2-10-16668/44 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TÄIENDAV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Täinedava otsuse tegemise

aeg ja koht

15. juuni 2012. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kohtukantselei

Tsiviilasi

I K hagi TGOÜ vastu põhivõla 1789.53 eurot ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

Menetluse liik

2-10-16668

1 789.53 eurot

Lihtmenetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I K (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja TGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja

esindaja

advokaat

Andres

Hallmägi

(Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128

Tallinn, e-post a.hallmagi@phlaw.ee)

Menetlustoiming Täiendava otsuse kuulutamine, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Menetluskulud jätta I K’i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgmiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

1. Hageja esitas 21.04.2010 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetlus avalduse kostja vastu

võla 28 840 krooni saamiseks. 26.07.2010 Pärnu Maakohtu määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ning esitatud nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 15.07.2010 (so enne maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist) esitas hageja Harju

Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 28 000 krooni nõudes. 12.08.2010 määrusega liitis

kohtus hagid ühte menetlusse.

2. Harju Maakohus langetas tsiviilasjas kohtuotsuse 19.04.2012. Harju Maakohtu 19.04.2012

otsusega jättis kohus hageja hagi rahuldamata. Hageja on kohtule kirjalikult teatanud, et

soovib esitada apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue ja selle põhjendused

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.09.2009.a alltöövõtulepingu elektritöödele

hageja tegevusloa piires. Lepingu alusdokumentideks olid OÜ UG tööprojekt ja selle alusel

tehtud hinnapakkumine korteriühistu XXX elektritöödele. Lepingu hinnaks oli 30 000.00

krooni koos käibemaksuga. Hageja alustas töid kokkulepitud ajal 14.09.2009.a. Vastavalt

lepingu punktile 5.2.4. oli kogu materjal tellijalt.

4. 2009. a oktoobris soovis Korteriühistu XXX esimees, et hageja teostaks elektritöid teisiti

kui tööprojektis kirjas. Tema sooviks oli, et hageja ei remondiks hoone peakilpi, vaid

asendaks selle uue peakilbiga. Hagejal ei olnud selle vastu midagi, kuid see nõudis

teistsuguseid töömaterjale. Kostjal tuli seega vastavalt lepingu tingimustele muretseda hoone

peaelektrikilp ning tuua see objektile. 21.10.2009.a hoonele uut peakilpi ega vana kilbi

projektijärgseid remondimaterjale kostja muretsenud ei olnud. Lisaks sellele oli hoone välise

elektrivõrguga seotud ning pinge all vana kilbi remont oli tehniliselt võimatu. Hageja saatis

kostjale meili tööde parema korraldamise ettepanekuga, kuna tööd hakkasid venima. Kostja

nimetatud meilile ei vastanud. Töö jäi lepingu järgi täies mahus lõpetamata seoses materjalide

puudumisega.

5. 01.11.2009.a saatis hageja kostjale täitedokumentatsiooni valmis tööde kohta ning

12.11.2009.a akti ning arve tööde maksumuse kohta. Vastavalt lepingule pidi tellija aktiga

mittenõustumisel kirjutama pretensiooni 5 tööpäeva jooksul ja esitama selle hagejale. Kostja

arvet ei tasunud ega pretensiooni ei esitanud. 24.11.2009.a saatis hageja taas kogu

täitedokumentatsiooni, akti ning arve seekord tähitud kirjaga kostjale. Tähitud kiri tuli

hagejale tagasi, st kostja jättis valmis tööd üle vaatamata, akti ja arve vastu võtmata. Sellist

tegutsemisviisi poolte vahel sõlmitud leping ja VÕS ette ei näe. Hageja loeb VÕS § 638

alusel valmis töö kostja poolt vastu võetuks.

6. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnetava summa 28 000.00

krooni ning viivised 25 200.00 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

7. Vastates kostja seisukohtadele tõi hageja oma 01.11.2010.a kohtule esitatud

menetlusdokumendis välja, et ta ei nõustu kostja väidetega. Hageja märkis, et

Elektriohutuseseaduse 9. peatüki järgi on „pädev ametiisik riikliku järelevalve teostaja

Tehnilise Järelevalve Ametist või Tööinspektsioonist, kellele annab tegutsemisvolitused

peadirektor. Elektritöid tegev FIE I K ei ole üheaegselt ettevõtja ja „pädev ametiisik“ ja seda

ei saa ka eeldada lähtudes lepingust või seadusest.

8. Kostja pani oma volitatud esindajaks objektile VVlepingu punkti 10.2 kohaselt ning

kirjutas lepingu viimasele lehele volitatud esindaja meiliaadressi XXX. E-kirjad saadeti

hageja poolt digitaalselt allkirjastatult antud aadressile teema all: XXX, ehitusobjekti aadress.

Lepingu punkt 5.2.3. kohaselt oli kostja kohustatud vastu võtma akti ja arve teostatud tööde

kohta.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnista, peab seda alusetuks ning palub jätta rahuldamata. Kostja väidete

kohaselt on vaidlusaluste elektritööde eest tasu saamise eelduseks, et need on tehtud ja

vastu võetud elektriohutusseaduse kohaselt pädeva ametiisiku poolt. Hageja seda tõendanud

ei ole, mistõttu ei ole tal õigust nõuda väidetavalt tehtud tööde eest tasu. Kellegi „eeleka“

poolt saadetud e-kirju kostja saanud ei ole.

10. EOS § 22 kohaselt võib elektrimõõtmisi teha akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt

erialaselt pädevaks hinnatud labor, mis on majandustegevuse registris mõõte- ja

testmislaborina registreeritud. Akrediteerimine peab toimuma vastavalt standardile EVS-

EN-ISO 17025. Akrediteerimist ja tunnustamist teostab Eesti Akrediteerimiskeskus. FIE I

K Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeringuid ja MTR'i registreeringut elektrimõõtmiste

tegemiseks ei ole. Kui hagejal tekkisid tööde tegemisel väidetavad takistused, tuli ka neist

kostjale kirjalikult teatada. Seda hageja ei teinud. Hageja poolt on täitmata ka EOS § 19

punkt 2 nõue, mille kohaselt elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma

mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise

dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning seda

kirjalikult kinnitama. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentide nimekirjas selline

deklaratsioon puudub.

Kohtu põhjendused

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 448 lg 4¹ sätestab, et kirjeldava või põhjendava

osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab

apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei

teavitata. TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Seega on

käesolev täiendav otsus täiendatava Harju Maakohtu 18.04.2012.a otsuse osa.

12. Kohus leiab antud asjas tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega

kuulu rahuldamisele.

13. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 2 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

14. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 14.09.2009.a alltöövõtulepingu

elektritööde teostamiseks XXX korterelamus. Lepingu objektiks oli vastavalt hageja ja kostja

vahel sõlmitud töövõtulepingule ja UGOÜ poolt koostatud projektile ning selle alusel tehtud

hinnapakkumisele elektripaigaldise renoveerimine. Vastavalt lepingu punktile 5.2.4 oli kostja

kohustuseks varustada hagejat kogu vajamineva materjaliga. Hageja on FIE ja elektritööde

ettevõtja registreeringuga nr 10890207 ning omab vastavat tegevusluba. Vastavalt lepingule

oli tööde teostamise algus 14.09.2009 ja tööd pidid olema lõpetatud 12.10.2009. Tööde

maksumus oli 30 000 krooni koos käibemaksuga. Nimetatud asjaolude üle poolte vahel

vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teostas elektritöid XXX korterelamus kuni 12.

oktoober 2009, lahkus objektilt ja hiljem tagasi enam ei tulnud. Poolte vahel on vaidlus selle

üle kas töövõtulepingu esemeks olevad tööd on hageja poolt lõpetatud ning kas kostja st tellija

poolt vastu võetud/saab lugeda vastuvõetuks ja kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue

on muutunud sissenõutavaks.

16. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt

kuulub rahuldamisele, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust

tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused

on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev

tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase

vastuväite põhjendades, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole

lepingus kokkulepitud töid lõpetanud ning hageja poolt teostatud tööd ei ole vastu võetud

Elektriohutusseaduse kohaselt pädeva ametiisiku poolt.

17. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt

töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused

on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja esitas nõude lepingust tuleneva rahalise kohustuse

täitmise nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel. Selle nõude

rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks

(VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks

nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda.

18. Kohus on seisukohal, et töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on

üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o.

et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö

loetakse vastuvõetuks (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 26). VÕS § 636 lg 1 kohaselt

töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud

töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline. VÕS § 643 järgi lasub majandus-ja kutsetegevuses tegutseval

töövõtulepingu tellijal kohustus vaadata või lasta töö viivitamatult üle vaadata. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 4 ja § 638 kohaselt on töö eest tasu

väljamõistmise aluseks töö tegemise tuvastamine, töö vastuvõtmise tuvastamine või töö

vastuvõtmisest alusetu keeldumine. Neid asjaolusid peab tõendama hageja. Sellisele

seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-1-08 ka Riigikohus.

19. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama

paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja pool antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidluses töö

üleandmise üle peab töövõtja tõendama, et ta on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil

tellijale töö vastuvõtmise. Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise

kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu

punkti nr 5.1.8 kohaselt töövõtja on kohustatud esitama valmis tööd ja täitedokumentatsiooni

(kvalifikatsiooni tunnistused, tootepassid, katsetuste protokollid, kaetud tööde aktid,

mõõtmisjoonistused jms) vastuvõtmiseks tellijale ja vastavatele ametkondadele ning punkti

5.19 kohaselt on töövõtja kohustus teostatud tööd üle anda tellijale koos üleandmis-

vastuvõtmisaktiga (edaspidi akt). Lepingu punkti 5.2.3. kohaselt tellija kohustub vastu võtma

töövõtjalt akti ja arve teostatud tööde ning maksumuse kohta. Aktiga nõustumisel kirjutama

sellele alla või mittenõustumisel esitama töövõtjale pretensiooni 5 tööpäeva jooksu peale akti

saamist, millega mittenõustumisel määravad osapooled ekspertiisi, mis teostatakse mõlema

osapoole juuresolekul ja vormistatakse kirjalikult. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et poolte

vahel sõlmitud leping nägi ette tööde üleandmise üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja tööde

üleandmise eelduseks on hageja poolt valmis tööde ja täitedokumentatsiooni (kvalifikatsiooni

tunnistused, tootepassid, katsetuste protokollid, kaetud tööde aktid, mõõtmisjoonistused jms)

vastuvõtmiseks esitamine kostjale ja vastavatele ametkondadele. Seega peab hageja tõendama

selleks, et tema tasunõue oleks sissenõutav VÕS § 637 lg 4 ja lepingu punkt 5.2.3. kohaselt, et

hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastuvõetud.

20. Hageja väidete kohaselt soovis ta töid 12. novembril 2009 kostjale üle anda vastavalt

lepingu punktile 5.2.3 saates oma meili aadressilt XXX kostja meili aadressile XXX akti ja

arve tööde maksumuse kohta. Hageja väidete kohaselt oli ta eelnevalt 01. novembril 2009

saatnud meili aadressilt XXX kostja meili aadressile XXX täidedokumentatsiooni valmis

tööde kohta. Kostja väidab, et ta kellegi „eeleka“ poolt saadetud kirju saanud ei ole. Istungil

on VVkinnitanud, et e-post aadress XXX kuulub temale, kuid tal on postkast seadistatud

selliselt, et kui sinna tuleva võõrad e-kirjad, siis need lähevad prügikasti. TsÜS § 69 lg 1

esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see

on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 on

leidnud, et kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni,

mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja

tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada

saadetud e-kirja väljavõttega. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust

teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Kuna

kostja eitab 01. novmebril 2009 hageja poolt e-kirjaga meili teel aadressile XXX saadetud

täitedokumentatsiooni ja 12. novembril 2009 hageja poolt e-kirjaga meili aadressile XXX

saadetud tööde vastuvõtmise akti ja arve kättesaamist, siis on hageja kohustuseks seda

tõendada. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu kohus asub seiskohale, et hageja poolt

täitedokumentatsiooni kostjale 01. novembril 2009 saadetud e-kirjaga ning tööde üleandmine

kostjale 12. novembril 2009. aastal hageja poolt saadetud e-kirjaga ei ole tõendamist leidnud.

21. Hagiavalduse kohaselt on hageja 24.11.2009 saatnud uuesti kogu täitedokumentatsiooni,

akti ja arve tähitud kirjaga kostjale. AS Eesti Post poolt väljastatud teate kohaselt on TGOÜ-le

aadressile XXX saadetud tähitud kiri tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu (I kd tlk 60).

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd kostjale saadetud tähitud kiri tuli tagasi, st.

kostja jättis tööd üle vaatamata, akti ja arve vastu võtmata, siis sellest tulenevalt saaks lugeda

tööd kostja poolt VÕS § 638 alusel vastu võetuks. Ainuüksi see, et kostja ei ole hageja poolt

saadetud tähitud kirja kätte vastu võtnud, milles on väidetavalt hageja poolt teostatud

elektritööde kohta koostatud mõõteprotokollid, joonised ja kaetud tööde aktid, ei anna alust

lugeda hageja poolt teostatud tööd kostja poolt VÕS § 638 alusel vastu võetuks.

22. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja poolt 13. novembril 2009

esitatud arve nr 138 aluseks 05. novembril 2009 XXXtööde lõpetamise aktis märgitud töid

vastu võtnud, siis on võimalik, et tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 teise

lause kohaselt. Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud

kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja ning kostja on alusetult keeldunud tööde

vastuvõtmisest. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis on hagejal. See tähendab, et hageja

peab töövõtjana VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et hageja poolt on lepingujärgsed tööd

valmis tehtud ja kostja keeldus alusetult tööd vastu.

23. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punkt 2.1. kohaselt on lepingu objektiks

alljärgnevate (vastavalt UGOÜ tööprojektile) tööde teostamine: 1. kaabeldus, 2.

jaotuskeskused (PJK, KK, KK), 3. Maandus ja potentsiaaliühtlustus, 4. Valgustus, 5.

Installatsiooniseadmed, 6. Vana kaabelduse demontaaž, 7. Täitedokumentatsioon (mõõtmine,

hindamine). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja teostas lepingujärgseid töid XXX

korterelamus kuni 13. oktoobrini 2009. Hageja väidab, et tema poolt on teostatud 5.

novembril 2009 koostatud XXX tööde lõpetamise aktis märgitud tööd ning tööd jäi hageja

poolt täies mahus lõpetamata seoses materjalide puudumisega. Kostja väidab, et hageja lahkus

pärast 12. oktoobrit XXX objektilt ja kostja pidi ise need tööd lõpuni viima. Ka hageja ise on

kinnitanud, et töö jäi lepingu järgi täies mahus lõpetamata. Asja materjalidest nähtuvalt pärast

hageja poolt objektilt lahkumist elektritööde tegemine XXX korterelamus jätkus.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja TP ütluste kohaselt läks tema XXX objektile töid

kiirendama. Hakati läbi kaablite inimestele voolu andma, I lõikas juhtmed läbi. Esimesel

päeval suhtles tunnistaja hagejaga, aga järgmisel päeva hageja enam ei tulnud. Kui tunnistaja

sinna läks oli demontaaž sooritatud, juhtmeid olid läbi lõigatud ja inimestel ei olnud elektrit.

Valmis oli nii palju, et suvalistesse korteritesse oli elekter antud, näiteks korteri magamistoa

pistikusse või laelühtrisse, mitte üheski korteris ei olnud 100% elektrit. Juhtmed olid kilpides

läbi lõigatud ja olid jäetud markeerimata. Taasühendamine võttis meeletu aja, et iga korteris

taastada voolu. Esimesel päeval tunnistaja suhtles hagejaga, et nad teeksid koos ja hageja

näitaks, mida tegema hakatakse, järgmisel päeval nad enam ei kohtunud ning tunnistaja

kohtus veel kord hagejaga kui viimane viis oma tööriistad ära objektilt (II kd tlk 14).

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JV ütluste kohaselt I K paigaldas liikumisandurite

süsteemi ja kaableid, peakilbini ei jõutud, tööd valmis ei saanud (II kd tl 200). Korterelamu

XXX kaetud tööde aktidega on tõendatud, et veel 19.10.2009 on jätkunud elektritööde

teostamine XXX korterelamus (II kd tl 75). Tunnistaja TP ütlustega loeb kohus tõendatuks, et

13. oktoobriks 2009 ei olnud hageja poolt alltöövõtulepingu punkti 2.1. leping objektiks

olevad tööd lõpule viidud ja pärast hageja lahkumist XXX objektilt elektritööde tegemine

jätkus. Asjaolu, et hageja poolt teostatavad tööd valmis ei saanud on tõendatud ka tunnistaja

JV ütlustega ja XXX kohta 19.10.2009 koostatud kaetud tööde aktidega.

24. Hageja on kohtule esitanud hageja poolt allkirjastatud 05. novembril 2009 kuupäeva

kandva XXX tööde lõpetamise akti (I kd tlk 88). Nimetatud akt on koosatud hageja poolt 3

nädalat pärast XXX objektilt lahkumist. Kohus leiab, et hageja poolt ühepoolselt allkirjastatud

05. novembri 2009 kuupäeva kandev XXX tööde lõpetamise akt (I kd tl 88), samuti OEM

poolt TGOÜ-le esitatud arved (I kd tl 166-189), mõõteprotokollid (II kd tlk 77-83), hulgaliselt

elektrikilpidest ja hagejast endast tehtud fotod ei tõenda seda, et hageja poolt XXX tööde

lõpetamise aktis märgitud tööd olid hageja poolt tegelikult ka valmis tehtud. Hageja poolt

esitatud mõõteprotokollidele ei ole märgitud, kus need nimetatud hageja poolt väidetavalt

tehtud mõõtmised on aset leidnud ning hageja poolt tehtud fotodest ei ole võimalik tuvastada,

et need fotod oleksid tehtud XXX asuval objektil. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja TP

ütlustest nähtub, et töid hageja objektil ei lõpetanud ning osaliselt tegid need tööd teised

kostja poolt palgatud töömehed (I kd 14-15). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks

kostjale tema poolt tehtud tööd vastuvõtmiseks pakkunud. Selle asemel, et tööd objektil

lõpetada, hageja hoopis lahkus objektilt 12. oktoobril 2009. Hageja on küll väitnud, et ta

saatis 12.11.2009 kostjale e-posti teel XXX tööde lõpetamise akti, kuid kostja on selle

saamisele vastu vaielnud ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kunagi hageja poolt

kostjale saadetud e-kirjad kätte saanud.

25. Hageja on väitnud, et peale teist töönädalat algasid probleemid KÜ XXX esindajaga PL,

kes kuidagi ei aidanud töö projektijärgsele valmimisele kaasa. Näiteks pidi hageja üles

monteerima teistsuguse koridoride ja keldrivalgustuse, mis seadmete ja kaablite arvult oli 2

korda suurem. Samuti oli probleem selles, et projekti järgi pidi olema peakilbi projekt, aga

KÜ XXX esindaja PL soovis peakilbi vahetust. Hageja küll väidab, et ta teavitas tekkinud

probleemidest VV, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjat teavitanud tööde

tegemisel väidetavalt tekkinud takistustest, millest tulenevalt on kohtu hinnangul hageja

väited tekkinud probleemidest ja sellest kostja informeerimisest paljasõnalised ja tõendamata.

Juhul kui hagejal ei olnud võimalik jätkata temast tulenevate asjaolude tõttu tööde teostamist,

siis oleks hageja pidanud vormistama kirjaliku tööde peatamise akti, ühegi akti aga hageja

poolt vormistatud ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et töö jäi lepingulises mahus

lõpetamata, sest VV lükkas hageja tööprotsessist kõrvale. Kohtuistungil üle kuulatud

tunnistaja TP ütlustest nähtuvalt 12. oktoobril 2009 ootas kostja hagejat kahe elektrikuga, et

asi kiiremini nõutud tulemuseni viia, kuid hageja ise ei ilmunud enam järgmistel päevadel

XXX objektile kohale. Seega hageja ise ei ole näidanud üles soovi lepingujärgsete tööde

lõpetamiseks.

26. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et elektritööde tegemine ei saa olla tõendatud

saatelehtedega, fotodega, joonistega, ja meilidega, lepingute projektidega ja tunnistajate

ütlustega. Seda, kas elektritööd on nõuetekohaselt tehtud saab tõendada tööde vastuvõtmisega

Elektriohutusseaduse kohaselt pädeva ametiisiku poolt. Käesoleval juhul on täitmata

Elektriohutusseaduse § 19 punktist 2 tulenev nõue, mille kohaselt elektriöö ettevõtja peab

pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis-ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning

elektriseadme või –paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või

tehtud elektritöö vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuetele ning seda kirjalikult kinnitama. Hageja kostjale nimetatud deklaratsiooni esitanud ei

ole. Kuivõrd hageja ei ole nimetatud deklaratsiooni esitanud, siis ei ole olnud võimalik

Elektriohutusseadusest tulenevale pädevale ametiisikule esitada hageja poolt väidetavalt

teostatuid elektritöid kontrollimiseks. XXX korterelamu elektripaigaldise nõuetekohasuse

deklaratsiooni nr 12-10 on esitatud Elektritööde Ettevõttele „Aia“ kontrollimiseks

elektripaigaldise ehitaja vastutava elektritööde juhi VV poolt 03.11.2009, mitte hageja poolt

(II kd 173).

27. Teiseks eelduseks, et lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause

kohaselt on tööde vastuvõtmise pakkumine hageja poolt ja selleks kostjale mõistliku tähtaja

andmine. Lisaks sellele, et hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et hageja ja kostja vahel

sõlmitud alltöövõtulepingus kokku lepitud tööd oleks valmis tehtud hageja poolt, ei ole hageja

ka tõendanud, et hageja oleks andnud kostjale mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks.

28. Kuna tõendamist on leidnud, et hageja poolt ei olnud lepinguga kokku lepitud tööd valmis

tehtud, tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks tööde vastuvõtmist kostjalt nõudnud ja

selleks mingi tähtaja määranud, siis ei ole alust lugeda kostjat tööde vastuvõtmisest alusetult

keeldunuks ja kostja tööd vastu võtnuks VÕS § 638 alusel.

29. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue poolte vahel sõlmitud

alltöövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu lepingujärgse tasu väljamõistmiseks, puudub alus

kostjalt hageja kasuks ka viivise väljamõistmiseks.

Tõendid, mida kohus ei arvesta

30. Tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, peab kohus käesoleva vaidluse

lahendamisel asjas tähtsust mitteomavateks ja jätab need otsuse tegemisel arvestamata.

Menetluskulud.

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §

174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

Marget Henriksen

kohtunik