2-12-5426/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-5426 Tsiviilasi Swedbank AS hagi DTvastu võla nõudes Hagi hind 3195.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja esindaja: Kerly K (XXX ); Kostja: DT(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista DT võlgnevus 6390.00 EUR (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend eurot ja 00 senti) Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista DT Swedbank AS -i kasuks viivis protsendina põhinõudest (3195.00 eurolt) alates 06.02.2012.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Välja mõista DT menetluskulu summas 479.33 EUR (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 33 senti) Swedbank AS -i kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (479.33 eurolt) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 13. juunil 2012.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võla summas 6390.00 eurot, millest põhiosa võlgnevus moodustab 3195.00 eurot ja kõrvalnõuded 3195.00 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest (3195.00 eurolt) alates 06.02.2012.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.

Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks, kuid soovib tsiviilasja lahendada kompromissiga. Hageja on kohtule teatanud, et maksegraafiku koostamine ei ole hagejale vastuvõetav ja on palunud teha kohtul hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse ning teavitanud, et on nõus loobuma edasikaebe õigusest, kui ka kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule esitanud kinnitust, et ta loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu 479.33 eurot riigilõivuna hagiavalduse esitamisel.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 479.33 eurot ning menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Koidula Laurisaar kohtunik