Legislator Case Law & Legislation
3-11-1581/13 AI generated

3-11-1581/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-11-1581/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Heiko Vardja esitas 26.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lõuna põhjustatud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 630 eurot. Kaebuse kohaselt

Legislator headnote

AI generated

3-11-1581/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt

Keywords

AI generated
inadequate medical assessment absence of hardship requirement of precision clarification by expert permanent expert breach of professional diligence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1581

Haldusasi

Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 630 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.08.2011. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Heiko Vardja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Heiko Vardja

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (Lõuna

Prefektuuri õigusjärglane alates 01.01.2012)

RESOLUTSIOON

Jätta

Heiko Vardja määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu

24.08.2011. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heiko Vardja esitas 26.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Lõuna

Prefektuuri Tartu arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes kinnipidamise

õigusvastasuse tuvastamist ning nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega

põhjustatud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 630 eurot. Kaebuse kohaselt

ei vastanud kambrid, kus kaebaja viibis ajavahemikul 16.08.2000-07.11.2007, eluruumidele

kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele.

2. Tartu Halduskohus andis 01.07.2011. a määrusega kaebajale võimaluse esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

3. H. Vardja esitas Tartu Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse.

Tähtaegade möödalaskmist põhjendab kaebaja vangistusega seonduvate õigusaktide ja oma

õiguste rikkumisest mitteteadmisega. Seadusega tutvudes ei saanud ta aru, kui pika aja

möödudes võib kahju hüvitamist kohtu kaudu taotleda.

4. Tartu Halduskohus jättis 24.08.2011. a määrusega H. Vardja taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse kuni 31.12.2011. a kehtinud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 12 lg 3 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud

ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal esitada kaebust tähtaegselt. Teadmatus

vangistusõigusega seotud õigusaktidest ning kaebetähtaegadest ei ole mõjuvaks põhjuseks

kaebetähtaja ennistamisel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord.

5. H. Vardja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24.08.2011. a määrus

tühistada ja saata asi menetlemiseks esimese astme kohtule.

Määruskaebuse kohaselt puuduvad kaebajal õigusalased teadmised, et esitada nõuetekohane

tähtaja ennistamise taotlus. Samuti ei selgitanud ka halduskohus kaebajale, milline on

nõuetekohane taotlus või kuidas seda esitada, mistõttu on rikutud kaebaja õigusi.

6. Lõuna Prefektuur oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole pelgalt teadmatus kaebetähtaegadest mõjuv põhjus, mis

tingiks tähtaja ennistamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.08.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja

H. Vardja määruskaebus rahuldamata.

8. Kaebuse kohaselt põhjustati kaebajale kahju ajavahemikul 16.08.2000-07.11.2007. Kuna

kaebaja pidi kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teada saama samaaegselt väidetavalt

nõuetele mittevastavates tingimustes viibimisega, siis kohaldus kahju hüvitamise nõude

esitamisele HKMS vr § 9 lg-s 4 sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg. Arvestades seda, et kahju

väidetav tekitamine lõppes 07.11.2007, siis oli kaebajal õigus pöörduda kohtusse kahju

hüvitamise taotlusega kuni 2010. a novembrini. Kuivõrd väidetav kahju tekitamine algas juba

16.08.2000, siis oli kaebajal kokku üle kümne aasta (16.08.2000-07.11.2010), et viia end

vajadusel kurssi kahju hüvitamise kaebuse esitamise korra ja tähtajaga.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid

põhjuseid, mis annaksid aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08

märkinud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad, ning ka õiguslikult

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul.

9. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tal puuduvad õigusalased teadmised nõuetekohase

tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kui tähtaeg on tõesti mööda lastud mõjuval põhjusel,

saab sellekohased põhjused esitada ka ilma õigusalaste teadmisteta.

Tähtaja ennistamise seisukohalt on asjassepuutumatu kaebaja väide, et halduskohus ei

selgitanud kaebajale, milline on nõuetekohane tähtaja ennistamise taotlus või kuidas seda

esitada. Käesoleval juhul ei ennistatud tähtaega mitte põhjusel, et kaebaja taotlus tähtaja

ennistamiseks ei olnud nõuetekohane, vaid põhjusel, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused

kaebuse seaduses sätestatud tähtajal esitamata jätmiseks ning kehtivas kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et ta saab

vaidlust lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul ning olemata ise piisavalt

hoolikas selleks, et oma õiguste kaitseks vajalik õigusalane teave mõistliku aja jooksul välja

selgitada.

Agu Timmi

Einar Vene

Maili Lokk