3-11-2358/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2358

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Aleksandr Romanenkovi poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.11.2011. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 03.10.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

politseiametnik A. Romanenkovi poolt avalik-õiguslikus suhtes põhjustatud varalise ja

mittevaralise kahju väljamõistmist. Kaebuse kohaselt põhjustas A. Romanenkov kaebajale

kahju sellega, et andis 07.08.2009 toimunud sündmuste kohta valeütlusi ning seetõttu määrati

kaebajale alusetult vanglakaristus.

2. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 01.11.2011. a määrusega kuni

31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 4 alusel, kuna

kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Määruse kohaselt ei kuulu halduskohtu

pädevusse kriminaalmenetluse käigus antud ütluste õiguspärasuse kontroll ega ka nimetatud

ütluste andmisega seostatud kahjunõude läbivaatamine.

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 01.11.2011. a määrus

tühistada, kuna see piirab kaebaja õigust õiglasele kohtulikule menetlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 01.11.2011. a määrusega põhjendatult

HKMS vr § 11 lg 4 alusel, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Halduskohus on õigesti märkinud, et politseiametniku poolt kriminaalmenetluse käigus antud

ütluste õiguspärasus ei allu halduskohtulikule kontrollile ning halduskohtul puudub pädevus

nimetatud ütluste andmisega seostatud kahjunõude läbivaatamiseks. Samuti on halduskohus

korrektselt selgitanud, millistes kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides ja peatükkides

on reguleeritud uurimisasutuse tegevuse peale kaebamise kord.

Politseiametniku poolt ütluste andmise tulemiks on kriminaalmenetluses kasutatav tõend, mis

on juba läbinud vastava kriminaalasja arutamise käigus kohtuliku kontrolli. Käesoleval juhul

on vaidlusaluste ütluste vastavust tegelikele asjaoludele kriminaalasja nr 1-10-1282 raames

hinnanud nii maakohus, ringkonnakohus kui ka Riigikohus selle kaudu, et jättis N. Lilitškini

kassatsioonkaebuse kriminaalasjas nr 1-10-1282 menetlusse võtmata. Seega on N. Lilitškin

oma edasikaebeõigust realiseerinud juba kriminaalmenetluses.

6. Asjakohatu on määruskaebuses esitatud väide, et Tartu Halduskohtu 01.11.2011. a määrus

piirab kaebaja õigust õiglasele kohtulikule menetlusele. Kuna kaebaja on kriminaalmenetluse

käigus esitanud kaitsja vahendusel nii apellatsioonkaebuse kui ka kassatsioonkaebuse, siis ei

saa rääkida õiglase kohtupidamise õiguse piiramisest. Kaebaja kaebeõigus on realiseeritud

ning õiguskindluse tagamiseks on edasikaebevõimalused Eesti kohtusüsteemis ammendatud.

Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka teised N. Lilitškini määruskaebuses toodud

väited. Kaebaja viide esialgse kaebuse põhjendustele ei ole määruskaebuse lahendamisel

asjakohane, kuna käesolevas menetlusetapis käib vaidlus üksnes selle üle, kas halduskohus

tagastas kaebuse põhjendatult.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk