3-11-685/54 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-685

Haldusasi

FIE Ando Eelmaa Kaubad kaebus SA Erametsakeskus

17.11.2010 käskkirja nr 7-1/10/202 osaliseks tühista-

miseks

Menetlusosalised

Kaebaja – FIE Ando Eelmaa Kaubad

Vastustaja – SA Erametsakeskus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. augusti 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

FIE Ando Eelmaa Kaubad apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. veebruari 2012. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada FIE Ando Eelmaa Kaubad apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. augusti 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-685

ning teha uus otsus, millega rahuldada FIE Ando Eelmaa Kaubad kaebus ja tühistada

SA Erametsakeskus 17. novembri 2010. a käskkiri nr 7-1/10/202 osas, millega tunnistati

kehtetuks SA Erametsakeskus 19. veebruari 2009. a käskkirja nr 7-1/08/2 punkti 1

alapunkt 29 hooldusraie toetamiseks järgmistel katastriüksustel ja eraldistel:

56202:002:0150 eraldis 26, 56201:002:0178 eraldised 5 ja 6, 56201:002:0177 eraldised 4

ja 6, 56201:002:0176 eraldised 4 ja 5 ning 56202:002:0268 eraldis 2.

3. Mõista SA-lt Erametsakeskus FIE Ando Eelmaa Kaubad kasuks välja esimese ja teise

astme kohtus kantud menetluskulud kokku 1321,94 eurot (üks tuhat kolmsada

kakskümmend üks eurot ja 94 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. juunil 2012. a (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FIE Ando Eelmaa Kaubad esitas 23.10.2008 SA-le Erametsakeskus (EMK) metsa majan-

dusliku väärtuse parandamise investeerimistoetuse taotluse, milles taotles muu hulgas toetust

hooldusraie tegemiseks. EMK rahuldas 19.02.2009 käskkirja nr 7-1/08/2 (tl 26 - 28) p 1 alap-s

29 FIE Ando Eelmaa Kaubad taotluse osaliselt, summas 214 231,5 krooni (13 691,89 €).

3-11-685

2(9)

2. EMK 17.11.2010 käskkirjaga nr 7-1/10/202 tunnistati 19.02.2009 käskkirja nr 7-1/08/2 p

1 alap 29 kehtetuks (p 1), rahuldati FIE Ando Eelmaa Kaubad investeeringutoetuse taotlus

summas 203 981,5 krooni (13 036,79 €) (p 2); kohustati toetuse saajat tegema investeering ja

esitama hiljemalt 2 aasta jooksul selle tegemist tõendavad dokumendid (p 3). Põhjendused:

Täiendava kontrollimise käigus selgus, et taotlus on esitatud hooldusraie teostamiseks puistu-

tes, mille vanus oli metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (metsaregister) kantud in-

venteerimisandmete alusel määratud 30-aastaseks, kuid taotluse esitamise hetkel oli puistu va-

nus metsaregistri andmetel üle 30 aasta (31-33 aastat) järgmistel katastriüksustel ja eraldistel:

56202:002:0150 eraldis 26, 56201:002:0178 eraldised 5 ja 6, 56201:002:0177 eraldised 4 ja 6,

56201:002:0176 eraldised 4 ja 5, 56202:002:0268 eraldis 2. Põllumajandusministri 20.05.2010

määruse nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõu-

ded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (investeeringutoetuse kord) (taot-

luse esitamise ajal kehtinud põllumajandusministri 12.02.2008 määrus nr 9) § 3 lg 1 p-st 1 ja §

4 lg-st 1 nähtuvalt võib inventeerimisandmetele tuginedes maksta hooldusraie eest toetust vaid

kuni 30-aastases puistus, mida on võimalik kontrollida metsaregistri andmete alusel taotluse

esitamise tähtaja seisuga. Keskkonnaministri 16.01.2009 määruses nr 2 „Metsa korraldamise

juhend“ on välja toodud puistute keskmise vanuse määramise alused (§ 12 lg 4, § 13) ja taksee-

rimistunnuste määramise täpsuse vaidluste lahendamise kord (§ 13 lg 6). EMK-l puudub päde-

vus inventeerimisandmete muutmiseks või ümberlükkamiseks. Seda võib teha metsaomanik,

kui ta pöördub inventeerimisandmeid vaidlustades vastavat tegevusluba omava isiku poole.

Toetuse andmisel ei saa puistute vanuse määramisel arvestada metsa korraldamise juhendis

toodud puistuelemendi keskmise vanuse määramise või takseertunnuste määramise täpsusele

esitatavaid nõudeid ning muuta puistu vanust +/- 5 aasta võrra, sest seda metoodikat on inven-

teerimisel juba arvestatud; vea arvestamisel kahekordselt, muutuvad inventeerimisandmed va-

leks. Sellist seisukohta toetab ka Keskkonnaministeerium ja rakendab Keskkonnaamet metsa-

teatisega kavandatud tegevuse lubamise/mittelubamise otsuse tegemisel. Kuna taotluse menet-

lemisel ei arvestatud puistu tegelikku vanust taotluse esitamise hetkel, määrati toetus hooldus-

raie teostamiseks ekslikult ka mittetoetusõiguslikele eraldistele.

Kuna vastutus õigete andmete esitamise eest lasub taotlejal, ei saa ta tugineda õiguspärase

ootuse printsiibile. Taotleja omab metsanduslikku eriharidust ja on võimeline hindama metsa

inventeerimisandmete õigsust. Taotleja kinnitas taotluses oma allkirjaga, et on teadlik toetuse

nõuetest ning kinnitab kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust. EMK-l puudub õigus ja

kohustus mitteabikõlblikele tegevustele toetust maksta. 19.02.2009 käskkiri oli kõnealuste

puistute osas õigusvastane juba selle andmise momendist ning taotleja pidi olema ja oli sellest

teadlik, mistõttu ebaõigete andmete esitamine välistab usalduse arvestamise isiku suhtes. Ava-

lik huvi (riigieelarve ja Euroopa Liidu raha kasutamine mittesihipäraselt ja toetuse eesmärki

eirates olukorras, kus antud meetmes kõikide taotluste rahastamiseks summasid ei jätku) käsk-

kirja osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse otsuse kehtimajäämise suh-

tes. Toetust makstes ei kohtleks EMK võrdselt teisi taotlejaid, kelle taotlused ta samadel tingi-

mustel rahuldamata jätab. 19.02.2009 käskkirja puhul pole tegemist toetuse maksmise otsusega

(investeeringutoetuse korra § 18), vaid taotluse rahuldamise otsusega (sama korra § 14), mille

tulemusena saab taotleja alles hakata tegema taotluses soovitud töid. Taotleja on ja oli teadlik,

et EMK võib taotletud tegevuse osas teostada kontrolli igal ajaperioodil 5 aasta jooksul pärast

toetuse väljamaksmist (investeeringutoetuse korra § 16 lg 2 p-d 1 ja 5), mistõttu võivad vead

välja tulla ka hilisemate kontrollimiste käigus. Alles pärast kuludokumentide esitamist ja nende

investeeringukontrolli teeb EMK otsuse toetuse määramise kohta ja ettepaneku PRIA-le toetu-

se maksmise kohta. Seega ei saanud ega saa taotlejal tekkida 100%-list õiguspärast ootust en-

ne, kui teotuse maksmise käskkiri on EMK poolt vastu võetud ja raha PRIA poolt üle kantud.

3-11-685

3(9)

3. EMK 14.02.2011 vaideotsusega nr 7-4/10/7-2 jäeti FIE Ando Eelmaa Kaubad vaie EMK

17.11.2010 käskkirja p 1 peale rahuldamata. EMK ei ole käskkirja vastuvõtmisel inventeeri-

misandmeid tõlgendanud. Olenemata kliimast, kasvukohast jm looduslikest tingimustest saa-

vad kõik puud igal aastal aasta võrra vanemaks, mistõttu pole inventeerimise hetkel hinnatud

puistu vanus jääv suurus. Mets on bioloogiline ja seega ajas muutuv. Põhjendatud pole väide,

et EMK peab lugema inventeerimisandmetes näidatud puistu vanust muutumatuna kogu selle

10-aastase kehtivusaja jooksul. EMK lähtus metsaregistrist nähtuvast puistu vanusest, liites

sellele ajavahemiku metsakorralduse läbiviimisest kuni taotluse esitamiseni. Toetuse abikõlb-

likkuse kriteeriumi hindamisel pole võimalik lähtuda osundatud sättes kehtestatud ülepinnalise

takseerimise korral puistuelementide vanuse määramisveast +/- 5 aastat. Selle vea arvestamisel

muudetakse puistu vanust suvalises suunas, arvestamata, et puud kasvavad igal aastal. Väide,

et taotleja on käskkirja kehtivusele toetudes teinud kulutusi hooldusraiete tegemiseks, on palja-

sõnaline. Esialgset taotluse rahuldamise otsust muudeti vaid summas 1310,19 € (20 500 kroo-

ni). Taotleja on esitanud kuludokumendid ja tehtud tööde kinnituse ainult katastriüksuse

56202:002:1268 eraldisel 2 teostatud tööde kohta 0,6 ha summas 191,73 € (3 000 krooni), mil-

lest toetuse summa oleks 95,87 € (1 500 krooni). Seega on tehtud kulutused marginaalsed.

4. FIE Ando Eelmaa Kaubad kaebuses paluti tühistada EMK 17.11.2010 käskkiri nr 7-

1/10/202 osas, millega tunnistati kehtetuks EMK 19.02.2009 käskkirja nr 7-1/08/2 p 1 alap 29

hooldusraie toetamiseks järgmistel katastriüksustel ja eraldistel: 56202:002:0150 eraldis 26,

56201:002:0178 eraldised 5 ja 6, 56201:002:0177 eraldised 4 ja 6, 56201:002:0176 eraldised 4

ja 5 ning 56202:002:0268 eraldis 2, ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. Põhjendused:

Vastustaja peab toetuse andjana puistu vanuse määramisel juhinduma metsaseaduses (MS) ja

selle alusel vastu võetud määrustes sätestatud reeglitest ja metoodikast ega saa hinnata puistu

vanust oma suvaotsuse alusel. Vastustaja pole õigusaktidele vastavalt tuvastanud puistu vanust.

Metsamajanduses mõistetakse puistu vanuse all esimese rinde peapuuliigi keskmist vanust, see

määratakse metsa inventeerimise käigus ja inventeerimisandmed kantakse metsaregistrisse. MS

§ 11 lg 4¹ kohaselt kehtivad metsa inventeerimisandmed 10 aastat nende kandmisest metsare-

gistrisse, st et selle aja jooksul vastava puistu vanus ei muutu. Vaidlusalustel eraldistel on puis-

tu vanus metsaregistri andmetel 30 aastat. K K eksperthinnangust nähtub, et puistute keskmise

vanuse määramine on metsamajanduslike võtete kavandamisel üks tähtsamaid parameetreid,

millest sõltuvad mitmed teised takseertunnused. Seetõttu ei saa olla vastuvõetav olukord, kus

iga-aastaselt jooksvalt muudetakse keskmist puistute vanust, arvestamata teisi ajas muutuvaid

takseertunnuseid (keskmine kõrgus, rinnasdiameeter, täius jne).

Isegi kui asuda seisukohale, et metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed pole muutumatul

kujul kehtivad kogu 10-aastase perioodi jooksul, pole võimalik metsaregistrisse kantud inven-

teerimisandmeid, sh puistu vanust, määrata kehtestatud metsakorralduse reegleid eirates. MS §

11 lg 2 p 1 ja § 12 lg 1 kohaselt on metsa inventeerimine metsakorraldustöö, mida võib teha

vastavat tegevusluba omav isik või asutus. Kuna vastustajal sellist tegevusluba pole, puudub tal

pädevus puistu vanuse määramiseks. Vastustaja oleks pidanud paluma hinnangut puistu vanu-

sele metsakorraldustöö tegevusluba omavalt isikult. Puistu vanuse määramine on metsaregist-

risse kantud kehtivate inventeerimisandmete muutmine.

Puistu vanus on puistu keskmine vanus, mitte konkreetse puu vanus. Puistu keskmist vanust

mõjutavad metsakahjustused, puude suremus, metsaraied. Vanuse määramisel oleks õige ar-

vestada ka vegetatsiooniperioodiga, mis kestab maist augustini. Pole võimalik väita, et metsa-

registrisse kantud puistu on aasta pärast aasta vanem. Sarnaselt ei ole võimalik väita, et elanik-

konna keskmine vanus X on aasta pärast X+1, olgugi et iga indiviid on vananenud aasta võrra.

Puistu vanuse määramise metoodika järgi arvestatakse keskmist vanust metsa korraldamisel

kuni 40-aastastes puistutes 5 aasta kaupa. Metsa korraldamise juhendi § 13 lg 1 p 3 järgi ei tohi

3-11-685

4(9)

ülepinnalise takseerimise korral enamuspuuliigil ja peapuuliigil, mille tagavara moodustab

vähemalt 20% esimese rinde tagavarast, vanuse määramise viga kuni 40-aastastes puistutes

olla suurem kui 5 aastat. Ekslik on väide, et vastustaja poolsel arvestamisel tekiks 2-kordne vea

arvestamine ja inventeerimisandmed muutuvad valeks. Puistu keskmine vanus metsaregistrisse

kantud inventeerimisandmetes on määratud seda veapiiri arvestades. Metsaregistrist nähtuvalt

on praktiliselt kõik loodustekkelised puistud registrisse kantud vanusevahemikuga 5 aastat.

Käskkiri on õigusvastane ka õiguspärase ootuse põhimõttega arvestamata jätmise tõttu. Vastus-

taja muutis soodustavat haldusakti kaks aastat pärast selle väljaandmist. Käskkirja kehtivusele

toetudes on kaebaja teinud hooldusraieid katastriüksuse 56202:002:0150 eraldisel 26 maksu-

musega 224 €, katastriüksuse 56201:002:0177 eraldisel 6 maksumusega 639 € ja katastriüksuse

56202:002.0268 eraldisel 2 maksumusega 192 €, pidanud läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks

raiete teostamiseks teistel eraldistel ning panustanud olulisel määral oma isiklikku aega ja va-

hendeid vastustaja poolt esialgu lubatud tööde korraldamiseks. 19.02.2009 käskkirja vastuvõt-

mata jätmisel poleks kaebaja teostanud hooldusraiet sellises ulatuses. Juba määratud toetuse

väljamaksmata jätmine eeldab asjaolude muutumist või uute asjaolude ilmnemist, mis välista-

vad taotleja õiguse toetust saada. Antud juhul sellised asjaolud puuduvad. Kaebaja pole toetuse

taotlemisel valeandmeid esitanud, kõik nõutavad andmed on võetud metsaregistrist.

