sulev on kohtule tunnistajana ütlusi andes

öelnud, et tema kontrollis R. Tossi kohalolekut ja jälgis tööülesannete täitmist, töölt puudumisest

teatas R. Toss samuti A. Sulevile ning viimane ei öelnud, et ta ei ole tööandja esindaja ning

töötaja peab pöörduma U. Veersoo poole. Kohus on seisukohal, et A. Sulevile töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse edastamisega on see avaldus tööandjale kätte toimetatud.

Vaidlust ei ole selle üle, et tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. R. Toss on kostjaga

sõlmitud töölepingu kehtivalt üles öelnud TLS § 91 lg 2 alusel põhjendusega, et tööandja on oma

kohustust oluliselt rikkunud, olles viivituses töötasu maksmisega.

TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on

lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kohus on seisukohal, et töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on käesolevas

töövaidluses mõistlik ja põhjendatud. Töösuhe oli lühiajaline, kestes ligikaudu 2 kuud. Sellest

tulenevalt tuleb diferentseerida ka töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Antud

asjaoludel ei ole mõistlik välja mõista hüvitist pikema ajaperioodi ulatuses kui see, mil kehtis

töösuhe. Ka tööandja oli huvitatud töösuhte lõpetamisest põhjusel, et töötaja ei tule

tööülesannetega toime. Kohtule on R. Tossi e-kirjaga (TVK tl 59) ja tunnistaja A. Sulevi

ütlustega tõendatud, et R. Tossile tööülesannete täitmiseks antud mobiiltelefon oli augustis mitme

päeva jooksul välja lülitatud, mistõttu tellijad ei saanud tööandjaga ühendust võtta. Mitmel

päeval selle 2-kuulise perioodi kestel puudus R. Toss haiguse tõttu, ühtegi arstitõendit selle kohta

ei ole esitatud.

Hageja nõue saamata jäänud töötasu osas on töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt

järgmine: augustikuu eest on saamata 61.20 eurot, septembri eest on ta saanud 20.06 eurot

brutotöötasuna rohkem kui oli kokku lepitud, seega vähendab töötaja augustikuu eest saamata

tasu 41.14 euroni. Töötajale jääb arusaamatuks temale 5.10.2011 üle kantud 48.30 euro tähendus,

kui ülekandel on selle kohta märge „lõpetamine“.

Hagejale on TVK tl 37-39 maksekorralduste kohaselt makstud 2011 augustikuu eest 252.20 eurot

ja septembrikuu eest 266.10 eurot. Kostja ei eita, et hagejale ei ole välja makstud kogu

kokkulepitud töötasu. Kostja olevat vähendanud hagejale makstavat töötasu töölt puudutud

päevade võrra. Sellekohast kirjalikku teatist töötajale esitatud ei ole. Kostja tunnistaja A. Sulev ei

tea, kas keegi tööandja esindajatest on hagejat informeerinud töötasu osaliselt välja maksmata

jätmise põhjus(t)est. Tunnistaja seda teinud ei ole. Hageja ja kostja olid kokku leppinud

kuutöötasu suuruse. Töötasu osaliselt välja maksmata jätmine põhjendusel, et töötaja ei teinud

tööd, on töötasu alandamine. TLS § 37 lg 2 kohaselt Töötasu alandamine on tühine, kui tööandja

ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist.

Kostja, makstes hagejale töötasu suvalisel ajal suvalises suuruses on seetõttu kaotanud võimaluse

tõendada, et hagejale on viivitamatult teatavaks/arusaadavaks tehtud asjaolu, et tööandja on

vastava kuu töötasu vähendanud tööülesannete täitmata jätmise tõttu, mitte jätnud töötasu

osaliselt välja maksmata muul põhjusel.

Hageja arvutuste kohaselt on temal saamata augustikuu eest töötasu 41.14 eurot ja kasutamata

puhkuse hüvitus 5 kalendripäeva eest 58.30 eurot. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud

töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus

nõustub hageja arvutustega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja arvutuskäik on ebaõige. Hagejal

on õigus saada kokkulepitud töötasu 2011 augusti ja septembri eest 350 eurot kuus. Kostja ei ole

tõendanud põhjendust sellises ulatuses töötasu maksmata jätmisel, seega tuleb lähtuda 350 euro

suurusest kuutöötasust nii saamata jäänud töötasu kui ka hüvituste arvutamisel.

R. Toss ütles kehtivalt töölepingu üles 5.10.2011. Töötasu hagejale oktoobrikuu eest arvutatud ja

makstud ei ole. Tunnistaja A. Sulevi ütluse kohaselt oli R. Toss 3.10.2011 Rakvere kontoris, ta

oli kohal 1-2 tundi. Selle aja kestel lõpetati tööleping ära ja järgmistel päevadel R. Toss kohale ei

ilmunud. Hageja on seisukohal, et temale ei antud 3.-5.10.2011 tööd ning nõuab TLS 35 alusel

keskmist töötasu nende päevade eest. TLS § 35 kohaselt Tööandja peab töövõimelisele ja töö

tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd

seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on

muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on

põhjustanud töötaja süü. TVK tl 6 on OÜ Light24 juhataja U. Veersoo poolt 03.10.2011 saadetud

e-kiri hagejale, mille kohaselt U. Veersoo nõuab asjade (töövahendite - kohtu märkus) üleandmist

ning teatab, et koostöö on lõpetatud tänase kuupäevaga. Töölepingu erakorralise ülesütlemise

avaldust ei ole tööandja töötajale esitanud, seega ei ole töösuhe tööandja poolt lõpetatud.

Tööandja on kohustatud andma töötajale tööd kuni töösuhte lõppemiseni, tulenevalt TLS §-s 28

lg 2 p 1 sätestatust. Vaidlust ei ole selle üle, et R. Tossilt võeti 03.10.2011 ära kõik töövahendid,

mistõttu temal ei olnud võimalik tööülesandeid täita, kuid töölepingut ei lõpetatud. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks keskmise töötasu perioodi eest 03.-05.10.2011 summas (3x15.55)

46.65 eurot brutotöötasuna.

R. Tossil on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töölepingust tulenevate

kohustuste rikkumise tõttu õigus saada hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, so 699.80

eurot, vastavalt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodud arvutusele, mille õigsust kostja

ei ole vaidlustanud.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Riina Tossi hagi töösuhte tuvastamiseks ning töötasu, keskmise töötasu ja kasutamata puhkuse

hüvitise väljamõistmiseks rahuldatakse täielikult, tema rahaline nõue kostja vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitise väljamõistmiseks rahuldatakse osaliselt. Hageja rahalised

nõuded rahuldatakse 70 % ulatuses, lisaks rahuldatakse töösuhte tuvastamise ja töötaja algatusel

töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõuded, mida kohus hindab veel kokku 20 %

ulatuses hagi rahuldamisena. Hageja kanda jääb 10 % menetluskuludest ja kostja kanda 90 %

menetluskuludest.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik