2-11-42187/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-42187

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. mai 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-42187

Tsiviilasi

Lindorff Eesti AS-i hagi Ljubov Apurina vastu

2239,84 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1289,52 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Lindorff Eesti AS (registrikood 10231048; asukoht

Rävala pst 5, 10143 Tallinn), esindaja Kardo Karon, e-post

juristid@lindorff.ee;

kostja Ljubov Apurina (isikukood 45201022721; elukoht

XXXX), esindaja advokaat Eve Laine (Advokaadibüroo

Ann

Saar;

Küüni 7,

51004

Tartu;

e-post

eve.laine.001@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lindorff Eesti AS-i hagi Ljubov Apurina vastu osaliselt.

2. Välja mõista Ljubov Apurinalt Lindorff Eesti AS-i kasuks 2218 (kaks tuhat kakssada

kaheksateist) eurot ja 91 senti, millest 1235,58 eurot on põhinõue, 247,12 eurot intress ja

736,21 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.03.2012 seisuga.

3. Välja mõista Ljubov Apurinalt Lindorff Eesti AS-i kasuks viivis 0,056% päevas

põhinõudelt 1235,58 eurolt alates 15.03.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid

mitte enam kui 499,37 eurot.

4. Jätta menetluskulud Ljubov Apurina kanda.

5. Välja mõista Ljubov Apurinalt Lindorff Eesti AS-i kasuks menetluskulud 319

(kolmsada üheksateist) eurot ja 55 senti.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2(6)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lindorff Eesti AS (hageja) esitas 08.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (tl 2-4) Ljubov Apurinalt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas

31.10.2011 vastuväite (tl 5-6).

2. 19.12.2011 määrusega (tl 9) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 04.01.2012 esitas hageja kohtule hagi (tl 15-18) kostjalt 2238,67 euro ning lisanduva viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid endine võlausaldaja Catalogue Shop OÜ/Schaefer Boutique ja

kostja 22.03.2008 sidevahendite abil järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 767, milles on kirjas, et

kui ostja ei kasuta 14 päeva jooksul kauba saamisest taganemisõigust, siis loovutab võlausaldaja

kõik ostjaga seotud nõuded hagejale. Kuna kaupasid ei tagastatud, aga kõigi tellitud kaupade eest

ei ole tasutud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Endine võlausaldaja esitas

kostjale tasumiseks kaks arvet kogusummas 31 610,80 krooni (sisaldab intressi) ehk

2020,30 eurot. Kostja on kohustuse täitmiseks tasunud kokku 8316 krooni ehk 531,49 eurot.

Seega on kostjal tasumata 1541,35 eurot, millest põhinõue on 1289,52 eurot ja intress

251,85 eurot. Lisaks on kostjal tasumata kauba kättetoimetamise kulu ehk postitasu summas

12,72 eurot. Kuivõrd kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja

arvestanud alates 16.05.2009 (lepingu järelmakseperioodi lõppemisest) kuni 03.01.2012 (hagi

koostamise aeg) viivist lepingus fikseeritud määras (20% aastas ehk 0,056% päevas). Hageja

arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis 684,58 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2238,67 eurot ja lisanduva

viivise 0,056% päevas põhinõudelt alates 04.01.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja

menetluskuluks on riigilõiv 319,55 eurot.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 22.03.2008 järelmaksuga ostu-

müügilepingust nr 767, kostjale saadetud arve-saatelehtedest koos arvete osamaksete koondiga ja

pangakonto väljavõtetest kaupade eest osalise maksmise kohta (tl 19-27).

4. 02.03.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 33-34). Vastuse kohaselt ei eita kostja

kaupade tellimist, kuid märgib, et kaupade kvaliteedi üle tekkisid hiljem erimeelsused. Kostja

juhib tähelepanu asjaolule, et nii lepingust kui kostjale esitatud arvetest nähtub, et kauba

netohinnale on lisatud käibemaks 20%, kuigi 2008 kehtis Eestis käibemaksumäär 18%.

Eeltoodust tulenevalt seab kostja hageja nõuete aluseks olevate dokumentide ehtsuse kahtluse

alla, mistõttu palub kostja, et kohus nõuaks hagejalt lepingu ja arvete esitamist

algdokumentidena. Ilma originaaldokumentidega tutvumata ei pea kostja hetkel võimalikuks

kujundada oma seisukohta esitatud nõuete põhjendatuse osas.

5. 15.03.2012 esitas hageja kostja vastuse osas oma seisukoha (tl 39-40) koos nõutud

originaaldokumentidega. Hageja leiab, et arve koostaja on ekslikult märkinud arvele suurema

käibemaksumäära ja sellest tingituna on hageja valmis vähendama arvetel kajastatud summasid

ja haginõuet.

Hageja nõudeks 14.03.2012 seisuga on 2239,84 eurot, millest põhinõue on 1261,46 eurot, intress

251,85 eurot, postitasu 12,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 714,02 eurot. Nõudele

lisandub alates 15.03.2012 viivis 0,056% päevas põhinõudelt. Kompromissi sõlmimisel on

hageja valmis vähendama viivist 50% ulatuses 357,01 euroni.

6. Kostja esitas 09.04.2012 pärast muudetud arvestusega tutvumist hagile kirjaliku vastuse,

milles leiab, et muudetud nõude arvestuskäik on ebaselge. Hageja on vähendanud põhinõuet ja

postitasu, kuid ei ole muutnud intressinõuet, mis peaks vähenema proportsionaalselt

põhinõudega. Kostja arvestuse kohaselt moodustab põhivõlg 1186,16 eurot ja intress

296,54 eurot. Kuna kostja tasus 16.04.2008 hagejale 1808,40 krooni, mis sisaldas postitasu, siis

3(6)

on hageja nõue selles osas alusetu. Arvestades asjaolu, et kostja on põhivõla arvestusliku suuruse

vaidlustanud, siis ei saa kostja täielikult nõustuda ka hageja viivise arvestusega. Kostja leiab, et

viivisenõue ei ole lepingu osaks olevate kataloogi tellimistingimuste p-s 2 sätestatust tulenevalt

põhjendatud. Nimelt on p-i 2 neljanda lõigu esimeses lauses sätestatud omandireservatsiooni

põhimõte. Sellest tulenevalt oleks hageja saanud juba alates 2008 teisest poolest, mil ta veendus,

et lepingujärgseid makseid ei laeku, rakendada kostjat vähem koormavaid meetmeid, so lepingu

üles öelda ning asjad kostjalt omandireservatsioonile tuginedes välja nõuda. Kostja hindab

nimetatud võimaluse kasutamata jätmist ja viiviste eelistamist hageja pahauskse käitumisena,

mistõttu palub kostja hagi rahuldamise korral väljamõistetavat viivist vähendada seadusjärgse

määrani.

Kostja märgib vastuses, et sai suvehooajal kasutamiseks mõeldud õuekaubad kätte 22.03.2008,

mil õues oli paks lumekate ja miinuskraadid, mille tõttu oli võimatu kaupu lõplikult lahti pakkida

ning nende korrasolekus ja kvaliteedi vastavuses veenduda. Kostja võttis kaubad kasutusele 2008

juunikuus. Siis selgus, et aiamööblit oli juba pikemat aega välitingimustes kasutatud, aiakaev ei

osutunud vettpidavaks, purskkaev lakkas peatselt töötamast ja tuleaseme materjal deformeerus

kuumuse mõjul täielikult. Kostja helistas koheselt müüja klienditeeninduse kontakttelefonile,

kust vastati, et mööbli puudusi on arvestatud soodushinna kehtestamisel, muu kaup on aga

Euroopa kvaliteediga. Samas puudus kauba ümbervahetamise osas konkreetsel teenindajal

pädevus. Kuivõrd kostja korduvad katsed telefoni teel pädeva töötajaga kontakti saada jäid

tagajärjetuks, siis sõitis kostja kauplusse kohale, kus ilmes, et kauplus on tegevuse lõpetanud.

Kostja sõitis seejärel kaupluse lattu, kus vaatamata mitmetunnisele ootamisele samuti mingit

liikumist ei toimunud. Saamata kauba tegeliku müüjaga praakkauba ümbervahetamise osas

kontakti, lõpetas kostja maksete tasumise. Kostja on seisukohal, et müüja on tema kui tarbija

õigusi rikkunud, jättes täitmata tarbija nõuetekohase teavitamise. Nii ei teavitanud müüja, et nn

soodsa hinnaga aiamööbli komplekt on olnud kasutuses ja sellesse ei kuulu toolipadjad. Kauba

hinna sisse on ebaseaduslikult arvestatud 2% võrra kehtinud käibemaksumäärast kõrgem

käibemaks. Lepingus on esitatud teave vaid 2-nädalase taganemisõiguse tingimuste kohta, samal

ajal kui müüja vastutus müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest on oma mahult ja

ajaliselt oluliselt laiem. Sellega loodi kostjale kui tarbijale petlik ja ebaõige mulje, et hilisemal

kauba lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel on pretensioonide esitamine välistatud.

Pakkuja tegevuskoha aadressina näidatakse üksnes postkasti number, mis viitab soovile tarbijate

otsepöördumist igati vältida. Kostja pöördus lepingutingimustele mittevastavusest teada saades

müüja poole, kuid möönab võimatust mitme aasta eest peetud telefonikõnede sisu tagantjärele

tõendada. Kui kohus loeb tõendite puudumisel kostja teatamiskohustuse mittetäidetuks, siis tuleb

mitteteatamine eespool kirjeldatud asjaoludel lugeda mõistlikult vabandatavaks ning alandada

ostuhinda. Õigusrahu huvides on kostja valmis sõlmima kompromissi, mille kohaselt ta tasuks

hagejale lisaks juba tasutud summale 800 eurot 100 euro suuruste osamaksetena igas kuus, so

summa, mis kostja hinnangul vastab talle kättetoimetatud kasutatud ning lepingutingimustele

mittevastava kauba tegelikule turuväärtusele, hageja aga loobuks kõikidest ülejäänud nõuetest

ning poolte menetluskulud, va ½ riigilõivust, mis kuulub hagejale kompromissi korral

riigieelarvest tagastamisele, jääksid kummagi poole enda kanda.

Kohtu põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 53-54). TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Pooltele on kätte toimetatud 13.04.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 58, 59). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus

asja sisuliselt.

8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4(6)

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sidevahendi abil sõlminud Schäfer kataloogi

järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 767 (tl 19) ja tellitud kaubad 22.03.2008 vastavalt

11.03.2008

arve-saatelehele

nr JSE10000990

(tl 21)

ja

18.03.2008

arve-saatelehele

nr JSE10001013 (tl 20) kätte saanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Lepingust nähtuvalt oli kostja kohustuseks tasuda tellitud kauba eest osamaksetega 12 kuu

pikkuse makseperioodi jooksul, kusjuures esimene osamakse kuulus tasumisele 14 kalendripäeva

jooksul kauba tellijale üleandmise päevast ja ülejäänud osamaksed hiljemalt tellitud kauba

üleandmisele järgnevate vastavate kalendrikuude 15-ndaks kuupäevaks arves esitatud

maksegraafiku alusel.

Lepingu kohaselt oli kostjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul kauba kättesaamisest

alates. Kostja ei ole lepingus ja seaduses sätestatud taganemisõigust kasutanud. Kostja märgib

vastuses hagile, et võttis suvehooajal kasutamiseks mõeldud õuekaubad kasutusele 2008

juunikuus ja siis selgus kaupade lepingutingimustele mittevastavus, millest kostja müüjat

teavitas. Kohus selgitab, et tarbija lepingust taganemisõigust ei saa seostada ainuüksi

lepingueseme lepingutingimustele mittevastavusega. Tarbijal on õigus sidevahendi abil sõlmitud

lepingust 14 päeva jooksul taganeda ka juhul, kui tellitud kaup vastab lepingutingimustele. Juhul,

kui tellitud kaup lepingutingimustele ei vasta ja mittevastavus ilmneb pärast taganemisõiguse

kasutamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, siis on tarbijal õigus kasutada müüja vastu kõiki

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, eeskätt nõuda asja parandamist või asendamist.

Seejuures ei näe seadus ette, et müüja peab enne sidevahendi abil lepingu sõlmimist või lepingu

sõlmimisel teavitama tarbijat õigustest, mis tal on seoses lepingueseme lepingutingimustele

mittevastavusega. Selles osas ei ole müüja oma teavitamiskohustust rikkunud.

10. Hageja on esitanud kostja vastu järelmaksuga ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse

täitmise nõude, kuna kostja on oma lepingulist kohustust täitnud osaliselt. Kohus märgib, et

lepingu rikkumise korral, so kohustuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel, sealhulgas

täitmisega viivitamisel, on õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine privaatautonoomia

põhimõttest tulenevalt võlausaldaja otsustada. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma õigusi

kuritarvitanud ega käitunud kostja suhtes pahatahtlikult seetõttu, et esitas kostja vastu kohustuse

täitmise nõude (sooritusnõude) ega kasutanud õiguskaitsevahendina kujundusõigust (lepingust

taganemist koos müüdud asjade väljanõudmisega) nagu soovinuks kostja.

Kostja väitel ei vastanud tellitud kaup (aiamööbel, aiakaev ja tulease) lepingutingimustele asja

omaduste ja kvaliteedi poolest, millest kostja teavitas müüjat õigeaegselt (kahe kuu jooksul

mittevastavusest teadasaamisest). Samas on kostja siinjuures jäänud paljasõnaliseks –

tõendamata on lepingu rikkumine ehk kauba mittevastavus lepingutingimustele ja müüja

vastutus selle eest, samuti mittevastavusest teatamine. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja ei ole lepingust taganenud ega tõendanud

lepingutingimustele mittevastava asja temale üleandmist, mis võimaldaks tal omapoolse

lepingust tuleneva kohustuse täitmisest keelduda kuni teine lepingupool on oma kohustuse

täitnud, siis on hageja poolt esitatud lepingu täitmise nõue õigustatud.

11. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama

paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

12. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

5(6)

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

13. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostjal oli kohtule esitatud lepingu alusel raha maksmise kohustus. Vaidlust

ei ole selles, et lepingu sõlmimise ajal oli käibemaksumäär 18%. Hageja on eeltoodust tulenevalt

leidnud, et 11.03.2008 arve-saatelehe nr JSE10000990 alusel tuli kostjal hagejale tasuda

20 827,30 krooni (14 695 × 1,18 + 3487,20) ja 18.03.2008 arve-saatelehe nr JSE10001013 alusel

10 540,13 krooni (7423,33 × 1,18 + 3487,20). Kostja on leidnud, et 11.03.2008 arve-saatelehe

nr JSE10000990 alusel oli tal kohustus tasuda hagejale 21 003,82 krooni ja 18.03.2008 arve-

saatelehe nr JSE10001013 alusel 10 511,44 krooni.

Viidatud arvetest nähtuvalt (tl 20-21) oli kauba hind ilma käibemaksuta 14 695 krooni ja

7423,33 krooni, mis koos 18% suuruse käibemaksuga teeb vastavalt 17 340,10 krooni

(14 695 × 1,18) ja 8759,53 krooni (7423,33 × 1,18), kokku seega 26 099,63 krooni. Kauba

maksumusele lisandub postitasu 195,68 krooni (165,83 krooni + käibemaks 18%).

Lepingutingimuste kohaselt tuleb kauba tellijal kaupu järelmaksuga ostes lisaks kataloogis

näidatud hinnale tasuda iga järelmakse perioodi kuu eest intressi 1,67% iga kuu kohta ehk 20%

aastas, kusjuures intress arvutatakse kauba kataloogis märgitud hinnalt. Nimetatud intress on

arvestatud lepingu esemeks oleva kauba brutohinna sisse. Kostja on lepingut sõlmides sellise

intressimäära ja arvestusega nõustunud. Intress 17 340,10 kroonilt on 3468,02 krooni

(17 340,10 × 20%) ning intress 8759,53 kroonilt on 1751,91 krooni (8759,53 × 20%), kokku

seega 5219,93 krooni.