5. EMK palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides, et Keskkonnaministeerium, mille päde-

vuses on MS ja sellest alamalseisvate aktide väljatöötamine ja rakendamine, on vastustajaga

samal seisukohal, samamoodi tõlgendavad puistu vanust ka Keskkonnaministeeriumi valitse-

misala asustused (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnateabe Keskus), mille

töötajad pole tegevusluba omavad metsakorraldajad (MS § 12 lg 1), kellel on õigus metsa in-

venteerida. Kui lähtuda kaebaja seisukohast, et vastustajal puudub pädevus puistu vanuse mää-

ramiseks inventeerimisandmete alusel, siis puudub vastav õigus ka nimetatud asutuste töötaja-

tel. Seega ei tohiks Keskkonnaameti spetsialist kooskõlastada metsateatisi (MS § 41), kuna ka

selle toimingu puhul on aluseks metsaregistris olevad inventeerimisandmed. Kaebus on üles

ehitatud looduses puistu vanuse määramise nõuete järgimisele (looduses metsakorraldusetööde

tegemine), milleks vastustajal puudub pädevus, kuid vastustaja polegi käinud metsas puistu

vanust määramas, vaid on hinnanud metsaregistris toodud andmeid; sellisele toimingule ei

laiene metsakorraldust reguleerivad õigusaktid.

Taotlejal on õigus toetust taotleda üksnes tingimusel, et ta täidab toetuse määruses sätestatud

nõudeid. Alles seejärel tekib vastustajal kohustus toetust maksta. Kaebaja arvamus, et puistu

vanust polegi võimalik määrata, tähendab, et hooldusraie korral ei saagi hinnata, kas puistu on

alla 30 aasta vanune või mitte, ehk toetust ei saakski maksta, kuna toetuse määruses sätestatud

nõue pole kontrollitav. Registriandmed püsivad küll muutumatuna, kuid puud kasvavad, seega

on puistu vanus lineaarselt muutuv suurus. Kui kaebaja leiab, et inventeerimisandmed ei vasta

looduses toodud andmetele, võib ta tellida uue inventeerimise. Vastustaja pole inventeerimis-

andmeid kahtluse alla seadnud, seega polnud tal ka vaja uut inventeerimist tellida. Toetuse

menetlemisel metsa inventeerimisandmetele (puistu vanus) ajavahemiku lisamine pole ei MS-s

ega metsa korraldamise juhendis nimetatud metsakorraldustöö, samuti pole see inventeerimis-

andmete omavoliline tõlgendamine. Tegemist on praktikas juurdunud seaduse tõlgendamisega,

mis aitab ajas välja selgitada puistu vanust.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.08.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

01.01.2010 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 57 lg 5, § 58 lg 5, § 59 lg 5 ja § 60 lg 4 volitavad põllumajandusministrit kehtesta-

ma määrusega maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, toetuse taotluse hindamise

kriteeriumid ja taotluse hindamise täpsema korra ning täpsemad nõuded taotleja, kavandatava

tegevuse ja taotluse kohta, aga samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tun-

3-11-685

5(9)

nistamise korra. ÜPRS alusel 20.05.2010 antud (jõustunud 04.06.2010) investeeringutoetuste

korra § 3 lg 1 p 1 lubab hooldusraieks toetust taotleda kuni 30-aastases puistus. Täpselt sama-

sugune regulatsioon kehtis kaebaja poolt hooldusraie toetuse saamiseks taotluse esitamise ja

selle 19.02.2009 käskkirjaga osalise rahuldamise ajal 01.05.2004 - 31.12.2009 kehtinud

ELÜPS alusel põllumajandusministri 12.02.2008 määrusega nr 9 kehtestatud investeeringutoe-

tuste korra § 3 lg 1 p-s 1.

Vastustaja pole investeeringutoetuse menetlemisel puistu täpse vanuse leidmiseks metsaregist-

risse kantud vanusele kande tegemise ajast möödunud aastate juurdeliitmisega rikkunud

01.01.2009 jõustunud MS § 11 lg-t 41. Nimetatud toiming pole käsitatav metsa inventeerimise-

na, milleks peab olema tegevusluba. Kaebaja vastupidist väidet ei kinnita ka tema esitatud

kolme isiku arvamused. K. K i arvamus käsitleb puistu vanuse määramist tavametsakorralduse

käigus, kuid hooldusraieks toetuse andmine pole metsakorraldamine. H. T nendib arvamuses,

et vanuse täpsuse teeb ebamääraseks selle kehtestamine metsakorraldustöödel 5-aastase täpsu-

sega ja kui mets on ametlikult vanem, kui toetuse määramisel lubatud, aga metsaomanik leiab,

et tegemist pole kasumit andva harvendusraiega, peaks tal olema õigus kutsuda ekspert, kes

otsustab. Ü. Vi arvates pole toetuse määramisel puistu keskmise vanuse kasutamine üldse õig-

lane, vaid arvestada tuleks ka muid metsa iseloomustavaid parameetreid.

Vaidlustatud käskkirjaga pole rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. Vastustaja on järginud

käskkirja tegemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 3 ja §-s 64 toodud nõudeid, hal-

dusakt on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud.

ÜRPS § 60 lg 5 p-st 3 ja § 62 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei rahuldata nõuetele vastavat taotlust, kui

see ei vasta hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele. ÜPRS § 62 lg 5 kohaselt jätab PRIA

maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja pole täitnud toetuse

saamise nõudeid; sama on kirjas investeeringutoetuse korra § 18 lg-s 2; lg 3 aga sätestab, et

EMK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehte-

tuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks

olevast asjaolust teadasaamisest. Samasugune regulatsioon sisaldus kaebaja toetustaotluse me-

netlemise ja 19.02.2009 käskkirja andmise ajal kehtinud ÜRPS § 457 lg-s 8 ja investeeringutoe-

tuse korra § 18 lg-tes 3 ja 4. Vastustaja väitel oli kaebaja nendest nõuetest algusest peale tead-

lik ja kaebaja pole seda eitanud. Kaebaja kinnitusel osales ta MTÜ Eesti Erametsaliit esindaja-

na kehtiva investeeringutoetuse korra väljatöötamisel. Seega ei saanud kaebaja 19.02.2009

käskkirja kehtestamise järel olla kindel, et selle p 1 alapunktis 29 temale määratud toetuse suu-

rust ei võida hiljem vähendada (HMS § 67 lg 4 p 2).

Kaebaja küll väidab, et on vaidlusalustel katastriüksusel teinud hooldusraiet 1055 € eest, kuid

on esitanud vastustajale kuludokumendid ja tehtud tööde kinnituse ainult katastriüksuse

56202:002:1268 eraldisel 2 teostatud tööde kohta 0,6 ha-l summas 191,73 € (3000 krooni),

millest toetus oleks 95,87 € (1 500 krooni). Arvestades seda, et tehtud töö eest saamata jääv

toetus on kõigest 0,74% vaidlustatud käskkirjaga kaebajale määratud toetusest 13 036,79 €,

pole nii väike kulutus HMS § 67 lg-s 2 kehtestatud keelu rakendamiseks piisav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. FIE Ando Eelmaa Kaubad palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja

uue otsusega kaebuse rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud.

Kohus kohaldas ebaõigesti MS § 11 lg-t 41 ning jättis analüüsimata mitmed kaebaja väited ja

tõendid. Otsuses puudub selge mõttekäik, millele tuginedes jõuti järeldusele, et investeeringu-

3-11-685

6(9)

toetuse menetlemisel puistu täpse vanuse leidmiseks metsaregistrisse kantud vanusele kande

tegemise ajast möödunud aastate juurdeliitmisega ei rikuta MS § 11 lg-t 41.

Vastustajal puudub õigus ja pädevus liita metsaregistrisse kantud puistute vanusele vastava

kande tegemise ja investeeringutoetuse avalduse esitamise vahele jäänud aastaid, ta peab toetu-

se määramisel lähtuma metsaregistri andmetest, mis kehtivad 10 aastat kande tegemisest alates.

Ükskõik milline puistu vanuse muutmine tähendab metsa inventeerimist, mida on MS § 11 lg-

st 41 nähtuvalt võimalik teha vaid ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste

kaupa või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimisel teostatakse ülepinnalise takseeri-

mise korral vastavad paikvaatlused, mõõtmised ja muud asjakohased toimingud kohapeal, mit-

te oletuslikult, teadmata puistu tegelikku olukorda. Ilma paikvaatlust läbiviimata ei ole võima-

lik puistu vanust adekvaatselt määrata.

Puistu tegelikku vanust ei ole võimalik pärast metsa inventeerimist täpselt fikseerida. Puistu

vanus sõltub tehtud raietest, loomulikust hävimisest või kulumisest (torm murrab puid, puu

sureb, kahjurid), vegetatsiooniperioodi pikkusest jms asjaoludest. Puistu vanus on pidevas

muutumises ja sõltub määramata teguritest, seetõttu on puistu vanuse määramisel nähtud ette

veapiirid. Puistu vanuse määramine on hinnanguline ja toimub teatud pikema ajavahemiku

tagant, sest pidev puistu vanuse määramine pole otstarbekas (vanus ei muutu oluliselt) ega

mõistlik ja oleks metsaomanikele majanduslikult koormav. Sama kinnitab spetsialist Ü. Vi

arvamus. Puistu vanus ei ole lineaarselt kasvav suurus. Puistu vanus võib ka väheneda (spetsia-

list H. Te arvamus). Üksnes puistuelemendi (üksik puu) vanus saab lineaarselt kasvada. Puistu

vanus on selle elementide (puude) keskmine vanus. Kui vanemaid puid ei ole või neid on vä-

hem, on puistu keskmine vanus väiksem. Puude kasv toimub vaid vegetatsiooniperioodil. Kuna

see ei ole Eestis valitseva kliima tingimustes võrdne kalendriaastaga (normaaltingimustes toi-

mub taimede kasvamine, kui ööpäevane keskmine temperatuur ületab 5ºC), ei suurene puu

vanus samas suurusjärgus kalendriaastaga. Seega tuleb metsaregistrisse kantud inventeerimis-

andeid lugeda ühesugusena kehtivaks kogu 10-aastase perioodi jooksul (MS § 11 lg 41). And-

meid saab muuta üksnes uuel inventeerimisel. Inventeerimist saab läbi viia vastavat tegevuslu-

ba omav isik. Tegevusloata isiku poolt metsa inventeerimisandmete (sh puistu vanuse) muut-

mine on oletuslik ja võib moonutada tegelikke andmeid. Vastustajal ei ole võimalik pädevust

ületades asuda puistu vanust määrama. Kuna seadusandja pole kehtestanud puistu vanuse mää-

ramise erikorda investeeringutoetuse taotluste menetlemisel, tuleb lähtuda MS regulatsioonist.

