3-12-93/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-93

Haldusasi

M.L.´i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korralduse

nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud xxxxxxx

(katastritunnus

xxxxxxxxxxx)

maaüksuse

registrikande

tühistamise nõudes

RESOLUTSIOON

1. Lugeda M.L.i kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud

kaebetähtaja möödumist;

2. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja tähtaja ennistamise

taotlus ja lõpetada haldusasja menetlus.

3. Tagastada M.L.ile 13.01.2012 kaebuselt tasutud riigilõiv

summas 15,97 eurot selle kandmisega M.L.i pangakontole nr

xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s.

Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste

Keskusele täitmiseks (resolutsiooni punkti 3 osas).

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 3; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KAEBAJA SEISUKOHT

1. M.L. esitas 13.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse Tallinna

Linnavalitsuse 26.02.1999 korralduse nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx

(katastritunnus xxxxxxxxxxx) maaüksuse registrikande tühistamist. Kaebuse esitaja märgib, et sai

vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusest ja Maa-ameti registrikandest teada 14.12.2011.

2. 17.01.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetluse tähtaja küsimuse lahendamiseks ning

andis vastustajatele ja kolmandale isikule tähtaja seisukohtade esitamiseks

TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS

3. Kaebajale ei olnud enne kolmanda isiku hagi esitamist 14.12.2011 edastatud korraldust, et

kaebajal oleks võimalik tutvuda selle sisuga ning veenduda, et see rikub tema õigusi. 22.02.2011

pöördus kaebaja poole Xxxxxxx omaniku esindaja ja väitis ilma igasuguseid haldusakte esitamata,

et „Ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3 076 m2 moodustati plaanimaterjalide alusel

ja registreeriti maakatastris 22.märtsil 1999. Plaanimaterjalide alusel on moodustatud ka krunt

Xxxxxxx, mis registreeriti maakatastris 8. juunil 1998.“ Ei enne ega pärast antud kirja ei ole

kaebajale edastatud korraldust ega selgitatud, et antud haldusakt rikub tema õigusi. Kaebaja on

korduvalt suhelnud Maa-ametiga ning talle on vastatud, et pooled peavad piiriprobleemi

lahendama kokkuleppel. Sealjuures ei ole kaebajale kunagi selgitatud, et kuna Xxxxxxx on

tagastatud mõõdistamisandmete alusel ja maakatastrisse kantud enne Xxxxxxx, siis on Maa-amet

Xxxxxxx katastriüksuse registreerimisel teinud vea (registreerinud kattuvad katastriüksused), mille

tagajärjel on rikutud kaebaja õigusi.

4. Isegi kui kaebaja oleks teadnud korralduse sisust, puudus kaebajal igasugune võimalus aru

saada, kas kolmanda isiku välja käidud seisukohad on tõesed või mitte. Kaebajale 22.02.2012

edastatud kirjas soovis kolmas isik kaebajalt temale katastriplaani alusel kuuluva maa tasuta

võõrandamist. Kaebaja leidis, et ei pea talle mõõdistamise tulemusel tagastatud maad loovutama ja

tegema seda veel täiesti tasuta. Et Xxxxxxx omaniku soovidel ei olnud mingist alust viitas ka Maa-

amet kiri 10.02.2010 nr 12.3-1/250, kus on üheselt välja toodud, et „Xxxxxxx omanik on aia

viinud piirile, mis on Xxxxxxx katastriüksuse plaanil“. Niisamuti on Maa-ameti kaardiserver alati

näidanud, et mingisugust kattumist kinnistutel ei ole. Seega ei mõistnud kaebaja, et korraldus ja

Maa-ameti katastrikanne võiks kuidagi rikkuda tema õigusi.

5. Kaebajal ei ole võimalik mõista, et kolmanda isiku esindaja 22.02.2011 toodud kaart on

haldusakt HMS § 51 mõttes, mille alusel kanti Xxxxxxx katastrisse ja kanti ka

kinnistusraamatusse. Antud kaart kannab nime „Tallinnas Lenini rajoonis Xxxxxxx asuva

majavalduse krundi plaan“ ja on täiendatud korduvalt, mis muudab selle arusaamatuks. Kaardil on

kommentaar „101 piirid kokkuviimata 09.01.86“ ja templid infoga „SAADUD Tallinna Linna TSN

Täitev../loetamatu/ Arhiiv 10.08.1976 Reg. Nr. 388“ ja „Maa-amet, Harju Maakataster,

Katastriüksus 78404:401: 7140, registreerimise aeg 22.märts 1999, Registreerija Argo Miljand“

ja teade „Koopia Õige“. Kaebajat eksitas ka see, et Xxxxxxx kinnistu asemel on kaardil ekslikult

märgitud xxxxx. Puudub aga igasugune viide, et antud kaardi puhul on tegemist haldusaktiga,

mida oleks võimalik vaidlustada. Lisaks puudus kaardil igasugune vaidlustamise viide või

hilisemalt mõne ametniku väide sellele, et tegemist on haldusaktiga.

6. Kaebaja ei saanud enne haldusaktide tutvumisega mõista, et need rikuvad tema õigusi. HMS §

57 lg 3 sätestab, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite

puudumisest. Riigikohtu halduskolleegium on 09.05.2007 määruses nr 3-3-1-23-07 p-s 13 leidnud,

et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele vaidlustamisviite puudumise tõttu.

7. Kaebaja tugines oma käitumises ekslikult Maa-ameti, Tallinna linna ja kolmanda isikute

kirjadele. Kaebaja pöördus Maa-ameti poole mitmel korral, esimesele kirjale Maa-amet ei

vastanud, hilisemale pärimisele vastati Maa-ameti ja kolmanda isiku vahelise kirjavahetuse

edastamisega. Kirjavahetuses, mis on edastatud kaebajale Maa-ameti või kolmanda isiku esindaja

poolt on Maa-amet mõista andnud, et pooled peavad saavutama kokkuleppe, kuid ühelgi juhul ei

ole viidatud Maa-ameti või Tallinna linna haldusaktide puudustele ning on sealjuures viidanud

täiesti asjassepuutumatutele seadustele ja paragrahvidele. Kui kaebaja eksimus tugineb

ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja

ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada. Kaebuse

esitaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

MAA-AMETI SEISUKOHT

8. M.L. saatis 15.02.2010 e-kirjaga Maa-ametile infopäringu, milles märkis, et (ref): ta on xxxxxx

omanik ja et Xxxxxxx kinnistuomaniku esindaja on talle hiljuti teatanud, et kinnistupiiriga pidi

olema mingi probleem ning et Maa-amet on väljastanud Xxxxxxx omanikele olukorda tutvustava

kirja. M.L. palus saata see kiri ka temale tutvumiseks, kuna leidis, et ta peaks olema Maa-ameti

seisukohaga kursis. Maa-amet saatis 26.02.2010 kaaskirjaga 12.1-5/250 “Vastus päringule”

M.L.ile oma 10.02.2010 kirja nr 12.3-1/250 “Xxxxxxx ja Xxxxxxx kontrollmõõdistamisest” koos

lisaga tutvumiseks. Kirja 2 lõigus on märgitud, et (tsit): “Xxxxxxx katastriüksus […] on

maakatastris registreeritud 22.03.1999“.

9. Maa-ameti käsutuses on Xxxxxxx kinnistu omaniku L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurme

22.02.2011 taotlus kinnisasja piiri kindlakstegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike

tahteavalduste saamiseks, mis on saadetud Xxxxxxx toonastele ühisomanikele E. ja G. A.le ning

xxxxxxx omanikule M.L.ile. Taotluse 2 lk esimeses lõigus on sedastatud, et (tsit): “Xxxxxxx

ehitiste teenindamiseks vajalik maa on määratud ja maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud

Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korraldusega nr 1398-k. Ehitiste teenindamiseks

vajalik krunt suurusega 3076 m² moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti maakatastris

22. märtsil 1999 […]”. Kahtlust ei ole selles, et kaebaja on eelkäsitletud taotluse kätte saanud, sest

kaebaja on sellele vastanud 11.03.2011 vastuskirjaga: “RE: taotlus kinnisasja piiri

kindlakstegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike tahteavalduste saamiseks”, mille

esimesest lõigust nähtub, et (tsit): “Pöördusite 22.02.2011 oma kirjaga minu, kui xxxxxxxx

(katastrinumber xxxxxxxxxxx, edaspidi Kinnistu) omaniku, poole seoses xxxxxxxx maaasjadega.

[…]”

10. M.L. saatis 05.05.2011 e-kirjaga Maa-ametile taotluse xxxxxxx piiride asjus, milles märkis, et

(ref): Xxxxxxx kinnistu omanik L. K. soovib meievahelist piiri nihutada selliselt, et selle

tulemusena väheneks minu kinnistu suurus. Naaberkinnistu Xxxxxxx on moodustatud

plaanimaterjali alusel ja katastrisse kantud 22.03.1999. Xxxxxxx kinnistu kantud katastrisse valesti

ja minu kahjuks, sest Xxxxxxx kataster kattub osaliselt varem katastrisse kantud xxxxxxxx

katastriüksusega. Maa-ameti 19.05.2011 kirjaga nr 12.1-5/2881 „Kontrollmõõdistamise

tulemustest“ tehti Xxxxxxx, Xxxxxxx ning Xxxxxxx omanikele teatavaks 03-04.05.2011 teostatud

kontrollmõõtmise tulemused.

11. Kaebaja on kaebuse punktis 3.8 märkinud, et koos maakohtu määrusega 14.12.2011 sai

kaebaja ametlikult teadlikuks Xxxxxxx erastamisotsusest ja Xxxxxxx registrikande sisust ning sai

nendega esimest korda tutvuda 14.12.2011.

12. Vastavalt HKMS § 46 lõikele 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lõike 7 kohaselt, kui haldusakti ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud

ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

13. Maa-amet on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks hakata lugema hiljemalt

Xxxxxxx kinnistu omaniku L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurme 22.02.2011 taotluse

kinnisasja piiri kindlaks-tegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike tahteavalduste

saamiseks kättesaamisest ning et kaebus on halduskohtule esitatud HKMS-s sätestatud tähtaega

rikkudes ning käesoleva haldusasja menetlus tuleks lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu. Maa-

amet ei näe siinkohal ühtegi objektiivset asjaolu või mõjuvat põhjendust, mis takistas

tühistamiskaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtajal.

14. Eeltoodust tulenevalt, Maa-amet on seisukohal, et kaebaja on viivitanud kaebuse esitamisega

ebamõistlikult kaua, sest tühistamiskaebus TLV 26.02.1999 korralduse nr 1398-k ja Maa-ameti

poolt 22.03.1999 tehtud Tallinnas Xxxxxxx asuva maaüksuse registrikande peale on esitatud ligi

aasta pärast haldusaktist teadasaamist ning kaebaja pole kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks

on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Seega tuleks tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg lugeda

möödalastuks ning käesoleva haldusasja menetlus tuleks lõpetada HKMS § 124 lõike 2 alusel

kaebetähtaja rikkumise tõttu. Osundame siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2007 määrusele

haldusasjas nr 3-06-1200, milles asuti seisukohale, et (tsit): “haldusakti puhul, mille kaebetähtaeg

tuleb lugeda möödalastuks kaebaja ebamõistliku viivituse tõttu, ei saa samaaegselt olla tegemist

mõjuvate põhjustega tähtaja möödalaskmisel”. Järelikult puudub alus ka kaebetähtaja

ennistamiseks.

TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT

15. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldusest teada

alles 14.12.2011, ei vasta tõele. Tegelikult sai kaebaja eelnimetatud korraldusest teada tunduvalt

varem. Xxxxxxx omaniku, L. K., esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm kaebajale esitatud taotlusest

nähtub, et kaebajat on teavitatud asjaolust, et Xxxxxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa on

määratud ja maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari

1999 korraldusega nr 1398-k (lisa 1, lk 2), juba 22.02.2011. Samuti on eelnimetatud kirjas

informeeritud kaebajat selle kohta, et Xxxxxxx ehitiste teenindamiseks vajalik krunt registreeriti

maakatastris 22. märtsil 1999 (lisa 1, lk 2). Eelnimetatud kirja sai kaebaja kätte 25.02.2011 (lisa 2).

Seega sai kaebaja vaidlustatud korraldusest ja krundi maakatastris registreerimisest teada hiljemalt

25.02.2011.

