3-09-2950/92 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-09-2950

Haldusasi

Anatoli Flotovi kaebus Tartu Vangla toimingute ning

20.11.2009. a käskkirja nr 1-4/1758 ja 22.10.2009. a

käskkirja nr 1-4/1619 õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.05.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Anatoli Flotovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Anatoli Flotov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2011. a otsus

muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 20.11.2009. a käskkirjaga nr 1-4/1758 määrati vahistatu Anatoli Flotovile

distsiplinaarkaristus 10 ööpäeva kartserit, kuna ta käitus 21.10.2009 kella 07.50 ajal

inspektor-kontaktisik H. Aimiga ebaviisakalt (oli agressiivne, karjus, vehkis kätega) ning

kasutas ähvardavat väljendit. Kella 10.05 paiku ähvardas kaebaja inspektor–kontaktisikut

tapmisega.

Tartu Vangla 22.10.2009. a käskkirjaga nr 1-4/1619 kohaldati A. Flotovi suhtes

vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ning

ohjeldusmeetmena määrati käeraudade kasutamine.

2. A. Flotov esitas 10.12.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute

õigusvastaseks tunnistamiseks seonduvalt kontaktisiku H. Aimi poolt ettekande nr. 1756A

koostamisega, kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega 22.10.2009,

kaebaja kartserisse paigutamisega ja kaebaja süüdimõistetute sektorisse paigutamisega.

Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja hilisema mittevaralise kahju hüvitamise soovi.

Tartu Halduskohtu 22.03.2010. a kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus tühistas eelnimetatud otsuse põhjendusel, et kaebusest oli võimalik

välja lugeda kaebaja tahet vaidlustada lisaks toimingutele Tartu Vangla 20.11.2009. a

käskkirja nr. 1-4/1758 ja andis suunise välja selgitada, kas kaebaja soovib ka 22.10.2009. a

käskkirja nr. 1-4/1619 õigusvastaseks tunnistamist.

29.04.2011. a kohtuistungil taotles kaebaja lisaks eelpoolnimetatud toimingute õigusvastaseks

tunnistamisele ka Tartu Vangla 20.11.2009. a käskkirja nr 1-4/1758 ja 22.10.2009. a käskkirja

nr 1-4/1619 õigusvastasuse tuvastamist motiivil, et soovib edaspidi esitada mittevaralise kahju

hüvitamise nõude.

3. Tartu Halduskohtu 19.05.2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Analüüsides Tartu Vangla 20.11.2009. a käskkirja nr 1-4/1758 leidis kohus, et see on välja

antud õiguspäraselt. Kohus tuvastas, et kaebaja pani oma teoga toime VangS § 67 p 1

rikkumise, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval järgida vangla sisekorraeeskirju ja alluda

vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Samuti rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra

p-de 7.2.3 ja 7.1.3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi teiste isikutega suhtlemisel kasutada

ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid ning kinni peetav isik on kohustatud käituma

viisakalt teiste kinnipeetavate ja vangla teenistujatega.

Kohus jõudis tõendeid analüüsides seisukohale, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine on

tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati kaebaja süü ning peeti proportsionaalseks

kaebaja karistamist kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel arvestati

rikkumise iseloomu ja kinnipeetava enda suhtumist asjasse. A. Flotovile anti

distsiplinaarmenetluse käigus võimalus anda oma õiguste kaitseks selgitusi, mida ta ka

kasutas. Tal võimaldati tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga, mis on menetlust

kokkuvõttev dokument ning milles kajastub kogutud tõendite nimekiri, nende analüüs ja

tehtud järeldused ning ettepanek distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kaebaja protokollile

vastuväiteid ei esitanud.

Tartu Vangla 22.10.2009. a käskkirjaga nr 1-4/1619 seonduvalt märkis kohus, et peab

julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks ning kaevatavat käskkirja eesmärgipäraseks ja

õiguspäraseks.

Kohus nõustus vangla seisukohaga, et julgeolekuabinõude kohaldamine nende kinnipeetavate

suhtes, kes on ohtlikud vangla julgeolekule ja teistele isikutele, on põhjendatud. Täiendavad

julgeolekuabinõud on kohaldatavad ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ning

kohaldatavad preventiivsel või tõkestaval eesmärgil.

Vaidlustatud vangla toiminguid, mis seisnesid kontaktisiku H. Aimi poolt ettekande

nr 1756A koostamises 21.10.2009, kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete

kohaldamises 22.10.2009, kartserisse paigutamises ja süüdimõistetute sektorisse

paigutamises, analüüsides leidis kohus, et vangla kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikkunud

ning põhjendamatult ega õigusvastaselt tema suhtes meetmeid ei kohaldanud. Kaebajale ei ole

põhjustatud rohkem kannatusi või ebamugavusi kui need, mis kaasnevad vanglas kinni

pidamisega.

Kohus asus seisukohale, et inspektor-kontaktisik H. Aim ei ole oma ettekandes nr 1756A

toonud välja väidet, et kaebaja ähvardas teda tapmisega. Seetõttu on väär kaebaja väide, et

kaebaja sai distsiplinaarkorras karistada üksnes H. Aimi ettekande alusel.

Kohus pidas seaduslikuks kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise 22.10.2009. a

käskkirja alusel, mida kaebaja antud asjas on vaidlustanud ning kohus on õiguspäraseks

pidanud. Käeraudade kohaldamist rakendati käskkirja kohaselt ajal, mil vanglaametnik

siseneb kambrisse ja seal viibib. Väidet, et käeraudu kohaldati tema suhtes kambris pidevalt,

ei ole kaebuse esitaja millegagi tõendanud.

Samuti on seaduslik kaebaja kartserisse paigutamine, kuna seda on tehtud Tartu Vangla

20.11.2009. a käskkirja nr 1-4/1758 alusel, mida kaebaja antud asjas on vaidlustanud ning

kohus õiguspäraseks pidanud.

Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, et tema kui vahistatu paigutati süüdimõistetutega

ühte sektsiooni, kuna teda hoiti ka seal endiselt eraldi lukustatud kambris ja tagati

eraldihoidmise printsiip. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela paigutada ühte osakonda

kinnipeetavat ja vahistatut, kui nad mõlemad asuvad lukustatud kambris ja tagatud on nende

suhtes eraldihoidmise printsiibi järgimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A. Flotov esitas apellatsioonkaebuse ja selle täienduse, milles palub Tartu Halduskohtu

19.05.2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist.

Edasikaebuses märgitu kohaselt toimus asja läbivaatamine kohusetundetult ja

eelarvamuslikult. Kaebaja arvates rikkus halduskohus kohtumenetluse normi, kuna kohtunik

lahendas ise enda mittetaandamise küsimuse.

Kaebaja leidis, et halduskohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ning neid moonutanud. Kohus

ei arvestanud kaebaja seisukohti ja põhjendusi.

Kaebaja leiab, et ettekanded nr 1756-A ja 1756 on absurdsed ja ekslikud. Selgusetuks jääb,

miks ei andnud julgeolekutöötaja V. Reiko, kellega kaebaja vestles, kirjalikke selgitusi.

Nimetatud ettekannetest sai kaebaja teada alles 18.11.2009, millest ta järeldab, et need olid

koostatud pärast intsidenti ja vormistatud tagasiulatuvalt.

Kaebaja märgib, et halduskohus luges õiguspäraseks käskkirja nr 1-4/1758 ja pidas

tegelikkusele mittevastavaks kaebaja põhjendusi H. Aimi ametiülesannete täitmatajätmise,

ebaseadusliku ja õigusvastase käitumise kohta. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla töötajad

rikkusid oma tegevuse ja tegevusetusega tema subjektiivseid õigusi, samuti seaduslikke

nõudmisi.

22.10.2009. a käskkiri nr 1-4/1619 ei vasta HMS-i §-le 54 ning vanglal ei ole õigust hoida

kaebajat käeraudades iga päev nii kambris sees kui väljaspool. VangS § 70 lg 2 alusel ei tohi

kasutada ohjeldusmeedet üle 12 tunni. Vanglal on õigus kasutada erivahendeid konkreetse

kaasuse korral, selle toimepanemise hetkel ja ühekordselt. Kaebaja leiab, et kohtunik rikkus

kohtumenetluse norme, kui jättis üle kuulamata tema poolt nimetatud tunnistajad.

5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

halduskohtu 19.05.2011 otsuse muutmata.

Väär on edasikaebuses märgitu, mille kohaselt halduskohus märkis tapmisähvarduse

kellaajaks 10.55. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 1 märgiti, et kella 10.05 paiku ähvardas

vahistatu A. Flotov H. Aimi tapmisega, ning see väide tuleneb Tartu Vangla 20.11.2009. a

käskkirjast nr 1-4/1758 ning vanglaametniku M. Põdra 21.10.2009. a ettekandest nr 1756.

Kaebaja ei märgi, mida oleksid tema poolt taotletud tunnistajad võinud sellist öelda, mis

olnuks kohtuotsuse tühistamise põhjuseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.05.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla 20.11.2009. a käskkirja nr. 1-4/1758 ja tema selle

haldusakti alusel kartserisse paigutamise põhjusel, et temale määratud distsiplinaarkaristus oli

õigusvastane, kuna distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühepoolselt, st menetlusnorme rikkudes.

Samuti vaidlustas kaebaja kontaktisiku H. Aimi poolt ettekande nr. 1756A koostamist

põhjusel, et see on sisult ebaõige, kuna kaebaja ei ähvardanud H. Aimi tapmisega, vaid nõudis

temalt töökohustuste täitmist.

Ringkonnakohus nõustub distsiplinaarkaristuse määramise ja kohaldamise osas

halduskohtuga, et tegemist ei olnud õigusvastaste toimingute ja haldusaktiga, sest

distsiplinaarmenetluse läbiviimist kajastavate materjalide alusel ei ole põhjust nõustuda

kaebaja arvamusega, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühepoolselt ja menetlusnorme

rikkudes.

8. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani vahistatu A. Flotov toime distsipliinirikkumise, mis

väljendus selles, et 21.10.2009 kella 07.50 ajal käitus ta inspektor-kontaktisik H. Aimiga

ebaviisakalt (oli agressiivne, karjus, vehkis kätega) ning kasutas tema suhtes ähvardavat

väljendit. Samal päeval kella 10.05 paiku tehtud kõnes valvurile ähvardas vahistatu

inspektor-kontaktisik H. Aimi tapmisega.

Ettekandest nr. 1756A 21.10.2009 nähtuvalt selgitas inspektor-kontaktisik H. Aim, et

21.10.2009 kella 07.50 ajal käitus vahistatu A. Flotov kambris 3094 agressiivselt ja ähvardas

teda. Inspektor–kontaktisik on märkinud, et kaebaja nõudis ühe tunni jooksul

julgeolekutöötajat, vastasel juhul ta ei vastutavat oma tegude eest ning ähvardas kontaktisikut,

et viimane veel kahetseb, kui kaebaja soove kohe ei täideta.

Inspektor-kontaktisik H. Aim ei ole oma ettekandes nr. 1756A, mida kaebaja on vaidlustanud,

väitnud, et kaebaja ähvardas teda tapmisega juba 21.10.2009 kella 07.50 paiku. Seetõttu ei

ole õige kaebaja väide, et kuna ta ei ähvardanud H. Aimi tapmisega, sai ta distsiplinaarkorras

karistada H. Aimi ettekande põhjal alusetult, kuna viimane esitas kaebaja kohta valeandmeid.

Selle kohta, et kaebaja ähvardas H. Aimi tappa samal päeval kell 10.05 teisele

vanglaametnikule tehtud kõne käigus, on ettekande koostanud vanglaametnik M. Põder

(tl 9).

Vanglaametnike poolt ettekande kirjutamine toimunud distsipliinirikkumiste kohta on igati

seaduspärane, sest VangS § 133 järgi on vanglaametnikud kohustatud vangla direktorit

teavitama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtumitest, mis

puudutavad vangla sisekorraeeskirja täitmist ja vangla julgeolekut.

Kaebaja on 21.10.2009 toime pannud VangS § 67 p-i 1 rikkumise, mille kohaselt tuleb

kinnipeetaval jälgida vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglateenistujate seaduslikele

korraldustele. Samuti rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra p. 7.2.3 ja p. 7.1.3 nõudeid,

mille kohaselt ei tohi teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid ja ähvardavaid

väljendeid ning kohustus on käituda viisakalt ka teiste kinnipeetavate ja vangla

teenistujatega. Distsiplinaarsüütegu on tõendatud valvur M. Põderi ettekandega nr. 1756,

inspektor-kontaktisik H. Aimi ettekandega 1756A ja julgeolekuosakonna spetsialisti

ettekandega 1756-B. Samuti on asja kohta andnud seletuse A. Flotov ise, kes on võtnud

omaks nii selle, et 21.10.2009 oli tal sõnavahetus inspektor-kontaktisikuga, kui ka selle, et ta

helistas mõne aja pärast valvurile, kellega vestles kõrgendatud toonil, nõudes

julgeolekutöötajat ja kasutades „ebanormaalset sõnavara“, sest väidetavalt oli ta

inspektor-kontaktisiku peale vihane ja närvisüsteem ei pidanud vastu (tl 13-15). Samast

seletusest nähtub, et kohe pärast telefonikõnet saadeti kaebaja juurde vangla

julgeolekuosakonna töötaja ning kaebaja kutsuti hiljem ka julgeolekutöötaja juurde välja, kes

küsis kaebajalt selle kohta, kas viimane telefonikõnes ähvardas H. Aimi tappa. Asjaolu, et

oma seletuses tunnistab kaebaja küll vihahoos ebatsensuursete sõnade kasutamist, kuid ei

tunnista tapmisega ähvardamist põhjusel, et seda ta ei teeks, kuna on just seetõttu ise

vanglasse sattunud, ei anna veel alust järeldada, et kaebaja tõesti telefonikõnes H. Aimi

tapmisega ei ähvardanud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja kõne vastu võtnud

M. Põdra 21.10.2009. a ettekandes ning kuna tapmisähvardust ei esitatud otse H. Aimile

endale, vaid kaebaja poolt tehtud kõnes teisele vanglaametnikule, siis ei ole usutav kaebaja

väide, et H. Aim on M. Põdra lihtsalt nõusse saanud kaebaja vastu avalduse kirjutamiseks.

Seda, et tapmisähvardus siiski oli, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka julgeolekuosakonna

spetsialisti 27.10.2009. a ettekanne (tl 11), millest nähtuvalt on tapmisähvardusega seoses

vesteldud ka H. Aimiga ja kaalutud kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamist.

A. Flotovit on teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on antud

distsiplinaarmenetluse käigus võimalus oma õiguste kaitseks selgitusi anda ja kaebaja on seda

õigust kasutanud. Samuti on kaebaja tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga, mis on

menetlust kokkuvõttev dokument ning milles kajastub kogutud tõendite nimekiri, nende

analüüs ja neist tehtud järeldused ning ettepanek distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kui

kaebaja leidis, et tõendeid ei ole kogutud piisavalt või nendest on tehtud ebaõiged järeldused,

oli kaebajal õigus esitada distsiplinaarmenetluse protokollile omad vastuväiteid, mida kaebaja

teinud ei ole.

Üksnes asjaolu, et kaebaja õigustab oma käitumist, mida vastustaja käsitles raske

distsipliinirikkumisena, sellega, et inspektor-kontaktisiku käitumine ei rahuldanud teda, ei

tähenda veel, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õigusvastane.

VangS § 100 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi.

VangS § 100 lg 1 p 3 kohaselt on vahistatu kartserikaristuse maksimaalne määr 30 ööpäeva.

Kaebajale määrati karistuseks 10 ööpäeva kartserit ning selle määramisel arvestati

distsipliinirikkumise iseloomu, raskusastet ja kinnipeetava enda suhtumist asjasse, samuti ka

seda, et teda oli 08.10.2009 tutvustatud vangistuse täideviimist reguleerivate aktidega,

mistõttu oli A. Flotov teadlik kinni peetava isikute kohustustest ja rikkus neid süüliselt.

Kergendava asjaoluna on karistuse määramisel arvesse võetud seda, et alates kaebaja

paigutamisest Tartu Vanglasse 07.10.2009 kuni 21.10.2009 ei olnud A. Flotov muid

distsipliinirikkumisi toime pannud.

Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul jätnud esitatud kaebuse A. Flotovile

määratud distsiplinaarkaristusega seonduvas osas põhjendatult rahuldamata.

9. 22.10.2009. a käskkirja nr 1-4/1619 ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete

kohaldamist 22.10.2009 vaidlustas kaebaja põhjusel, et tema hinnangul kohaldati täiendavaid

julgeolekuabinõusid alusetult, kuna ta ei ähvardanud 21.10.2009 H. Aimi tappa, samuti ka

põhjusel, et kuna ta oli 22.10.2009 vahistatu, siis ei oleks tema suhtes võinud täiendavaid

julgeolekuabinõusid üldse kohaldada (tl 19, 30, 115). Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega seoses enda paigutamist süüdimõistetute osakonnas asuvasse kambrisse

vaidlustas kaebaja viitega Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-91-06.

10. Tartu Vangla 22.10.2009. a käskkirjaga nr 1-4/1619 kohaldati vahistatu A. Flotovi suhtes

VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 5 ning lg 4 ja § 70 lg 1 alusel alates 22.10.2009 täiendavaid

julgeolekuabinõusid ning ohjeldusmeetmena määrati kasutada A. Flotovi suhtes käeraudu

ajaks, kui vahistatu viibib väljaspool elukambrit ja ka peale sihtkohta jõudmist, välja arvatud

jalutusboksis viibimisel. Käeraudu määrati kasutada ka ajaks, mil vanglaametnik siseneb

A. Flotovi kambrisse. Käerauad eemaldatakse vanglaametniku poolt kambrist lahkumisel.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendina märgiti käskkirjas, et vahistatu

A. Flotov pani 21.10.2009 toime õigusrikkumise, käitudes kõigepealt elukambris inspektor-

kontaktisikuga agressiivselt ning ähvardas teda hiljem tapmisega, millest nähtub, et vahistatu

A. Flotov on ohtlik teistele isikutele. Ennetamaks otsese ohu tekkimist ning võimaliku raske

õigusrikkumise sooritamist, peeti preventiivsel eesmärgil vajalikuks kaebaja suhtes võtta

tarvitusele täiendav julgeolekuabinõu, tagamaks vanglas viibivate isikute turvalisus.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine

toimub kord kuus esimesel esmaspäeval (tl 6).

VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma

tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lg 2 p-i 5 kohaselt on täiendavate

julgeolekuabinõudena lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib

sama seaduse § 69 lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmena kasutada fikseerimist, käeraudu,

jalaraudu või rahustussärki. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või

tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on

piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse

kahjustada (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10,

p 12).

Samas on kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel

piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu

kohaldamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Seetõttu ei ole ka alati nõutav, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid varasemalt juba tuvastatud

distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud

kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.

Toimiku materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja 2009. a vanglas teist korda ja Tartu Vanglasse

paigutati ta vahistatuna 07.10.2009.a. 21.10.2009 Tartu Vangla direktori nimele koostatud

ettekannetes teatasid inspektor-kontaktisik H. Aim ja valvur M. Põder kaebaja

õigusrikkumisest, mis seisnes selles, et 21.10.2009 kella 07.50 ajal käitus ta inspektor-

kontaktisik H. Aimiga ebaviisakalt (oli agressiivne, karjus, vehkis kätega) ning kasutas tema

suhtes ähvardavat väljendit. Samal päeval kella 10.05 paiku ähvardas kaebaja inspektor–

kontaktisikut tapmisega.

Kuigi toimiku materjalidest nähtuvalt andis kaebaja juhtunu kohta oma seletuse alles

18.11.2009 (tl 13-15) ja sama intsidendi osas määrati A. Flotovile distsiplinaarkaristus

20.11.2009 käskkirjaga, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul veel alust asuda seisukohale,

et 22.10.2009. a käskkiri nr 1-4/1619 oleks õigusvastane. Saades informatsiooni selle kohta,

et vahistatu A. Flotov käitus 21.10.2009 inspektor-kontaktisikuga agressiivselt ning ähvardas

teisele vanglaametnikule tehtud kõnes inspektor-kontaktisikut ka ära tappa, oli vanglal

ringkonnakohtu hinnangul tekkinud piisav põhjendatud kahtlus selleks, et A. Flotov võib

kaitstavat õigushüve, teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist, kahjustada.

Seega arvestades asjaolu, et kaebaja puhul oli tegemist isikuga, kes on juba varasemalt

karistatud ning isikuga, kes esitas vanglaametniku suhtes tapmisega seonduva ähvarduse,

peab ringkonnakohus Tartu Vangla 2009. a käskkirja nr 1-4/1619 selle andmise ajal igati

õiguspäraseks, sest ennetava ja tõkestava meetme rakendamine oli suunatud õigushüve

kahjustamise ärahoidmisele ning esines põhjendatud kahtlus, et õigushüve kahjustamine on

tõenäoline. Lisaks sellele ei ole A. Flotov seadnud kahtluse alla julgeolekuabinõu valikut

ning julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud õigusrikkumine on tõendamist leidnud

ka hilisemalt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus, mille tulemusena koostatud

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja on kohtud sama menetluse käigus pidanud samuti

õiguspäraseks ja põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt on seaduslik ka vangla toiming, e. kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine alates 22.10.2009, sest seda on tehtud 22.10.2009. a

käskkirja alusel, mida kaebaja on antud asjas on vaidlustanud ning kohus õiguspäraseks

pidanud.

05.09.2011 esitatud apellatsioonkaebuse täienduses (tõlge kd. II, lk 32-33) on kaebaja küll

märkinud, et tema arvates on ohjeldusmeetmete kohaldamine 7 kuu vältel õigusvastane, kuid

toimikus olevatest halduskohtule esitatud kaebustest ja selle täiendustest ei nähtu, et kaebaja

oleks juba esimese astme kohtus vaidlustanud seda, kui kaua tema suhtes 22.10.2009. a

käskkirja nr 1-4/1619 alusel ohjeldusmeetmeid rakendati, ega ka vangla toiminguid või

haldusakte, millega 22.10.2009. a käskkirja kohaselt igakuiselt otsustati täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise või jätkamise üle. Samuti sätestas kuni

