3-12-1059/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1059

Haldusasi

A.S.

esialgse

õiguskaitse

taotlus

Tallinna

Vangla

21.05.2012 käskkirja nr 612-d täitmise peatamiseks.

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.S. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta

esialgse

õiguskaitse

kohaldamise

taotlus

rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale A.S.le.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7; 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. 23.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule A.S. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla

21.05.2012 käskkirja nr 612-d täitmise peatamiseks.

2. Tallinna

Vangla

21.05.2012

käskkirjaga

nr

612-d

määrati

kinnipeetav

A.S.le

distsiplinaarkaristus Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7 rikkumise eest kartserisse

paigutamisega 10 ööpäevaks. A.S. esitas 23.05.2012 Tallinna Vanglale vaide nr 5-15/22288,

milles ta vaidlustab Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 21.05.2012 käskkirja nr 612-d.

A.S. taotleb vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist seni kuni menetlused toimuvad.

3. 24.05.2012 kohtule esitatud vastuses palub Tallinna Vangla jätta esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Tallinna Vangla leiab, et konkreetsel juhul ei ole haldusakti täitmise peatamine

vajalik avaliku huvi ega kolmanda isiku õiguste kaitseks. Seega on vajalik hinnata, kas haldusakti

täitmise peatamine on vajalik A.S. õiguste kaitseks. Riigikohtu 17.06.2004 määruses haldusasjas

nr 3-3-1-17-04 on kohus leidnud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang

kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on

olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset

sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.“ Käesoleval juhul

nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et A.S. kasutas vanglateenistuse ametnikuga

suhtlemisel solvavat väljendit. Rikkumist kinnitavad neli vanglateenistuse ametnikku. Samas

tunnistab A.S. menetluse käigus 10.05.2012 kirjutatud seletuskirjas osaliselt ka ise rikkumist,

märkides, et isegi, kui ta kasutas sellist väljendit, siis ei ole see solvav. kasutas vanglateenistuse

ametnikega suhtlemisel ebatsensuurset väljendit. Samuti nähtub menetluse materjalidest, et A.S.

on peale protokolliga tutvumist sellele märkinud: „Oletegi värdjad!“. Distsiplinaarmenetluse

käigus on tõendatud, et A.S. rikkus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punktis 1 ja Tallinna

Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punktis

14.3.7 sätestatud nõuet mitte kasutada solvavaid väljendeid. Tallinna Vangla leiab, et antud

distsiplinaarasja faktilised asjaolud on selged, vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ning A.S.

taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks ei ole põhjendatud.

4. HKMS § 121 lg 5 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja

keeld kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui

kohus ei määra lühemat tähtaega. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra

halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. VangS § 65 lg 1 kohaselt

pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei täideta

distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates

distsiplinaarkaristuse määramisest. Võib juhtuda, et kaheksa kuuga ei läbi käesolev kohtuvaidlus

kõiki kohtuastmeid, mistõttu ei tule kaheksa kuu jooksul ka jõustunud kohtulahendit. Kui kohus

kohaldaks A.S. poolt soovitud viisil esialgset õiguskaitset ja kohtuvaidlus kestaks kauem, kui

täitub kaheksa kuud distsiplinaarkaristuse määramisest, ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik

A.S.le määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata. Selleks, et kinni peetavale isikule

distsipliinirikkumise eest mõistetud karistus oleks mõjus ja täidaks oma eesmärki, tuleb

kinnipidamisasutuses

igale

distsipliinirikkumisele

reageerida

vahetult.

Kinnipeetavale

distsipliinirikkumise eest määratud karistuse täitmist saab pidada märkimisväärseks avalikuks

huviks, kuna distsiplinaarkaristuse määramine distsipliinirikkumise korral on vangistuse

eesmärkide saavutamisel ilmselgelt olulise tähtsusega. Avalikes huvides on, et vangistuse

eesmärgid saavutataks ning vangistuse ajal asuks kinni peetav isik õiguskuulekale teele, et siis

vangistusest naasta ühiskonda õiguskuuleka isikuna. Samuti on distsiplinaarkaristuse vahetu

täideviimine vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks, andes kinni peetavatele isikutele teada,

et igasse distsipliinirikkumisse suhtutakse vanglas sallimatult. Vanglateenistuse poolt kinni

peetavate isikute distsipliinirikkumistele kohene reageerimine aitab tagada ka vangla üldist

julgeolekut.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõikest 21 tasutakse haldusasjas esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist

maksevõimetuse tõttu.

6. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu 04.10.2010 lahend nr 3-3-1-64-10) arvestatakse

halduskohtumenetluses isiku maksejõuetust hinnates üksnes neid sissetulekuid ja väljaminekuid,

mis jäävad kaebaja õigusi piiravast haldusaktist või toimingust teadasaamise ja halduskohtule

kaebuse või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise vahelisse perioodi. Kusjuures ka

pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus

põhjendatud kulutuste tegemiseks.

7. Tallinna Vangla 25.01.2012-24.05.2012 K-raha väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitaja

isikuarvel 0,09 eurot, kuni kaebuse esitamiseni arvele rahalisi laekumisi toimunud ei ole.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt

riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Kohtule esitatud

andmetest on ilmne, et kaebuse esitajal riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid puuduvad ning ta

tuleb riigilõivu tasumisest vabastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

8. Vabastades A.S. esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest, jätab kohus

esialgse õiguskaitse taotluse siiski rahuldamata. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib kohus igas

menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21. detsembri 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-

1-67-01 ja 8. aprilli 2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise

võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise

korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik

kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka

juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse

mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei oleks mõistlik. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hilisem võimalus kahju

hüvitamiseks ei välista iseenesest tagajärgede pöördumatust. Samuti on Riigikohus leidnud, et

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks pole alust, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus

leiab, et käesolevas menetlusetapis ei saa kaebust ehk pidada küll täiesti perspektiivituks, ent selle

eduväljavaateid ei saa hinnata ka headeks. Käskkirja täitmisele pööramise tagajärjel paigutatakse

kaebaja kartserisse ning iseenesest on see tagajärg pöördumatu, ent mitte sel määral, et seda

hiljem kuidagi heastada võimalik ei oleks. Neid tõdemusi kõrvutades peab kohus esialgse

õiguskaitse kohaldamist mittevajalikuks. Vaidlusalune käskkiri näib nii faktiliselt kui õiguslikult

põhjendatud. Tallinna Vangla on kohtule edastanud ka distsiplinaarmenetluse materjalid, millest

nähtuvalt kasutas A.S. solvavaid väljendeid vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ning samuti

ka peale protokolliga tutvumist. Igati usutavad ja loogilised ka vaidlusaluses käskkirjas viidatud 4

vanglaametniku selgitused kambris viibinud kinni peetava isiku ebaviisaka käitumise kohta. Neil

asjaoludel peab kohus kaebust äärmiselt väheperspektiivikaks ning leiab, et määratud karistuse

täitmisele pööramisega kaasnev kaebajat kahjustav tagajärg ei ole sedavõrd intensiivne ja karm

ega hiljem korvamatu, et seda sellise kasinate eduväljavaadetega kaebuse puhul vältima peaks.

Määratud karistuse kohene täitmisele pööramine on aga oluline karistuse mõjususe seisukohast –

mida pikem on ajavahemik teo toimepanemise ning karistuse kandmise vahel, seda vähem suuda

karistatu seostada tegu ja karistust ning seda väiksem on karistuse soovitud mõju.

9. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse

kõrgemalseisvale kohtule.

Kadriann Ikkonen

kohtunik