16. Kaebaja 11. märtsil 2011 esitanud vastusest eelnimetatud taotlusele, milles kaebaja on leidnud,

et Xxxxxxx katastripiir on ebaõige, nähtub samuti, et ta oli teadlik asjaolust, et Xxxxxxx kinnistu

on registreeritud maakatastris ning kantud kinnistusraamatusse (kaebuse lisa 11). Kuivõrd

nimetatud vastuses on kaebaja rõhutanud, et temale kuuluv kinnistu on kantud katastrisse ja

kinnistusraamatusse haldusakti alusel, pidi kaebaja aru saama, et ka Xxxxxxx kinnistu katastrisse

ja kinnistusraamatusse kandmise aluseks oli haldusakt, millele oli L. K. esindaja vandeadvokaat

Tiia Nurm 22.02.201 esitatud taotluses otseselt viidatud.

17. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et ta polnud varem teadlik xxxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute

maa-alade kattuvusest. Kaebuses esitatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on piirivaidlus kestnud

vähemalt alates 2007. aastast. Isegi, kui eeldada, et kaebaja ei olnud vaatamata Xxxxxxx omaniku

korduvatele piirivaidlusi puudutavatele pöördumistele ja krundipiiride korduvatele mõõtmistele

teadlik asjaolust, et kinnistute xxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute maa-alad kattuvad, sai ta sellest teada

Xxxxxxx kinnistu detailplaneeringu menetluses. Nimetatud detailplaneeringu koostamine algatati

Tallinna Linnavalitsuse 24. novembri 2010 korraldusega nr 1779-k, millest Tallinna

Linnaplaneerimise Amet teavitas kaebajat 2. detsembri 2010 kirjaga (lisa 3). Detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks oli Xxxxxxx kinnistu jagamine kaheks 100% elamumaa maakasutuse

sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramine olemasoleva elamu laiendamiseks ja uue

kuni 2-korruselise üksikelamu (millel on ka maa-alune korrus) püstitamiseks. Lisaks oli

eesmärgiks muuta Xxxxxxx kinnistu piire vastavalt Xxxxxxx majavalduse krundi erastamise

plaanile ning likvideerida kinnistute osalised maa-alade kattumised Xxxxxxx naaberkinnistuga ja

xxxxxx naaberkinnistuga (lisa 4, detailplaneeringu seletuskiri, p 2.1.1.). Asjaolu, et kaebaja on

tutvunud detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirjaga, nähtub kaebusele lisatud tsiviilasja 2-11-59519

menetlusdokumendist (kaebuse lisa 18 p 2.4).

18. Kaebetähtaja ennistamist õigustavad üksnes objektiivsed takistused. Antud asjas on tõendatud,

et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist ja toimingust teada hiljemalt 25.02.2011, seega oli kaebuse

esitamise tähtaeg 28.03.2011. Tähtaja ennistamise taotluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis

oleks takistanud kaebajal esitada kaebust seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

19. Tallinna linna hinnangul ei vasta tõele kaebaja väide, nagu ei oleks kaebaja Xxxxxxx omaniku

esindaja 22.02.2011 pöördumises toodu põhjal mõistnud, et vaidlustatud korraldus võib rikkuda

tema õigusi. Kaebaja vastusest nimetatud pöördumisele (kaebuse lisa 11) nähtub üheselt, et

kaebaja on seisukohal, et Xxxxxxx katastripiir on ebaõige. Kuivõrd kaebaja teadis oma isiklikust

kogemusest, et katastriüksuse moodustamise ja katastriüksuse plaani koostamise aluseks on

linnavalitsuse haldusakt, pidi kaebaja mõistma, et 22.02.2011 pöördumises nimetatud Tallinna

Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldus nr 1398-k, millega otsustati Xxxxxxx maa ostueesõigusega

erastamine, ning maaüksuse registrikanne on vastuolus tema õiguste ja huvidega.

20. Isegi juhul, kui kaebaja väide selle kohta, et ta ei saanud 22.02.2011 kirja põhjal aru enda

õiguste rikkumisest, oleks tõene, ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks, kuna HKMS § 46 lg

1 ja 7 kohaselt on kaebetähtaja kulgemise algus seatud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest,

mitte aga selle õigusvastusest teadasaamisest. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt

toonitanud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik

selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset

erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse (RKHK määrus nr 3-3-1-38-01 p 2;

RKHK määrus nr 3-3-1-75-08 p 17).