Investeeringutoetuse korra § 4 lg 1 seob otsesõnu investeeringutoetuse andmise metsaregistris

kajastatud andmetega, ilma et menetleja peaks iseseisvalt puistu vanust tuvastama hakkama.

Metsaregistri andmete kasutamine muudab menetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja ökonoom-

semaks. MS § 11 lg 41 eesmärgiks on tagada registrisse kantud andmete usaldatavus, samuti

see, et nii avalikkusele kui ka riigiasutustele oleksid kättesaadavad ühesugused andmed. Metsa-

registri pidamine kaotaks oma mõtte, kui selles olevaid andmeid ei saaks kasutada ning enne

toetuse taotlemist tuleks iga kord läbi viia uus metsa inventeerimine.

Asjakohane pole lähtuda täitevvõimu selgitustest, vaid arvestada metsaseaduse ja sellega seon-

duvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE III) seletuskirja, mille kohaselt on inventee-

rimisandmetel õiguslik tähendus MS mõttes. Inventeerimisandmed muutuvad kehtivateks nen-

de kandmisest metsaregistrisse, sest sellest hetkest on nad kättesaadavad kolmandatele isikute-

le, sh keskkonnateenistuse spetsialistile. Metsa majandamisel on optimaalseks planeerimispe-

rioodiks 10 aastat. Eeltoodu kinnitab kaebaja seisukohta MS § 11 lg 41 kohaldamisel. Kaebaja

seisukohti kinnitab ka Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna spetsialisti 12.11.2010 e-kiri

vastustaja esindajale (tl 89). Seadusandja tahet ei saa sisustada ka ebaõige halduspraktikaga.

3-11-685

7(9)

Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja on esitanud kuludokumendid ja kinnituse ainult katastriük-

suse 56202:002:0268 eraldisel 2 teostatud tööde kohta summas 192 € ning et tehtud kulutused

on sedavõrd väikesed, et ei kaalu üles käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmist.

8. EMK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohus leidis õigesti, et vastustaja pole rikkunud puistu vanuse hindamisel MS § 11 lg-t 41, ot-

sus põhineb kõigil kogutud tõenditel ja kohus on andnud neile ka hinnangu. Otsuses on põhis-

tatud, kuidas ja millistele materiaalõiguse normidele tuginedes sellisele järeldusele jõuti.

Kuna investeeringutoetuse puhul ei viida läbi looduses puistu hindamist, ei pea vastustaja läh-

tuma MS-st ega metsa korraldamise juhendist. Investeeringutoetuse kord on eriseaduse tähen-

duses võrreldes nii MS kui metsa korraldamise juhendiga. Investeeringutoetuse korra § 3 lg 1

p-s 1 nimetatud toetuse nõude (toetust võib maksta hooldusraieks kuni 30 aastases puistus)

kontrollimisel tuleb lähtuda metsaregistrisse kantud inventeerimisandmetest, lisades sellele

inventeerimisest möödunud ajavahemiku. Selleks ei pea tegema looduses metsakorraldustöid,

seega ei kohaldu metsakorraldust reguleerivad õigusaktid ja kaebaja viited neile on asjakoha-

tud. Metsa inventeerimine on metsaomaniku õigus, teistel isikutel see õigus puudub.

Investeeringutoetuse korras toodud nõuded on kooskõlastatud Euroopa Komisjoniga Eesti

Maaelu Arengukavas 2007-2013. On suur oht, et kui lähtuda kaebaja kirjeldatud metoodikast,

võib Euroopa Kontrollikoja audiitorite kontrollkäigu tulemusena selguda, et Eesti riik toetab

hooldusraie toetuse andmisel sellist tegevust, milles metsaomanik saab kasumit (raiest saadud

tulu) ja lisaks antakse selle eest ka toetust. Euroopa Liidu toetuste eesmärgiks pole kasumlik-

kuse toetamine, vaid metsa majandusliku väärtuse parandamine, et tagada elujõulised puistud.

Kaebaja esitatud ekspertiisides viidatud asjaolud ja nõuded kehtivad metsakorraldamise puhul

looduses, mitte vastustaja tegevusele metsaregistris inventeerimisandmete lugemisel. Seetõttu

ei ole neid võimalik käsitleda asjas esitatud tõenditena või selgitustena.

Kaebaja väide juba teostatud kulutuste osas ei põhine tõenditel. Enamus dokumente on esitatud

pärast vaidlustatud käskkirja vastuvõtmist, st kaebaja teadis ja pidi teadma nende esitamisel, et

hooldusraied pole abikõlblikud, kuid teostas need siiski.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. EMK rahuldas kaebaja 23.10.2008 taotluse muu hulgas hooldusraie teostamiseks toetuse

saamiseks 19.02.2009 käskkirjaga nr 7-1/08/2 (p 1 alap 29) katastriüksustel ja eraldistel

(56202:002:0150 eraldis 26, 56201:002:0178 eraldised 5 ja 6, 56201:002:0177 eraldised 4 ja 6,

56201:002:0176 eraldised 4 ja 5, 56202:002:0268 eraldis 2), mille puistu vanus metsaregistri

andmetel oli 30 aastat, ning tunnistas nimetatud käskkirja 17.11.2010 käskkirjaga nr 7-

1/10/202 kehtetuks, leides, et puistute tegelik vanus taotluse esitamise hetkel oli inventeerimi-

sest möödunud aega arvestades üle 30 aasta (31-33 aastat), mistõttu toetust taotleti mittetoetus-

õiguslike eraldistele ja käskkiri oli selle andmise ajal õigusvastane. Taotleja oli sellest teadlik,

sest metsanduslikku eriharidust omava isikuna oli ta võimeline hindama metsa inventeerimis-

andmete õigsust ja ebaõigete andmete esitamine välistab usalduse arvestamise taotleja suhtes.

Seega taandub vaidlus küsimusele, kas vaidlusaluste puistute vanuseks kaebaja poolt hooldus-

raie teostamise taotluse esitamise hetkel (oktoober 2008) oli 30 aastat (nagu on määratud met-

saregistris ning kaebaja esitatud andmed olid õiged ja vastustaja 19.20.2009 käskkiri vaidlusta-

tud osas õiguspärane) või tuli vaidlusaluste puistute vanuse tuvastamiseks / määramiseks liita

metsaregistris märgitud puistu vanusele vastava puistu inventeerimisandmete metsaregistrisse

kandmisest möödunud aastad ja kui, siis millisel õiguslikul alusel.

3-11-685

8(9)

10. Põllumajandusministri 12.02.2008 määrusega nr 9 kehtestatud investeeringutoetuse korra §

3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 alusel võis taotleda toetust hooldusraie tegemiseks kuni 30-aastases puis-

tus metsamaa kohta, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse.

MS § 9 lg 1 kohaselt peab riik metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasu-

tamise ja selle kitsenduste arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. MS § 9 lg 2 alu-

sel Vabariigi Valitsuse 16.08.2007 määrusega nr 209 kehtestatud „Metsaressursi arvestuse riik-

liku registri põhimääruse“ § 3 kohaselt on metsaregistri andmetel õiguslik tähendus metsasea-

duses sätestatud ulatuses.

MS § 11 lg 41 näeb alates jõustumisest 01.01.2009 ette järgmist: „Metsa inventeeritakse üle-

pinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa või statistilise valikmeetodiga.

Metsa inventeerimisandmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud, kehtivad kümme

aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaregistrisse. Registrisse kantavad

inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta.“

Ringkonnakohus peab kaebaja viidet metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise

seaduse (327 SE III) eelnõu seletuskirjas märgitule asjakohaseks ning leiab sarnaselt kaebaja-

ga, et MS § 11 lg 41 eesmärgiks on tagada metsaregistrisse kantud andmete usaldatavus ja ka-

sutamine seadusandja poolt kehtestatud perioodi vältel, samuti ühesuguste andmete kättesaa-

davuse kindlustamine avalikkusele ja riigiasutustele.

11. Kaebaja on taotlenud toetust hooldusraie tegemiseks puistutes metsamaa kohta, mille kohta

on koostatud inventeerimisandmed, mis on kantud metsaregistrisse. Metsaregistri andmetel on

vaidlusaluste puistute vanus 30 aastat. Vastustaja ei ole väitnud, et metsaregistrisse kantud in-

venteerimisandmed oleksid olnud vanemad kui üks aasta. Samuti ei ole vastustaja seadnud

kahtluse alla kaebaja kinnitust selle kohta, et inventeerimisandmed on saadud ülepinnalise tak-

seerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa, mitte statistilise valikmeetodiga. Arvesta-

des eeltoodut ja tuginedes MS § 11 lg-le 41 saab ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et

metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed vaidlusaluste puistute vanuse kohta kehtivad

kümme aastat andmete kandmisest metsaregistrisse või kuni nende uuendamiseni. Seega oli

kaebajal oktoobris 2008 õigus taotleda toetust hooldusraie tegemiseks vaidlusalustes puistutes

ja EMK lähtus kaebaja hooldusraie teostamise toetuse taotluse lahendamisel 19.02.2009 käsk-

kirjaga õigesti metsaregistrisse kantud puistute vanusest.

12. Ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene vastustajale õigust toetustaotluse lahendamisel met-

saregistrisse kantud kehtivate inventeerimisandmete eiramiseks ja puistute vanuse käsitlemi-

seks metsaregistris märgitud puistu vanusele vastava puistu inventeerimisandmete metsaregist-

risse kandmisest möödunud aastate liitmise teel. Metsaregistri andmetest selline kaugenemine

peaks toimuma üksnes vastavasisulise erinormi olemasolul, mis käesoleval juhul puudub. Kui-

gi vastustaja väidab järjekindlalt, et ta ei ole kahtluse alla seadnud metsaregistris kajastatud

andmete õigsust, on ta seda sisuliselt teinud, käsitledes kaevatavas käskkirjas vaidlusaluseid

puistuid erinevalt metsaregistri andmetest 31 kuni 33 aasta vanuste puistutena. Põhjendatud on

kaebaja viide, et puistu kui terviku vanust ei saa pidada ajas lineaarselt muutuvaks suuruseks.

Sama seisukoht nähtub spetsialist H. Te arvamusest (tl 106), milles on toodud näitena puistu

vanuse „stabiilsust“ kõigutavaid põhjusi ja märgitud, et puistu vanus võib teatud juhtudel isegi

väheneda. Samuti leitakse spetsialist Ü. Vi arvamuses (tl 103), et kuna vanus on ümardatud,

siis tõenäoliselt ka aasta pärast metsa inventeerides on metsa vanus sama ehk aastaga metsa

keskmine vanus ei muutu, kuna looduslikus puistus ei ole kõik puud ühevanused, vaid uuene-

mine on toimunud mitme, kohati kuni 10 aasta jooksul.

Juhul kui vastustajal tekkis kahtlus metsregistris kajastatud andmete õigsuses ja ta soovis hal-

dusakti andmisel lähtuda erinevatest puistute vanusest võrreldes metsaregistris kajastatud puis-

tute vanusega, oleks tal tulnud enne haldusakti andmist lasta teostada puistute vanuse määrami-

3-11-685

9(9)

seks metsamaa uus inventeerimine. See oleks tulnud viia läbi metsa korraldamise reegleid jär-

gides ja uued inventeerimisandmed kajastada metsaregistris, et need oleksid nähtavad ka teiste-

le isikutele. Antud juhul seda tehtud ei ole.

13. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et EMK 17.11.2010 käskkirjaga 19.02.2009

käskkirja kehtetuks tunnistamine oli vaidlustatud osas õigusvastane. Kaebaja apellatsioonkae-

bus tuleb rahuldada, tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus

ja tühistada EMK 17.11.2010 käskkiri nr 7-1/10/202 vaidlustatud osas.

14. Kehtiva HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue HKMS jõustumist (s.o kuni

31.12.2011) tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõist-

misele seni kehtinud HKMS-s sätestatut. Käesolevas asjas on kaebaja kandnud menetluskulu-

sid osaliselt varasema HKMS ja osaliselt uue HKMS kehtivusajal. Nii varasema HKMS § 92 lg

1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, peab menetlusku-

lud kandma EMK, samuti tuleb varasema HKMS § 93 lg 4 ja kehtiva HKMS § 109 lg 4 koha-

selt vastavalt muuta menetluskulude jaotust.

Kaebaja tasus esimese astme kohtus riigilõivu 15,97 € (tl 10). Apellatsioonimenetluses taotles

kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist kokku 1305,97 €, mis koosneb Advokaadi-

büroo Glimstedt õigusabi eest 30.09.2011 arve nr 042-09-11 (spetsifikatsiooni kohaselt koos-

neb õigusteenus halduskohtu otsuse analüüsist ja vaidlustamise perspektiivi hindamisest ning

apellatsioonkaebuse koostamisest - kokku 7 h 15 min), 30.11.2011 arve nr 073-11-11 (spetsifi-

katsiooni kohaselt koosneb õigusteenus apellatsioonkaebuse vastusega ja Keskkonnaministee-

riumi kaasamise taotlusega ning kohtunõudega tutvumisest, kaasamise taotlusele seisukoha

koostamisest ja ringkonnakohtu 18.11.2011 määrusega tutvumisest – kokku 1 h 30 min) ja

14.02.2012 arve nr 017-02-12 (spetsifikatsiooni kohaselt koosneb õigusteenus ringkonnakohtu

istungiks ettevalmistamisest - 2 h) alusel tasutud summast 1290 € (sh käibemaks 20%) ning

riigilõivust 15,97 € (tl 153). Kulude kandmine näidatud suuruses on nõuetekohaselt tõendatud.

Vastustaja väljendas kahtlust, et kaebaja võib olla apellatsioonimenetluse kulude hulka arves-

tanud vaidemenetluses ja esimese astme kohtus kantud esindaja kulusid, kuna kaebaja haldus-

kohtus esindaja kulude väljamõistmist ei taotlenud. Vastutaja leiab, et esindaja vahetus ja uute

väidete esitamine on suurendanud kaebaja menetluskulusid, mistõttu kaebaja esindaja kulud on

vajalikud ja põhjendatud pooles ulatuses summas 645 €.

Nii varasema HKMS § 93 lg 5 kui ka kehtiva HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus märgib, et riigilõivu välja-

mõistmise taotlus esimese astme kohtus summas 15,97 € on igal juhul vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Ringkonnakohus ei jaga vastustaja kahtlust vaidemenetluse ja esimese astme

kohtus kantud menetluskulude apellatsioonimenetluse kulude hulka arvestamisest ning arvetele

lisatud spetsifikatsioonidele tuginedes leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlusele lisatud

kuludokumendid seonduvad kõik apellatsiooniastmes esindamisega. Ringkonnakohtu hinnan-

gul ei ole tegemist asja mahtu ja keerukust arvestades ebamõistlikult suurte õigusabikuludega.

Seega mõistab ringkonnakohus EMK-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud esimese ja teise

astme kohtus kokku 1321,94 € (sh riigilõiv 31,94 €).

Silvia Truman

Virgo Saarmets

Lilianne Aasma