3-11-249/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-249

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 07.03.2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 07.03.2011. a määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 10.09.2009. a käskkirja

tühistamiseks. Eelpoolnimetatud haldusakt ei ole põhjendatud, sellega riivati kaebaja au ja

väärikust. Kaebaja huvi on preventiivne, et edaspidi selliseid provokatiivsed ja alandavad

tegevused ei korduks. Kaebaja soovib, et kohus mõistaks välja tema väärikuse ja au

riivamisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summa kohtu äranägemisel.

2. N. Lilitškini kaebus on esitatud Tartu Halduskohtule 16.08.2010 ning see on

registreeritud haldusasjana 3-10-2114. Eelpool nimetatud haldusasjas on kohus teinud

käiguta jätmise määruse, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu 250 krooni. Kaebus

tagastati, kuna kaebaja ei tasunud määratud tähtajaks riigilõivu.

3. Tartu Halduskohtu 16.02.2011. a määrusega tagastati N. Lilitškini määruskaebus, kuna

kaebajal ei olnud õigust esitada uuesti kohtule 16.08.2010. a kaebust, sest selles on olemas

jõustunud Tartu Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta, mida kaebaja ei ole

seaduses ettenähtud korras vaidlustanud.

4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.02.2011. a

määruse peale haldusasjas 3-11-249. Haldusasjas 3-10-2114 märgib kohus, et kaebajal on

õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kaebaja leiab, et asi nr 3-10-2114 on lõppenud, aga asi

3-11-249 ei ole. Kaebaja soovib talle tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamist.

5. Tartu Halduskohtu 07.03.2011. a määrusega jäeti rahuldamata taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ka tagastati N. Lilitškini kaebus.

Vaatamata sellele, et kaebajal puuduvad määruskaebuse esitamise hetkel vahendid

riigilõivu tasumiseks, ei ole põhjendatud tema vabastamine riigilõivu tasumisest. Kaebaja

isikukontole on viimase nelja kuu jooksul laekunud mitmel korral sissetulekuid kokku

summas 165,79 eurot ning eelnevalt on kaebaja isikuarvel olnud vabasid vahendeid 105,64

eurot. Seega puudub kahtlus, et kaebaja on teadlik kaebusest ja määruskaebuselt riigilõivu

tasumise kohustusest. Järelikult on alust arvata, et kaebaja on ennast mõjuva põhjuseta

viinud olukorda, kus tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumise

kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega

kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu.

Kaebaja määruskaebusel kui ka mittevaralise kahju nõudel puuduvad eduväljavaated.

Käesoleva kaebuse näol on tegemist sama kaebusega, mille kaebaja esitas kohtule

haldusasjas 3-10-2114 ning see tagastati kaebajale 05.11.20110. a määrusega, sest kaebaja

jättis tasumata riigilõivu. Kaebajale on peale 05.11.2010. a määruse tegemist laekunud

sissetulekuid piisavas ulatuses riigilõivu tasumiseks ning ka kaupluses hädavajalike ostude

tegemiseks. Kaebaja väited inimväärikuse alandamisest on paljasõnalised ja liialdatud.

Vanglaametnike käskivas kõneviisis antud korraldused ei tähenda inimväärikuse

alandamist, isegi kui kaebaja nende korraldustega ei nõustu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. N. Lilitškin

esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

07.03.2011. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada.

Kaebajal on olemas õigused ja kohustused ning ta ei ole kohustatud alla kirjutama ükskõik

millisele võõrkeelsele dokumendile, kui ta pole sellega tutvunud. Halduskohus ei ole asjas

arvestanud üldse Euroopa Konventsiooni §-s 14 diskrimineerimise keelamist. Kaebaja pole

kuidagiviisi sellega rikkunud vangla julgeolekut, et ta ei kirjutanud dokumendile alla.

Kaebaja on süütu inimene vanglas, keda ähvardati, et kui ta dokumendile alla ei kirjuta, läheb

kartserisse. Kohus ei anna kaebajale võimalust asja õiglaselt läbi vaadata. 07.03.2011. a

kohtumäärus on vastuolus kõikide rahvusvahelise õiguse normidega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata.

Kaebaja on ennast teadlikult viinud kaebuse esitamise ajaks olukorda, kus riigilõivu

tasumiseks enam raha ei jätku. Kaebaja on põhjendamatult jätnud õigeaegselt kasutamata

võimaluse vaidlustada käskkirja ning taotleda selle tühistamist seaduses sätestatud ajal ning

korras. Seega ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine ilmselgelt võimalik ja kaebus on selle

nõude osas perspektiivitu. Kaebaja sai vangla direktori 10.11.2009. a otsuse kätte 11.11.2009

ning seega oli tema viimane tähtaeg kahjunõude osas toodud nõudega halduskohtusse

pöördumiseks 11.12.2009. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse 24.01.2011 ja ei taotlenud

kaebuse tähtaja ennistamist. Seega ei olnud ka kohtul mõistlik kaebaja käitumisharjumusi

arvestades mitte anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ja halduskohtul oleks olnud õigus

menetlus lõpetada. Kaebaja poolt soovitud eesmärk ei ole kaebusega saavutatav ja seega on

kaebus selles osas perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.03.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtki põhjendust, mis tingiks

vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamise. Määruskaebuses on kaebaja esitanud oma

põhjendused sellele, miks tuleb tema halduskohtule esitatud kaebus rahuldada, kuid

käesoleval juhul ei hinda ringkonnakohus asja sisuliselt.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotlus enda riigilõivust vabastamiseks

tuleb jätta rahuldamata. Viimase nelja kuu jooksul on kaebaja isikukontole laekunud 165,79

eurot ja eelnevalt oli tema kontol 105,64 eurot. Nagu nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest

on kaebaja kogu selle raha kulutanud kauplusest sisseostude tegemiseks ning kindlasti ei ole

kõik sooritatud sisseostud seotud hügieenitarvete soetamisega. Tartu Vangla poolt esitatud

tõendi alusel on kaebaja suurema osa oma kaupluses kulutatud raha eest ostnud toiduaineid.

Kuna kaebaja on riiklikul toitlustamisel, siis puudus tal vajadus osta toitu sellises koguses.

Halduskohus on viidetega Riigikohtu lahenditele õigustatult leidnud, et maksejõuetuks ei saa

pidada isikut, kes on viinud end kaebuse esitamise ajaks mõjuva põhjuseta olukorda, kus tal

ei jätku enam vahendeid riigilõivu tasumiseks. Arvestades seda, et kaebaja on korduvalt

erinevate kaebustega pöördunud halduskohtusse oli ta teadlik, et kohtu poole pöördumisel on

ta kohustatud tasuma riigilõivu.

Seega puuduvad alused kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Kuna kaebaja oli kinnitanud oma

maksejõuetust, siis leidis halduskohus õigustatult, et puudub vajadus anda kaebajale

täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks ja tagastas määruskaebuse selle esitajale.

Samuti on halduskohus õigustatult märkinud, et kaebaja kaebust ei ole võimalik pidada ka

perspektiivikaks. Kaebaja on taotlenud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, millega teda

karistati distsiplinaarkorras noomitusega. Põhjendatud huvina on ta välja toonud soovi nõuda

õigusvastase haldusaktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et kaebajale ei saanud tekkida sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamist on

tal õigus nõuda

Tiit Lõhmus

Maili Lokk

Agu Timmi