3-10-2875/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15.06.2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-2875

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 31.01.2011. a

akti nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.11.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja - Aleksandr Streltsov

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 28. novembri 2011. a otsus täies ulatuses ja saata asi

halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast.

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 01.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja väitel liikus ta 24.09.2010 jalutuskäigule minnes mööda sektorit P-2 rahulikult,

kedagi puutumata ja kellegagi rääkimata. Talle tuli vastu operatiivtöötaja, kes peatas kaebaja

ja käskis tal jämedal toonil käed selja taha panna. Kaebajale ei meeldinud, kuidas temaga

suheldi, mida ta ka väljendas. Kaebuse kohaselt ütles operatiivtöötaja, et käske jagab tema.

Kaebaja leiab, et operatiivtöötajal ei olnud õigust kippuda kallale kaebaja aule ja heale

nimele, alandada ja solvata kaebaja inimväärikust. Kaebaja leidis, et operatiivtöötajal ei olnud

õigust jätta teda ilma eluliselt vajalikust jalutuskäigust. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja

26.09.2010 samas küsimuses vangla direktori poole, kuid ei ole Viru Vanglalt vastust saanud.

2. 20.12.2010 tegi halduskohus vanglale järelpärimise, millele esitatud vastusest nähtus, et

26.09.2010 oli kaebaja esitanud Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamist 100 000 krooni selle eest, et teda ei lastud 24.09.2010 minna

jalutuskäigule, kuna ta ei allunud vanglaametniku korraldusele panna käed saatmise ajaks

selja peale. 11.01.2011 vastuses märkis Viru Vangla veel, et 26.09.2010 kahjunõue on

endiselt vangla menetluses.

3. 17.02.2011. a määrusega tagastas halduskohus kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju

100 000 krooni nõudmise osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel põhjendusega, et kaebusega

kohtusse pöördumise ajaks ei olnud veel möödunud kahekuune tähtaeg 26.09.2010

kahjunõude läbivaatamiseks. Seega ei olnud kaebaja enne halduskohtusse pöördumist läbinud

kohustuslikku kohtueelset korda. See määrus jõustus 15.03.2011, kuna A. Streltsov määrust ei

vaidlustanud.

17.02.2011 tehtud teise määrusega anti kaebajale tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks

kuni 09.03.2011. Halduskohus märkis määruses, et kaebaja peab tulenevalt HKMS §-st 6

täpsustama kaebuse taotlust ja selgitama, millist vangla toimingut ta vaidlustab ning kuidas

see rikkus tema õigusi ja piiras vabadusi. Samuti selgitati kaebajale, et tuvastamisnõude puhul

tuleb täpsustada ka seda, mis on kaebaja põhjendatud huvi kaebuse esitamisel.

4. 06.03.2011 halduskohtule saadetud kaebuse täpsustuses (avaldus) taotles kaebaja esmalt

Viru Vangla 31.01.2011. a akti nr 6-10/35671-2 tühistamist ja tekitatud kahju hüvitamist.

Samuti taotles kaebaja Viru Vangla 31.01.2011. a akti nr 6-10/35671-2 ja Viru Vangla

tegevuse, millega kaebajat ei lastud jalutuskäigule, õigusvastasuse tuvastamist. Viidatud

31.01.2011. a akti avaldusele lisatud ei olnud.

5. 01.04.2011. a määruses märkis halduskohus, et asja kohtuliku läbivaatamise

ettevalmistamise käigus tehti kindlaks, et A. Streltsovi kaebus Viru Vangla haldusakti

nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele

ja kuulub kohtus läbivaatamisele. Nimetatud määrusega võeti HKMS § 11 lg 9 alusel

menetlusse kaebus

Viru Vangla haldusakti nr

6-10/35671-2 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja märgiti, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastas kohus juba

17.02.2011. a määrusega, mis on jõustunud ning kaebajal on võimalik hüvitamiskaebusega

uuesti kohtusse pöörduda siis, kui möödub kahekuine kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise

tähtaeg, või kui kaebaja saab kätte vangla vastuse kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse

kohta. Asja materjalidest nähtuvalt puudus kaebuse menetlusse võtmise otsustamise ajal

toimikust Viru Vangla 31.01.2011. a akt nr 6-10/35671-2.

6. 09.05.2011 esitas Viru Vangla halduskohtule vastuse, millele oli lisatud ka 31.01.2011. a

akt nr 6-10/35671-2 – A. Streltsovi poolt tema 24.09.2010 jalutuskäigule mittelaskmisega

seoses 26.09.2010 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta

tehtud otsus (tl 40).

7. Tartu Halduskohus jättis 28.11.2011. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kinnipeetav kohustatud tulenevalt VangS § 67 p-st 1 täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla

kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, vangla

sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte, samuti alluma vanglaametnike ja -teenistujate

seaduslikele korraldustele.

VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, muuhulgas

kartserisse paigutamist.

Vastustaja viitas Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009. a otsusele nr 3-3-1-103-06, mille

p-s 14 on asutud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla

õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud

tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul ei olnud

vanglaametniku poolt antud korraldus õigustühine, isegi kui see kaebajale ei meeldinud. Kuna

kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime

süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele

mitteallumine ning vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamine on vastuolus

VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu

oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 28.11.2011. a

otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Kaebaja leiab, et Viru Vangla oma õigusvastase tegevusega rikub tema õigusi ja vabadusi,

alandab, piirab, diskrimineerib ja solvab inimväärikust.

Kaebaja ei taotlenud haldusakti tühistamist (mida kaebuse esitamise hetkel veel ei olnudki),

vaid vaidlustas Viru Vangla õigusvastast ja põhjendamatut tegevust. Kaebaja märgib, et Viru

Vangla põhjendamatu ja õigusvastane otsus kahju hüvitamata jätmise kohta tehti alles

31.01.2011. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 18 lg-le 1 tema kaebuse läbi vaatama, sest Viru Vangla rikkus VangS § 11 lg-e 7 nõudeid

26.09.2010 esitatud vaide osas ja ka RVastS § 18 lg-le 1 taotluse osas.

Tartu Halduskohus jättis põhjendamata, miks ta ei pööranud tähelepanu VangS § 651 lg-le 3,

mille kohaselt antakse kinnipeetavale tema soovil võimalus jalutada väljas vähemalt 1 tund

päevas. Viru Vangla on kohustatud selle õiguse kaebajale tagama.

9. Vastustaja palus oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja arvates on alusetud ja põhjendamatud kaebaja avaldused vangla aadressil. Üksnes

kaebuse rahuldamata jätmine ei anna alust arvamuseks, et halduskohus ei ole lähtunud

kehtivast õigusest ja kogutud tõenditest. Kõiki kinnipeetavaid koheldakse vanglas võrdselt,

olenemata nende rahvusest.

Vangla võimaldas kaebajale jalutuskäigu, ent kuna viimane rikkus distsipliini ja ei allunud

korraldusele panna käed selja taha, millega rikkus Viru Vangla kodukorra p 4.1.2, põhjustas

ta ise enda käitumisega jalutuskäigule minemise katkestamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et olenemata apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest,

tuleb halduskohtu 28.11.2011. a otsus tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja

saata halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

11. Toimiku materjalidest nähtub, et A. Streltsov esitas algselt halduskohtule kaebuse Viru

Vangla 24.09.2010 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid kuna selles viidati ka

26.09.2010. a pöördumisele vangla direktori poole, mis osutus mittevaralise kahju hüvitamise

nõudeks, siis käsitas halduskohus 01.11.2010 esitatud kaebust kahju hüvitamise kaebusena.

17.02.2011. a määrusega tagastas halduskohus kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju

100 000 krooni nõudmise osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel põhjendusega, et kaebusega

kohtusse pöördumise ajaks ei olnud veel möödunud kahekuune tähtaeg 26.09.2010. a

kahjunõude läbivaatamiseks.

Kuna A. Streltsov seda halduskohtu määrust ei vaidlustanud, on tema 01.11.2010 esitatud

kaebuse tagastamine jõus, kuigi ringkonnakohtu hinnangul rikkus halduskohus juba selles

menetlusstaadiumis oluliselt uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata, kas 17.02.2011. a

seisuga esines veel alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel või oli selleks

ajaks juba möödas kahekuune tähtaeg 26.09.2010. a kahjunõude läbivaatamiseks või oli

vangla kahjunõude juba läbi vaadanud, millest tulenevalt oli A. Streltsovil kahju hüvitamise

kaebusega kohtusse pöördumise õigus tekkinud.

Nagu hiljem selgus, oligi Viru Vangla 31.01.2011 teinud otsuse kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise kohta, millega A. Streltsov tutvus 01.02.2011 ja seega oli tal

17.02.2011. a seisuga iseenesest õigus kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse pöörduda.

12. 17.02.2011 tehtud teise määrusega anti kaebajale tähtaeg kaebuses puuduste

kõrvaldamiseks kuni 09.03.2011 ja sellele vastas A. Streltsov 06.03.2011. a kaebuse

täpsustusega, milles viitas selgelt Viru Vangla 31.01.2011. a otsusele nr 6-10/35671-2 ja

soovis talle jalutuskäigule mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamist, mis oli ka vanglale

26.09.2010 esitatud kahju hüvitamise taotluse sisu.

01.04.2011. a määrusega võeti HKMS § 11 lg 9 alusel A. Streltsovi kaebus menetlusse kui

Viru Vangla haldusakti nr 6-10/35671-2 õigusvastasuse tuvastamise kaebus ja märgiti, et

mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse tagastas kohus juba 17.02.2011. a määrusega ning

kaebajal on võimalik hüvitamiskaebusega uuesti kohtusse pöörduda siis, kui möödub

kahekuine kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg, või kui kaebaja saab kätte vangla

vastuse kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse kohta.

Selliselt toimides rikkus halduskohus uuesti oluliselt menetlusnorme, sh selgitamiskohustust

ja uurimisprintsiipi ning seega ka HKMS § 11 lg 1 p-i 3 nõudeid, jättes välja selgitamata, mis

on kaebaja vaidlustatud 31.01.2011. a akti sisu ja kindlaks tegemata, milline oli kaebuse

täpsustuses esitatud nõude tegelik eesmärk ja kas see oleks olnud saavutatav ka

tuvastamisnõude esitamise kaudu, millena halduskohus kaebuse menetlusse võttis.

Ringkonnakohtu hinnangul oli 06.03.2011. a täpsustuses esitatud nõude eesmärk kahju

hüvitamise kaebuse esitamine vangla vastu. Nõue esitati pärast 31.01.2011. a kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättesaamist ning A. Streltsov viitas ka sellele,

et ta soovib vangla tekitatud moraalse kahju hüvitamist, sest ta tunneb ennast väga halvasti,

kui ei saa jalutada ja värsket õhku hingata ning vangla õigusvastase tegevusega 24.09.2010

rikuti tema õigusi. A. Streltsov ei ole esitatud täienduses viidanud sellele, milline oleks antud

olukorras olnud tema põhjendatud huvi üksnes 31.01.2011. a kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja tuvastamisnõude puhul põhjendatud

huvi välja toomata jätmisele ei ole tähelepanu pööranud ka halduskohus 01.04.2011. a

määruse tegemisel ega asjas otsuse tegemisel.

Sellele, et kaebaja eesmärgiks oli kaebuse nõude täpsustamise käigus esitada kahju

hüvitamise kaebus, viitab ka see, et A. Streltsov on 08.11.2011 toimunud halduskohtu istungil

väljendanud arusaamatust selle üle, miks vaadatakse läbi vangla 31.01.2011. a akti

õigusvastasuse tuvastamise nõuet, kuigi ta esitas kohtule kaebuse kahju hüvitamise

nõudes (tl 61).

13. Eelpoolviidatud menetlusnormide olulise rikkumise tõttu juba alates asja kohtuliku

läbivaatamise ettevalmistamise staadiumist, on halduskohus ilmselgelt menetlenud kaebust,

mille esitamine ei olnud kaebaja eesmärgiks, kuna kahju hüvitamise taotluse rahuldamata

jätmise otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikus mõttes mitte midagi

ja pealegi ei anna RVastS § 18 ka alust sellist nõuet esitada. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui

kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Seega tuleb A. Streltsovi poolt 06.03.2011. a kaebuse täpsustuses esitatud nõuet käsitada

31.01.2011. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega seonduvalt

halduskohtule esitatud kahju hüvitamise kaebusena ja kuna see on esitatud paari päeva

ulatuses kaebuse esitamise tähtaja ületamisega (31.01.2011. a otsuse vaidlustamise

30-päevane tähtaeg möödus 03.03.2011), siis tuleb asi saata halduskohtule tagasi menetluse

jätkamiseks eelmenetluse staadiumis, et anda kaebajale võimalus hüvitamiskaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlemiseks ja nende mõjuvate põhjuste esile toomiseks, miks ei saadud

kahju hüvitamise kaebust esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks viidata Riigikohtu 12.10.2009. a otsusele

haldusasjas nr 3-3-1-50-09, mille kohaselt võib ka HKMS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse

rikkumine kohtu poolt kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti

tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamisel halduskohtule hinnata, kas

kahju hüvitamise kaebuse tähtaegset esitamist võis mõjutada 17.02.2011. a määruses antud

tähtaeg (kuni 09.03.2011) kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, so nõude

täpsustamiseks.

14. Lisaks eelnevale on halduskohtu 28.11.2011. a otsuse tühistamise aluseks ka HKMS § 25

lg-te 2 ja 4 nõuete rikkumine, sest otsuse põhjendavast osast nähtuvalt ei ole halduskohus

teinud otsust ka selle nõude kohta, mille ta ise 01.04.2011. a määrusega menetlusse võttis.

Nagu juba märgitud, võttis halduskohus menetlusse Viru Vangla 31.01.2011. a kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude.

31.01.2011. a otsustuse sisu seisnes selle, et jäeti rahuldamata A. Streltsovi poolt 26.09.2010

esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus, milles nõuti 100 000 krooni hüvitist selle eest,

et kaebaja arvates ei lastud teda 24.09.2010 õigusvastaselt jalutama, millega rikuti tema õigusi

ja vabadusi. Kahju hüvitamisest keelduti põhjusel, et vangla arvates ei olnud A. Streltsovile

tekkinud RVastS alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning vangla käitumine ei olnud

24.09.2010 õigusvastane, sest Viru Vangla kodukorra p 4.1.5 järgi oli peaspetsialist-

korrapidajal õigus jalutuskäik katkestada, kui kinni peetav isik paneb jalutuskäigul toime

distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. 24.09.2010 oli A. Streltsov keeldunud

jalutuskäigule saatmise ajal panemast käsi selja peale.

Viru Vangla 09.05.2011. a vastusest nähtuvalt ei ole 24.09.2010. a intsidendiga seoses

alustatud A. Streltsovi suhtes distsiplinaarmenetlust ega teda distsiplinaarkorras karistatud.

Vangla vastuse kohaselt on seoses 24.09.2010 toimunuga alustatud A. Streltsovi suhtes

kriminaalmenetlus (tl 35).

Samas nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest (kinnipeetav on kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning korralduse

täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui see vastab tühise haldusakti tunnustele

ja käesoleval juhul ei olnud vanglaametniku poolt antud korraldus õigustühine; kuna

kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime

süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult; vanglaametniku seaduslikule korraldusele

mitteallumine ning vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamine on vastuolus

VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.2.4 sätestatud nõuetega, mistõttu

oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras;

VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, muuhulgas

kartserisse paigutamist), et halduskohus on hinnangu andnud olukorrale, kus A. Streltsovi on

distsiplinaarkorras karistatud kartserisse paigutamisega vangla kodukorra §-des 8.1.1 ja 8.2.4

sätestatud nõuete süülise rikkumise eest ja vanglaametniku korralduse täitmata jätmise eest,

pidades sellistel põhjustel kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist igati õigustatuks.

Sellise sisuga põhjendusi ei saa kuidagi lugeda hinnangu andmiseks küsimuse kohta, kas Viru

Vangla jättis A. Streltsovi mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata õiguspäraselt

või õigusvastaselt.

15. HKMS § 202 kohaselt teeb halduskohus uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu

otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

Einar Vene

Agu Timmi

Maili Lokk