21. Eelnevast tulenevalt ei oma kaebetähtaja ennistamisel tähtsust asjaolu, et erinevad

ametiasutused ei ole kaebajale selgitanud, et tal on õigus vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse

26.02.1999 korraldust nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx (katastritunnus

xxxxxxxxxxxx) maaüksuse registrikannet. Vastuoluline ja arusaamatu on kaebetähtaja

möödalaskmise põhjendamine asjaoluga, et 22.02.2011 kirja lisana kaebajale edastatud Xxxxxxx

majavalduse krundi plaanil puudub vaidlustamisviide. Arvestades asjaolu, et esmalt on kaebaja

tuginenud kaebetähtaja ennistamise taotluses sellele, et ta ei saanud 22.02.2011 kirjas toodud

informatsiooni põhjal aru oma õiguste rikkumisest, jääb Tallinna linnale arusaamatuks, kuidas sai

plaanil vaidlustusviite puudumine mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist.

22. Lisaks eeltoodule ei nõustu Tallinna linn kaebaja väitega selle kohta, et kaebetähtaja

möödalaskmine on tingitud Maa-ameti poolt antud väärast informatsioonist. Antud asjas esitatud

dokumentidest nähtuvalt ei ole Maa-amet andnud kaebajale eksitavat või ebaõiget informatsiooni,

samuti pole Maa-amet andnud kaebajale sellist informatsiooni, millega oleks võimalik põhjendada

kaebetähtaja rikkumist. Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena

käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis

takistas tal tutvuda vaidlustatud haldusakti sisuga ning esitada kaebus tähtaegselt.

23. Arvestades asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada hiljemalt 25. veebruaril 2011

ja ta esitas kaebuse kõnealuse haldusakti tühistamiseks alles 13. jaanuaril 2012 (so ligi 11 kuud

hiljem) ning kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal kaebuse tähtaegset

esitamist, tuleks haldusasja menetlus kaebetähtaja ennistamise aluse puudumise tõttu lõpetada.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

24. Kolmas isik leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 26.juuni 1998 korraldus 4176-k, millega otsustati

kaebaja xxxxxxx kinnistu tagastamine, rikub kolmanda isiku õigusi, kuid kinnisasja piiri kindlaks

tegemine Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lg 1 alusel ja Asjaõigusseaduse (edaspidi

AÕS) § 129 lg 1 alusel ei eelda maa esmakinnistamise aluseks oleva haldusakti vaidlustamist.

Nimetatud sätete kohaselt tehakse kinnisasja piir kindlaks ja registreeritakse maakatastris

kinnisasjade puhul, mille piir on määratud ebaõigesti. Tegemist on olukorraga, kus

maakorraldustoimingu tagajärjena muutuvad kinnistusraamatusse kinnistu kohta kantud andmed.

25. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldusest nr 1398-k

ja Maa-ameti poolt 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx registrikandest teada alles 14.12.2011, ei vasta

tõele. Kolmanda isiku esindaja saatis 22.02.2011 tähitud kirja kaebajale, kus on seletatud, et „...

xxxxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud ja maa ostueesõigusega erastamine on

otsustatud Tallinna Linnavalitsuse 26. veebruari 1999 korraldusega nr. 1398-k. Ehitiste

teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3076 m2 moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti

maakatastris 22. märtsil 1999. ... Plaanimaterjalide alusel moodustatud krundi plaan on nähtav

käesoleva taotluse lisaks oleval plaanil (lisa 1) ...“. Seega ei saa väita, et kaebaja ei teadnud, et

vastav plaan oli aluseks xxxxxxxxxx krundi moodustamise aluseks. Samuti on vastavat plaani

korduvalt kaebajale näidatud ning suuliselt selle sisu seletatud.

26. Kaebaja väide, et ta polnud varem teadlik xxxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute maa-alade

kattuvusest, ei vasta tõele. Elisor ASi poolt 30.09.1997 koostatud xxxxxx kinnistu plaanilt on

näha, et piiripunkt 4 on sattunud 1,39m naaberkrundile Xxxxxxx ning „Seniste maakasutuste

piirid“ on määratud valesti, see tähendab, et xxxxxxx kinnistu piiridesse on määratud maa

piirdeaia tagant, mida xxxxxxx kinnistu omanik ei saanud faktiliselt kasutada. Seega juba sel

hetkel oleks pidanud kaebajal tekkima küsimus, miks talle on määratud naaberkinnistute arvelt

lisamaad. Samas xxxxxxxx piirid on määratud piirdeaedade asukohaga, see tähendab, et piirid

määrati vastavalt sel hetkel olevale maakasutusele ja lähtusid maamärkidest ning looduslikust

situatsioonist, seega ei olnud sel hetkel kolmas isik teadlik piiride kattuvusest. Sellisel kujul

omandasid kolmas isik ja kolmanda isiku surnud abikaasa M. K. 25.juulil 1968 ja 15.novembril

1976 sõlmitud ostu-müügi lepingutega xxxxxx majavalduse.

27. Kaebaja väide, et Maa-ameti kaardiserver on alati näidanud, et mingisugust kattumist

kinnistutel ei ole, ei vasta tõele. Aastaid on Maa-ameti kaardiserver näidanud xxxxxx ja Xxxxxxx

kinnistute osalist kattumist, millest on teadlik ka kaebaja. Kaardiserveris likvideeriti kattuvus 2011

sügisel, kui xxxxxxx uus omanik viis Maa-ametisse oma kinnistu uue katastritoimiku, millega

likvideeriti kinnistute xxxxxxxx ja Xxxxxxx kattuv osa.

28. Kaebaja väidab, et on probleemi ilmnemisel olnud korduvalt ühenduses Maa-ameti

esindajatega, kuid teada saades hiljemalt 25.02.2011 Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999

korraldusest nr 1398-k, pole kordagi pöördunud Tallinna Linnavalitsuse, kui korralduse väljastaja,

poole.

29. Kaebaja väidab, et Kolmanda isiku esindaja 22.02.2011 poolt esitatud plaan on arusaamatu,

kuid on välja lugenud „Maa-amet, Harju Maakataster, Katastriüksus xxxxxxxxxx, registreerimise

aeg 22.märts 1999, Registreerija Argo Miljand“. Seega sai kaebaja xxxxxx krundi maakatastris

registreerimisest teada hiljemalt 25.02.2011. Samuti nähtub kaebaja poolt saadetud taotluses

05.05.2011 Maa-ametile, et „...Naaberkinnistu xxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxx) on

katastrisse kantud hiljem (22.märts 1999) ja moodustatud plaanimaterjalide alusel....“(kaebetähtaja

ennistamise taotluse lisa 8, kolmas lõik). Seega kaebaja oli sel hetkel teadlik ja sai aru, et

xxxxxxxxx on katastrisse kantud ja moodustatud plaanimaterjalide alusel. Eeltoodust tulenevalt

palub kolmas isik lõpetada haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu ning jätta

kohtukulud kaebuse esitaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele

kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Vastavalt HKMS § 124 lg-le 2

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides

ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete

asjaoludena. Seetõttu tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus HKMS § 124 lg 1 alusel

rahuldamata jätta ning menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma

seisukohti järgnevalt.

31. HKMS § 283 lg 1 kohaselt tehakse kaebetähtajast kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise

ajal kehtinud seadusest lähtudes. HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse

halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. HKMS §

46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul

viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse

kaebetähtaeg möödunuks. Kaebuse esitaja märgib, et sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse

korraldusest ja Maa-ameti registrikandest teada 14.12.2011. Kohus nimetatud väitega ei nõustu,

kuna toimiku materjalidest nähtuvalt sai kaebuse esitaja vaidlustatud haldusaktidest teada hiljemalt

25.02.2011. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Linnavalitsus, Maa-amet ning kolmas isik.

Kohus nõustub vastustajate poolt toodud seisukohtadega, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks

hakata lugema hiljemalt Xxxxxxx kinnistu omaniku L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurme

22.02.2011 taotluse kinnisasja piiri kindlaks-tegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike

tahteavalduste saamiseks kättesaamisest, milliseks oli 25.02.2011. HKMS § 46 lõikest 1

tulenevalt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates

haldusakti teatavaks tegemisest. Antud asjas on tõendatud, et kaebaja sai vaidlustatud haldusakti

olemasolust ja toimingust teada hiljemalt 25.02.2011 ja oleks viivitamatule pidanud astuma samme

selleks, et haldusaktiga vahetult tutvuda. Kaebus on kohtule esitatud alles 13.01.2012, seega ligi

11 kuud hiljem peal seda kui kaebaja sai teada tema õiguste rikkumisest. Kohus leiab, et nii pikk

viivitus ja haldusakti väljanõudmata jätmine ei olnud põhjendatud ja kaebus on seega esitatud

pärast HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

32. Kaebuse esitaja 16.04.2012 tähtaja ennistamise taotluses selgitab, et tugines oma käitumises

ekslikult Maa-ameti, Tallinna linna ja kolmanda isikute kirjadele. Kaebaja pöördus Maa-ameti

poole mitmel korral, esimesele kirjale Maa-amet ei vastanud, hilisemale pärimisele vastati Maa-

ameti ja kolmanda isiku vahelise kirjavahetuse edastamisega. Kirjavahetuses, mis on edastatud

kaebajale Maa-ameti või kolmanda isiku esindaja poolt on Maa-amet mõista andnud, et pooled

peavad saavutama kokkuleppe, kuid ühelgi juhul ei ole viidatud Maa-ameti või Tallinna linna

haldusaktide puudustele ning on sealjuures viidanud täiesti asjassepuutumatutele seadustele ja

paragrahvidele. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale

informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane

põhjus nõuannet usaldada.

33. Samuti märgib kaebaja, et talle ei olnud enne kolmanda isiku hagi esitamist 14.12.2011

edastatud korraldust, et kaebajal oleks võimalik tutvuda selle sisuga ning veenduda, et see rikub

tema õigusi. 22.02.2011 pöördus kaebaja poole Xxxxxxx omaniku esindaja ja väitis ilma

igasuguseid haldusakte esitamata, et „Ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3 076 m2

moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti maakatastris 22.märtsil 1999. Plaanimaterjalide

alusel on moodustatud ka krunt xxxxxxxxx, mis registreeriti maakatastris 8 juunil 1998.“ Ei enne

ega pärast antud kirja ei ole kaebajale edastatud korraldust ega selgitatud, et antud haldusakt rikub

tema õigusi. Kaebaja on korduvalt suhelnud Maa-ametiga ning talle on vastatud, et pooled peavad

piiriprobleemi lahendama kokkuleppel. Kaebaja märgib, et ei saanud enne haldusaktide

tutvumisega mõista, et need rikuvad tema õigusi. Samuti leiab kaebaja, et kaebetähtaeg kuulub

ennistamisele ka vaidlustamisviite puudumise tõttu.

34. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda HKMS § 150 lõikes 1

sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks

eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või

surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Maaüksuse registrikandel

vaidlustamisviite puudumine ei saa selliseks mõjuvaks põhjuseks olla.

35. Riigikohus on oma määruses nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane

põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu

inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja

pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka

õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse

algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles

piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku

aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda

kolmanda isiku esindaja 22.02.2011 pöördumises nimetatud Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999

korraldusest nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx (katastritunnus

xxxxxxxxxxx) maaüksuse registrikande teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda

ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi.

36. Lisaks objektiivsetele asjaoludele (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), tuleb kohtul hinnata

ka asja subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Käesoleval juhul on

kaebaja äriregistri teabesüsteemi elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt OÜ Regula Haldus ja

Rosensteini Maja OÜ ainuosanik ning OÜ Sauvero ja Rosensteini Maja OÜ juhatuse liige, kelle

registrikaardil oleva põhitegevusala hulka kuulub kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel.

Seega pidi kaebaja oma tegevusalal tegutsemiseks teadma ja aru saama, et katastriüksuse

maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on seaduse alusel antud haldusakt ning

sellele järgnevad õigusaktidel põhinevad asjakohased toimingud..

37. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja

usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu

mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine, seega ei oleks antud juhul mingil juhul

avalikes huvides mõjuva põhjuseta ületatud kaebetähtaja ennistamine. HKMS § 124 lg 2 kohaselt

ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaega ei kuulu ennistamisele.

38. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Et kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

Kadriann Ikkonen

kohtunik