2-12-14891/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-14891

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaali avaldus IR(R ) pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood

11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 TALLINN)

Võlausaldaja tehinguline esindaja Krista Arraste

Võlgnik IR(isikukood XXX elukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Danske

Bank

A/S

Eesti

filiaali

avaldus

IR(R

)

pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja IR(isikukood XXX, elukoht XXX ) pankrot 11. juunil 2012.a kell

9.00.

3. Nimetada IRpankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ,

Estonia

pst

1,

10143

Tallinn,

tel

4400,

55757,

e-post

oliver.ennok@haldur.just.ee).

4. Määrata IR võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 4. juuli 2012.a algusega kell

11.15 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Kohustada I R kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 4.juulil 2012.a kell 11.00. Kui IR vannet

andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata

arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata IR ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1 200 eurot, millele

lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend)

eurot ja hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 49

(nelikümmend üheksa) eurot.

9. Välja mõista IR Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks ajutise halduri tasu

1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 eurot ja ajutise

halduri kulutuste hüvitis 49 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabastada kaebuse tähtaegse esitamsie

nõudest.

Asjaolud

Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas 13.04.2012 avalduse IR pankroti väljakuulutamiseks.

Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks 165 479,40 eurot.

16.04.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 26.04.2012 toimunud eelistungil jäi

võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik võttis õigeks, et ta on püsivalt maksejõuetu.

26.04.2012 tasus Julianus Inkasso OÜ Danske Bank A/S Eesti filiaali eest kohtu tagatiste

kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 500 eurot. 30.04.2012 määrusega nimetas

kohus IR ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Oliver Ennok esitas 23.05.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt

on IR perekonnaseisult lahutatud ja tal on kolm last, kellest üks on alaealine.

Võlgniku poolt antud selgituste kohaselt hakkas võlgniku maksejõuetus kujunema 2008 II

poolaastal.

Võlgnik

peab

maksejõuetuse

kujunemise

põhjuseks

ülemaailmset

majanduslangust, mis eriti suurelt mõjutas kinnisvarasektorit. Aastatel 2004-2009 tegeles

võlgnik äriühingute juhatuse liikme, osaniku ja/või projektide üldjuhi ja vastustajana

kortermajade renoveerimisega Tallinna miljööväärtuslikes piirkondades. Selgituste kohaselt

oli projekte nimetatud perioodil ca 10-12, millest pooled õnnestus võlgniku juhtimisel ka

lõpetada. Renoveerimistöödel tekitas raskusi asjaolu, et mitmed krediidiasutused lõpetasid

majanduslanguse perioodil kinnisvara arenduse finantseerimise olukorras, kus võlgnik oli

taganud äriühingute kohustusi krediidiasutuste ees ka isiklikult. Eelnevast tulenevalt võttis

võlgnik projektide lõpetamiseks laene ka eraisikutelt ja äriühingutelt. Võlgnik tagas

käendajana ka mitmeid äriühingute kohustusi erinevate ehitusega seotud äriühingute ees –

kauplused, allhankijad jne. Kui krediidiasutused algatasid täitemenetlused võlgnikuga seotud

äriühingute suhtes, oli võlgnik olukorras, kus äriühingute majandustegevuseks antud tagatiste

täitmiseks ei olnud piisavalt vahendeid. Viimased 3 kuni 3,5 aastat on võlgnik elatise

hankimiseks tegelenud juhuäridega ning on olnud konsultandiks erinevate projektide juures.

Võlgnik töötab miinimumtasu eest OÜ-s A projektijuhi abi ning assistendina. Igapäevaste

kulude katmiseks on saanud rahalist tuge ka lähisugulastelt.

Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku ainsaks varaks on igakuine sissetulek 290

eurot, millest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgnikule kuuluvad osalused

makseraskustes äriühingutes, mis ajutise halduri hinnangul ei oma väärtust. Võlgniku

esitatud andmete kohaselt on võlgnikul võimalike kohustusi kokku ca 6 500 000 eurot.

Võlgniku selgituste kohaselt ei ole see lõplik, kuivõrd 2010 alguses endistest

kontoriruumidest

asukohaga

XXX,

Tallinnas

väljatõstmise

käigus

hävis

osa

dokumentatsiooni. Valdavalt on nende võimalike nõuete tähtaeg aegunud, kuid suuremad

nõuded on siiski võlgniku poolt välja toodud.

Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on pooled 05.12.2005 sõlminud laenulepingu nr

XXX, millega võlgnik sai laenu summas 118 236,55 eurot, mille ekvivalendiks oli lepingu

sõlmimise seisuga 1 850 000 krooni. Laenu kasutamise eesmärk oli kinnistu, asukohaga

XXX, ostuhinna tasumine. 06.09.2006 sõlmisid pooled laenulepingu muudatuse nr 1, mille

alusel suurendati võlgniku kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 63 911,65 euro võrra,

mille kasutamise eesmärgiks oli renoveerimistööde finantseerimine. Laenuleping sõlmiti

tähtajaga kuni 30.11.2035. Kuivõrd võlgnik ei tasunud laenumakseid tähtaegselt, ütles

võlausaldaja laenulepingu üles alates 15.04.2008. Lepingu ülesütlemise seisuga oli võlgnikul

tasumata laenu põhiosa jääk summas 2 768 875,39 krooni ehk 176 963,39 eurot.

Täitemenetluse käigus müüs kohtutäitur korteriomandi enampakkumisel hinnaga 63 000

eurot, millest kohtutäitur arvestas maha täituritasu summas 7 217,14 eurot, kokku rahuldati

võlausaldaja nõue summas 55 782,86 eurot, millise osa arvestas võlausaldaja laenu põhiosa

jäägi katteks. Seega on võlausaldaja nõue kokku 165 479,40 eurot, millest põhiosa võlgnevus

119 864,08 eurot, intressi võlgnevus 2 897,95 eurot ning viivise võlgnevus 42 717,37 eurot.

ALG Liising AS-i 23.05.2012 nõudeavalduse kohaselt on võlgnikul kohustus võlausaldaja ees

summas 349 048,49 eurot, mis tuleneb laenulepingutest nr XXX ja XXX. Võlgniku ja

Swedbank Liising Aktsiaseltsi vahel on sõlmitud liisinguleping nr XXX, mis on lõppenud

15.01.2010 liisingueseme üleminekuga kolmanda isikule. Võlgniku ja liisinguandja vahel on

sõlmitud liisingulepingud nr XXX ja XXX, mis on ühepoolselt lõpetatud 06.10.2010.

Võlgniku võlgnevus liisinguandja ees on seisuga 07.05.2012 summas 6 828,53 eurot ja

riigilõiv 798,89 eurot. AS-i Swedbank teatise kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused:

laen krediitkaardi võlgnevusest (leping nr XXX), põhiosa võlg 1 723,38 eurot + põhiosa viivis

497,60 eurot + intressi võlg 31,44 eurot + sissenõude kulud 1 917,35 eurot; laenuleping nr

XXX, põhiosa võlg 16 770,26 eurot + põhiosa viivis 5 553,34 eurot + intressi võlg 797,90

eurot + menetlustasu 12,78 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel

on võlgnikul 07.05.2012 seisuga maksude ja maksete võlg summas 124 114,17 eurot

(nimetatud võlgnevus koosneb kohtutäiturite arestinõudest summas 123 923,53 eurot ja

maamaksu võlgnevusest summas 190,64), millele lisandub arvestuslik intress summas 96,54

eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 124 210,71 eurot. Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 13 täitemenetlust.

Seega ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku võimalik

kohustuste kogumaht ca 6,5 miljonit eurot. Halduri poolt esitatud päringute vastustest

tulenevalt on teadaolevaid kohustusi vähemalt 646 000 eurot.

Ajutine haldur ei ole esialgsel hinnangul tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise

halduri hinnangul vajavad edaspidises menetluses täpsemat analüüsi võlgniku pangakontolt

nähtuvad tehingud, mille kohaselt on võlgniku kontodel sooritatud hulgaliselt suuremahulisi

ülekandeid (nii laekumisi kui väljamakseid). Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja

vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varaks on igakuine

miinimumpalga määras laekuv töötasu ning osalused makseraskustes äriühingutes ning

kohustuste maht ületab võlgniku kinnitusel 6 miljonit eurot. Võlgniku kohustused kasvavad

intresside, viiviste ning täitekulude näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva

iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

hooletu finantskäitumine. Võlgnik tegutses üldistele maailmamajandusoludele tundlikus

ehitus- ja kinnisvara sektoris, mistõttu ei ole võlgnik äriühingute majandustegevuse toimimise

tagamiseks isiklikke käendusi ja tagatisi andes arvestanud piisava põhjalikkusega muutlike

majandustingimustega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik taganud kergekäeliselt

võlgnikuga seotud äriühingute majandustegevuses võetud kohustusi. Samuti on võlgnik

võtnud liigseid kohustusi arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma

maksevõimet. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik kohustusi võttes arvestatud oma

sissetuleku muutumise või vähenemisega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud

pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnik on oma seletuskirjas määratlenud makseraskuste ja

maksejõuetuse kujunemise algusfaasiks juba 2008 II poolaasta. Samuti on võlgniku suhtes

esimene käesoleva hetkeni käimasolev täitemenetlus äriühingu poolt algatatud juba 2009.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik kinnitas maksejõuetust.

Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul

määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti 3 000 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitada

vajalikud kulutused. Võlausaldaja vaidles vastu ajutise halduri pakutud deposiidisummale ja

leidis, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks pankrotimenetluse kulude

katteks määrata 1 500 - 2 000 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning

tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja IR pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Oliver

Ennoki.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg

1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 646 000 eurot, võlgniku

enda kinnitusel ületab kohustuste maht 6 milj eurot. Võlgniku varaks on igakuine

miinimumpalga määras laekuv töötasu ning osalused makseraskustes äriühingutes, mistõttu

on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik on taganud

kergekäeliselt võlgnikuga seotud äriühingute majandustegevuses võetud kohustusi, samuti on

võlgnik võtnud liigseid kohustusi arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle

oma maksevõimet. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse

esitamisega. Võlgnik on oma seletuskirjas määratlenud makseraskuste ja maksejõuetuse

kujunemise algusfaasiks juba 2008.a II poolaasta. Samuti on võlgniku suhtes esimene

käesoleva hetkeni käimasolev täitemenetlus äriühingu poolt algatatud juba 2009. Vara

tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud.

28.05.2012 määrusega tegi kohus IR pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda IR pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 2 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Kohtu tagatiste kontole on 05.06.2012 tasunud 400 eurot ALG Liisingu Aktsiaselts, Argo

Ladva, OÜ WW Capital, MGA Capital OÜ ja Danske Bank A/S Eesti filiaal. Seega on IR

pankrotimenetluse kulude katteks kokku kohtu deposiiti tasutud 2 000 eurot.

Kohus leiab, et kuna IR vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus

ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlausaldajate poolt antud

tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja

kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et IR on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara

ja võlgade nimekirja õigsust.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe

andmise kohustuse täitmata jätmisel Indrek R a trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 200 eurot, millele lisandub

käibemaks 240 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80

eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 49 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja

ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2

kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240

eurot, kokku 1 440 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste hüvitis 49 eurot

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja mõista võlgnikult, IR.

Viivi Villemson