Eeltoodust tuleneb, et kostja pidi tellitud kauba eest hagejale tasuma 31 515,24 krooni

(26 099,63 + 5219,93 + 195,68). Hageja kinnitusel on kostja oma kohustuse katteks tasunud

kokku 8316 krooni, sellest osalist tasumist tõendavad hageja poolt kohtule esitatud Nordea

Panga kontoväljavõtted (tl 25-27). Seega on hagejal tellitud kauba eest tasumata

23 199,24 krooni (31 515,24 – 8316) ehk 1482,70 eurot, millest põhivõlg on 1235,58 eurot

(1482,70 /1,2) ja intress 247,12 eurot (1482,70 – 1235,58).

14. Õige on kostja väide selle kohta, et postikulu on ta tasunud, sest lepingu tellimistingimuste

kohaselt sisaldab esimene järelmaksu osamakse postitasu. Nimetatu nähtub 11.03.2008 arve-

saatelehelt (tl 21) ja järelmaksu koondilt (tl 22), mille kohaselt esimene osamakse kogusummas

1808,40 krooni sisaldab postikulu summas 199 krooni. Kostja on 16.04.2008 esimese osamakse

koos postitasuga tasunud (tl 26). Kuivõrd postitasuks kujunes 195,68 krooni 199 krooni asemel,

siis on kostja ülejäänud summa 8120,32 krooni (8316 – 195,68) tasunud kauba maksumuse

(põhinõude) ja intressi katteks.

15. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 20% suuruses viivisemääras aastas ehk 0,056%

päevas. Sama suur on ka lepingujärgne intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt 14.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 714,02 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist lepingu järelmaksuperioodi lõppemisest,

so alates 16.05.2009 ning võtnud arvutamisel aluseks viivise määra 0,056% päevas. Kuivõrd

põhinõudeks on 1235,58 eurot, siis on hageja viivisenõue põhjendatud 736,21 euro ulatuses

(1235,58 eurot × 1064 päeva × 0,056%).

Kostja on vastuses hagile (tl 48) taotlenud viivise vähendamist seadusjärgse määrani põhjusel, et

hageja ei rakendanud kostjat vähem koormavaid meetmeid (ei öelnud lepingut üles ega nõudnud

omandireservatsioonile tuginedes kostjalt asju välja), vaid eelistas kasvatada viiviseid. Kohus

märkis otsuse põhjenduste p-s 10, et õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine on

võlausaldaja otsustada ning et hageja ei ole kohtu hinnangul oma õigusi kuritarvitanud ega kostja

6(6)

suhtes pahatahtlikult käitunud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib

nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

Kohus on seisukohal, et viivis vähendamisele ei kuulu. Lepingust tuleneva kohustuse – tasuda

hagejale kauba eest 31 515,24 krooni – täitmise katteks on kostja tasunud hagejale kokku

8316 krooni. Viimati maksis kostja hagejale 11.08.2008 (tl 27). Kohtu arvates ei ole

sissenõutavaks muutunud viivis ebamõistlikult suur. Kostja ei ole kohtumenetluses kordagi

väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda tellitud kaupade eest maksta. Kostja väitel on

ta keeldunud kauba eest maksmast põhjusel, et kaup ei vastanud lepingutingimustele, samas

tuvastas kohus, et kostja ei ole kauba lepingutingimustele mittevastavust ja mittevastavusest

teatamist tõendanud.

16. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu

mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka

lisanduv viivis lepingus sätestatud määras põhinõudelt 1235,58 eurolt alates 15.03.2012 kuni

põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku

põhinõude suurusega.

17. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 2218,91 eurot

(1235,58 eurot põhinõude, 247,12 eurot intressinõude ja 736,21 eurot 14.03.2012 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja lisanduva viivise 0,056% päevas põhinõudelt 1235,58 eurolt alates 15.03.2012 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 499,37 eurot.

18. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163

lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 95%

ulatuses ehk sisuliselt täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja märgib, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

319,55 eurot.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 319,55 eurot.

Kohtunik