31.12.2011 kehtinud HKMS § 34 lg 3, et ringkonnakohtus ei saa esitada nõudeid, mida

esimese astme kohtule ei esitatud ja sama sätestab ka hetkel kehtiva HKMS § 182 lg 3,

mistõttu puudub ringkonnakohtul alus anda käesoleva vaidluse käigus hinnangut ka sellele,

kas kaebaja suhtes alates 22.10.2009 kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete

kohaldamine väidetavalt seitsme järgneva kuu jooksul oli õiguspärane või mitte.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, et

tema kui vahistatu paigutati täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisel 22.10.2009 teise

kambrisse, mis asus süüdimõistetute sektsioonis. VangS § 12 lg 1 p 3 alusel hoitakse vanglas

eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid. VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatuid ööpäev läbi

lukustatud kambris. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela paigutada ühte osakonda

kinnipeetavat ja vahistatut, kui nad on mõlemad endiselt lukustatud kambris ja tagatud on

nende suhtes eraldihoidmise printsiip. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja kui vahistatu ja

tema suhtes kohaldatavate kinnipidamistingimuste osas oleks pärast 22.10.2009 muutunud

midagi peale kambri asukoha vangla erinevates elusektsioonides. Ta asus endiselt lukustatud

kambris vastavalt VangS § 90 lg-le 3. Üksnes see, et lukustatud kamber ei asunud enam

eeluuritavate eluhoones, vaid süüdimõistetute eluhoones, ei saanud kuidagi rikkuda kaebaja

õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane ka kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi

16.01.2007. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-91-06, sest selle lahendi kohaselt peeti

õigusvastaseks juba süüdimõistetud isiku jätkuvat kinnipidamist vahistatutele ettenähtud

tingimustes põhjusel, et vahistatutele ette nähtud kinnipidamisrežiim on mõnevõrra rangem

süüdimõistetute omast.

12. Samuti ei olnud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine vahistatu suhtes

õigusvastane, sest VangS § 90 lg 1 järgi kohaldati eelvangistuse kandmisele ka sama seaduse

1, 2 ja 7 ptk. sätteid ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseid sätestav VangS

§ 69 asub VangS teises peatükis, mistõttu kohalduvad nimetatud sätted ka vahistatule.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ka kaebaja

viited sellele, et ta esitas kohtunik M. Priksi suhtes taandamisavalduse, kuid sama kohtunik

vaatas asja siiski ise uuesti läbi ega ka väited selle kohta, et halduskohus jättis põhjendamatult

üle kuulamata tema poolt taotletud tunnistajad.

08.12.2010 esitas kaebaja tõesti halduskohtuniku suhtes taandamisavalduse (tl 116), kuid see

lahendati TsMS §-s 26 ettenähtud korras, so juhul, kui taandatav kohtunik ennast ise ei

taanda, lahendab taandusavalduse kohtu esimees. Mõlemad taandamisavalduse lahendamiseks

tehtud määrused, sh Tartu Halduskohtu esimehe 03.01.2011. a määruse, on kaebaja

28.12.2010 ja 17.01.2011 isiklikult kätte saanud (tl 124p ja 141p).

08.12.2010 esitatud kaebuse täienduses taotles kaebaja kutsuda tunnistajatena kohtusse

inspektor-kontaktisik H. Aim ja J. Luberg. Samas on kaebaja jätnud põhjendama, milliseid

tema poolt esitatud kaebust põhjendavaid väiteid peavad need tunnistajad oma ütlustega

kinnitama. Arvestades seda, et J. Luberg ei ole olnud seotud kaebajale distsiplinaarkaristuse

määramisega ega ka tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, siis jättis

halduskohus põhjendatult J. Lubergi tunnistajana üle kuulamata. H. Aim on

distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus 21.10.2009 juhtunu kohta ettekande kirjutanud.

Ei ole tõenäoline, et ta oleks tunnistajana öelnud kohtus midagi varasemaga väljendatust

oluliselt erinevat ning ta ei ole muul viisil olnud seotud kaebaja suhtes julgeolekuabinõude

kohaldamise või distsiplinaarkaristuse määramisega. Seetõttu puudub alus asuda seisukohale,

et ka tema tunnistajana kohtusse kutsumata jätmine oleks kuidagi rikkunud kaebaja

subjektiivseid õigusi või võimalusi oma väiteid tõendada.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel A. Flotovi enda kanda.

Einar Vene

Agu Timmi

Maili Lokk